Majandus ja ettevõtluse alused. (0)

ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTJA
Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus . Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused.
Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks.
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses.
Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt.
Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks.
MIS ON ETTEVÕTLUS?
Väga paljud inimesed on ettevõtlikud ja on tegelenud erinevatel eluperioodidel ettevõtlusega. Näiteks on oma korteri remontimine, arvutite parandamine, söögi tegemine ja toitlustamise organiseerimine tuttavatele, matkade planeerimine ja korraldamine sõpradele jm. Kõik need tegevused on nõudnud oskusi planeerida oma tööd, otsida vajalikke ressursse, otsustada, kas teha ise või otsida tööde teostaja. Tõenäoliselt on neil tegevustel oma eesmärk ja ka teatav risk.
Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on:

• eesmärk
  
• risk mitte saavutada eesmärki
  
• vajadus planeerida oma tegevust
  
• vajadus kaasata erinevaid ressursse - aega, raha jm
  

 Kas senisest ettevõtlikkusest piisaks, et saada ettevõtjaks ja alustada oma ettevõttega? 
Ettevõtjaks olemisest on unistanud vist enamik inimesi. Kes ei tahaks olla ise oma otsuste peremees või kindlustada enda isiklik heaolu? Mis on tüüpiline edukale ettevõtjale? Luksuslik elu, kiired autod, suur tutvustering või midagi muud? Miks nemad ja mitte mina?
Edukal ettevõtjal peavad olema järgmised iseloomuomadused:

• majanduslik mõtlemine ja oskus majandada
  
• iseseisvus ja otsustusvõime
  
• koostöö, paindlikkus, tahtejõud ja distsipliin
  
• positiivne ellusuhtumine
  
• riskivalmidus
  
• auahnus
  
• vastutustunne
  

Edukateks ettevõtjateks ei saa mitte kõik ettevõtjad. Tasub teada, et ettevõtlusega alustamine nõuab ettevõtjalt enamasti kogu aja, energia ning ka raha. Seetõttu enne kui otsustada ettevõtjana tegutsemise üle, tuleks hoolega kaaluda enda tugevaid ja nõrku külgi, hinnata valmisolekut vastutada, võtta riske, loobuda hobidest või teistest meelistegevustest.
Ettevõtjaks olemine mõjutab suhteid perekonna ja sõpradega. Tulevane ettevõtja peaks mõtlema, mis on tegelik motiiv ettevõtlusega alustamiseks.
Tegevused, millega ettevõtja kokku puutub on otseselt seotud ettevõtte tegevusalast. Tootmis- või teenindusettevõte, toitlustus-või IT teenuseid osutav ettevõte, neis kõigis on vajalik tegeleda ettevõtte juhtimisega, kapitali hankimise ja rakendamisega või varustamisega.
Alljärgnev on loetelu ettevõtte põhitegevustest (A.Reiljan ettevõtte funktsioonid) :
1. Juhtimine (juhtimine, planeerimine, organiseerimine ja kontroll)
2. Finantseerimine (kapitali hankimine )
3. Investeerimine (kapitali rakendamine)
4. Varustamine (tööjõu, tootmisvahendite ja materjalide hankimine)
5. Laondamine ( tooraine , pooltoodete ja valmistoodangu laod )
6. Tootmine (kaupade ja teenuste valmistamine)
7. Transportimine (ettevõttesisene ja väline transport)
8. Turustamine (müük, reklaam, turu-uuringud)
Ettevõtteid liigitatakse erinevate tunnuste alusel. Ettevõtteid võib liigitada näiteks ettevõtte suuruse, toodangu iseloomu, majandusharu , domineeriva tootmisfaktori, omandivormi järgi.
Majandusharu järgi võib liigitada ettevõtteid:

• tööstusettevõtted
  
• kaubandusettevõtted
  
• transpordi-ja sideettevõtted
  
• pangandusettevõtted
  
• kindlustusettevõtted
  
• muud teenindusettevõtted
  

Toodangu iseloomu järgi:

• tootmisettevõtted- hankivad tööstusettevõtted ja töötlevad tööstusettevõtted
  
• teenuseid osutavad ettevõtted
  
• kaubandusettevõtted
  
• transport-ja side ettevõtted
  
• pangandusettevõtted
  
• kindlustusettevõtted
  
• muud ettevõtted
  

  Valitseva tootmisfaktori järgi:

• töömahukad ettevõtted
  
• materjalimahukad ettevõtted
  
• teadusmahukad ettevõtted
  

  Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat:

töötajate arvu

ettevõtte käivet

ettevõtte bilansi mahtu
  Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid:

• Mikroettevõtted      -töötajaid 0-9
  
• Väikeettevõtted      -töötajaid 10-49
  
• Keskettevõtted       -töötajaid 50-249
  
• Suurettevõtted       -töötajaid üle 250
  

Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel:

• ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist;
  
• oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu;
  
• tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks.
  

Väikeettevõtluse vajadus:
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes on hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, millest tulenevalt on neil väga oluline roll uute töökohtade loojatena.
Vähemarenenud piirkondades pakub väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võimalust eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks , soodustades nii tasakaalustatud regionaalset arengut.
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele.
Ettevõtlustkeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust.
Ettevõtluskeskkonda mõjutavad näiteks:
Riigi majanduskeskkond
Ettevõtlustingimused

• Majanduse avatus
  
• Valitsemise efektiivsus
  
• Finantsturgude toimimine
  
• Tehnoloogiline areng
  
• Infrastruktuuri arengutase
  
• Juhtimisoskused
  
• Tööjõu paindlikkus
  
• Seadusandlus
  

• Finantsvõimalused
  
• Valitsuspoliitika
  
• Valitsuse programmid
  
• Haridus ja täiendkoolitus
  
• Teadus- ja arendustegevuse kasutamine
  
• Ärikeskkond ja seadusandlus
  
• Kultuurilised ja sotsiaalsed normid
  
• Ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu
  

Ettevõtlust toetavad ja ühendavad paljud organisatsioonid , ettevõtted, ühingud või liidud.
Tutvu näiteks:
EVEA- Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ( loodi 1988)
EAS - Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Tartu Ärinõuandla
Tartu Teaduspark
ESEA - Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon ( loodi 1996 )
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ( loodi 1925, ühendab üle 3300 ettevõtte)
ENEL - Eesti Naisettevõtjate Liit
Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskus - ettevõtluskodu
Ettevõte - tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus , oma bilanss , raamatupidamine ja juhtimine
Ettevõtja - isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit
Ettevõtlus - uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid
Ettevõtte eelarve - plaan, mis koostatakse tulevaste situatsioonide prognoosimisel Ettevõtte kulu - raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma
Ettevõtte tulu - raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub
Ettevõtte risk - oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust
Investeerimine - rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest
Käibevarad - ettevõtte likviidsemad varad , mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta
Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt
Teenus - igasugune tegevus, mida üks osapool teise heaks teeb
Toode - kõik see, mida on võimalik klientidele müüa
Turundus - protsess, mille käigus tuvastatakse kliendi vajadused ning määratletakse kõige kasumlikumad teed nende rahuldamiseks
UUE ETTEVÕTTE LOOMINE
Uue ettevõtte alustamine tundub keeruline ja raske. Kuidas leida head äriideed? Mida ja kuidas teha nii, et ettevõte oleks edukas ka tulevikus? Alustame info otsimisega ajalehtest, statistilistest andmetest, ettevõtluse tugisüsteemidest jm allikatest. Infot omades ja analüüsides saame vastuseid järgnevatele uurimist vajavatele küsimustele.
Tegurid, mida tuleb uurida uue ettevõtte alustamisel :

