Maksustamise olemus (0)

Maksustamise olemus
Sisukord
1 Teadmised ja oskused
2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused
3 Riiklikud ja kohalikud maksud
4 Ettevõtlus ja maksustamine
1 Teadmised ja oskused
Selle peatüki läbimise järel:
•tead maksusüsteemi aluseid;
•tead riiklikke ja kohalikke makse;
•oskad otsida infot maksude kohta;
•oskad hinnata ettevõtluse maksustamist.
2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused
Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113:
Riiklikud maksud, koormised , lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus.
Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega.
Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks:
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus .
Maksu peamiseks eesmärgiks on sätestatud riigi ja kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks tulu saamine. Maksudel võib olla ka kõrvalfunktsioone näiteks on tollimaks siseturu ja hinnaregulatsiooni kaitseks, aktsiisid tarbimise piiramiseks või keskkonnakaitselistel eesmärkidel.
Koormised on mitterahalise iseloomuga kohustused.
Rahalised karistused (näiteks trahv ja sunnisraha) on mõjutusvahendid, et sundida isikut lõpetama õigusvastane käitumine ja hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest tulevikus.
Riigilõiv on seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduse läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest.
Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus , kohustuslikud vastutuskindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms.)
Tasud ei ole maksud ehkki neid igapäevakeeles nimetakse maksudeks (lasteaiamaks, kommunaalmaks, elektrimaks jne.). Erand on kohaliku maksuna kogutav parkimistasu.
Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus, kes on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Maksu kinnipidaja on isik, kes on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja tasuma , samuti täitma teisi seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
Maksukohustus on maksumaksja kohustus tasuda maksusumma.
Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja (näiteks tööandja) ja iga kolmas isik, kes vastutab maksu tasumise eest (näiteks vastutusotsuse alusel).
Maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude osas) kohalikud omavalitsused või lepingu alusel Maksu- ja Tolliamet (kohalike maksude osas).
Maksuvõlg on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.
Maksusid võib jagada mitmeti objekti, püsivuse, eesmärgi, sooritamise viisi jne. järgi
Maksude jagamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks tuleneb sellest, kes kannab maksu kehtestamisega seotud rahalist koormust.
Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja üks isik. Nt. ettevõtja maksab tulumaksu oma maksustatava tulu pealt ise.
Kaudsete maksude puhul on maksumaksja ja maksukoormuse kandja erinevad isikud. Nt. käibemaksu maksjaks on isik, kellel tekib maksustatav käive nt. müüja, kuid ta ei maksa käibemaksu oma taskust kinni, vaid lisab selle maksu kaupade või teenuste hinnale ja seega maksukoormuse kandjaks on kauba või teenuse ostja.
Maksukohustuslaste register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:
1) maksukohustuslane;
2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik;
3) töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja;
4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses;
5) maksuesindaja;
6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega;
7) keskkonnatasude seaduse alusel saastetasu , vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu maksja.
Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.
3 Riiklikud ja kohalikud maksud
Maksude jagamine riiklikeks ja kohalikeks tuleneb sellest, kellel on õigus kehtestada maksu. Riiklike maksude kehtestamise õigus on Riigikogul .
Kohalikud maksud kehtestatakse valla või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seadusele.
Riiklikud maksud
• tulumaks ;
• sotsiaalmaks ;
• maamaks ;
•hasartmängumaks;
•käibemaks;
•tollimaks;
•aktsiisid;
•raskeveokimaks.
Kohalikud maksud
•müügimaks;
•paadimaks;
•reklaamimaks;
•teede ja tänavate sulgemise maks;
•mootorsõidukimaks;
•loomapidamismaks;
•lõbustusmaks;
•parkimistasu.
Füüsilise isiku tulumaks
•maksumäär:
21%
• maksustamisperiood :
aasta.
•maksuobjekt:
Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu.
•laekumine:
11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse .
Ettevõtte tulumaks
•maksumäär:
21/79.
•maksustamisperiood:
kuu.
•maksuobjekt:
jaotatud kasum.
•laekumine:
riigieelarvesse.
Sotsiaalmaks
•eesmärk:
pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine.
• maksumäär:
33%,
sellest 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus.
• maksustamisperiood:
kuu või aasta (FIE).
•maksumaksja:
tööandja või FIE.
•maksuobjekt:
töö tegemisest või teenuste osutamisest saadud tulu.
•laekumine:
riigieelarvesse.
Maamaks
•maksumäär:
0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas, kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt.
•maksuobjekt:
maa omandi- või kasutusõigus.
