Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Loengukonspekt 11 klassidele (0)

Keskkool - Majandus - Majandus
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja teadmisi majandusest?
  • Mida teeb põllumees kui ta põllule seemet külvab?
  • Mida teeb tööline kui ta mõnda tarbeasja hööveldab või hobust rautab?
  • Mida teeb kaupmees oma poes kaubeldes?
  • Kuidas see aga igapäevases elus sünnib?
  • Mida läheb ühe ja teise asja valmistamiseks tarvis?
  • Mida vajab puusepp et seda akent teha?
  • Kuidas see sünnib?
  • Kui palju selles arvamises ka tõe tera on?
  • Kui põllumees külviga algust võib teha peab tal olema maa haritud Miks ta maad harib?
  • Mida teeb aga inimene?
  • Kui see jalutuskäik pikemat aega kestab Aga kas seda tööd saab tootmistegevuseks nimetada?
  • Millepärast teevad aga põllumees käsitööline ja kangur tööd?
  • Millist tööd saab nimetada majanduslikuks tööks?
  • Mis tingimused möjutavad töötootlikkust?
  • Miks on vajalik välja- ja sisseränne?
  • Mis siis temast viimaks saab?
  • Mida me mõtleme tööriistade all?
  • Kuidas toovad söed kasu?
  • Millega toob saelaud kasu?
  • Kust aga kasum tuleb?
  • Millist tulu see mulle annab?
  • Miks omanik tahab ettevõtet müüa millised on tema tulevikuplaanid?
  • Milline on konkurents?
  • Milline on ettevõtte maine klientide silmis?
  • Milline on konkurentide hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?
  • Millised on ruumide renditingimused?
  • Milline on põhivarade seisund kas nad on õigesti hinnatud?
  • Millised on võimalused tegevuse parandamiseks kasumi tõstmiseks?
  • Kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid?
  • Kui alternatiivsetel projektidel?
  • Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel?
  • Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks?
  • Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel?
  • Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel?
  • Kes on potentsiaalsed konkurendid?
  • Mille arvel võib neid edestada?
  • Kuidas läheb konkurentidel kas läbimüük kasvab kahaneb või on stabiilne?
  • Kes on potentsiaalsed tarbijad?

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
Loengukonspekt 11- ndatele klassidele
MAJANDUSE ALGKURSUS
ETTEVÕTLUSE ALUSED
Koostas Taavo Roos
Haapsalu, 2009

Sisukord


  • Tootmistegevus
  • Elu nöuab tootmistegevust
  • Vajadus.
  • Hädapärased- ja tungivad vajadused.
  • Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine.
  • Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus.
  • Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest.
  • Kolm tööstusharu.
  • Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad.
  • Tarbeasjade valmistamise põhitunnused.
  • Tarbeasjade valmistamise põhitunnused.
  • Tarbeasjade vahetamise põhitunnused.
  • 1. Tarbeasjade tootmine.
    13.2 Loodusvarade kasutamise viisid
    13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses.
    14.1 Majanduslik töö
    14.2 Majandusliku töö mõiste.
    15.Tööviljakus.
    16.Töövahendid - seadmed , hooned, rajatised, maa .
    17.Kapitali mõiste.
    18.Põhikapital ja käibekapital.
    19. Sissetulek.
    20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt ( kogutoodang ) (SKP)
    21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem
    22. Tööturg, tööaeg, töötasu.
    23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg
    24. Inflatsioon
    ETTEVÖTLUSE ALUSED
    1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine
  • Ettevõtja mõiste
  • Ettevötjaks kujunemine
  • Naiste eripära ettevötjana
  • Väikeettevötte omamise plussid ja miinused
  • Ettevötlusega kaasnevad riskid
  • Keskkond
  • Keskkond ja jätkusuutlik areng
  • Ettevötluskeskkond
  • Ettevötlusega alustamise erinevad vöimalused
  • Frantsiis
  • Tegutseva ettevötte ost
  • Uue ettevötte asutamine
    3.3.1.Äriühingu asutamise protseduurid
    3.3.2.Äriühingu registreerimistoimingud
    3.3.3. Erinevate äriühingute omavaheline vördlus
    3.3.4. Ettevötlusvormi valik
    4. Ettevötte rajamine
    4.2. Olukorra hinnang tegevusalal
    4.3. Ärinime valik
    4.4. Asukoha valik
    4.5. Koduettevöte

    Sissejuhatus


  • Milleks on vaja teadmisi majandusest?
    Inimeste elutegevus on seotud mitmekülgse tootmistegevusega.
    Käesolev õppematerjal tutvustab ja aitab jõuda selgusele tootmistegevuse eri valdkondadega, erinevate majandussubjektide nagu inimene – ettevöte – valitsus.
  • Inimene kui tarbija, inimene ehk inimressursi oskus tööd teha.
  • Ettevötja, raha paigutaja – minimaalsete kuludega saada maksimaalne kasum.
  • Riik kui majanduspoliitika teostaja.
    Majandusöpetus on öpetus majandussubjektidest, kus tehakse pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust.
    Köiki tootmistegurid – töö, maa, loodusvarad , kapital . ettevötlus - on ressursid .

    Aine eesmärk


    Anda algteadmised majandust käsitlevatest probleemidest, majanduslikust käitumisest, möistetest ning sellest tulenevatest alusteooriatest majanduse algöppe omandamisel. Pearöhk on suunatud ettevötluse algteadmiste omandamisele.

    1. Tootmistegevus.

    Inimene vajab raha, leiba jne, mille saamiseks muretseb ta endale tööd.
    Mida teeb põllumees, kui ta põllule seemet külvab? Ta muretseb endale leiba.
    Mida teeb tööline, kui ta mõnda tarbeasja hööveldab või hobust rautab? Ta näeb töö kallal vaeva, mille eest saab ta raha, et osta leiba, st. hangib jälle leiba.
    Mida teeb kaupmees oma poes kaubeldes? Ta müüb ostjale kaupa kallima hinna eest, kui ta ise on selle eest maksnud. Sellisel moel saab ta kasu , mille eest ostab endale leiba, st. ta muretseb oma tegevuse läbi leiba.
    Nagu näha kõikide tegevuste kaudu muretsetakse leiba.
    Mõistagi - asja lihtsustamiseks mõtestame lahti probleemi leib.
    Sõna “leib” all tuleb mõista kõike, mida inimene oma elutegevuses vajab. Sellepärast ei mõista “leiva” all mitte üksi igasugust toitu, vaid ka ihukatet, küttematerjali, ühesõnaga kõike seda, milleta inimene läbi ei saa.
    Mõiste. Iga tegevust, mida inimene teeb selleks, et muretseda seda, mida ta eluks vajab nimetatakse tootmistegevuseks.
    Varastamine tootmiseesmärgil ei ole tootmistegevus....

    2. Elu nõuab tootmistegevust.

    Elavas inimeses valitseb oma organismi alleshoidmise instinkt . Kui ta oma organismi eest ei hoolitseks, siis ta langeks kokku ja aegapidi hävineks. Ära anna inimesele süüa, sureb ta nälga, s.o. organism kuivab kokku ja kaotab täielikult elujõu. Vähese toidu korral, kui seda looduse seadused nõuavad, halveneb inimese tervis, haigused kipuvad sagedamini kallale, jõud kahaneb s.o. ta organism hävineb ajapikku.
    Inimene tunneb seda vaieldamatut põhilist sõltuvus-seadust väga hästi ja sellepärast ta hoolitsebki kõigest jõust selle eest, et tal kõik vajalik oleks käepärast võtta, mis elushoidmiseks tarvis läheb.
    Seda ei tunne mitte üksi inimene vaid ka loomadele on ta samasuguseks tagakihutajaks. Iga loom püüab enesele toitu muretseda ja ennast külma eest kaitsta, mis toimub ilma kindla järelekaalumiseta.
    Inimene teeb, teadagi, sedasama , kuid plaanipäraselt, ta valib ja mõtleb välja sellised teed ja abinõud, mis teda kergemini sihile viivad.
    Vaadake oma ümbruses ringi, tungige mõttes ellu, mis teie ümber hoovab ja te näete, et kõikidele inimestele on see looduse suund omane – peaaegu kõiki koormab üks mure – igapäevane leivamure.

    3. Vajadus. (On tahe saada endale see vajalik asi...)

    Inimeses tarbeasjade järgi valitsevat tungi nimetatakse ta vajadusteks . Vajadused võivad olla väga mitmesugused. Igaüks nimetab vajadusteks seda, millega ta on harjunud . Mida vaesem inimene, seda vähem on tal vajadusi ja ka vastupidi. Minevik on näidanud, et kõrgemal haridusejärjel seisvate rahvaste vajadused on suuremad kui vähem edenenud rahvaste omad. Aja jooksul on vajadused kasvanud ja kasvavad ikka edasi. Kindel on aga see, et teatavast piirist alla langeda nad ei tohi. Vajadustel on teatav minimummäär, millest väiksemad ei või olla. Vastasel korral hakkab see kahjustama inimese tervist ja kannatab inimressurss ehk inimkapital .. Neid vajadusi nimetatakse hädapärasteks, tungivateks vajadusteks.

    4. Hädapärased- ja tungivad vajadused.

    Inimese organism või ihu nõuavad toitumist ja soojust. Nii üks kui teine saab talle osaks toidu läbi, kuna soojust pakuvad riided, korter ja kütte.
    Mõistagi kuuluvad need asjad inimese kõige hädavajalikema vajaduste hulka. Nende asjade muretsemisele peab inimene kulutama terve oma jõu ja mõistuse.
    Kõikide teiste tarviduste peale kogu oma sissetulekust kulutavad tööliste perekonnad Saksamaal 4%, Belgias 7%, Prantsusmaal 17%.
    Erinevad inimesed tarvitavad erinevates maakohtades ja erinevatel aegadel ka erineval hulgal toitu. Selle nähtuse põhjuseid on mitmesugused, näiteks, kliima erinevates regionaalsetes piirkondades. Soojades maades sööb inimene loodustingimuste tõttu, vähem, kui külmades maades. Sellepärast peab ekvaatori ümbruses elav inimene oma toidu muretsemise pärast palju vähem tööd tegema, kui mujal. Mida rohkem elukoht põhja- ning lõunanabale läheneb, seda rohkem peab ta tööd tegema. Ei ole raske siit edasi arvata, et kliimal on väga suur tähtsus ka ihukatte, korteri ja küttematerjalide muretsemisel. Soojades maades võivad inimesed peaaegu ilma ihukatteta käia, elada lihtsates varjualustes ning ajada läbi väga vähese küttega. Mida aga põhjamaade elanikud palju rohkem vajavad. Arusaadav, et soojade maade elanikud kõigest vaevast, mida põhja ja keskvööndi elanikud nimetatud vajaduste täitmiseks näevad vaeva, on nad vabastatud.
    Hädavajalike vajaduste suuruse määravad looduslikud tingimused, milles inimesed elavad.

    5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine.

    Tootlikuks tegevuseks nimetatakse tegevust, mille sihiks on inimeste materiaalsete vajaduste rahuldamine , et täita loodusepoolt sätestatud nõue.

    6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus.

