Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina
ARVUTITE PÕLVKONNAD NING TÄHTSAMAD MEHED · John Napier - arvutuspulgad, 1617,Logaritmide arvutamiseks · Wilhelm Schickard - 1623, väitis olevat,leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasin · Jean Falcon- 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine ; leiutas perfokaardi juhtimise põhimõtte · Joseph-Marie Jacquard - 1805 konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed · Blaise Pascal- 1642 leiutas mehaanilise arvutusmasina paskaliini, mis oskas + - · Gottfried Wilhem Leibniz -1671 leiutas arvutusmasina, mis oskas + - / * ; · Leibniz pakkus välja kahendarvutuse · Charles Babbage-1822 automaatselt töötava arvuti idee · Kasutas mõisteid store
Hollerith on sündinud Buffalos, New Yorkis Õppis New Yorki linnakolledzis kolis Georgtowni, Washington, D.C.'s lõi oma tabulatsinoonimasinate tehase 31. tänava ja C&O Kanali ristmikule täna on sinna paigutatud IBM koos tänutahvliga Perfokaart Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Praeguseks on perfokaart aegunud meedium Perfokaardid olid laialdaselt kasutuses 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks 20. sajandil muusikainstrumentide kontrollimiseks arvutusmasinates sisend-,väljund- ja salvestusmeediumina. IBM Asutati 1896. aastal toona oli nimeks Tabulating Machine Company. Asutajaks oli Herman Hollerith 1911 moodustati aksiaselts Computing Tabulating Recording Corporation (CTR) 1917. aastal sai CTRi Kanada ja Lõuna-Ameerika tütarettevõtete nimeks International Business Machines ehk IBM.
Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament, kuid juudid ei tunnista Jeesus Kristust messiana. Keskaja tähtsamad ajaloolised sündmused on: Euroopa rahvaste kujunemine, Rooma antiikkultuuri hävitamine barbarite poolt, tuuleveskite laialdane kasutuselevõtt, laeva ahtri alla kinnitatud veealuse tüüri kasutuselevõtt, prillide, kangastelgede ja trükipress leiutamine, gooti võlv. Keskaja kirjanduse tähtsamateks teosteks võib pidada Shakespeareʼi “Hamletit”, Boccaccio “Dekameroni” ja Cervantese “Don Quijoteʼi”
Iiri pits Iiri pits ehk heegelgipüür. 19 . saj keskpaiku hakati Iirimaal jäljendama heegeltehnikas Veneetsia pitse. Tehnika levis kõikjal iiri pitsi nime all. Pitsid tehti peenest linasest lõngast. Viinis hakati samas tehnikas pitse tegema jämedast puuvillasest lõngast ja need said tuntuks viini heegelgipüürina. Iiri pits koosneb eraldi heegeldatud motiividest, mis hiljem ühendatakse tervikuks võrgu abil. Brügge pits Brügge pits oli tuntud juba 16.sajandil. Kõige rohkem aitasid pitsi populaarsuse levimisele kaasa Belgia linna Brügge elanikud, seepärast hakatigi pitsi linna nime järgi kutsuma. Üks brügge pitsi liik on heegelnõelaga heegeldatud paelad, mis imiteerivad poepitse. Paelad ühendatakse kettkaarekestega ja nii moodustavad omapärased linikute, kraede ,patjade, kardinate mustrid. Päikese pits Päikes...
pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha, jutustas pere vanim naine, kuidas luuakse peret, suheldakse inimeste vahel ning üldse elust-olust. Praegusel ajal on südamlikud perekesksed kõnelused välja tõrjutud. Parimal juhul saab pere kokku teleri ees ühiselt istudes, kuid see ei ole õnneks seaduspärasus. Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest põlve kommete pärandamine taas ausse tõusnud. Vanu traditsioone püütakse elustada,
püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult naiste ja laste tööjõudu kasutada, eriti tekstiilitööstuses. Varem olid olnud käsitööliste naised kodus, aga nüüd veetsid nad pikki päevi ketrusmasinate või kangastelgede taga. Kuna vabriku omanikule oli eriti odav laste tööjõud, hakati meeste asemel üha rohkem lapsi tööle võtma. Võitlus parlamendireformi eest Elanikud, kes olid valitseva olukorraga rahulolematud, arvasid, et muutused peavad tulema parlamendi seadusandluse kaudu. Selleks tuli muuta parlamendi koosseisu, see aga eeldas valmisõiguse laiendamist. Parlamendi Ülemkoda koosnes aristokraatidest ja kõrgematest vaimulikest. Alamkoja
"Alt-toas" oli kaks ruumikate tubade ja köögiga korterit: ühes elasime meie ja teises mõisa aedniku perekond. Meil oli kaks suurt tuba, millel oli laudpõrandad all ja avarad aknad ees. Eestoas oli söögilaud keset tuba, ühes nurgas seisid ema kangasteljed ja vastasnurgas ahi ühes kaminaga. Tagatuba jagunes vaheseinaga pooleks: ühes osas magasid isa-ema, teisel pool mina Eediga. Mulle on meelde jäänud, kuidas ema eestoas kangastelgede taga kangaid kudus ja sagedasti laulis. Tal oli ilus lauluhääl ja enamasti oli ta rõõmus. Ema kudu kangaid nii oma perele kui ka võõrastele, isegi mõisarahvale". Noor Vilde meenutab, kuidas mõisa vaikellu tõid vaheldust sealt läbivoorivad Peipsi kalavenelased, puunõudega kaubistevad Avinurme mehed ja Räpina kausikaupmehed. Maantee Rakverest Peipsi poole kulges otse läbi mõisa, lärmakas kaubarahvas peatus muidugi ka mõisas ja küllap needki huvitasid uudishimulikku poissi
KOOLI NIMI Nimi IX a klass SIID Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Tallinn 2008 SISUKORD Lk 2. Sissejuhatus. Lk 3. Omadused. Lk 4. Puhastamine, kasutamine. Lk 5. Ajalugu, tänapäev Lk 6. Kokkuvõtteks. Lk 7. Kasutatud materjalid. 2 SISSEJUHATUS Siid on ainuke looduslik kiud, mis esineb niidi kujul ja seda toodavad siidiussid. Enne kui tõuk siidiliblikaks muutub, tekitab ta enda ümber kookoni, mis koosneb ühestainsast kuni 3000 meetri pikkusest siidniidist. Referaadis tuleb juttu siidi omadustest ning kuna me teame, et siid on õrn materjal, siis teame ka, et ta vajab erilist hoolt ja sellest ma siin ka kirjutasin. Siit saab lugeja teada kõike, mida peab siidi omaja kindlasti teadma. Siid on väga nahasõbralik ja nahal meeldivalt jahe. Siid võib kuni kolmandiku enda raskusest niiskust imada, ilma et t...
Soule leiutis: "Type-Writer" Ameerika patent: 1829 William Austin Burt Detroidis Inglise patent, Henry Mill, 1714, ei ehitatud Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes' klaviatuur ca 1874: QWERTY Dvoraki klaviatuur ca 1936: AOEUIDH PERFOKAARDID: 1800 (Jacquard) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. * olid laialdaselt kasutusel 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks * 20. saj mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Perfokaarte kasutasid esimest korda Basile Bouchon ja Jean-Baptiste Falcon umbes 1725. aastal kangastelgede juhtimiseks. Joseph Marie Jacquard täiustas märgatavalt seda töötamisviisi oma Jaquard'i kangasteljega. CHARLES BABBAGE 1822 1822: Difference Engine, jäi pooleli Idee: Analytical Engine Esimene programmeerija: Ada Lovelace
Kuna karusnahatööstus on globaalse ulatusega ja endiselt üsna elujõuline, on selle ökoloogiline jalajälg väga suur. Karusnaha töötlemiseks kasutatakse erakordselt mürgiseid ained, mis on kahjulikud nii inimesle kui ka loodusele. On tõsi, et minevikus oli karusnahal oluline koht inimese elus, kuna ei tuntud ega osatud kasutada alternatiive ning loomapopulatsioonid tundusid olevat lõppematuks tooraineks, kuid alates kangastelgede automatiseerimisest, pole karusnahk enam odavam ega praktilisem. Seda kõike arvestades jõuan järeldusele, et karusnahafarmide tegevus tuleks lõpetada. Tegemist on vaid luksuskaubaga, mida enamik elanikkonnast niikuinii endale lubada ei saa. Sooja hoidmiseks ei kasuta ükski talisportlane, alpinist ega sukelduja karusnahka, kuna see materjal on raske ja märgub kergesti. Samuti ei ole karusnahk biolagunev, ning kokkuvõttes on sünteetiliste materjalide tootmine tunduvalt loodussäästlikum
Pealmine seelik oli volti pressitud (kuumade leibade vahel) ja voldiharjade vahe oli 2,5 3 cm (Kaarma, Voolmaa 1981). Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), millele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud. Seelikud on villased ja enamasti kootud koeripstehnikas. seelik Seeliku laius sõltus kandja puusaümbermõõdust, kuid jäi enamasti 200 300 cm vahele. Seeliku pikkus sõltus olemasolevate kangastelgede laiusest. Tavaliselt oli see 7080 cm. Kui oli vaja pikemat seelikut, siis õmmeldi alla äärde värvilisi riide või kardpaelu. Lisaks on kaunistusena kasutatud veel valgeid kokkumurtud kangast sakke. Sakkide ülemine serv on kaetud sinise paelaga. Sarnane seelik on kasutusel olnud ka Audrus ja Tõstamaal (Manninen 1927: 266). Seeliku allääre pahupoolele õmmeldi kuni 10 cm laiune linane toot. Alumine serv koos toodiga kanditi 0,7 cm laiuselt musta villase riidega.