•maksumaksja:
maaomanik , ka riik.
•laekumine:
100% kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Raskeveokimaks
•maksuobjekt:
Eestis registreeritud veoautod või autorongid, mille registri-või täismass on vähemalt 12 tonni.
•maksumäär:
sõltub veoauto registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist.
• laekumine:
100% riigieelarvesse.
Käibemaks
Universaalne tarbimismaks, mis hõlmab kõiki tarbitavaid kaupu ja teenuseid ning millega koormatakse igat müügietappi vähendades maksukohustust eelmiste müükide ajal makstud maksu võrra.
•maksumäär:
20%, 9%, 0%( eksport ).
•maksumaksja:
käibemaksukohustuslane või importija.
•maksustamisperiood:
reeglina kuu.
•laekumine:
riigieelarvesse.
Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis
Tarbimismaksud , millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi.
• maksumaksja:
laopidaja, kaupleja, importija.
• maksumäär:
erinevad määrad sõltuvalt kaubagrupist.
•laekumine:
riigieelarvesse. 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist Eesti Kultuurkapitalile.
Pakendiaktsiis
•eesmärk:
soodustada pakendite korduv- ja taaskasutust ning koguda raha keskkonnareostuse vältimise ja tagajärgede kõrvaldamise projektide tarbeks.
• maksuobjekt:
pakend, mida imporditakse Eestisse või täidetakse siin.
•maksumäär:
maks sõltub pakendi massist ja materjalist.
Maksust vabastatakse ettevõtja, kes täidab pakendi taaskasutamisse suunamise normid.
Hasartmängumaks
Tarbimismaks, millega maksustatakse hasartmängude korraldamist.
Maks asendab käibemaksu. Maksuobjektiks on tulu hasartmängu korraldamisest või hasartmängu korraldamiseks kasutatav inventar .
•maksumäär:
enamikel juhtudel 18% või 5%
•maksustamisperiood:
kalendrikuu või hasartmängu korraldamise periood.
•laekumine:
riigieelarvesse sihtotstarbeliselt, sealhulgas suurim osa 46% Eesti Kultuurkapitalile.
Sundmaksed on oma olemuselt kohustuslikud maksed (kohustuslik liikluskindlustus, kohustuslikud varakindlustused, töötuskindlustus, kohustuslik kogumispension jms). Sundmaksete tasumisel saab maksja (kindlustatu) teatud varalised õigused makse (kindlustusmakse) saaja suhtes ehk vastutasu õiguse tulevikus.
Eesti sotsiaal- ja ravikindlustus on seadustatud nii maksu kui ka sundkindlustuse kombinatsioonina. Sundkindlustuse maksena tuleb tasuda:
•töötuskindlustusmakset;
•kohustuslik kogumispensionimakset.
Töötuskindlustusmakse
Sundkindlustuse makse liik, mida kasutatakse töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks.
Makset maksavad:
•kindlustatu;
•tööandja.
Konkreetsed maksemäärad kehtestab iga aasta kohta Vabariigi Valitsus. (2011 aastal töötaja 2,8%, tööandja 1,4%)
Kohustusliku kogumispensioni makse
Sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on luua kogumispensioni sissemakseid teinud isikule võimalused pensionieas täiendavaks sissetulekuks lisaks riiklikule pensionikindlustusele.
4 Ettevõtlus ja maksustamine
Maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad maksudeklaratsioonides.
Juriidilise isiku tulumaks
Kehtiva seaduse kohaselt ei maksa Eestis registreeritud juriidilised isikud ja Eestis filiaali või muu püsiva tegevuskoha registreerinud mitteresidendist juriidilised isikud tulumaksu mitte teenitud vaid jaotatud kasumilt, samuti maksustamisele kuuluvatelt kingitustelt annetustelt ning piirnorme ületavatelt vastuvõtukuludelt. Seega kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud konkreetsed kulutused.
Maksustamisperiood on kalendrikuu ja maksumäär on 21/79. Maksumäära rakendatakse netoväljaminekute suhtes.
Kasumit on võimalik jaotada kahel moel – kas varjatult või otse.
Otseseks kasumijaotuseks on dividendid ja kasumieraldised. Neid väljamakseid teostades tuleb arvestada maksu tasumise kohustusega väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks.
Varjatud kasumijaotused on kingitused-annetused, erisoodustused ning ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti võib kasumi varjatud jaotamiseks pidada normaalsest väiksema tulu või suuremate kulude tekkimist juhul, kui tehakse tehinguid seotud inimestega turutingimustest erinevatel tingimustel.