    Tootlikku tegevust nimetatakse ka ökonoomiliseks- ehk majanduslikuks tegevuseks. Edaspidistes arutlustes on kasutatud mainitud nimetust .
    7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest.
    Teadus, mis inimese majandusliku tegevuse seadust uurib on väga avar ja suurt huvi pakkuv . Õpetab tundma tegevust, mis on suunatud kogu inimsoo igasuguste nõuete täitmisele ja millele peaaegu kõik inimesed pühenduvad igal ajal ning tulevikuski. Kellel on igapäevase leivamurega tegemist, sellel peab olema ka huvi nende põhimõtete ja seaduste tundmaõppimiseks, mis seda juhivad. Need seadused ja põhimõtted avaldavad ka saladuse selle kohta, et kui mitmekesine ka inimeste majanduslik tegevus ei ole, ikkagi on need seotud väga paljude tingimustega ja oludega, mis teda juhivad.
    On täheldatud, et inimeste vajaduste rohkuse määrab see, millist tööd ja kui usinalt ta seda teeb.
    Näiteks: kraavikaevaja tarvitab peaaegu kaks korda niipalju toitu, kui rätsep nende samade loodustingimuste juures. Kui see kraavikaevaja ei tööta, siis ta ka sööb vähem. Veel suurem tähtsus on erinevatel looduslikel tingimustel. Kui maapind vilja ei kasvataks, ehk kui inimesed seda kasvatada ei oskaks, siis ei oleks neil õige paljudes maakera kohtades võimalik endale ülalpidamist muretseda ja sel teel omale ülalpidamist teenida. Kui inimesed ei oskaks puud ja rauda tarbekohaselt ümber töödelda, siis ei võiks nii üks kui teine neile seda kasu tuua, mida nad praegu loovad. Kui ei oleks toodete vahetust, siis peaksime leppima ainult sellega, mis meil on käepärast võtta ning meil puudub võimalus neid asju tarbida, mis on kaugemates kohtades toodetud.
    8. Kolm tööstusharu.
    Tulenevalt eeltoodus võib inimeste majanduslik tegevus jagada kolme ossa :
    1) tooraine tootmine,
    2) toorainest toodete valmistamine,
    3)toodete vahetus.
    Nagu näha, juhib esimene tööstusharu oma tegevuse sellele, et loodusest toorainet muretseda (põllutöös – vilja, metsanduses – puitu, jahinduses – metsloomi ja linde, kalapüügis – kalu, mäetööstuses – maake , sütt jne.).
    Teise tööstusharu tegevus seisneb selles, et saadud tooraine töödelda ja anda selline kuju, millisena inimesed neid vajavad.
    Kolmandal tööstusharul on ülesandeks valmistatud tooted toimetada edasi, kus nendest puudust tuntakse. Igas riigis peab olema neile kolmele tööstusharule ruumi, sest ilma nendeta oleks inimkonnal raske elada.
    9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad.
    Looduse- ja muud tingimused avaldavad väga suurt mõju sellele, millises kohas areneb paremini pöllumajandus ja millises piirkonnas tööstus. Suurt möju avaldab ka see, kuidas kaupa on kergem edasitoimetada. LOGISTIKA - transportsõlmede olemasolu
    Inimene muretseb endale harilikult seda, mida ta kõige rohkem vajab ja mis talle kõige suuremat teenistust võib pakkuda. Ta ajab neid asju nii, et võimalikult ruttu ja kerge vaevaga oma eesmärgile jõudab.
    On arusaadav, et ta selle eesmärgi kättesaamiseks iga looduse abi kasutab, viimasega oma teadmisi ühendades, et sel teel otsusele jõuda, kuidas asja kõige paremini käsile võtta. Sellega näitavad ümbritsevad tingimused siis ise viimastele kätte, millede varal ta kõige kergemini oma vajadusi täita saab. Põllumees töötab sellepärast, et loodus talle ei anna ilma vaevata midagi. Inimene töötab metallide kallal, nendele uut kuju andes , siis kui see materjal talle käepärane on. Ta püüab merest kalu, kui ta mere ääres elab ja harib ka põldu, kui selline maa kasutada on. Käsitööline avab ise töökoja kui tal selleks vahendeid on. Ta astub tasu eest teise töötuppa tööle, kui tal enesel seda ei ole.
    Ühe sõnaga, inimest ümbritsevad tingimused juhivad tema majanduslikku tegevust. Kõik inimesed asuvad sellistes tingimustes ja nende saatust ei määra juhuslikud asjaolud vaid teatavad seadused, mida on võimalik ka tundma õppida.
    Eelnevast saime teada, et inimeste majandusliku tegevuse uurimine ja tundmaõppimine pakub väga suurt huvi ja seda on täiesti võimalik teostada. Enne aga kui alustada on vajalik veel mõne küsimuse selgitamist.
    Nimelt: missuguses järjekorras see tundmaõppimine peab sündima ja millistesse peatükkidesse või osadesse õpitav aine jaguneb.
    Teame juba, et majandusliku tegevuse ülesandeks on inimestele kõiki neid neile tarvituseks vajalikke asju anda. Kuidas see aga igapäevases elus sünnib? Igaüks võib sellele küsimusele kergelt vastata, kui ta vaid selle üle lähemalt järele mõtleb, mida ta oma ümbruses iga sammu peal näeb.
    10.Tarbeasjade valmistamise põhitunnused.
    Esmalt on inimesel vaja loodusest kõiki neid asju muretseda, mida ta oma eesmärgi saavutamiseks kasutab. Saadud asjad peab ta looma ümber ja ta peab andma neile niisuguse kuju, et neid tarvitada saaks. Ta peab põllul vilja kasvatama, metsa raiuma ja mägedest maaki kaevandama. Inimene ei saa vilja, metsa ja maaki toorel kujul tarvitada, ta peab need muutma tarvitamiskõlblikuks tooteks. Vili tuleb jahuks jahvatada, palgid ja maagid töödelda, st. neist nõutavad tarbeasjad valmistada. Seda tooraine ümbertöötlust nimetataksegi tootmiseks, ehk töötlevaks tööstuseks. See on inimese majandusliku tegevuse üheks aluseks. Seni kui toodet või asja ei ole valmistatud, ei saa nimetatud vajadused mingil moel olla täidetud.
    11.Tarbeasjade jaotamise põhitunnused.
    Inimese majanduslik tegevus ei saa aga ainult tarbeasjade valmistamisega leppida. See võiks ainult siis sündida, kui inimestel oleks võimalik kõiki neid asju , mida nad vajavad, ise endale valmistada. Neil ei ole see aga võimalik. Igal sammul on näha, et tööline, näiteks, ei tööta ainult endale, vaid peremehele; et maaomanik ei hari ise maad, vaid, et ta selle teistele rendile annab; et üks inimene teisele raha võlgu annab – ja see teine juba iseseisvat äri ajab, millest ta kasu saab ja võlausaldajale raha eest protsente maksab.
    Kõikidel nimetatud kordadel teatava tarbeasja valmistamisest võtavad osa väga sageli mitu inimest, igaüks muidugi selle lootusega, et kasu saada. Maamees – omades maad –rendib väga tihti veel kõrvalt maad juurde, kui see, muidugi, võimalik on. Rikas ehk heal järjel olev inimene palkab omale tööjöudu..
    Tähendab,
    asjad, mida valmistatakse, saavad ainult harva ühe inimese töövilja osaks. Põllumees müüb oma põllusaadusi, käsitööline-meister oma töövilja-tooteid, aga nii üks kui teine peavad töölistele palka, maa eest renti ehk laenatud raha eest protsente maksma. Teada on ka see, et valmistatud tarbeasjad kõikide nende vahel ära jaotatakse, kes asjade valmistamisest osa võtavad. Iseenesestki mõista, et siin sellel asjal tähtsust ei ole, kas asjad ise ära jaotatakse või jälle raha, mis viimaste müümise eest saadakse.
    Seega inimeste majandusliku tegevuse teiseks aluseks tarbeasjade jaotamine.
    12.Tarbeasjade vahetamise põhitunnused.
    Kui inimesel läheks igal pool korda kõike, mida ta tarvitab, ise valmistada, siis ei oleks ka asjade vahetust tarvis. Asju just sellepärast vahetataksegi, et igas maakohas ei ole võimalikise kõike teha, mida inimene vajab. Üks piirkond kasvatab näiteks põhiliselt nisu ja seda on tal käepärast palju rohkem kui ta seda ise ära tarvitab. Talupojad müüvad nisu kaupmeestele, kes selle sinna toimetavad, kus sellest puudust tuntakse. Nisu eest saadud rahaga ostavad maamehed endale tarvilikke asju. Nende hulgas ka põllutöö masinad ja riistad, mida toodavad käsitöölised. Viimased ostavad omale masinate eest, näiteks uut toorainet. Kui seda tooret lähedalt osta ei ole, siis tuuakse see sealt, kus seda on rohkesti ja kust seda müüakse. Nii puud kui rauda läheb käsitöölistele selleks tarvis, et endale ja müügiks uusi tööriistu valmistada. Raske ei ole ka mõista, et toodetakse seda, mida on võimalik ja ostetakse seda milleta läbi ei saa. Nii näeme, et kõik inimesed vahetavad üksteisega oma töövilju.
    Majanduslikku tegevust, mille ülesandeks on tarbeasju ühest käest teise toimetada, nimetatakse vahetuseks. Ja see ongi kolmandaks majanduse tegevuse aluseks.
    13.1. Tarbeasjade tootmine.

    Mida läheb ühe ja teise asja valmistamiseks tarvis?

    Näiteks: akna valmistamine

    Mida vajab puusepp , et seda akent teha?
    Kõigepealt on vaja materjale – puud, klaasi, naelu, liimi jne.
    Loodus ei anna aga mitte üksi materjali. Puuduks looduses hõõrdumise jõud, ei suudaks naelad lauda koos hoida. Ei oleks soojuse jõudu olemas, ei oleks võimalik rauda taguda. Nii pakub siis loodus ise akna valmistajale abi. Ta annab inimesele oma materjali ja jõude kasutada. Sedasi on siis täiesti arusaadav, et terve see materjal ise ei saa aknaks kui puusepp ise tema kallal ei töötaks. Ta näeb vaeva, hööveldab lauad siledaks, liidab nad naelte- ja liimiga raamiks kokku, paneb viimasesse klaasid sisse jne. Ja lõpuks ei saa ju töömees akent paljaste kätega valmistada. Ta vajab oma töös saage, höövlit ja teisi tööriistu. Ka peab tal olema ruum, milles seda tööd teha. Ühe sõnaga, akna valmistamine nõuab, et inimene juba varem vaeva näeks, et enesele tööriistu, masinaid, hooneid ja kõike muud muretseks. Neid asju, mida inimesed varem selleks tarbeks muretsevad, et nende abil uusi kaupu luua, nimetatakse kapitaliks. Seega kulub tarbeasjade valmistamiseks loodusvarasid, tööd ja kapitali.
    13.2 Loodusvarade kasutamise viisid
    Nagu on juba öeldud, ei saa inimene ilma looduse andideta oma majanduslikku tegevust arendada. Eespool sai märgitud, et loodus annab ise talle oma materjale kasutada ja nii saab inimene looduse materjalide ja jõudude üle valitsejaks oma eesmärkide saavutamise piires. Kuidas see sünnib? Varem arvati, et inimene võib uut materjali, mida ennem olemas ei olnud, luua. Räägiti, et kui põllumees ühe seemnetera maha külvab ja sellest peale kasvamist ning lõikust on saanud viis tera , siis on ta tööga ilmale aidanud neli uut tera.
    Vaatame, kui palju selles arvamises ka tõe tera on?
    Enne, kui põllumees külviga algust võib teha, peab tal olema maa haritud. Miks ta maad harib? Ta teeb seda sellepärast, kuna ta teab, et seeme hakkab ainult siis idanema, kui ta maapõue soojuse ja niiskuse mõju tunda saab. Maa tuleb teha kohedaks, et seejärel sinna seeme külvata, alles siis võib see ka kasvama hakata. Teiste sõnadega – inimene õppis aja jooksul tundma selliseid tingimusi, millistel looduse seaduse järgi seemnetera kasvada saab. Ta püüab anda seemnele sellised tingimused ja loodus aitab seemnel kasvada. Viljakõrs ei kasva mitte inimese tahtmise, vaid kindlate looduse seaduste järele. Inimesel tulevad need seadused oma kasuks toimima panna.
    Kui inimene on vilja põllult koristanud ja puhastanud, viib ta selle veskisse. Seal laseb ta terad kahe raske kivi vahele kukkuda, sest ta teab, et need kivipoolte keeramise läbi saavad peeneks jahuks. Inimene teab, et jahust saab leiba, milleta hästi elada ei saa. Kõikide nende toimetuste juures tarvitab inimene paljusid loodusjõude, mis ta on avastatud ja millistest ta ei ole ise ühtegi loonud. Ta paneb need jõud vastakuti ja sunnib neid oma kasuks toimima. Nii on mulla osakesed tugevalt koos ja neid ei saa nii lihtsalt lahku kui sooviks. Neid ei saa nüri pulgaga lahutada, vaid selleks läheb vaja teravat raudatra. Töölooma või masina abil võidab ta hõõrdejõu, mis adra ja mullaosakeste vahel on. Ka veskikivi hävitab viljateras peituva jõu, mis seda koos hoiab, tehes need terad peeneks jahuks nimetatavaks pulbriks. Ta teab, et maakera külgetõmbejõu tõttu voolab vesi madalamatesse kohtadesse. Ta paneb jões vee tee tammiga kinni ja annab edasijooksmiseks ainult kitsa renni, mille välimise otsa juurde ta seab veskiratta. Vee kukkumise jõud saab sel teel sedavõrd suurendatud , et see ratta käima paneb. Naela seina sisse lüües teab inimene, et viimane suudab kanda sellist raskust, näiteks, riided, et seina ja naela vahel kehtivad hõõrdumise jõud, mis ei lase naelal seinast välja tulla. Tahab inimene puud oma tarbeks maha saagida, siis peab ta mõne terava riistaga (saega) selle jõu hävitama, mis puu üksikuid osasid koos hoiavad ja sel teel puu maakera külgetõmbejõu abil kukkuma panna.
    Nagu näha - kõikidel loetletud kordadel inimene ei loo uut materjali, ega uut jõudu. Puu, viljatera , jõgi, kivipoolte jaotus, külgetõmbejõud, hõõrdumine, soojus , niiskus – kõik see oli looduses juba olemas, on praegu ja saab ka tulevikus olema, seni kui senine maailm, kus me elame, püsib. Looduse jõudude mõjul hakkab vili maapõues kasvama, saab väljal küpseks, jahvatatakse veskil jahuks ja sellest küpsetatakse leiba. Looduse jõudude abil aitavad tööloomad ja masinad atra vedades maad külviks harida.
    Mida teeb aga inimene? Ta ÕPIB kõigepealt loodust tundma. Ta katsub teaduse ja elukogemuse varal teada saada seda, kuidas saab kõige kergemini ja operatiivsemalt – vähima aja-jõu ja töökuluga loodusvarasid ja jõudu oma teenistusse rakendada, kuidas looduses leiduvatele asjadele teist tarbekohast kuju anda.
    Ja ainult seda võib inimene oma majanduslikus tegevuses loodusega teha. Mida kõrgemal arengu astmel ta seisab, seda suuremat vilja kannab tema töö, seda kergemini suudab ta loodust oma teenistusse võtta.
    13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus tegevuses.
    Nagu veendusite, annab loodus inimesele oma materjalid ja jõud kasutada. Sellest materjali ja jõutagavarast peab inimene enesele kõike seda muretsema, mida ta oma eluülalpidamiseks tarvitab.
    Kuidas see sünnib? Töö kaudu.
    Tuul ei anna inimesele seni kasu, kuni viimane ei võta vaevaks omale tuuleveskit ehitada. Aurujõust (soojuspaisumisest) ei ole kasu kui aurukatelt või (sisepõlemismootorit) loodud ei ole. Rauast ja puust on seni vähe kasu, kuni sellest ei ole mingit tarbeasja valmistatud.
    Peaaegu kõik loodusannid ei too ilma teatava tööta seda kasu, mida nad tuua võivad. Isegi kala jões on ainult siis kasulik, kui ta peale kinnipüüdmist on söögiks valmistatud.
    Ekvaatori kõige rikkalikumas looduses peab inimene nälja ja janu kätte surema vaid siis, kui ta absoluutselt oma käsi ja jalgu liigutada ei taha. Isegi viimatitoodud näitest selgub , et ainult töö läbi võib inimene loodusest tarvilikke asju saada. Tõsi, keegi ei ole vähimatki vaeva näinud päikese valguse saamiseks. See on üks nendest vähestest looduse andidest, mis igal inimesel tasuta tarvitada on. Aga ka seda valguse kasu võib inimene täiel mõõdul ainult siis tunda saada, kui ta oma musklijõu tegevusse paneb. Et ka valgus, näiteks, taimede ja viljade kasvamise juures oleks kasulik, peab inimene enne kündmise ja külvamisega vaeva nägema. Keegi ei ole vaeva näinud selleks, et vesi jões voolaks. Et aga seda vee jõudu täiel mõõdul oma kasuks tegevusse rakendada, on vaja, näiteks, ehitada laev, vesiratas jne. Kala püüdmiseks aga võrke valmistada. Kultuurne inimene mõistab selle töö tähtsust ja pühendubki nende tööde teostamisele.
    14.1 Majanduslik töö
    Töö omakorda jaguneb
    • plaanipärane töö;
    • materiaalse- või aineliste vajaduste täimise tarbeks tehtav töö.
    • vaimne töö