• Vajadus
  
• Asukoht
  
• Turg
  
• Tootmishooned
  
• Tegevus ja personal
  
• Planeeritavad finantsnäitajad
  

Uue ettevõtte võimaluste uurimine ja analüüs on palju raskem ja ebatäpsem kui olemasoleva firma ostuvõime uurimine. Puuduvad andmed varasema äritegevuse kohta, mille alusel ettevõtet hinnata.
Vajadus ettevõtte järele
Kõige efektiivsemaks meetodiks on läbi viia turu-uuring vastavas piirkonnas.
Vajaduse selgitamiseks võib kasutada juba olemasolevaid statistilisi näitajaid või sobilikke turuuuringute tulemusi, andmeid võib saada ettevõtlusosakondadest ja analüüsida juba tegutsevate ettevõtete turgu.
Näiteks võib leida statistilisi andmed rahvastiku kohta antud piironnas, mis võimaldavad prognoosida tulevast ostumahtu ja selgitada vajadust ettevõtte järele selles piirkonnas.Kasvav ja arenev elurajoon võimaldab luua uusi teenindusasutusi nagu näiteks lasteaed , kauplus, juuksur . Inimeste harjumuste ja väärtushinnangute muutused vaba aja kasutamise ja tervislike eluviiside suhtes loovad võimaluse spordisaalide, treeningute või muude sportlike tegevuste pakkumiseks.
Asukoht
Lähtuda tuleks klientidest ja nende vajadustest asukoha valikul . Erinevused võivad tekkida kulutustest asukohale. Soovitav on jälgida konkurentide paiknemist. Lähtudes ettevõtte vajadustest (tegevusalast) olemasolevast kapitalist, võimalustest sobiva asukoha ja intrastruktuuri osas tuleb otsustada kas ehitada, osta või rentida vajalik pind. Tuleks koostada nimekiri pakutavate asukohtade hindadega. Jälgida liiklusvõimalusi. Läbi viia autode ja liiklejate liiklusuuring. Parkimisvõimalus või selle puudumine võib mõjutada sobiva asukoha leidmist .
Turg
Turuks on potsentsiaalsed ostjad: teised ettevõtted või perekonnad, kes vajavad meie toodet või teenust. Paljude ettevõtete jaoks sõltub asukoha valik suurel määral turust. Ettevõte vajab infot oma potentsiaalse turu kohta. Uurida tuleks elanikkonna arvukust ja andmed nende vanuse, sissetulekute, hariduse jne. kohta. Jälgida eeldatavaid muutusi tulevikus. Milline on konkurentide arv antud piirkonnas.
Tootmishooned
Milliseid ruume ettevõte vajab? Ettevõtte tegevusala ja ettevõtja rahalised võimalused, potsentsiaalsed kliendid, vabade ruumide olemasolu - need ja paljud ettenägematud asjaolud mõjutavad ruumide leidmist. Võimalik on ruume/hooneid osta, ehitada ja rentida. Ehitamise korral on vajalik jälgida vastavaid nõudeid ehitamise kohta, hinnata juurdepääsuvõimalusi, vajalikke seadmete paigutust jne.Ruumide rentimisel tuleb pöörata tähelepanu remontimisele ja ruumide kohandamisele vastavalt ettevõtte tegevusele. Kes teeb vajalikud ümberkorraldused? Omanik või rentija?
Tegevus ja personal
Ettevõtte alustamisel tuleb mõelda, kui palju ja milliste oskustega inimesi ettevõte vajaks. Koostada tuleb ametikohtade töökirjeldused, ettevõtte organisatsiooni skeem, määrata töögraafikud ja palgad . Teha ettevalmistusi tootmiseks või müügiks, määrata hinnakujundus , reklaam jne.
Kavandatav finantsinformatsioon
Koostada tuleb esimese tegutsemisaasta eelarve projekt. Määrata tuleb kõik sissetulekud ja väljaminekud võimalikult täpselt kuude kaupa. Koostada bilansi projekt, võttes arvesse kõik varad, mida ettevõte teie arvates vajab, samuti kõik finantseerimise võlad. Kui võimalik koostage kasumiläve diagramm, kus arvestatakse muutuvaid-ja püsikulusid ja müügitulusid.
Analüüsige olukorda ja mõelge, kas Te oskate vastata järgmistele küsimustele:

Kas te olete hinnanud oma võimeid?

Millist ettevõtet valida? Milline on edu tõenäolisus?

Kui palju raha vajate?

Kust hangite raha?

Milline asukoht teile sobiks?

Kui suur oleks müügihind, et tagada vajalik kasum?