Blaise Pascal 1640 ehitas ainult liitva ja lahutava masina. Kokku ehitas 50 masinat Saksa filosoof Leibniz 1646- 1716, leiutas 1671 arvuti mis liitis, lahutas, korrutas ja jagas. 1714 võettis Henry Mill inglismaal patent kirjutusmasinale, kuid seda ei ehitatud. 1829 Willam Austin Burt võttis patendi Ameerikas kirjutusmasinale. Sholes' klaviatuur ca 1874 (QWERTY laotus), Dvoraki klaviatuur ca 1936 (1982 tunnustati ANSI poolt) Jacquard 1800 võttis kasutusele oma kangastelgede juhtimiseks perfokaardid. 1928 tegi IBM oma perfokaardid. Charles Babbage (kellelt pärineb programmeeritava arvuti mõiste. Babbage't, kui Arvuti isa peetakse esimese mehaanilise kalkulaatori(arvuti) loojaks, mis omakorda pani aluse keerulistemate disainide loomisele.) 1991. aastal loodi perfektselt töötav arvuti just Babbage'i plaanidele ja skeemidele tuginedes. 1822: Difference Engine, jäi pooleli (mehhaanilise kalkulaatori, mille ülesandeks oli arvutada polünoomifunktsioonide
taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST. Kalevipoeg läheb ema otsima, ta kargab kaljuservalt lainetesse ja ujus Soome suunas. Kalevipoeg sai juhatust taevatähtedelt. Kesköö võis juba käes olla, kui Kalevipoeg märkas meres saart. Ta soovis saarel puhata ja ujuski sinna. Enne kui Lkalevipoeg uinuda jõudis, kuulis ta lauluhäält, mis pajatas kaugest kaasast, kes ei saa tulla ja kellele ta tervisi saadab. Kalevipoeg leidiski neiu, kes kangastelgede taga laulis. Kalevipoeg laulis pilgates vastu, et mis seal kauget kahetseda, kui lähemal on hoopis parem peig. Piiga tuli uudistades lähemale, kus sattuski omal tahtel Kalevipojaga kõrvuti. Kalevipoeg kasutas piiga usaldust kurjasti. Piiga hüüdis appi, niiet ema-isa kuulsid. Isa kohkub, kui nii kanget meest näeb ja uurib, kust too pärit on. Kuuldes, et tegu on Kalevi ja Linda pojaga, libastus piiga ehmudes ja kukkus merre
küttekoldeta ruum, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Keskne ruum rehielamus oli köetav rehetuba, kuhu koondus kogu talupere elu. Rehetoa keskmiseks suuruseks oli 30–40 m² ja kõrguseks 3,2–4 m. Siin elati talveperioodil pead-jalad koos, keedeti süüa, küpsetati leiba, söödi ja magati. 5 Mehed nokitsesid tubaste puutööde kallal, naistel tuli kedrata linad ja villad ning veeta pikki tunde kangastelgede taga. Külmal ajal toodi rehetuppa ka väiksemaid loomi. Sügisel kuivatati sama ruumi suitsunud partel põldudelt koristatud vilja, et märg vili hallitama ei läheks. Rehetoa taganurgas, suuga vastu sissekäiku, paiknes suur reheahi. Ahjusuu ees oli lahtine tulease, mille kohal rippus kookudega kaks pada. Enne pliitide tekkimist keedeti seal talu toidud. Leiba küpsetati ahjupõrandal. Korstnat reheahjul ei olnud, ahju kütmisel tuli kogu kibe suits rehetuppa
Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel. Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Esimesed digitaalsed arvutid kasutasid perfokaarte peamise meediumina programmide ja andmete sisestamiseks. ca 1800 Jacquard mõtles välja programmeeritavad kangasteljed , mis kasutas perfokaarte mustrite tegemiseks. Info talletus perfokaartidele. Sealt edasi tuli idee kasutada neid arvutites. 19. sajand hakati mõtlema programmeeritava arvuti peale
Tööviljakuse tagamise tingimused on: a) tööjaotus. b) tööviljakuse kasvu põhjused. Esiteks, kui inimene teeb päevast päeva ühte ja sama tööd, ilma et tal oleks tarvis mõne teise töö juurde üle minna, siis ta ei kaota tööaega. Teeb ta päeva jooksul mitmesugust tööd, siis on ta sunnitud mitu korda oma tööriistu muutma ja seeläbi aega kaotama. On, näiteks, tööline pool päeva põllul ja teise poole päevast kangastelgede taga tööl, siis kaotab ta asjata aega, esiteks seeläbi, et töökojast põllule ja põllult töökotta rändama peab ja teiseks, selle pärast, et ta ei saa kohe töö kallale asuda, sest peab selleks mitmesuguseid ettevalmistusi tegema. Kui tööline peaks päevas mitmes töökojas töötama, siis ta ei saa kuidagi sellist raha teenida, kui ta töötaks ühes töökojas. Teiseks, tööjaotuse juures kasvab töölise oskus. Mõistagi, et see, kes sagedasti oma tööd muudab, ei
Joonistanud Vive Tolli Raamat räägib meile jutu Eidest ja Taadist, kes elasid nii ammu, et kõige vanemad muinasjutudki ei mäleta sellest midagi.Laias maailmas elasid üksnes Eit , Taat ja lammas. Eit laenas endale tulevikust kangasteljed, pügas lambalt villa maha ja hakkas kuduma. Kui lõng kedratud, hakkas ta segama värvileemi-loojangutaevast võttis roosat, päikesekiirelt kollast, äikesepilvest sinist jne. Kui kerahunnikud valmis, istus eit kangastelgede taha. Päevad veeresid ja nädalad möödusid ning valmisid vaibad vaipade järel, üha uusi kirjeid leiutas Eit.Ühel kevadhommikul oli lõim lõppenud ja Eit kutsus Taati vaipasid maha laotama. Terve maailm lõi korraga särama, Eit teadis, et tema töö oli korda läinud. Taat arvas, kord saab maailmas palju maid ja inimesi olema ning hakkas maadele nimesid panema: Rootsimaa, Saksamaa, Venemaa jne.Ühele maale tahtis ka Eit nime anda
Lõuna-Eestis öeldi, et karu keerab küünlapäeval pesas teist külge, külma süda läheb lõhki ja kaaren paneb esimese pesapalgi juba paigale. Setus öeldi, et küünlapäev on esimene suvepüha, Lääne-Eestis aga peeti küünlapäeva jõuluaja lõpu tähiseks ja vastavalt seda ka tähistati. Kõik neitsi Maarjale pühendatud päevad (Eestis on tähistatud vähemalt kaheksat) on üksiti naiste pühad. Nii pääsesid perenaisedki voki, sukavarraste ja kangastelgede juurest välja juttu puhuma, suveplaane pidama ja muidu meelt lahutama. Kõrtsis peeti mokalaata lepiti kokku, kuhu, millal ja missuguse tasu eest suveks tööjõudu appi tuleb. Käidi ka üksteise pool külas juttu puhumas. Kus suuremad ruumid ja peres noori, sinna koguneti teistestki peredest lõbutsema. Mõnel pool on küünlapäeva peetud küünalde tegemise päevaks (küünlaid on pühitsetud ka kirikus). Kuidas tegemine käis, selle kohta on kirjeldus 1937. aastast, pärit Vihterpalust
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