    Plaanipärane töö
    Mitte iga töö ei ole inimestele majanduslikul tegevusel kasulik. Väga tihti võib töötada nii, et selle tagajärjel ei teki ühtki asja. Asjade tootmine on aga majandusliku tegevuse ülesandeks. Näiteks, inimene, kes läheb ilma sihita jalutama , ta näeb muidugi vaeva, ta musklid on tegevuses, ta võib väga väsida, kui see jalutuskäik pikemat aega kestab. Aga kas seda tööd saab tootmistegevuseks nimetada? Mõistagi mitte. Pöörake oma tähelepanu aga palli mängivale lapsele. Kas ta töötab? Muidugi töötab – ja see töö on tema tervisele väga kasulik. Kui võimlete sageli, siis läheb teie tervis tugevamaks. Kas on võimalik teha vahet nende erinevate töö tegevuste vahel?
    Kas see on plaanipärane töö?
    Materiaalse- või aineliste vajaduste täitmise tarbeks tehtav töö
    Vahe on päris suur.
    Käsitööline teeb tööd ja selle töö tagajärjel sünnib mingi asi, mida üks või teine inimene tarvitab, mida saab müüa ja saadud raha eest toitu, riiet – ühe sõnaga , kõike seda, mida elus tarvis läheb endale muretseda.
    Sihitu jalutaja ja lapse töö ei aita valmistada ühtegi tarbeasja. Kui inimesed oma igapäevases elus aja vaid turnimisega mööda saadaksid, siis ei oleks neil võimalik enesele mingeid vajalikke asju muretseda. Nad ei teeks tootlikku tegevust. Lõpuks nimetame veel tööd, mida ei saa niisama majandusliku töö hulka nimetada – nimelt vaimse tööd. Olete te töökojas adra ehk masina valmistanud, siis olete uue asja teinud, mida inimene uue töö tegemiseks tarvitada saab. Olete te vana adra parandanud, siis olete te tarvitamiseks kõlbmatu asja kõlvuliseks teinud. Olete teie koguni sellise asja valmistanud, mida ei ole tarvis ja millel ei ole mingit tähtsust, näiteks mänguasja, aga leidub inimene, kes selle oma laste lõbuks ära ostab, siis olete teie ometi temale asja teinud, mida saab kasutada. Ühe sõnaga, teie töö läbi saab alati mõni asi loodud, mis pakub kellelegi teatavat lõbu ja heameelt. Põllumees, näiteks, muretseb inimestele värskeid põllusaadusi, kangur – uut kangast , kaupmees toimetab need asjad sinna, kus neist on puudus, - lühidalt, igaüks neist suurendab oma töö läbi asjade kogu, mida on inimestel igapäevases elus tarvis.
    Vaimne töö Hoopis teine lugu on inimese vaimse tegevusega . Kooliõpetaja, näiteks, õpetab lapsi, arst ravib haigeid, aga kumbki neist ei valmista ega muretse inimestele uusi tarbeasju. Kooliõpetaja õpetab lapsi sellepärast, et need rohkem teadmisi omandaksid; arst ravib sellepärast, et inimesed terveks saaksid.
    Millepärast teevad aga põllumees, käsitööline ja kangur tööd?
    Nad töötavad selleks, et enesele igapäevast leiba teenida. Kooliõpetaja ja arst saavad palka selle eest, et neil oleks võimalik omale ülalpidamist muretseda ja ei peaks põllumeheks, käsitööliseks jne. hakkama kuna siis ei oleks aega lapsi õpetada ja haigeid ravida. Neid ei panda ametisse sellepärast, et neile palka maksta, vaid selleks et nad saaksid lapsi õpetada ja haigeid ravida ilma muud tööd tegemata.
    Põllumehe ja kangru töö eesmärgiks on samuti ülalpidamise muretsemine. Käsitööline ei valmista atra selleks, et selle kaudu teisele kasu saada, vaid sellepärast, et adra müümise kaudu ise kasu saada. “Inimene ei ela mitte üksi leivast.” Inimesele on kooliõpetajat ja arsti samuti vaja nagu leibagi (toitu)
    Inimkond ei saa elada, ilma et neil puuduksid liikmeid, kes neid õpetavad ja ravivad . Teadmised õpetavad inimesi paremini ja jõudsamalt töötama. Tervise hoidmine aitab sellele kaasa, et inimesel jääks töötamiseks rohkem aega.
    14.2 Majandusliku töö mõiste.
    Millist tööd saab nimetada majanduslikuks tööks?
    Majanduslik töö peab vastama järgmistele tingimustele:
    Esiteks- töö peab olema tehtud mingi kava järgi ja
    viima mingile eesmärgile, mida inimene on endale püstitanud.
    Sellist tööd nimetatakse plaanitud tööks. Näiteks puusepp hakkab valmistama mingit konkreetset eset, siis sellisel juhul on ta teadlik et teeb just seda eset, mitte aga mingit muud asja.
    Teiseks- töö eesmärk peab olema selline, et materiaalse kasusaamise eesmärgil luua mingit asja, mis on ka kellelegi veel vajalik. Mida hädavajalikum on vajadus selle eseme järele, seda tähtsam on ka töö, mis seda vajadust kustutab .
    Kolmandaks- töö peab olema füüsiline, mille tagajärjel mõni kasulik ehk meelepärane asi sünnib.
    Nende kolme omaduse põhjal, otsustatakse võime, kas tehtav töö on majanduslikult kasulik. Kui need kolm tingimust on täidetud, siis võib seda tööd nimetada tootmistööks.
    Seega majandusliku töö all mõistetakse ainult sihipärast, planeeritud keha füüsilise jõu kulutamist, mille eesmärgiks on inimeste materiaalsete vajaduste rahuldamine
    Mitte kõik inimesed ei tööta ühtmoodi. Ühed teevad rohkem, teised vähem. Ühed suudavad ühe ja sama aja sees rohkem asju korda saata, kui teised. Laps, alaealine noormees ei jõua niipalju töötada, kui täisealine; laiskleja – niipalju kui töökas, usin ; Samuti ka see, kellel ei ole vastavaid oskusi ja teadmisi masinaid kasutada võistelda sellega, kellel need oskused on olemas.
    Näiteks: metsinimene saab söönuks kalu püüdes , mis ei nõua temalt palju aega, Tööline ilma eriliste oskusteta ja väljaöppeta töötab 15-18 tundi päevas töötab, et oma lsaadaelamiseks minimaalne toiduraha .; ehk ühe töö summa on suurem, teise oma väiksem.
    Suurt möju avaldab ka tööviljakus – tootlikkus , mis on erinev erinevate gruppide suhtes
    Mis tingimused möjutavad töötootlikkust?
  • Ealisus töökollektiivis
  • Rahva jaotamine soo järgi.
  • Organismi vastupidavus tööl ( terviseseisund )
    Inimese organismis on vastupidamisvõime erinev. Üks ei suuda pooltki nii palju teha , kui teine. See vahe ei tule mitte ainult üksikute inimeste juures nähtavale, vaid isegi üksikute rahvaste juures. Näiteks, on märgatud, et arenenud Euroopa riikide rahvad jõuavad rohkem töötada, kui Austraalia metsarahvad. Inglise tööline on harilikult kõvem, kui prantsuse tööline, kreeka tööline kõvem türgi töölisest. Inimese vaimne areng suurendab töölusti, kuna töö ise vaid jõudu karastab. Mida kõrgemal kultuuritasemel inimesed seisavad ja mida enam nad tööd austavad, seda enam suudab nende organism töötada ja seda paremal majanduslikul järjel seisab selline tööjõu kollektiiv.
    Haigused - töötingimused, möjutavad tööjõudlust.Mida rohkem on inimesed haiged, seda rohkem aega läheb töö jaoks kaduma. Ja vastupidi, mida tervem on rahvas, seda rohkem võib ta oma tööga korda saata. Iga inimene kannatab haiguste all. Mida paremad on olme- ja elukeskonnas tingimused ja teadlikum tervislik toitumine, seda vähem on haigusi. Ja vastupidi.
    Välja- ja sisseränne.
    Miks on vajalik välja- ja sisseränne? Möelge.
    Tööpuudus.
    Tööpuudus on alaline ja kardetav ühiskonnaelu nähtus, mis tekkib nöudluse ja pakkumise vahekorrast turgudel .
    15.Tööviljakus.