Kuidas valite personali?

Milline on teie majandamispoliitika?

Kuidas organiseerite raamatupidamise?

Milliseid seadusi tuleb teil täita?
KUIDAS LEIDA ÄRIIDEED?
Ideed võivad tekkida väga erinevate tegevuste tulemusena. Olles pühendunud teatud huvidele või meelistegevustele võime avastada täiesti juhuslikult, et sellest on huvitatud teisedki. Lugedes majanduses toimuvatest muutustest või probleemidest ajalehest või teistest meediakanalitest, võime avastada endale võimaluse äriideeks. Näiteks vajadusest vanurite hooldekodude või lasteaia kohtade järgi jm. Tuleb olla avatud ja jälgida uudiseid. Idee ei pea olema koheselt miljoneid maksev "pilvelõhkuja ehitamine". Alustada võib väikesest ideest ja seda hiljem arendada suuremaks .
Seega äriideed võivad tekkida:

• Juhuslikult avastades, et mingi asja eest ollakse nõus maksma!
  
• Pikaajalise uuringu tulemusel
  
• Andmete analüüsi tulemusel
  
• Vajadusest
  

  Äriidee on juhttäht, mis suunab meie tegevusi pikemas perspektiivis ja paneb meid tegutsema teatud sihis.
Äris on vähe ääretult omapäraseid nippe. Äri- see on tublil tööl ja oskustel põhinev väikeste asjade õigesti tegemine. Miks öeldakse tihti, et ühel või teisel edukal ärimehel on "hea nina" ? Sest ta on " õigel ajal õiges kohas". " Hea nina" all mõtleme võimet tulevikku ette näha. Selle võime taustal on lisaks analüüsi-ja üldistusvõimele ka julgus unistada ehk "mõtted lennus" , kuid "jalad maas ". Head nina läheb meil vaja ka äriidee koostamisel.
Vältimaks " oleks seda ette teadnud , siis....", on kasulik luua tulevikuvisioon.
Milline võiks olla väliskeskkond 5 aasta pärast? Kuidas tegutseb meie firma? Milline on firma areng? Visiooni abi loome endale ettekujutuse sellest, millised on turu vajadused? Kas turul on vajadus meie pakutava järele? Kas me oskame turuvajadusi ära kasutada? Sellise tulevikunägemuse kaudu on lihtsam mõelda, mis võiks olla äriidee ja leida vastused kolmele küsimusele

• kellele oleme suunatud
  
• mida pakume , millist lisaväärtust saab sihtrühm koostöös meiega
  
• kuidas tegutseme- milliseid turu nõudmisi täidame?; kuidas aitame potentsiaalseid kliente?; mille poolest erineme konkurentidest?
  

  Ideed tuleb analüüsida ja selle käigus läbitakse järgmised etapid:

etapp- idee genereerimine

etapp- idee hindamine. Kas idee on teostatav? Kas see on hea? Parem kui teised?

etapp- idee omaks võtmine. Kas see idee on selline, mille elluviimisele oled valmis pühenduma, mille eest võitlema?

etapp- idee arendamine. Kas selles on nõrku kohti? Kas seda saab edasi arendada?

etapp- idee vormistamine äriplaaniks ja plaani järgi tegutsemine

etapp- tulemuste hindamine
Äriidee hindamiseks ja analüüsimiseks tuleb koostada äriplaan.
Ettevõtlusvormi valimine ettevõtlusega tegutsemiseks, sõltub näiteks järgmistest küsimustest:

• kas soovitakse alustada üksi või vajatakse äripartnereid
  
• kui suurt kapitali vajatakse
  
• millega on ettevõtja nõus riskima
  

  Ettevõtja võib vastavalt enda soovidele ja võimalustele valida sobiva ettevõtlusvormi:

• tegutseda FIE-na
  
• Osaühingu
  
• Täisühingu
  
• Aktsiaseltsi
  
• Usaldusühingu
  
• Tulundusühistu
  

Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus.
Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut. Osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest.
Minimaalne osaühingu kapital on 2500 eurot. Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline , kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtud töö. Osaühingule avatakse pangaarve . Arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahalise sissemakse kohta peab olema hindamisakt , kui sissemakse väärtus ei ületa 2500 eurot ja ei moodusta üle poole osakapitalist. Kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima audiitor. Alates 01.01.2011 on lubatud alustada OÜ tegevust 0-kapitaliga, kuid Te peate määrama, mis ajaks viite kapitali suuruse nõutuga vastavusse.
Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist .
Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega.
Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kellel on õigustoimingutes esindamise õigus. Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele
Notarile esitatakse avaldus, põhikiri, asutamisleping , OÜ asukoht, tegevusala, juhatuse liikmete ja esimehe isikuandmed , osakapitali suurus, osanike nimed ja nende osaluse suurus, majandusaasta algus ja lõpp, telfon jm sidevahendid .
Äriregistrisse kande avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE.
Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks äriregistris.
FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja äriregistris registreerimise toiming maksab 12,72 eurot.
FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (200 000 eurot) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. FIE peab tasuma avansiliste maksetena sotsiaalmaksu.
FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma isikliku varaga.
Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 200 000 eurot, võtab ta end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena.
Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. Täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuse eest võrdselt kogu oma isikliku varaga. Selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu.
Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Ühingulepinguga määratakse osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui mitterahalised. Mitterahaline sissemakse võib olla ka ühingule teenuse osutamine.
Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma isikliku varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik, kes vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Usaldusosanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus . Usaldusosanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas .
Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui mitterahalised.
Asutamisel sõlmitakse osanike vaheline ühinguleping, ei pea olema notariaalselt tõestatud. Neil äriühingul ei ole põhikirja ega juhtimisorganeid.
Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Võrreldes osaühinguga on aktsiaseltsil suhteliselt suur algkapitali nõue (minimaalselt 25000 eurot) ning juhtimisskeem on keerulisem. Siinkohal on kohustuslik nõukogu valimise/määramise nõue.
Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väiksem nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised aktsiad ja esitajaaktsiad.
Aktsiad on erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad . Eelisaktsia on tavaliselt hääleõiguseta aktsia , mis annab omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. ( protsent aktsia nimiväärtusest ja dividend makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsiatele )
Notariaalselt kinnitatakse ärinimi, asutajate nimed, aadress, tegevusala, AS nõukogu liikmed, juhatuse liikmed, kapitali suurus, aktsiate arv ja jagunemine, aktsionäride õigused ja kohustused,sidevahendite numbrid , majandusaasta algus ja lõpp.
Äriregistrile esitatakse avaldus ja notariaalselt kinnitatud dokumendid , tegevuslitsents, riigilõivu tasumise maksekviitung.
AS avab arve pangas ja aktsionärid teevad aktsiakapitali moodustamiseks sissemaksed. Aktsiad registreeritakse Eesti väärtpaberite keskregistris.
Tulundusühistu on äriühing, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Ühistud on näiteks tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne.
Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega.
Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.
Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist peab taotlejale alati kirjalikult teatama, edastades taotlejale ärakirja ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest . Erinevalt osaühingust ja aktsiaseltsist on igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest . Ühistul peab olema vähemalt viis liiget. Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest. Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
Ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
FIE

• Ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees ja perekonnanime
  
• Kui tegemist on taluga ning ärinimes sisaldub talu nimi, pole ettevõtja nimi vajalik
  
• Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas äriregistrisse kantud nimedest või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud nimedest
  

Äriühingu ärinimi
Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi. Ärinimi peab sisaldama täiendit nt " täisühing" või lühendit "TÜ" Täiendit või lühendit võib kasutada ainult ärinime alguses või lõpus. Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinimi ei pea olema eristatav vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest kui õigus nimele omandati:

• ettevõtja likvideerimisel või pankrotimenetluses
  

• FIE omandab ettevõtte pärimise teel
  

• kui tegemist on välismaa äriühingu filiaali ärinimega
  

 
Ärinime valiku piirangud
Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas. Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Ärinimes ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist. Isikul, kellel ei ole geograafilise tähise kasutamise õigust, on keelatud kasutada ärinimes geograafilist tähist Sõna "Eesti" kasutamisel kehtivad piirangud. Sõnu "riigi", "linna" või "valla" või muid kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib kasutada ainult siis, kui omavalitsusele kuulub üle poole osadest või aktsiatest.
Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus. FIE ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole ettevõtja.
Täisühingu ärinimes ei või kasutada isiku nime, kes ei ole osanik.
Usaldusühingu ärinimes isiku nime, kes ei ole täisosanik.
Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest " Eesti filiaal ".
Ettevõtja ärilistel dokumentidel peab olema näidatud ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali dokumentidel peab lisaks olema näidatud filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood.
Asukoha valik on ettevõttele väga oluline. Asukoha valik sõltub ettevõtte tegevusalast, tööjõust, klientidest, liiklusteedest, parkimisvõimalustest, tooraine asukohast, teistest ettevõtetest, konkurentidest jt teguritest. Soovitav on teha põhjalik uuring enne kui otsustada teatud asukoha sobilikkuse üle.
Tegurid , mida võiks uurida asukoha valikul:

• klientide olemasolu ja nende vajadusi asukoha valikul
  
• kulutusi asukohale
  
• konkurentide paiknemist
  
• ettevõtte vajadust seoses tegevusalaga
  
• ettevõtte rahalisi võimalusi
  
• valmisolekut ehitada, osta või rentida vajalik pind 
  
• liiklust ja parkimisvõimalusi 
  

Personali osa äriplaanis peab andma ülevaate:

• kes ja millise taustaga töötavad juhtkonnas (haridus, töökogemus, teadmised)
  
• kui palju inimesi tööle hakkab
  
• millised on nõudmised töötajatele erinevates ametikohtades (haridus, oskused, kogemused, kategooriad)
  
• kas vajalike teadmiste/ oskustega personal on olemas või tuleb välja õpetada
  
• kui palju on plaanis kulutada koolitusele
  

Juhtkonna kohta tuleb näidata järgmised andmed: (CV-d lisadesse)

• nimi
  
• sünniaeg
  
• ametikoht
  
• kohustused
  
• haridus
  
• töökogemus
  
• loetelu olemasolevatest oskustest
  

Personali kohta antakse järgmised andmed:

• kui palju töötajaid on ettevõttes ja millistel ametikohtadel
  
• millised on kulutused töövahenditele ametikohal ( töölaud, telefon, auto jne)
  
• millist palka makstakse ( kuus, tunnis)
  
• kust saadakse tööjõud, ülevaade- kas otsitakse ise või personalifirma kaudu
  
• koolituste ja väljaõppe korraldamine
  

Kirjeldatakse ka sisseostetavaid teenuseid, tuues välja konkreetselt teenuse osutaja firma. Näiteks võib sisse osta raamatupidamise või juriidilise abi teenuseid.
Äriplaani lisadesse võib panna ametijuhendid , ülevaateid tööjõuturust, hinnapakkumistest koolitusfirmadelt jne.
Töötajatega tuleb sõlmida töölepingud.
Ettevõtte alustamiseks on vaja piisaval hulgal raha.
Ettevõtja saab oma äriideed rahastada :

• omakapitaliga ( enda ja/või partnerite säästud)
  
• võõrkapitaliga ( laenud või toetused erinevatest fondidest)
  

Ettevõtluseks vajalik finantside suurus sõltub:

• tegevusest
  
• äriideest
  

Maks on riigi, valla- või linnavolikogu poolt juriidilisele või füüsilisele isikule määratud rahaline kohustus. Riik saab laekunud maksude kaudu osa rahva tulust enda käsutusse, et täita avalik-õiguslikke ülesandeid. Peale rahalise eesmärgi võib maksudel olla ka regulatiivne eesmärk (käitumise mõjutamine).
Makse peavad tasuma nii füüsilised kui juriidilised isikud ehk maksukohustuslased (maksu subjekt ). Maksustatakse omandit (vara), tulu või hüve (maksu objekt).
Eesti maksusüsteemi põhialused on kehtestatud maksukorralduseseadusega. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse , va osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna . Kohalikud maksud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Riiklikud maksud on: tulumaks , sotsiaalmaks , maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks , aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja pakendiaktsiisid) ja raskeveokimaks .
Lisaks jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks. Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Otsese maksu puhul kannab maksumaksja vahetult maksukoormuse ( tulumaks , maamaks ja raskeveokimaks).
Põhilised maksud, millega ettevõte Eestis peab arvestama, on tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensionimakse ning käibemaks. Teatud ettevõtted peavad arvestama ka tollimaksu, hasartmängumaksu ja aktsiisidega.
Kohalike maksude seaduse alusel on kohalikul omavalitsusel on õigus kehtestada kaheksa maksuliiki: müügimaks, paadimaks , reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks , lõbustusmaks ja parkimistasu. Praktikas ei ole Eesti omavalitsused kohalikke makse eriti laialdaselt kehtestanud (enamasti kasutatakse parkimistasu ja reklaamimaksu)
Ettevõte on tööandja töötajatele. Tööandjana peab ettevõte maksma sotsiaalmaksu ja töötaja töötasust kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakset ( tööandja 0,6% ja töötaja 1%) ja kohustusliku kogumispensioni makset ( 2% brutotulult).
Tegevusluba või litsents (riiklik tegevusluba) on isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seaduses sätestatud tingimustele.
Kui tegemist on alustava ettevõttega tuleb kindlasti juba enne ettevõtte asutamist täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents. Selgitada tuleb ka, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ja kulutused. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad eeltingimused. FIEle antakse tegevusluba välja samadel alustel nagu äriühingule. Taotlemiseks esitatakse avaldus vastavale ministeeriumile või ametile.
Valdkonnad, kus esineb tegevusluba või litsents :

• Alkohol ja tubakas
  
• Arhiiviteenuste osutamine
  
• Fondide valitsemine
  
• Kartograafilised tööd
  
• Hasartmängud ja loterii
  
• Keskkonnaga seonduvad tegevusalad
  
• Kindlustus
  
• Koolitus
  
• Kütuse ja energiaga seotud tegevusalad
  
• Loomadega seotud tegevusalad
  
• Maaga seotud tegevusalad
  
• Meditsiin ja tervishoid
  
• Noortelaagri korraldamine
  
• Relvad ja lõhkeained
  
• Telekommunikatsioon
  
• Teehoiutööd
  
• Toidukaubad
  
• Toll
  
• Transport
  
• Turvateenused
  
• Tööturuteenuste osutamine
  
• Veterinaartegevus
  
• Väärtpaberid
  

Tegevusluba väljastatakse konkreetseks perioodiks või tähtajatult. Tuleb arvestada, et taotlemiseks kulub aega ( 1-3 kuud) ja tasuda tuleb riigilõiv.
OLEMASOLEVA ETTEVÕTTE OSTMINE
Ettevõtlusega alustamiseks vajate firmat . Firmat võib alustada ise, kuid ettevõtjaks võib saada ka ettevõtet (firmat) ostes. Mille poolest erineb ettevõtte ostmise protsess sellega alustamisest? Osta võib juba tegutseva ettevõtte või ka nn riiulifirma, ehk ettevõtte, mis on registreeritud, kuid millel ei ole reaalset vara. Olemasolevat ehk tegutsevat ettevõtet ostma minnes tuleks selle olukorda põhjalikult uurida. Katsuge leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Kuidas on kasum muutunud viimastel aastatel?

Kas äri ( käive ) kasvab, kahaneb või on stabiilne?

Kas bilanss näitab tegelikku olukorda?

Miks omanikud müüvad, millised on nende tulevikukavad?

Millised on lepingud ? Rendileping ?

Milline on konkurents antud piirkonnas?

Kas olemasolevad töötajad on rahul?

Milline on tarbijate suhtumine firmasse?