Erisoodustus on töötajale osaliselt või täielikult tasu maksmine naturaalvormis asjade, teenuste või hüvedena. Töötajaks võib olla töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja , juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandjale kaupu või osutab teenuseid pikema aja jooksul kui kuus kuud. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.
Tööandja kannab kõik erisoodustusega seotud maksukohustused. Erisoodustus maksustatakse võrdväärselt palgatuluga. Erinevused tekivad töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni tõttu, kuna neid ei rakendata erisoodustuste suhtes. Erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata. Kuna saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu , pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel.
Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse töötasuks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Erisoodustuseks ei loeta ka kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis - ja töövõime olulist langust.
Maksustavateks kingitusteks loetakse kõiki juriidilise isiku poolt tehtavaid kingitusi, sõltumata nende saajatest. Kingituseks ei saa lugeda ja tulumaksuga maksustada asjade kinkimist, mis ei kujuta endast saaja jaoks varalist hüve ja mille reklaamifunktsioon ületab nende tarbimisfunktsiooni - näiteks kataloogid, plakatid , pastakad, õhupallid jne.
Maksuvabalt lubatakse teha teatud ulatuses vastuvõtukulusid (äripartnerite ja külaliste transport, majutamine, toitlustamine ja kultuuriline teenindamine).
Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed on loetletud tulumaksuseaduses küll ammendavalt, kuid loetelu on suhteliselt pikk ning paljud mõisted on määratlemata. Kui juriidiline isik teeb kulutusi ja väljamakseid, ta peab põhjendama (kõigepealt enda jaoks) iga kulu seotust ettevõtlusega. Kulu seotus ettevõtlusega on seaduses lahti mõtestatud nii, et kulu peab olema tehtud ettevõtlustulu saamise eesmärgil või see peab olema vajalik ja kohane ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks . Kusjuures kulu seos ettevõtlusega peab olema selgelt põhjendatud. Kui kulu või väljamakse ei ole seotud ettevõtlusega, tuleb sellelt kulult tasuda tulumaksu. Kui kulu või väljamakse seos ettevõtlusega on osaline, siis ka tulumaksu tasutakse ainult mitteseotud osa pealt. Kui kulu seos ettevõtlusega selgub hiljem või väljamakse tagastatakse, tehakse makstud tulumaksu osas ümberarvestus ja tulumaks tagastatakse.
Maksustatavad kulutused deklareeritakse tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vormil TSD.
Maksumaksja peab esitama vormi TSD igakuiselt maksustamisperioodile järgneva kuu 10 kuupäevaks. Lisadest tuleb esitada ainult see lisa, milliseid kulutusi maksumaksja maksustamisperioodil tegelikult tegi.
Samuti on juriidilistele isikutele pandud kohustus esitada Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele INF deklaratsioone, näiteks INF 1 ehk dividendide ja muude kasumieraldiste saajate deklaratsioon . INF 14 on füüsilisele isikule makstud isikliku sõiduauto kompensatsiooni deklaratsiooni, mis esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks .
Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustuse maksed
Sotsiaalkindlustuse süsteemiga on seotud kolm maksu ja makset: sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse.
Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks, sest selle arvelt finantseeritakse ravikindlustust ja pensionikindlustust. Sotsiaalmaksu määr on 33%
Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivset tulu- palgatulu, tulu teenuste osutamisest, füüsilise isiku ettevõtlustulu. Passiivset ehk kapitalitulu sotsiaalmaksuga ei maksustata.
Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
2) Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile , Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, v.a juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks
4) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas;
5) füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse alusel makstud tasudelt;
6) erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult;
7) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt.
Sotsiaalmaksu makstakse ülalnimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal. Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kehtestatud kuumääralt (278,02 eurot), välja arvatud erandid-näiteks isiku puhul, kes saab riiklikku pensioni, töötajad korralise puhkuse ajaks jne.
Sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Deklareeritakse ja tasutakse nii nagu ka kinnipeetud tulumaksu väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Töötuskindlustus on sundkindlustus mis katab töötajaid ja teenistujaid. Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustusega seotud hüvitiste maksmise rahastamiseks kehtestatud sundkindlustusmakse. Hüvitisi makstakse töötuks jäämise puhul, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse puhul.
Töötuskindlustusmakse tasumisel osalevad tööandja ja töötaja.
Töötuskindlustusmakset makstakse kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
Vastavalt seadusele on Vabariigi valitsusel igal kalendriaastal õigus otsustada töötuskindlustuse makse määra osas. Konkreetse aasta töötuskindlustusmakse määr avaldatakse Vabariigi Valitsuse määruses.
Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2011. aastal on 2,8% ja tööandja maksab makset määraga 1,4%.
Töötaja makseid makstakse kinnipidamise teel väljamakse tegemisel sarnaselt tulumaksule . Töötaja maksed laekuvad fondi, kust finantseeritakse töötuks jäämise puhul makstavaid hüvitisi. Tööandja maksed laekuvad fondi, kust toimub teiste hüvitiste finantseerimine (töö- või teenistussuhete ülesütlemine või tööandja maksujõuetus).
Töötuskindlustusega kindlustatud isikuks ei loeta tööandja juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, mistõttu nendele makstud tasudelt makset ei tasuta. Vanaduspensioniikka jõudnud isikuid ei loeta kindlustatud isikuteks ja seetõttu neile makstud palkadelt töötaja makset kinni ei peeta. Tööandja makset tuleb nendele makstud töötasult siiski tasuda.
Tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta, maksma tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakseid ning üle kandma need Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele vastava deklaratsiooni.
Kogumispensionis ei osale mitte kõik töötajad, vaid ainult teatud ring makse maksjaid. Kohustusliku kogumispensioni makset peetakse kinni määraga 2% kohustatud isikutele makstud töötasult, juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasult ja muudelt tasudelt. Kohustatud isikuks saadakse kas seaduse alusel või avalduse alusel (alates 1.01.1983 sündinuil on kohustatud isiku staatus juba seaduse alusel ning neil pole valikuvõimalust).
Makse kinnipidaja on kohustatud töötajale tehtavalt väljamakselt makse kinni pidama ja selle üle kandma järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks Maksuameti pangakontole.
Kogumispensionimakse laekub isiku poolt valitud pensionifondi läbi maksuhalduri ja EVK (Eesti Väärtpaberite Keskregister), kellest viimane kannab laekunud summad üle fondihalduritele.
Käibemaks
Käibemaks on tarbimismaks, mistõttu selle maksuga tuleb lõppkokkuvõttes koormata vaid lõpptarbimist. Käibemaks on väärtuseline maks, mis tähendab, et käibemaksu arvestatakse protsendina käibest ehk kauba või teenuse väärtusest.
Käibemaksu objekt on KMS sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna.
Käive on :
•kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
• kauba või teenuse omatarve;
• kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks;
•kauba sundvõõrandamine tasu eest.
Käibemaksukohustuslane on isik, kellel on õigus arvata sisendkäibemaks maha kaupadelt ja teenustelt, mida kasutatakse maksustatava käibe tarbeks
Piiratud maksukohustuslane on isik, kellel on õigus osta kaupu teisest liikmesriigist 0% määraga, kuid kes ei kasuta sisendit maksustatava käibe tarbeks ega küsi käibemaksu tagasi
Käibemaksukohustuslasel on õigus olla registreeritud kui tegeleb ettevõtlusega ja kohustus kui tegeleb ettevõtlusega ja täitub käibe piirmäär 16000 eurot alates kalendriaasta algusest.
Üldine käibemaksumäär on 20 % kauba või teenuse maksustatavast väärtusest.
9% madaldatud määr, mis laieneb raamatutele, ravimitele, majutusele, perioodilisele väljaandele jne
0% ekspordile ja ühendusesisele käibele, rahvusvaheline transport,tehingud vabatsoonides, maksuladudes jne
Maksuvabkäive –millele ei pea maksu lisama, aga ei ole ka õigust küsida tasutud käibemaksu tagasi:
• postiteenus
• tervishoiuteenus
• enamus koolitusi
• kindlustus ja mõned finantsteenused
• kinnisasjad
• hasartmängud jne
Käive on tekkinud kui kaup on üle antud või teenus osutatud kui kauba või teenuse eest on makstud
Sisendkäibemaksu saab maha arvata:
•kaup on soetatud või teenus on saadud; või
•kauba või teenuse eest on tasutud
Igal juhul peab olema arve. Importimise puhul ka tollideklaratsioon . Oluline on korrespondentsus ehk siis, kui müüjal on kohustus tasuda maksu, on ostjal ka mahaarvamisõigus.
Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon esitatakse ja tasumisele kuuluv maksusumma tasutakse Maksuametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.
Käibedeklaratsioonide esitamata jätmisel võib käibemaksukohustuslaste registrist välja arvata 6 kuu. Võidakse küsida lisadokumente ning selgitusi ettevõtluse olemasolu kohta.