    Me tutvusime eespool nende tingimustega, mis määravad ära kollektiivis tehtava tööhulga. Asudes edasi tingimuste juurde, milliste kaudu määratakse tööviljakus ja töö kvaliteet. Vaatleme , miks üks inimene ühe ja sama aja jooksul toodab rohkem kui teine, ja et tema on töö veel teisest parem. Olgu kõigepealt tähendatud, et selliseid tingimusi on väga palju ja et neid kõiki ei jõua esile tuua. Palju on neid põhjuseid, miks inimene midagi paremini või halvemini teeb. Igaüks on seda oma ümbruses tähele pannud ja ka iseenese juures tundma õppinud. Üks ja seesama inimene teeb täna väga head tööd ja homme väga halba. Saame tuua välja vaid mõned üldised tingimused, mis peaaegu kõikidele inimestele ühesugust mõju avaldavad ja tööviljakust tõsta aitavad.
    Tööviljakuse tagamise tingimused on:
  • tööjaotus.
  • tööviljakuse kasvu põhjused.
    Esiteks, kui inimene teeb päevast päeva ühte ja sama tööd, ilma et tal oleks tarvis mõne teise töö juurde üle minna, siis ta ei kaota tööaega. Teeb ta päeva jooksul mitmesugust tööd, siis on ta sunnitud mitu korda oma tööriistu muutma ja seeläbi aega kaotama. On, näiteks, tööline pool päeva põllul ja teise poole päevast kangastelgede taga tööl, siis kaotab ta asjata aega, esiteks seeläbi, et töökojast põllule ja põllult töökotta rändama peab ja teiseks, selle pärast, et ta ei saa kohe töö kallale asuda , sest peab selleks mitmesuguseid ettevalmistusi tegema. Kui tööline peaks päevas mitmes töökojas töötama, siis ta ei saa kuidagi sellist raha teenida, kui ta töötaks ühes töökojas.
    Teiseks, tööjaotuse juures kasvab töölise oskus. Mõistagi, et see, kes sagedasti oma tööd muudab, ei suuda asju nii kiiresti ja korralikult tehtavaid asju toota, kui see, kes seda tööd pidevalt teeb. Kui tubli ka lukksepp ka ei oleks, ei suudaks ta võistelda selle töölisega, kes on aastaid teritanud nõelu. Sarnane lugu on ka sepaga , kes vaevaga suudab päevas, näiteks, 200-300 naela teha, kuna naelte tegemisele spetsialiseerinud sepad teevad neid, näiteks, naelu 2300 tk. päevas
    Kolmandaks, tööjaotus võimaldab masinate igakülgset täiustamist. Kui tööline töötab kogu aeg ühe masina juures, siis kasvab ta vilumus nõnda, et ta võib ka masinat ümber häälestades jõuda suuremale tootlikkusele, mis ka talle suuremat tulu toob. Mida keerukam töö, seda keerukamad ja peenemad tööriistad, seda olulisem on õige kasutusoskus. Kuid me satuksime eksiteele, kui me arvaksime, et tööjaotusel ainult head küljed on. Ei puudu ka varjuküljed, mis avaldavad väga kahjulikku mõju töölisklassi tervisele. Kujutage endale ette töölist, kes terve elu valmistab mingi ühe tarbeasja detaili. Ta ei oskagi muud teha, kui ainult nööpnõelte traati venitada. Ta venitab seda päevast päeva, 12 tundi järgemööda ja nii kogu elu. Mis siis temast viimaks saab? Tal ei ole aega muud tööd õppida, sest et ta on kogu päeva traadi venitamise juures ametis. Õppimine ei too talle mingit kasu, sest vaevalt , et mõne teise asja osa tegemine suuremat tulu annab. See tähendab, et tema teadmised ei saa avarduda. Aga toimub just vastupidine protsess, ta kaotab ühetoonilise, päevast päeva kestva , igava töö juures ka needki teadmised, mis ta on varem omandanud. Vaimseks arenguks ei ole töölisel sellistes tingimustes mahti. Ta muutub töntsimaks ja selle masina osaks, mille külge ta on seotud ja mida ta peab juhtima . Veelgi enam – ühekülgse töö ja ühesuguste liigutuste tõttu langevad tema luud ja musklid aja jooksul sageli mitmesuguste haiguste küüsi ja kannatavad ka teist muutuste all. Igaüks teab, näiteks, et alaline istumise töö, kõveraks tõmmatud jalgadega möjuvad tervisele, ja tekitavad jalgade loomuvastast väändumist. Näiteks ömblejad, kontori töötajad. Selliseid moondeid tuleb ka teiste tööde tegijate juures ette. Töötaja saavutab kull teatud osavuse ja kiiruse uhe kindla operatsiooni tegemisel, kuid ei toimu tema edasist arengut ning sellega seoses ka loodetavat palga töusu.
    16.Töövahendid - seadmed, hooned, rajatised, maa .
    Need on vajalikud kolmanda tööviljakuse tõstmise tingimuseks. Mida me mõtleme tööriistade all? Nende all mõistame kõike seda, mis on tööle abiks ja ilma milleta seda tööd teha ei saa. Tööline teeb oma kasuks palju rohkem tööd, kui teise kasuks. Mida rohkem kasu ta oma tööst saab, seda rohkem jõudu ja hoolt tarvitab ta selleks, et töö kiiremini edasi läheks.Töö tegemise efektiivsus söltub sellest, milliseid seadmeid tööriistu ta kasutab. Kui palju on nöus omankik investeerima ehk raha paigutama paremate ja uute seadmete ning tööriistade vastu. Töö käigus iga seade kulub ehk annab osa endast toote valmistamioseks. Seda kulu nimetatakse pöhivara kulumiks vöi anmortisatsiooniks ehk omaniku tuluks. Investeerides täna pöhivarasse vöi seadmetess, masinatesse, hoonetesse saab omanik selle pöhivara kasutusea löppedes investeeritud raha tagasi.
    Maaomanik käib oma maaga mõistlikult ringi, ei kurna seda ära nagu seda tavalise rentniku juures näeme. Maaomanik teab, et ka maast ei tohi viimast jõudu ära võtta, kui tulevikus sissetulekuta jääda ei taha. Rentnik, seevastu, peab vaid oma kasu silmas. On ta maa rentinud pika aja peale, siis hoolitseb ta ka selle eest vaid niikaua , kui omanikule maa tagastamise aeg kätte jõuab. On aga maa lühikese aja peale renditud, siis ei ole tal tarvis isegi sedagi teha: ta püüab maast ta viimase kasu välja võtta, vaatamata sellele, et ta võiks ka tulevikus sissetulekut anda.
    Sama on lugu ka töölistega, kes tööandja käest palka saavad. Ta ei tarvita töö juures kunagi täit jõudu, sest see pingutus ei tõsta ta palka. Ainult tööandja ise oma eeskujuga on nöus töötama täie usinusega, kun saadav kasu on ju tema omand.
    Teadmiste suurendamine .
    Neljas tööviljakuse tagamise tingimus – kollektiivi teadmiste tõstmine. Kuna me teame, et loodus on inimesele andnud kasutada oma jõud, töötmise tarbeks.. Looduse alistamine seisnebki selles, et inimene need jõud üksteise vastu nii seab, et need temale kasu tooksid. Mõistagi, mida enam on inimesel teadmisi ja oskusi neid jõudusid rakendada, seda vähem jääb tal endal jõudu muuks tegevuseks üle ja seega suudab sama jõuvaruga rohkem ära teha, saavutades nõnda suurema tööviljakuse. Seega tööviljakuse tõstmiseks läheb inimesel tarvis looduse seaduste tundmist. Ainult siis, kui tunneme loodust, selle jõudusid ja seadusi, mis neid jõudusid juhivad, saame neid oma kasuks rakendada. Kui palju aega kulus kaupade veoks, kui veel ei tuntud aurujõu kasutamist ja liiklemine väga vaevaline oli, mis kaubavahetust suuresti takistas. Kuid edasised teaduse saavutused viisid arengut kiiresti edasi, millest kahjuks ka probleemegi juurde tuli, kuid nende lahendamiseks otsitakse ka praegu teadlastelt abi. Teadmine on suur majanduslik jõud.
    17.Kapitali mõiste.
    Eelnevast on teada kaupade valmistamise kaks tingimust – loodus ja töö. Lisame siis lõpuks ka kolmanda tingimuse – kapitali. Varem sai juba märgitud, et ilma tööriistadeta ei ole võimalik tarbeasju valmistada. Paljaste kätega ei või inimene midagi suurt korda saata. Põllutöös, käsitöös, koolipingis öppuritel jne - igal pool läheb spetsiaalseid tööriistu tarvis. Isegi see, kes elab jahist ja kalastamisest, ei saa tänapäeval ilma püssi ja kalapüügivahenditeta hakkama. Kuid oma tootmistegevuses tarvitavad inimesed tooraineid, millest vajalikke tarbeasju toota. Lõpuks on ju vaja neid toodetud asju kuskil hoida, et need ei hävineks ilmastiku mõjude käes. Selleks on vaja laohooneid. Hooneid läheb ka tootmisruumideks tarvis, sest ega lageda taeva all saa kõiki asju teha. Kui tahame mingit ettevõtet rajada, siis peame enne mingisugustele ettevalmistustele oma tööd ja jõudu kulutama. On vaja, näiteks, tootmiseks toorainet muretseda, tarvilikke tööriistu hankida, leida, või ehitada vajalikud hooned jne. Ilma nende ettevalmistusteta ei saa ka tootmise peale mõelda. Kogu seda töö- ja vara kogumit, mida ettevalmistused nõuavad, nimetatakse kapitaliks. Seega kapitali all mõistame endise töö tulemust, ehk teisiti asja, mis on endise töö läbi loodud. Loodus ei anna, nagu me teame, inimesele ilma vaevata midagi. Ta ei anna ilma vaevata ka kapitali. Kapital saab vaid sellest sündida, kui ta valmistamise peale on varem kulutanud teatava osa tööd. Kapitaliks võib ainult niisugust asja nimetada, mis on selleks tehtud, et selle abil uusi asju toota. Kapitali hulka ei kuulu need vahendid, mis on kohe tarvitatakse ära, vaid need, mis on selleks määratud, et nende abil uusi asju luua. Kapitali hulka ei kuulu maja, milles me elame, leib, mida me sööme, laud, millel me kirjutame jne. Kuid maja, milles on sisse seatud töökoda ja laud, millel asju tehakse – tuleb tingimata kapitaliks nimetada, sest need kõik on määratud uute asjade loomiseks. Juhul kui tarbeasjad, mis kuuluvad omanikele ja selle uurimisest saab omanik tulu näiteks, majad, mida välja üüritakse, või ehk raamatukogud, kust raamatuid laenutatakse, ei ole ühiskondliku tootmise seisukohalt kapital, vaid asjad, mis koheseks tarbimiseks lähevad. Põhjus, miks nimetatud asju ei loeta kapitali hulka, seisab selles, nagu tähendatud, et nende otstarbeks ei ole uute asjade loomine. Need on siis need kaks tingimust, mida nõutakse igalt asjalt, kui see kapitali nime kanda soovib.
    KAPITAL PEAB
    1)olema selleks varasema tööga loodud;
    2)olema tehtud uute asjade tootmise sihiga.
    Seega nimetame kapitaliks iga asja, mida on inimene loonud uute esemete tootmiseks
    Asjad, mis kuuluvad kapitali hulka.
    Esiteks nimetatakse kapitaliks toorainet. Iga kudumise vabrik tarvitab kas lina, kanepit, villa või puuvilla ; iga sepp ehk lukksepp – rauda ja terast; iga puussepp , ehitusmees – laudu, naelu jne. Kõike seda nimetatakse tooraineks . See materjal on saadud loodusest ja sellele on antud vajalik tarvitamiskõlblik kuju. Kõige selle materjali muretsemine ja esialgne töötlemine, enne kui see asjade tootmiseks kõlbab, on nõudnud inimeste tööd (näit, kõlbab puu tisleri töökojas alles siis tarvitamiseks , kui see on metsast raiutud, saeveskis laudadeks saetud , lauad kuivatatud ja turule veetud, kust tisler need ostab, et tooli teha).
    Teiseks - kapitali hulka kuuluvad kõik tööriistad, masinad ja kõik ehitused, mis aitavad tööviljakust tõsta (tööriistad, seadmed ja teised masinad, põllutööriistad - adrad , äkked, sirbid, vikatid, tuulamise masinad, rehepeksumasinad jne. raudteed , kiviteed, kanalid, laevad jne.). On arusaadav, et need kõik asjad on varem inimeste tööd nõudnud ja on abiks uute toodete loomiseks.
    Kolmandaks – kapitaliks nimetatakse koduloomi. Loomi ei sünnita otseselt inimese töö. Loomade eest hoolitsemine, nende toitmine aga nõuab inimestelt rohket vaeva. Ja et nad inimesele tootmises suurt abi annavad, siis võime neid samuti kapitaliks kutsuda. Pullid (härjad), kellega künname, hobused , mille abil rehepeksumasinat käima paneme jne. – kõik see on muidugi kapital.
    Neljandaks – kapitali liiki kuuluvad igasugused parandustööd põllumajanduses (väetamine, maapinna kuivatamine, kunstlik niisutamine, tammide ehitamine vee ärahoidmiseks jne.).
    Viiendaks – kapitaliks nimetatakse hooneid, milles toorainet esmalt töödeldakse ja saadud materjale hoitakse. Siia alla kuuluvad kõik töökojad, vabrikuhooned, aidad , poed jne. – ühe sõnaga kõik, mis toodangut kaitseb tuule, külma, palavuse , tule ja teiste kahjulike loodusmõjude eest kaitset pakuvad.
    Kuuendaks – kapitali liiki kuulub raha, mida tarvitatakse tarbeasjade valmistamise ja liikumise korraldamiseks ( summad , mis tooraine ostmiseks kuluvad, tööliste palgad jne.).
    Seitsmendaks - kapitaliks nimetatakse ka tarbeasju, mis on määratud kasutamiseks ettevõttes tööliste ülalpidamiseks. Kui minul töölisi ei ole ja ma elan ainult omast tööst – kas siis minu toitu, riideid ja korterit võib kapitaliks nimetada? Need tarbeasjad on muidugi endise töö vili, aga kas nad pakuvad ka uuele toodangu loomise juures oma abi? Muidugi mitte. Inimene sööb, et elada, aga mitte sellepärast, et uuesti tööd teha. Ta sööks ka siis, kui ta ka tööd ei teeks. Sellepärast ei või siis ka kõike seda kapitaliks nimetada. Tööliste toitmine, palgamaksmine, ehitan nendele elumajad - kas võib siis niisugusel korral nende toitu, palka ja elumajasid minu kapitaliks nimetada? Muidugi võib. Kõikide nende asjade peale on, nagu varemgi, tööd kulutatud. On need aga uue toodangu jaoks määratud? Igatahes on. Ma ei toida töölisi mitte muu pärast, kui et nad mulle töötaksid. Ja sellepärast tuleb kõiki asju, mida omanik tööliste palgaks maksab (korter, söök, raha jne.), lugeda omaniku kapitaliks
    Need on siis asjad, mis kuuluvad kapitali hulka. Peab veel eristama kahte liiki kapitali jaotust ja tegema selgeks , milline on nende vahe.
    Kapital pakub tarbeasjade valmistamisele ainult sel teel oma abi, kui ta saab ära kulutatud, ehk ära kasutatud.
    18.Põhikapital ja käibekapital.
    Kas aga kõik kapitalid saavad ühtmoodi ära kasutatud? Kui näiteks viskame sepikojas ääsile süsi, need põlevad lühikese ajaga ära. Valmistame saelauast mingi asja, mida ei ole võimalik millekski muuks vöimalik tarvitada. Valmistatud ader töötab näiteks viis aastat ehk tema kasutusiga on 5 aastat enne täielikku kulumist ehk amortiseerimist.
    Adraga on vöimalik töötada 5 aastat ja siis tunnistatakse ta kasutuskölbmatuks.
    Näitks: maamees künnab aastas 100 hektarit pöldu ja seda nii viis aastat, siis on sellega küntud kokku 500 hektarit. Eespool nägime, et nii söed kui saelaud kulutatakse ühe asja tegemiseks ära. Pöllumees aga saab ühe hektari peale ainult1/500 osa adrast (ehk sellest rahast, mida tema eest on makstud - alghind) ära kasutatud. See vahe on väga tähtis. Juhtige, edasi oma tähelepanu sellele, et söed ja saelaud just sellepärast kasu toovadki, et nad saavad ärakasutatud. Kuidas toovad söed kasu? Sellega, et nad ära põlevad. Millega toob saelaud kasu? Seeläbi, et ta sobib tarbeasjade valmistamiseks. Kui söed ei põleks ja laud asjade valmistamiseks ei sobiks, siis nad ei tooks inimesele kasu ja neid ei saaks kapitali koosseisu arvata. Mida kauem ader vastu peab, seda kasulikum on ta inimesele (omanikule). Ta ei saa kasu seeläbi, et kapital ära kulub, vaid et see teda teenib. See kasu on seda suurem, mida kauem see kapital vastu peab. Mis kasu oleks põllupidamisest, kui iga hektari jaoks uut atra läheks vaja!
    Seega - kapital võib kapital tema kasutusea järgi jliigitada kahte grupp:.
  • kulub kohe mingi tegevuse vöi tootmisprotsessi järel (muudab oma kuju asjaks); laua valmistamisel kasutatakse naelu, kruve ja need koos materjaliga muutuvad kirjutuslauaks Seda kapitali nimetatakse käibekapitaliks.
  • kulub pikema aja jooksul; annab osaliselt endas laua valmistamiseks, kuna höövelpinki vöi saage saab kasutada mitmete laudade , riiulite valmistamiseks ehk tema abil on vöimalik valmistada toodangut pikema aja jooksul.See kapital on pöhikapital.