Kas investeeringu tasuvus on samaväärne kui alustada ettevõttega?
Miks omanik tahab müüa?
Põhjuseid, miks ettevõte müüakse võib olla mitmeid. Omanik tahab tegevust lõpetada, alustada uue ettevõttega uues kohas, firma on sattunud rahalistesse raskustesse, nõudlus toodete või teenustele väheneb, konkurentide rohkus , muutused seadustes teevad majandamise raskeks, üldine majanduslik olukord ei soodusta ettevõtjal tegevuse jätkamist jne.
Selgitage, milline on ettevõtte füüsiline olukord?
Hoonete, tehnoloogia , seadmete ja inventari seisukord mõjutab oluliselt ostuhinda. Hinnata tuleks ka ümberkujundustele minevat rahahulka.
Mis toimub turul?
Et hinnata ostetava ettevõtte turgu tuleks jälgida elanikkonna struktuuri ( sissetulek, vanus, töötute arv jne.), konkurentsi ( kui palju, kui suured ettevõtted, milliseid tooteid müüakse jne.) ja tarbijate suhtumist ( halvustav hoiak tarbijate poolt nõuab lisakulutusi selle ümberkujundamiseks).
Milline on ettevõtte finantsolukord ?
Kuidas on firmal seni läinud? Kas ettevõte on olnud kasumis või kahjumis? Millised on ettevõtte kulud? Kas esineb võlgnevusi teistele ettevõtetele, maksuametile jne.
Millised juriidilised probleemid võivad tekkida?
Jälgida tuleks kehtivaid lepingutingimusi, võetud laene , pante, vajalike lubade ja litsentside olemasolu ning dokumentatsioon.
FRANTSIISIMINE
Frantsiis on üks turule sisenemise vorm. Frantsiisi olemust käsitletakse erinevatest vaatenurkadest:

• frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele
  
• frantsiis on piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks
  
• frantsiis on ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki.
  

Frantsiisikokkuleppeid võib liigitada:

• tootmisfrantsiisiks
  
• teenusefrantsiisiks
  
• müügifrantsiisiks
  

Tootmisfrantsiisi korral annab frantsiisiandja frantsiisivõtjale kaupade tootmiseks olulise oskusteabe või koostisosa , näiteks materjali või tootmistehnoloogia. Frantsiisivõtja kohustub kaupu tootma , kasutades frantsiisiandja ärilist tähistust ja kaubamärki.
Teenuse frantsiisi korral töötab frantsiisiandja välja mingi teenuse, mida ta hakkab ise osutama. Näiteks autode rentimine, krediitkaarditeenuse osutamine. Seda teenust lubab ta edaspidi oma nime all frantsiisivõtjal osutada.
Müügifrantsiisi korral toodab frantsiisiandja ise mingi toote, mille frantsiisiandja müüb frantsiisivõtjale, kes hakkab seda kaupa frantsiisiandja kaubamärki kasutades müüma teatud piirkonnas oma klientidele. Näiteks bensiini müümine bensiinijaamades.
Frantsiisiandja on kohustatud andma frantsiisivõtjale juhiseid õiguste teostamiseks ning osutama talle püsivalt sellega seotud kaasabi.
Frantsiisiandjal on õigus kontrollida frantsiisilepingu alusel toodetavate kaupade või teenuste kvaliteeti. Frantsiisilepinguga kaasneb õigus kasutada kaubamärki, müügimeetodeid, töötajate ametijuhendeid ja väljaõpet, hankijate võrku, turu- uuringuid , reklaame jm.
Frantsiisiandjal on võimalik hoida kokku investeeringute pealt. Ta ei pea kandma investeerimisega seotud kulusid ja riske. Tal on võimalus tegevust kiiremini laiendada, ei pea olema uue turuga hästi kursis, mis võimaldab vältida majanduslikke ja kultuurilisi probleeme. Frantsiisivõtja maksab õiguse eest, koostab finantsaruandeid frantsiisiandjale, millest sõltub makstav tasu. (näiteks 4-8% käibest) Frantsiisivõtja peab kandma kõik kulud.
Uue ettevõtte alustamine Eelised ja puudused
Olemasoleva ettevõtte ostmine
Eelised ja puudused
Frantsiisimine
  Eelised ja puudused
Leia 4-6 väidet
Leia 4-6 väidet
Leia 4-6 väidet
18