    Toodud näites kaob ader 500 hektari sisse ära, s.o. 500 hektari sissetuleku hulgas on ka adra valmistamise kulu, adra hind peidus. Kui aga sepikojas kulub aga ühe hariliku naela valmistamiseks üks kilogramm sütt, siis on selle naela väärtuse sees ka naela tegemiseks kulutatud söe hind.
    Seega seitsmest loetletud kapitali liigist kuuluvad käibekapitali hulka tooraine ostmise ja tööliste ülalpidamise kulud. Ainult need saavad korraga ära kulutatud. Kõik teised kapitalidliigid kuluvad aegamööda. Neid kasutatakse paljude tööde juures ja nad kuuluvad seetöttu põhikapitali hulka.
    Seega on kasulikum paigutada raha pöhikapital, kuna selle abil on vöimalik toote, teenuse hinda hoida madalam. Käibekapital arvestatakse toote, teenuse valmimisel. tema hinna koosseisu.
    19. Sissetulek.
    Kõiki neid asju, mida inimesed oma majandusliku tegevuse kaudu loovad, nimetatakse sissetulekuks. Kõik, mida põllumees ehk tööline oma töö kaudu saab, on tema sissetulek. Ettevötja palkab ettevöttesse tööjöudu (nimet. inimresurss) teatud
    asjade valmistamiseks. Selle asja valmimisel ja muumisel saab ettevötja (omanik tulu). Sellest sissetulekust maksab ta riigile ulalpidamiseks vastavalt eelnevalt sätestatud maksupoliitikale.
    Üldine ja puhas sissetulek.
    Sissetulekut on kahte liiki – üleüldine ja puhas. Nii inimese, üksiku majapidamise(ettevötlus) kui ka kogu riigi üldiseks( bruto ) sissetulekuks nimetatakse kogu seda sissetuleku summat , mida kuu, aasta ehk mõne teise ajajärgu sees saadakse!
    Puhta (neto) sissetuleku summa teadasaamiseks lahutatakse bruto sissetulekust kõik tootmis-, tegutsemiskulud..
    Näiteks:
    Puusepp teenib kuus tööga 5000 krooni, ehk ta taburettide valmistamise eest töötasu 5000 krooni. Sellest arvestatakse maha maksud , mis lähevad riigi ülalpidamiseks ja tema pangaarvele laekub oletame 3200 krooni. See ongi ta üldine(bruto) sissetuleku summa.
    Ettevötja - tema sissetulekon taburettide müügist saadav raha. Taburett maksis 200 krooni, kuus müüs 5 taburetti, siis tema sissetulek kuus on 200 x 5 = 1000 krooni See on ettevötja jaoks bruto sissetulek ehk üldine sissetulek Sellest arvestab ta maha köik need kulud, mis kulusid taburettide valmistamiseks s.h. ka töötasu ning riigi ülalpidamiseks vajaminevad kulud. Järelejäänud summat nimetatakse puhtaks sissetulekuks
    Riik - tsentraliseeritud korras ettevötlusest saadavad rahad – riiklike maksude näol
    See on kogu sissetulek ehk bruto, millest arvestatakse maha kulud, mis on tehtud(töötasu rendimaksed , jne)
    20. Makromajandus ja sisemine koguprodukt(kogutoodang) (SKP)
    Tulude (sissetulek) – kulude (väljaminek) ringlus .
    Näiteks ostate endale arvuti, maksate kauplusse raha, arvuti on teie oma. Olete teinud kulutuse, aga kes sellest tulu saab?
    Tavaliselt inimene ei mötle sellele.
    Tulu saavad müüja, ettevöte. Ettevöte peab maksma materjali eest, millest arvuti valmistati, materjali (oletame, et metall , elektroonika jne) metall omakorda ostetakse metallitööstuselt saades selle maagikaevandajatelt, kes saavad tulu kaevandamise eest jne.) Toimub pidev tulude-kulude ringlus. Pidevalt luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse uute kaupade tootmiseks, ostetakse materjali, materjall saadakse materjali töötlejatelt. See ringkäik kujutab endast ringlust, kus kord müüakse kaupu saadakse raha ja ostetakse materjale, materjal ostetakse materjali tootjatelt jne. et valmistada uusi kaupu.(Ringluses raha ja kaup).
    21. Tulude-kulude lihtsustatud skeem.
    Vaatleme kahte majandussubjekti s.o. majapidamised ja ettevötjad.
    Majapidajad – üksikisikud vöi pered
    Ettevötjad – ettevötlusega tegelevad füüsilised isikud.
    Majapidajad teevad kulutusi ostes kaupu, teenuseid. Ettevötjad müüvad kaupu, saades tulu. Ettevötja jaoks on perede kulutused – tulu. See on nende sisetulek pakutavate kaupade teenuste eest. Teiselt poolt saavad pered tulusid ettevötjalt tegurituluna (töötasu). Kahjuks ei saa ka körvalejätta kolmandat majandussubjekti – see on riik saades tulu maksude näol. Riigi kulusid nimetatakse valitsuse kuludeks palgates riigi halduses olevatesse asutustesse tööjöudu, jne. Riigihalduses olevad asutused on näiteks rahandusministeerium , sotsiaalamet, politsei, söjavägi. tuletörje ja muud riigieelarvelised asutused.
    Makromajanduse köige levinim tulu näitajatest on rahvatulu . Rahvatulu on ühiskonna majandusaadav tulussubjektide (majapidamised, ettevöte, valitsus) teenitud kogutulu .Riigi rikkus söltub ettevötte heast käekäigust, samuti majapidamises.
    Mida paremal järjel on ettevötjad, seda paremini elavad pered ja riik
    VT. Majanduse algkursus XVI peatükk
    Kasumi tekkimine.
    Pöhivalem KASUM = TULUD-KULUD
    Kust aga kasum tuleb?
    Minimaalsete kuludega püüda realiseerida, müüa oma toodang ja serega saada maksimaalne tulu. Vahe ongi kasum.Kuidas kasumit planeerida : Köige otstarbekam on leida minimaalset tulu saadavad ostuturud Ostuturult ostavad pered ja ettevötjad kaupa, teenust materjali tööjöudu, elektrit kütet gaasi jne
    Tulud saadakse kaupade müügist, tööjöu müügistjne
    On vajalik teha valik, millistes kogustes ja millises mahus kaupu, teenuseid ostetakse vöi müüakse.On vaja väljatöötada optimaalne ostu-müügiturgude juhtimisskeem ja koostada eelarved .
    22. Tööturg, tööaeg, töötasu.
    Töötegemisega puutub inimene kokku väga varases elueas, tehes mistahes tööd. Lastel lasteaias käimine on nende töö, koolis käimine ja öppimine on koolilapse töö, emad isad töötavad erinevates asutustes, ettevötetes tehes tööd tulu saamise eesmärgil, söltuvalt sellest, kas ta on tööandja vöi töövötja. Nende töö on tasustatav nad saavad tulu. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese vöi osutatakse teenus. Näiteks öpetaja öpetab lapsi, näitleja annab emotsionaalse naudingu vaatajale, tisleri töö tulemuseks on mingi mööblitüki vöi selle osa vamistamine jne
    Inimesed teevad tööd selleks, et tal on vajadus elatusvahendi järele. Töö eest saab palga. Tasu töö eest ei pea alati olema raha vaid ka mingis muus vääringus. Ettevötja maksab kinni tööliste löuna, teeb sünnipäevaks kingitused esemete näol jne. Seda tasustamise viisi nimetatakse erisoodustuseks, ehk see on ka tasu, mida ettevötja arvestab töötaja palgast maha
    Tööaega möödetakse tundides , päevades, kuudes.
    Tundide arvu, mille jooksul töötaja päevas töötab, nimetatakse tema tööpäevaks.
    Tööpäeva pikkus on tavaliselt 8 tundi, tööpäevi nädalas on 5 tundi, nädalaid kuus aga 4 nädalat. Töötatud töötundidest arvestatakse maha puudutud töötundide vöi -päevade arv. Kui mingi kiireloomulise töö töttu on töötaja kokkuleppel tööandjaga nöustunud töötama päevas kauem,kui 8 tundi, siis seda aega nimetatakse ületunni tööks. Tavaliselt on see maksustatav kahekordselt. Siia kuuluvad ka need töötajad, kes töötavad graafiku alusel, siis riiklike pühade ajal töötamine on ka maksustatav kahekordselt.
    Palk on siis tasu tehtud töö eest, mis omakorda jaguneb:
    tükipalk - see on tasu tööga loodud toodangu hulga eest;
    ajapalk - see on tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest
    Nimetatud palkadele vöib lisanduda veel progresseeruv tasu, mis söltub sellest, kui intensiivselt töötatakse. Selle tasu määra arvestatakse löpptulemuse järgi.
    Väljateenitud palka nimetatakse brutopalgaks ehk kogupalgaks, millest arvestatakse maha maksud. Netopalk on see, mis kantakse töötaja kontole mingil kindlal kuupäeval vastavalt eelnevale kokkuleppele.Seda raha saab ta kasutada oma äranägemise järgi ( perele, laste koolitusele, pere tarbeesemete soetamiseks jne).
    Maha arvatavate maksude hulka kuuluvad tulumaks, töötuskindlustusmaks, pensionikindlustus, mis on sätestatud riigi poolt vastuvöetud maksude seadustega.
    Palkade puhul on veel oluline teada miinimum palga suurus 3450 krooni ja keskmine palk. Keskmist palka on ettevötjal vaja arvestada erinevatel juhtudel näiteks majandusaastaaruandes, töötaja puhkusetasu arvestusel ja muud.
    23. Töö nöudmine ja pakkumine Tööturg
    Töö nöudmine näitab, kui palju ettevötjad soovivad mingi töö töö tegemiseks teatud kindla palgaga töötajaid. Nöudlus omakorda söltub sellest, kui suur on vajadus selle kauba järele. Töötajate tööle palkamine on kulukas tegevus ettevötjale. Ettevötja soov on palgata kvalifitseeritud tööjöudu, etmaksta talle vastavalt sellele ka kürgemat palka. Vötmetöötaja tahab ka omalt poolt, et ta oleks motiveeritud.
    Töö pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes mingi kindla palgaga on nöus tööle tulema . On selge, et körgema palga soovijaid on rohkem.
    seega TÖÖ PAKKUMINE - väljendab töötajate soove
    TÖÖ NÖUDMINE - väljendab ettevötjate huve
    Töö nöudjad ja pakkujad saavad kokku tööturul. Järelikult tööturg on turg , kus inimene müüb oma tööd ja ettevütja ostab tööd.
    Tööturg on tasakaalus siis, kui nüudmine ja pakkumine on tasakaalus. Kui töö pakkumine on suurem kui töö nöudmine, siis osa inimesi jääb tööta. Sellisel juhul tekib tööpuudus. Seega vöib tuua välja seosed
    TÖÖPUUDUS tekib kui töö pakkumine on > kui töö nöudmine
    TÖÖJÖUPUUDUS tekib kui töö pakkumine on Kasvav ja langev tootmine.
    Tööpalk tõuseb seal, kus tootmisel läheb hästi (st. nöudlus kaupade järegi on suur), ja ka nõudmine tööliste järgi üha kasvab. Ta langeb seal, kus tööstus langeb (nüudmine kaupade järgi väheneb – turg on küllastunud, sest seda toodangut enam ei vajata), järelikult ka nende oskustega töötajaid ei vajata, nõudmine tööliste järele kahaneb.
    Kauba mõiste.
    Kaup on tootmisprotsessi tagajärjel (töö läbi loodud) valminud ese vöi asi, mida müüakse (realiseeritakse) turul (müügiturgudel). Müügihinna turul määrab nöudja ja pakkuja omavaheline kokkulepe. Tulenevalt turumajanduse sedusest on turule sisenemine ja turult väljumine köigile vaba, kauplemine toimub vastavalt osapoolte kokkuleppele.
    Kauba hinda(turuhinda) möjutab aga konkurents .
    Turuhind keerleb alati keskmise, loomuliku hinna ümber, tõustes ajutiselt sellest kõrgemale, või ajutiselt jälle langedes. Seda keskmist, loomulikku hinda määrab, nagu me teame, ära töö, kuna turuhinna määrajaks on nõudmine ja pakkumine.
    24. Inflatsioon
    Inflatsioon on hindade üldine töus, mistöttu rahaühik kaotab oma väärtust ehk ostujöudu.
    Kolm pöhilist inflatsiooni pöhjust on:
  • Liigne rahahulk ringluses, mis tekitab täiendava nöudmise kaupade järele ja sealt kaudu hindade töusu;
  • Kulude kasv, mis paneb ettevötjaid hindu töstma,
  • Importinflatsioon, mille puhul kodumaiste kaupade hindade töus on tingitud mailmaturu hindade töusust. (näiteks nafta )
    1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine
  • Ettevõtja mõiste
    Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid .)
    Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
    Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
    1.2. Ettevõtjaks kujunemine
    Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla:
    * töökoha kaotus
    * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis
    * konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida
    * elukohavahetus
    * isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, teatud ikka jõudmine, laste suurekskasvamine jne)
    * soov töötada enda jaoks
    * suured muutused piirkonna majanduselus
    Soovi ettevõtjaks saada mõjutavad:
    * rahvuslik kultuur ja kohalikud traditsioonid
    * perekond
    * läbitud õppeasutused
    * sõbrad
    Ettevõtjaks hakkamise võimalikkus sõltub järgmistest teguritest:
    * riiklik toetus, majanduspoliitika, majandusolukord
    * erialane ettevalmistus
    * turundusalased kogemused
    * algkapitali (+ muude ressursside) olemasolu või kättesaadavus
    * elus eeskujud
    Ettevõtjal peaksid olema järgmised isiksuseomadused :
    1. Vaimne võimekus – loovus, intelligentsus , analüüsivõime, olulise eristamise oskus, keskendumisvõime jne.
    2. Teotahe – valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada. Töökus, initsiatiivikus, püsivus, ambitsioonikus. Lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia.
    3. Suhtlemisoskus . Väikeettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate , pangatöötajate, klientide ja muidugi ka oma töötajatega.
    4. Kompetentsus oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine.
    5. Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisolek mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus.
    1.3. Naiste eripära ettevõtjana
    Välismaiste kirjandusallikate ja Eesti ettevõtjate seas läbiviidud uuringute alusel võib välja tuua järgmised naisettevõtjate ja nende ettevõtete iseärasused:
  • Raskendatud tõus karjääriredelil (meestega võrreldes) on sageli ettevõtlusega alustamise tõukejõuks.
  • Säästude suurem osakaal finantseerimisel, lisanduvad sugulaste ja sõprade vahendid. Raskused välise finantseerimise leidmisel ( pangad jt umbusaldavad).
  • Paindlikkuse taotlus ettevõtte rajamisel (perekonna arvestamine ). Meesettevõtjatega võrreldes lühemad tööpäevad ja –nädalad.
  • Omatakse vähem kasulikke tutvusi ja kontakte, nende mõju tegevusele on väiksem (klubid, golf, poliitika, spordiseltsid jms)
  • Teenindus- ja kaubandusfirmade suur osakaal, kuid kasvab naisettevõtjate osakaal ka muudel tegevusaladel.
  • Keskmisest väiksemad, rutiinsemad ettevõtted (see võib olla tingitud eeltoodud barjääridest), rohkem kalduvusi elustiili ettevõtete poole.
  • Alustavad keskmisest vanematena (sageli vanuses 35-45 a), tihti pole kavandanud ettevõtjaks saada.
  • Nõunikuks on enamasti abikaasa või lähedased sõbrad.
  • Ettevõtlusega alustamise tõukejõuks on sageli rahulolematus endise tööga (kutsega), ettevõtet ei rajata sellisel juhul senise tööga seotud valdkonnas.
    1.4. Väikeettevõtte omamise plussid ja miinused
    Väikeettevõtte omamise eelised
  • Kasumilootus – soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet.
  • Tulevase rikkuse ootus – sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku, kuid ta on stiimuliks, mille poole püüelda.
  • Rahuldustpakkuv töö, vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega.
  • Ettevõtja on iseenda peremees , see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive, mille nimel ollakse mõnikord valmis ka sissetuleku vähenimseks.
  • Otsene suhtlemine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad, mida osa inimesi eriti hindavad .
  • Tsentraalne otsutamine, ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest, saab langetada otsuseid kiiresti, kasutada ära avanevaid võimalusi.
  • Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast.

    Väikeettevõtte omamise probleemid


  • Majandustegurid – väiksem vastupidavus majanduskriisides, konkurentsi teravnedes või tarbija käitumise muutumise korral.
  • Kogemustepuudus võib ilmneda tootmise või teeninduse alal (alustatakse võõral tegevusalal) aga ka juhtimise alal (hea spetsialist ei pruugi veel olla hea juht). Ohuks võib olla liigne keskendumine ühele valdkonnale, tegelemine sellega, mida tuntakse paremini (nt müügitöö või tootmine).
  • Müügiprobleemid – raskusi valmistavad konkurentsieelise puudumine, ebaadekvaatne laoseis (liiga suured või liiga väikesed varud), ebaõnnestunud asukoha valik jms.
  • Kulud – sageli ei suudeta kulusid kontrollida, lisaraskusi tekitavad võetud laenud.
  • Kapitaliprobleem – ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine.
  • Puudulik spetsialiseeritus – erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste.
  • Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress , probleemid tervisega .
  • Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele.
    Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest:
    * finantskaalutlused (stardikapitali puudus)
    * perekonnaga seotud kaalutlused
    * idee polnud piisavalt hea.
    1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid
  • Tururisk – järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda riski oluliseks, kuid majandusolukorra stabiliseerumisel peaks ta langema .)
  • Juhtimisrisk – tulude vähenemine ebaefektiivse juhtimise tagajärjel. (Ettevõtjad ei pea eriti tähtsaks, kuid krediteerijad peavad halba juhtimist äriliste ebaõnnestumiste üheks peapõhjuseks.)
  • Krediidi- ja finantsrisk – risk, et ei saada hakkama põhilaenu või laenuintresside tagasimaksmisega. Teiselt poolt oht, et firma kliendid ei tasu krediiti saadud kaupade eest või teevad seda hilinemisega.
  • Inflatsioonirisk .
  • Kinnisvararisk – hoonete ja seadmete amortiseerumine, väärtuse langus ebasoodsa asukoha pärast, rendilepingute tähtaegade lõppemine ja sellest tulenev ebakindlus .
  • Personalirisk – suur sõltuvus üksikute inimeste lahkumisest, vajalike oskustega töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes ( streigid jne).
  • Kuritegevus
    • ebaausad töötajad
    • vargused
    • sulidest lepingupartnerid
    • sissemurdmised
    • väljapressimised jne
  • Poliitiline risk
    • võimalikud muutused seadusandluses, eeskätt maksunduses (vt. lisa 6)
    • poliitiline ebastabiilsus riigis, valitsuste vahetused ja sellest tulenev majanduspoliitika muutumine
    • suhted naaberriikidega, majanduslikud lepingud teiste riikidega.
  • Mitmesugused erakordsed sündmused – loodusõnnetused, tulekahjud , ettevõtte hoonete või transpordivahendite kannatada saamine vandalismi tagajärjel jne.
  • Tööõnnetused.
  • Oht, et ettevõtte tegevuse või tema toodete tõttu kannatavad keskkond või üksikinimesed.
    2. Keskkond
    2.1. Keskkond ja jätkusuutlik areng
    Keskkonnapoliitika realiseerimine ja keskkonnaprobleemide lahendamine toimub üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil.
    • Ükikisiku tasandil on peamine tõsta keskkonnateadlikkust ning suurendada informeeritust, võimaldamaks igal inimesel osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel.
    • Kogukonna tasandil saab lahendada kohaliku tähtsusega keskkonnaprobleeme; kogukonna esinduskogud kujundavad oma keskkonnapoliitika kohaliku omavalitsusüksuse tasandil.
    • Riigi tasandil kujundatakse ja koordineeritakse kogu keskkonnapoliitikat, luuakse seadusandlik ruum ning täidetakse keskkonnaalaseid rahvusvahelisi kokkuleppeid.

    Euroopa Liidu keskkonnapoliitika peab Ühtse Euroopa Akti Maastichti lepingu järgi aitama kaasa
    • keskkonna säilitamisele, kaitsmisele ja selle kvaliteedi parandamisele
    • inimese tervise kaitsmisele
    • loodusressursside säästlikule ja mõistlikule kasutamisele
    • rahvusvahelistele toimimistele tegelemaks regionaalsete ja globaalsete keskkonnaprobleemidega

    Keskkonnapoliitika kujundamisel peab Euroopa Liit arvestama kättesaadavaid teadusliktehnilisi andmeid, keskkonnatingimusi Euroopa Liidu erinevates piirkondades, tegevuse ja tegevustetuse võimalikke tulusid ja kulusid, EL- I kui terviku majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning tema kõikide regioonide tasakaalustatud arengut. Seega on võimalikud erinevused ja kõikide regioonide huvide arvestamine.
    Keskkonna mõiste määratlemine eeldab selget subjekti eristamist kelle või mille keskkonnast räägitakse ehk millises keskkonnas subjekt asub. Subjektide arv on oma olemuselt lõputu. Suuresti taanduvad subjektid 3 kategooriasse:

    Ka nimetatud subjektid omakorda võivad olla mõne muu subjekti suhtes keskkond.
    Euroopa Ühendus on oma õigusaktides määratlenud keskkonda järgmiselt :
  • Euroopa Ühendus 1967:
    keskkond- õhk, vesi, ja pinnas nende omavahelistes suhetes ja suhetes elusorganismidega.
  • Lugana konventsioon 1993:
    a). Keskkond- nii elus kui ka eluta loodusressursid (õhk, pinnas, vesi, floora ja fauna ning nende omavahelised suhted (vastastikune mõju).
    Sisuliselt loetakse keskkonnaks ökosüsteeme, tegemata vahet looduslikel, poollooduslikel ja tehisökosüsteemidel. Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda.
    b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist.
    Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast.
    c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid.
    Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt.
    Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted:
    • majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale
    • põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte)
    • sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale
    • keskkonna kaistmine: looduse ressursside säilitamine ning keskkonna kaistmine
    • elukvaliteet : inimese elukvaliteet ei saa olla ära määratud kitsalt majanduslike näitajatega
    • osalemine: institutsioonid peavad olema restruktureeritud nii, et kõige erinevamad seisukohad oleksid kuuldavad poliitiliste ostuste tegemisel.
    Säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhiidee on keskkonna, majanduse ja sotsiaalse elu ühildamises, nende vastastikuses läbipõimumises. Ühiskonna täisväärtuslik sotsiaalne elu on võimalik ainult teatava majandusliku heaolu ning ümbritseva elukeskkonna seisundi puhul. Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides.
    2.2. Ettevõtluskeskkond
    Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt.
    Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise.
    Majanduskeskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad)
  • Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu)
  • Hindade tase ja dünaamika
  • Tööviljakus
  • Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon).
  • Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne)
  • Konkurendid
  • Rahvusvahelised majandussuhted
    Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika.
    Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid.
  • Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid.
  • Kaupade ja reisijate transportimise viisid ja vahendid.
  • Sidepidamise viisid ja vahendid
  • Informatsiooni saamise ja töötlemise viisid ja vahendid.
  • Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide juhtimise viisid ja vahendid.
  • Erineva tasandi tehniliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemide ja nende üksikute elementide täiustamise viisid ja vahendid.
  • Töötajate töövõime ja tervise säilitamise viisid ja vahendid.
    Sotsiaalse keskkonna all mõeldakse mitmesugustesse ühendustesse koondunud inimeste, samuti niisuguste ühenduste ning formaalselt mitteühinenud inimgruppide üldiste käitumisnormide, vaadete, väärtuste ja tavade kogumit. Meile kõigile hästituntud sotsiaalse keskkonna elemendiks on kultuur. Tunnustest, mille alusel saab eristada ühtesid või teisi elanike informaalseid gruppe, võiks näitena nimetada kutsealaseid, demograafilisi (rahvuse, soo, vanuse järgi), territoriaalseid jne. tunnuseid. Inimeste formaalsete organisatsioonide näideteks on erinevad poliitilised, kultuuri-, spordi- ja ametiühingute ühendused, samuti riik ise, kõikvõimalikud ettevõtted ja organisatsioonid.
    Sotsiaalse keskkonna põhielementide hulka kuuluvad:
  • Haridus .
  • Kindlustus .
  • Ametiühingukoondised.
  • Kultuur, inimeste elukvaliteet.
  • Ajakirjandus ja muud infovahendid.
  • Elanikkonna erinevate kihtide suhtumine firmasse ja selle prestiiz.
  • Elanikkonna demograafiline struktuur.
  • Inimeste sotsiaalsed veendumused ja väärtused.
  • Mood.
    Poliitilise keskkonna all mõeldakse valistuses ja teiste võimuorganite, poliitiliste parteide ja organisatsioonide, õigusaktide, käitumisnormide ja vaadete kogumit ühiskonna ülesehituse, juhtimise ja eesmärkide kohta, ning oma teiste riikide vaheliste suhete kohta, samuti poliitiliste asutuste üldist süsteemi. Laiemas mõttes on poliitiline, samuti õiguslik ja isegi majanduslik keskkond üldise sotsiaalse keskkonna osa, kuid enamasti vaadeldakse poliitilist süsteemi iseseisvana. Sealt tulenevate ja ettevõtlust mõjutavate komponentide hulgast võiks esile tõsta järgnevad:
  • Riigi juhtide vaated ja tegevus.
  • Poliitilised parteid, nende programmid ja poliitiliste jõudude paigutus .
  • Poliitiliste liidrite vaated ja tegevus.
  • Riigi välispoliitika.
  • Riigi sisepoliitika.
    Õiguskeskkonna all mõeldakse valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogumit, mis reguleerib ettevõtete, samuti õiguskorda teatavate organite tegevust. Nimetatud normatiivaktid reguleerivad või kontrollivad suuremal või vähemal määral peaaegu kõiki ettevõtja toiminguid .
    Ökoloogilise keskkonna all mõeldakse ettevõtjate ja looduskeskkonna vaheliste kokkupuudete piirkonda.. Siin on peamiseks probleemiks selgitada välja, millised on piirangud ja võimalused, mis on seotud ettevõtlustegevusega ühel või teisel territooriumil (looduslike ressursside ammutamine jne) ning tootmistegevuse mõjuga looma- ja taimeriigile ning inimese elukeskkonnale.
    3. Ettevõtlusega alustamise erinevad võimalused
    Ettevõtjaks saamisel on valida kolme erineva võimaluse vahel:
    • tegutseda frantsiislepingu alusel
    • osta tegutsev ettevõte
    • rajada põhimõtteliselt uus ettevõte (asutamine)

    3.1. Frantsiis
    Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel. See lubab frantsiisivõtjal kasutada frantsiisisandja oskusteavet ja kogemust. Sinna kuulub näiteks nimi, kaubamärk ja muu sümboolika, tootmistehnoloogia, väljaõppemetoodika ja muu info. Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev.
    Osapoolte vaheline frantsiisileping määratleb nende õigused ja kohustused. Leping on tavaliselt tähtajaline, koos õigusega seda pikendada.
    Frantsiisi eelised ja puudused (nii frantsiisivõtja kui ka frantsiisiandja seisukohalt) võrreldes sõltumatu üksikettevõtjana tegutsemisega.

    Frantsiisivõtja seisukohalt

    Eelised
    Nõuab vähem kogemusi
    Madalam läbikukkumise protsent, kontrollitud toode
    Tuntud kaubamärk ja imago tarbija silmis
    Paiknemise põhjendatuse analüüs
    Tegevusalane väljaõpe
    Jooksev abi juhtimises, arendustöödes, turunduses , töötajate järelvalves
    Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism
    Väiksem kapitalivajadus
    Võimalikud sooduskrediidid sisseseade muretsemisel ja asukoha leidmisel.

    Puudused

    Sõltuvus frantsiisiandjast
    Kontrolli puudumine frantsiisiandja tegevuspoliitika üle
    Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga kasumite ja muude stiimulite üle
    Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge
    Piiratud ärist väljumise paindlikkus
    Sundostud frantsiisiandjalt

    Frantsiisiandja seisukohalt

    Eelised
    Lisatulu läbi frantsiisilepingutasude
    Jooksev tulu vastavalt lepingule
    Laienemine ilma lisainvesteeringuteta
    Toote populaarsuse, tuntuse tõus
    Kulude kokkuhoid läbi suuremahuliste ostude
    Väiksem vajadus suure administratiivse koosseisu järele
    Turundus-, sh reklaamikulud jäävad osaliselt frantsiisivõtjate kanda
    Säilib kontroll kvaliteedi üle
    Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit
    Puudused
    Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes
    Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt
    Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jne
    Vähekasutatavl, kuni kontseptsioon pole kontrollitud
    Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse
    Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga
    Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui firma omanduses olevate filiaalidega
    3.2. Tegutseva ettevõtte ost

    Ostmise plussid


  • Kui tegutseb edukalt on risk väiksem ja kergem on leida krediteerijaid.
  • Kandub edasi ettevõtte hea maine.
  • Asukoha sobivus on kontrollitud.
  • Kasum tuleb kiiremini, pole stardiperioodil.
  • Tegevuse planeerimine on lihtsam, saab arvestada eelmiste perioodide tulemasutega.
  • Klientuur on välja kujunenud.
  • Olemas on vajalikud partnerid: hankijad , krediteerijad jne.
  • Sisseseade ja kauba (materjali) varud on olemas.
  • Ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga.
  • Üks konkurent jääb vähemaks.
  • Olemas on väljaõpetatud kaader.
  • Teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal.
    Ostmise miinused:
  • Päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead.
  • Kaubavalik, toodang, tegevuse korraldus jms ei pruugi sobida uue omaniku arvates.
  • Võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine keeruline ja tekitab pingeid.
  • Klientuur ei pruugi olla soovitavaim, firma imago’t on raske muuta.
  • Varude hulgas võib olla aegunud , moestläinud kaupu, ka sisseseade ja ruumid võivad olla vananenud.
  • Töökorraldust raske muuta.
  • Ostuhind võib olla liiga kõrge või pole sobivat ettevõtet müügil.
  • Võidakse müüa, kuna ettevõte ei õigusta end.
  • Asukoht ja ruumid ei pruugi olla sobivad kavandatud muutusteks.
    Ostetava ettevõtte väärtuse hindamise põhivõimalused:
  • Bilansiline väärtus (varadest lahutatakse kohustused).
  • Korrigeeritud bilansiline väärtus – hinnatakse ümber varad, mille bilansiline väärtus ei peegelda nende tegelikku hinda (nt hoone, vananenud kaup, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatele jne).
  • Likvideerimisväärtus – hinnang ostja seisukohalt: “Kui äritegevus ebaõnnestub, siis kui palju ma investeeritud rahast tagasi saan?”
  • Tulevaste tulude hindamine eeldamata suuri muutusi – hinnang müüja seisukohalt: “Millistest tulevastest tuludest loobumist peab müügihind mulle kompenseerima?”
  • Tulevased tulud arvestades olulisi muutusi – hinnang ostja seisukohalt: “Kui ma oma plaanid ellu viin , siis millist tulu see mulle annab?”
    Ettevõtte ostmisel tuleb endale selgeks teha:
  • Ettevõtte senised kasumid ja muud olulisemad finantsnäitajad ja finantssuhtarvud .
  • Kas müügimaht kasvab, kahaneb või on stabiilne?
  • Kas kulutused ja kasum on läbimüügiga võrreldes tavapärased?
  • Miks omanik tahab ettevõtet müüa, millised on tema tulevikuplaanid?
  • Milline on konkurents?
  • Milline on ettevõtte maine klientide silmis?
  • Milline on konkurentide, hankijate ja pankurite suhtumine ettevõttesse?
  • Millised on ruumide renditingimused?
  • Kas praegune personal sobib ka edaspidi?
  • Kas kõik kohustused kajastuvad bilansis?
  • Milline on põhivarade seisund, kas nad on õigesti hinnatud?
  • Millised on võimalused tegevuse parandamiseks, kasumi tõstmiseks?
  • Kas ja kuidas mõjutavad ettevõtet piirkonna arengutendentsid?
  • Kas oodatav tulu on vähemalt sama, kui alternatiivsetel projektidel?
    3.3. Uue ettevõtte asutamine
    3.3.1. Äriühingu asutamise protseduurid
    Äriühingu asutamise protseduurid
    3.3.2. Äriühingu registreerimistoimingud ja -kulud
    3.3.3. Erinevate äriühingute omavaheline võrdlus

    Äriühingute võrdlus


    Käesolevaga on esitatud äriühinguid puudutav ülevaatlik tabel:
    Täisühing
    Usaldusühing
    Osaühing
    Aktsiaselts
    Tulundusühistu
    1. Äriühingu tegevuses osaleja nimetus
    täisosanik
    täisosanik/
    usaldusosanik
    osanik
    aktsionär
    liige
    2. Vastutus ühingu kohustuste eest
    Täielik
    (vastutus kogu oma varaga)
    täisosaniku puhul täielik,usaldusosaniku puhul tasumata sissemakse ulatuses
    osanik ei vastuta
    aktsionär ei vastuta
    tasumata osamaksu ulatuses
    3. Asutamis- dokumendid
    ühinguleping
    ühinguleping
    asutamisleping /
    põhikiri
    asutamisleping/
    põhikiri
    asutamiskoosoleku
    protokoll /
    põhikiri
    4. Kohustuslik kapitali määr
    pole
    pole
    10.000
    alates 01.09.1999
    40.000
    100.000
    alates 01.09.1999
    400.000
    pole
    5. Väärtpaberid
    pole
    pole
    pole
    aktsiatäht
    pole
    6. Kohustuslik nimiväärtus, osa-või sissemakse suurus
    pole
    pole
    100
    10
    pole
    7. Sissemakse tasumine
    viivitamatult või ühingulepinguga määratud ajal
    viivitamatult või ühingulepinguga määratud ajal
    peab olema tasutud enne osaühingu äriregistrisse kandmist
    peab olema tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist
    1 aasta jooksul vastavalt põhikirjale
    8. Osa-või sissemakse, osa, aktsia võõrandamine
    sissemaksu ei saa võõrandada, lahkumisel ühingust makstakse hüvitust
    sissemaksu ei saa võõrandada, lahkumisel ühingust makstakse hüvitust
    osa võõrandamine on osanike vahel vaba; 3.isikule võõrandamisel on teistel osanikel ostueesõigus.
    Põhikirjaga võib ette näha ka eelnevast erineva korra.
    Osa võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud.
    esitajaaktsia on vabalt võõrandatav. Nimelise aktsia võõrandamine on aktsionäride vahel vaba; 3. isikule võõrandamisel võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse.
    osamaksu saab võõrandada liikmele, kes vastab seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud tingimustele
    9. Juhtimis- organid
    osanikud otsustavad
    osanikud otsustavad
    üldjuhul osanikud ja juhatus.Osaühingul peab olema nõukogu juhtudel, kui: 1. osakapital on üle 400.000 krooni ja juhatuses on vähem kui 3 liiget; 2. nõukogu olemasolu on ette nähtud põhikirjas
    aktsionäride üldkoosolek
    nõukogu
    juhatus
    Üldkoosolek (volinike koosolek)
    Juhatus. Ühistul peab olema nõukogu juhul, kui ühistu osakapital on üle 400.000 krooni.
    10. Hääleõigus
    osanikud otsustavad
    osanikud otsustavad
    võrdeline osa suurusega
    vastavalt aktsiale
    igal liikmel on 1 hääl olenemata osamaksu suurusest
    11. Teave ühingu tegevuse kohta
    õigus saada teavet, tutvuda kõigi dokumentidega.
    Osanike otsusega võidakse piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust
    Õigus saada teavet, tutvuda kõigi dokumentidega.
    Osanike otsusega võidakse piirata osaniku teabe saamise ja dokumentidega tutvumise õigust
    õigus saada teavet, tutvuda dokumentidega
    õigus saada teavet üldkoosolekul
    õigus saada teavet
  • Audiitor -
    Kontroll
    üldjuhul ei ole kohustuslik.
    On kohustuslik juhul, kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    üldjuhul ei ole kohustuslik
    On kohustuslik juhul, kui usaldusühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    kohustuslik juhtudel, kui:
    1. osakapital on
    üle 400.000 krooni;
    2. audiitori
    olemasolu on ette nähtud põhikirjaga;
    3. eelneva
    majandusaasta realiseerimise netokäive ületas
    1.000.000 krooni
    kohustuslik
    kohustuslik, kui eelneva
    majandusaasta realiseerimise netokäive ületas
    1.000.000 krooni
    13. Kasumi jaotamise alus
    osanikud otsustavad
    osanikud otsustavad
    võrdeliselt osa nimiväärtusega, kui põhikiri ei näe ette teisiti
    vastavalt aktsia nimiväärtusele
    liikmed otsustavad
    14. Majandus-aasta aruande esitamine äriregistrile
    üldjuhul ei pea esitama.
    Peab esitama juhul, kui täisühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    üldjuhul ei pea esitama.
    Peab esitama juhul, kui usaldusühingu täisosanikuks on osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu
    peab esitama
    peab esitama
    peab esitama
    15. Välja- arvamine ühingust
    täisosaniku saab välja arvata
    täis-ja usaldusosaniku saab välja arvata
    osaniku saab välja arvata
    aktsionäri ei saa välja arvata
    liikme saab välja arvata
    3.3.4. Ettevõtlusvormi valik
    • Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    • Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    • Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakaptal peab olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut.
    • Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni.
    • Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine.
    Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega:
  • Vastutuse ulatus
  • Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus
  • Maksudega seotud kaalutlused (vt. lisa 6)
  • Avalikustamise kohustus
  • Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus
  • Kasumijaotus
  • Ettevõtlusvormist tulenevad kulutused (eeskätt asutamiskulude, juhtimisstruktuuri ja avalikustamiskohustuse tõttu)
  • Rajamise kergus
  • Nõuded algkapitali suurusele
  • Tegevuse lõpetamise, ärist lahkumise kergus
  • Litsentside vajadus
  • Maine

    3.3.5. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

    FIE astutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel. FIE on kohustatud ennast äriregistrisse kandma, kui tema majandusaasta käive ületab 250 000 krooni, st. FIE muutub käibemaksukohustuslaseks. Igal juhul peab FIE tegevuse alustamisel registreerima ennast kohalikus Maksuametis füüsilisest isikust ettevõtjana. Alla 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibega FIE võib pidada lihtsustatud - kassapõhist - raamatupidamist. Ennast vabatahtlikult, enne 250 000 krooni suuruse majandusaasta käibeni jõudmist, Maksuametis käibemaksukohustuslasena arvele võttes, tuleb üle minna ka kassapõhiselt raamatupidamiselt tekkepõhisele. Äriregistrisse kantakse FIE mitte elukoha, vaid FIE ettevõtte asukoha järgi.
    Füüsilisest isikust ettevõtja kohta kantakse äriregistrisse:
    • ettevõtja ärinimi, tegevusala ning ettevõtte asukoht ja aadress, samuti ettevõtja majandusaasta algus ja lõpp
    • ettevõtja nimi, isikukood ja elukoht;
    • muud seaduses ettenähtud andmed.
    Füüsilisest isikust ettevõtjale kohaldatakse ettevõtja kohta käivaid sätteid, sõltumata sellest, kas ta on kantud äriregistrisse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Äriregistrisse kantud FIE-l on õigus kanda registrisse ka oma prokurist .
    FIE-na tegutsemise plussid:
  • puudub vajadus omada partnerit;
  • odavus – FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas, Äriregistrisse kandmise eest tuleb maksta väiksemat riigilõivu kui osaühingu või aktsiaseltsi asutamisel ning ei ole vaja maksta notaritasu asutamislepingu tõestamise eest;
  • lihtsus – äritegevuse alustamine ja korrastamine on seadusandlikult reguleeritud minimaalselt, raamatupidamine ja aruandlus on suhteliselt lihtsad;
  • kui FIE majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületa 250 000 krooni, võib FIE-ks registreerida kohalikus maksuametis;
  • ettevõtlustuludest saab maha arvata kõik ettevõtlusega seotud kulud.
    FIE-na tegutsemise miinused:
    • FIE vastutab temale kuuluva ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga;
    • sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustus põhitöökoha puudumisel.

    Tegevusega alustamine
    Enne ettevõtlusega alustamist on füüsilisel isikul vaja ennast registreerida ettevõtjaks kas elukohajärgses maksuametis või Äriregistris.
    • Maksuametis registreerimine
      FIE, keda ei kanta Äriregistrisse, on kohustatud enne tegevuse alustamist registreeerima end kohalikus maksuametis, täites selleks vastava avalduse. FIE registreerimisel annab maksuamet välja sellekohase tõendi
    • Äriregistris registreerimine
      Äriregistrisse kandmine on üldreeglina vabatahtlik, s.t. toimub FIE nõudmisel avalduse alusel. Kohustus registreerida end FIE-na Äriregistris tekib isikul juhul, kui ta on käibemaksukohuslasena registreeritud maksuametis (maj. aasta realiseerimise netokäive üle 250 000 krooni)
    • Tegutsemisloa (kauplemis- või teenindusloa) taotlemine tegevuskohajärgsest kohalikust oma- valitsusest . Tegevusluba ( litsents ) on nõutav juhul, kui FIE soovib tegutseda riiklikku tegevuslitsentsi nõudval tegevusalal ( reisijatevedu , turvateenused jne). tegevusloa väljastab ministeerium , kellele on antud õigus vastavaid litsentse väljastada.

    4. Ettevõtte rajamine
    4.1 Ettevõtte rajamiseks vajalikud sammud
    Järgnev vajalike sammude loetelu on koostatud ühe Inglise konsultatsioonifirma ( Brush and Coogan Associates) poolt, kuid teda on mõnevõrra kohandatud.
    1. etapp - planeerimine
  • Määratle tarbijate vajadused
  • Määratle toode või teenus
  • Analüüsi olukorda tegevusalal
  • Hinda konkurentsi
  • Leia oma konkurentsieelis ja turunišš
  • Hinda turgu, vali sihtsegmendid
  • Hinda turu ja nõudluse suurust
  • Täpsusta kavandatavad müügimahud
  • Määra administratiiv-juhtimispersonali vajadus
  • Määra muu personali vajadus
  • Määra tootmisvahendite vajadus
  • Hinda toodangu jaotussüsteemiga seotud ressursside vajadust
  • Tööta välja turundusstrateegia
  • Hinda vajalike kulude suurust
  • Vali ettevõtlusvorm ja ettevõtte organisatsiooniline struktuur
  • Määratle eesmärgid kasumi alal, täpsusta tegevuskava ja eelarved
    2. etapp – ettevalmistamine
  • Vali ettevõtte asukoht
  • Vali ärinimi
  • Hangi vajalikud load , litsentsid ja registreerimised
  • Ava pangaarve , vajaduse korral võta krediiti (pangaarve avamine võib olla vajalik enne registreerimist)
  • Kujunda ja valmista firmamärk, blanketid, reklaamsildid, visiitkaardid jne
  • Pane paika raamatupidamissüsteem
  • Konsulteeri ekspertidega ( jurist , raamatupidaja jt) – see võib olla vajalik ka varem
  • Muretse seadmed, sisustus, kontorimööbel jne
  • Paigalda sidevahendid
  • Sõlmi vajalikud kindlustuslepingud
    Ettevalmistusetapil astutakse konkreetseid samme, kuid osa küsimusi peab põhimõtteliselt olema lahendatud varem – nt tuli juba planeerimisetapil arvestada asukohaga seotud kuludega, st tuli teada vajalike ruumide suurust ja rendimäärasid.
    3. etapp – tegevuse alustamine
  • Telli kauba (materjalide) varud
  • Sõlmi töölepingud
  • Alusta turunduskampaaniat
  • Sea ettevõte avamisvalmis
  • Kehtesta töögraafik
  • Kontrolli kõik üle
  • Tee uksed lahti
    4.2. Olukorra hinnang tegevusalal
    Olukorra paremaks hindamiseks mõtle järgmistele küsimustele:
  • Milline on läbimüügi dünaamika antud tegevusalal viimastel aastatel?
  • Milliseid arengutemposid prognoositakse tulevikuks?
  • Kui palju uusi firmasid on tekkinud sellel alal viimastel aastatel?
  • Millised uued toodete liigid on harus juurutatud viimastel aastatel?
  • Kes on potentsiaalsed konkurendid?
  • Mille arvel võib neid edestada?
  • Kuidas läheb konkurentidel: kas läbimüük kasvab, kahaneb või on stabiilne?
  • Konkurentide nõrgad ja tugevad küljed?
  • Kes on potentsiaalsed tarbijad?
  • Kas teie potentsiaalsete tarbijate ring erineb konkurentide omast?
    4.3. Ärinime valik
    Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
    Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Talupidamise korral võib selle asemal olla talu nimi. Ärinimi peab olema selgelt eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud nimedest. Ettevõtte pärimisel või ettevõtja nime muutumisel võib edasi tegutseda endise ärinime all. Ettevõtte ostmisel on selleks vajalik müüja kirjalik nõusolek.
    Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Nime alguses või lõpus peab olema äriühingu liigile viitav täiend (Nt. “täisühing”, “TÜ”). Ärinimi peab olema selgelt eristuv Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest.
    4.4. Asukoha valik
    Tähtsamad regionaalsed tegurid, mida tuleb arvestada on:
  • Tooraine asukoht, eriti juhtudel kui see on:
    • hädavajalik – nt kaevandused , metsandus , kalandus ;
    • tooraine on kiiresti riknev – nt värske juur - ja puuvilja töötlemine, piimasaaduste töötlemine;
    • tooraine transport kulukas, kuid töötlemine kõrvaldab suure osa toorainest – nt terase, juustu ja paberi valmistamine.

  • Turgude lähedus – sageli on see olulisem. Sageli tuleb arvestada mitte ainult asulaga, vaid täpsema asupaigaga – kaupluste , toitlustuskohtade, pangakontorite, hotellide ja erinevate kioskide korral. Turu lähedal paiknemine võib olla vajalik toote kiirest riknevusest tulenevalt.
  • Tööjõutegurid – maksumus, kättesaadavus, kvalifikatsioon, tootlikkus, töössesuhtumine.
  • Muud tegurid – nt. kliima, maksud, looduskaitsealased nõuded.
    Sõltuvalt konkreetsest ettevõttest võib asukoha valikul mängida rolli veel:
    • lähedus õppeasutustele;
    • vaba aja veetmise- ja ostuvõimalused;
    • transpordi-, meditsiini-, politsei- ja tuletõrjeteenuste kvaliteet;
    • kohalike elanike suhtumine ettevõttesse;
    • asula suurus;
    • tegevuse laiendamise võimalused.

    Loodava väikeettevõtte asukoht: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, väikeettevõtja alustab tihti seal, kus lihtsalt olemas vaba ruum. Mõjutavad ka sellised tegurid nagu:
    • soov jääda kodukohta;
    • soov olla söprade,sugulaste lähedal;
    • sotsiaalne atmosfäär;
    • konkreetse etnilise grupi lähedus;
    • kinnisvaraline pärandus.

    Nende tegurite arvestamine on endastmõistetav, kuid kui sellest tulenevalt alustatakse ebasoodsas asukohas , võib see hukutada muidu perspektiivse ettevõtte.
    Soovitused rendilepingute sõlmimiseks:
    1. Kontrolli rendileandja volitusi – ta peaks esitama tõendi omandiõiguse kohta või rendilepingu, mis annab talle õiguse allrendilepingu sõlmimiseks.
    2. Tuleks eelistada tähtajalist rendilepingut.
    3. Leping peaks olema võimalikult põhjalik, kõik lubadused , kohustuste tähtajad ja rakendatavad sanktsioonid tuleks täpselt fikseerida . Sh:
    * rendi suurus ja selle perioodilise korrigeerimise alused;
    * mida rendisumma hõlmab (kas sisaldub küte, elekter jne);
    * rendi maksmise tähtajad;
    * remondi- ja ehitustööde lubatavus ja vastavate kulude arvessevõtmine;
    • lepingu lõpetamise ja vara üleandmise tingimused.

    4.5. Koduettevõte
    Koduettevõtte eelised:
  • Väikesed stardikulud .
  • Minimaalsed tööjõukulud, kohustusi saab jagada kõigi pere liikmete vahel.
  • Vanemad saavad olla kodus, kui lapsed tulevad koolist.
  • Saab hooldada väikelapsi, haigeid ja vanu pereliikmeid.
  • Pensionäridel ja noortel avaneb võimalus lisateenistuseks, töökasvatus
  • Maksude vähendamine, osa kulusid saab klassifitseerida ärikuludeks. (side, tehnika, energia, turva, küte jne.)
  • Puuetega isikud võivad leida jõukohase rakenduse.
  • Saab töötada hooajatööde (talutööd, puhkemajandus ) vaheajal.
  • Paljud ettevõtted ei vaja esinduslikku kontorit, sest klientidel pole sinna asja.
  • Saab tegutseda igasugustel kellaaegadel.
  • Osa majapidamisest (kelder, garaaž või vaba tuba) muutub tulutoovaks.
    Koduettevõtte puudused:
  • Rollikonfliktid
  • Pereelu ja kodu, töö- ja vaba aeg segamini , töö- ja eraelu
  • Perele suur risk (töökohad, materiaalsed väärtused, vargused jne)
  • Häirivad kliendid
  • Kliendikahjustused
  • Privaatsus
  • Suhted naabritega
    30
    • .DOC Laadi alla originaalfail 30 lk · .doc · 36 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Loengukonspekt 11 klassidele #1 Loengukonspekt 11 klassidele #2 Loengukonspekt 11 klassidele #3 Loengukonspekt 11 klassidele #4 Loengukonspekt 11 klassidele #5 Loengukonspekt 11 klassidele #6 Loengukonspekt 11 klassidele #7 Loengukonspekt 11 klassidele #8 Loengukonspekt 11 klassidele #9 Loengukonspekt 11 klassidele #10 Loengukonspekt 11 klassidele #11 Loengukonspekt 11 klassidele #12 Loengukonspekt 11 klassidele #13 Loengukonspekt 11 klassidele #14 Loengukonspekt 11 klassidele #15 Loengukonspekt 11 klassidele #16 Loengukonspekt 11 klassidele #17 Loengukonspekt 11 klassidele #18 Loengukonspekt 11 klassidele #19 Loengukonspekt 11 klassidele #20 Loengukonspekt 11 klassidele #21 Loengukonspekt 11 klassidele #22 Loengukonspekt 11 klassidele #23 Loengukonspekt 11 klassidele #24 Loengukonspekt 11 klassidele #25 Loengukonspekt 11 klassidele #26 Loengukonspekt 11 klassidele #27 Loengukonspekt 11 klassidele #28 Loengukonspekt 11 klassidele #29 Loengukonspekt 11 klassidele #30
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor wickyboy252 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Koostatud õpetaja abiga.
    majandus 11 klass

    Sarnased õppematerjalid

    KAUBANDUSETTEVÕTLUS
    22
    doc

    KAUBANDUSETTEVÕTLUS

    KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõtt

    Geograafia
    Ettevõtlus
    22
    doc

    Ettevõtlus

    Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: *

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse alused
    60
    doc

    Ettevõtluse alused

    ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu

    Ettevõtluse alused
    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED
    50
    doc

    ETTEVÕTLUS ÄRIPLAANI KOOSTAMISE ALUSED

    1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * konflik

    Ettevõtlus
    Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega
    12
    docx

    Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega

    SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus? Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... DISKUSSIOON/ARUTELU: 1.2 Ettevõtluse mõiste ja funktsioonid (ajaloo ja arengu taustal) Definitsioone: Drucer (1985) ­ Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uuek

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse konspekt
    35
    docx

    Ettevõtluse konspekt

    ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja ­seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus

    Ettevõtlus
    Ettevõtlusvormid ja nende erinevused
    4
    pdf

    Ettevõtlusvormid ja nende erinevused

    Ettevõtlusvormid ja nende erinevused Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. Osaühing (OÜ) Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtn

    Raamatupidamine
    Majandus ja ettevõtluse alused
    18
    doc

    Majandus ja ettevõtluse alused.

    ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTJA Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud

    Majanduse alused


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun