Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Isiklikust elust · Kristiina Ehin on sündinud 18.07.1977 Raplas · Ta on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. · Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga(Ta on trubaduur ja fantaasiapillimängija) Õpingud · Rapla I keskool,1995 · Tartu Ülikool: bakalaureuseõpe 2001 aastal magistriõpe 2004 aastal, magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust · Töötas Vodja kooli õpetajana ja Mohni looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu,
Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal. Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna. Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabas raevuhoos mõõga ja tappis Soome sepa vanema poja.Nähes oma koletut tegu, mees põgeneb ega unusta seejuures kaasa haaramast kallist mõõka. Selle hinnas on varem kokku lepitud ja see ei maksnud mitte vähe. Soome jõudis
millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime
alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muud käänded Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn + Instrumentaal - INSTR vn + Lokatiiv - LOK vn +
alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn неб+у Instrumentaal - INSTR vn неб+ом Lokatiiv - LOK vn неб+е
Kristiina Ehin Frank Rajangu Markus Boikov 9.a Isiklikust elust Sündis 18. juulil 1977 aastal Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud
Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud 5 raamatut. Kristiina luulekogu "Kaitseala" pälvis 2006. aastal Gustav Suitsu stipendiumi ja ka Kultuurkapitali luulepreemia. 2008. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase aastapeemia. 2016. aastal pälvis Kristiina Valge tähe IV klassi teenetemärgi. Kristiina Ehin on alates 2011. aastast muusiku Silver Sepaga abielus ja 2016. aastal on nende perre lisandunud tütar Luike. Kristiina Ehini isa Andres Ehin (13.03.1940-10.12.2011) oli samuti kirjanik ja tõlkija. Kristiina esindas Eestit 2012.aastal läbiaegade suurimal suulefestivalil "Poetry Parnassus" . Luuletuse analüüs Vastamata armastused Vastamata armastused uitavad mööda linna a Nad ujuvad jõge mööda vastuvoolu b
välja viinud, läks Leitnant oma hütti ning lasi enale jalga. Doktor kuulis seda ning astus sisse ja tohterdas ta terveks. Glahni paranemine võttis aega mitu nädalat ning selle aja sees ta ei saanud kordagi hütist välja minna, endale süüa hankida ning pidi leppima sellega, mis talle toodi. Ta sai pärast tuttavaks Eevaga, keda Glahn oli kohanud ja hakanud armastama. Armastus nende vahel oli vastastikune, kuigi Eeva oli juba abielus Sepaga. Glahn algul ei teadnus seda, kuid kui tal oli tüli Edvardaga, siis Edvarda ütles talle seda juhuslikult. See ei seganud aga neid armastamast. See suhe Glahni ja Eeva vahel ei meeldinud Härra Mackile, kes samuti oli kiindunud Eevasse ning ta püüdis Leitnandist iga hinna eest vabaneda. Härra Mack andis igati mõista, et Glahn peaks kodukohast lahkuma ja jätma Eeva rahule. Mack väitis isegi Eevale, et kui ta siit ei lahku, siis juhtub midagi, mis võib lõppeda väga kurvalt
tal enda ja oma pere ülalpidamist. Hiljem andis ta võimlemistunde ka oma kaasõpilastele Paul Sepa näitestuudios. Esimene draamastuudio lend lõpetas 1924.a kevadel. Esimeste kodumaise teatriharidusega noorte näitlejate seas olid veel ka Priit Põldroos, Rudolf Engelberg, Ly Lasner, Felix Moor, Johannes Kaljola. Lõpetajad jäid kokku ja lõid DRAAMASTUUDIO Teatri - vana DRAAAMATEATRI trupp läks P. Sepaga eesotsas Vanemuisesse. Avatükiks sai Vilde “Pisuhänd”, kus Kalmet mängis Sanderit. Palka maksti ainult neile, kes olid väga hädas. Näitlejatel puudus oma maja ning proovideks renditi 4-toaline korter, kus osad näitlejad, sh ka Leo Kalmet, elasid. Etendusi anti Saksa Seltsi Teatrimajas ehk praeguses Draamateatris. Draamastuudio teatri esimene õnnestumine tuli Max Mohri komöödiaga “Improvisatsioonid juunis”. (1927.a) Mõni aeg hiljem haigestus tuberkuloosi ja suri
saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev Essiiv Ess hea sepana ilmaütlev Abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu Akusatiiv Sihitav AKK sks den Mann Daativ - DAT vn неб+у Instrumentaal - INSTR vn неб+ом
Krõõt oli väga õnnelik, et Mai Goswini naiseks läks. Priidu oli väga vihane, ütles emale oma imelises keeles, et sa ei ole enam mu ema ja ma ei tule enam kunagi siia tagasi. Sellest ajast peale elas Priidu Villu juures. Sepp ja Priidu olid mitu päeva kadunud, arvati, et nad on jälle võõrale maale reisinud. Mehed ootasid juba pikkisilmi millal Villu tagasi tuleb ja neid ometi verisele kättemaksmisele ja ausale surmale kutsuks. Viimaks jõudiski ta Priiduga tagasi. Kuid kes sepaga juttu tegi see võis näha suurt muutust, Villu ei naernud ega rääkinud oma juhtumustest midagi. Risti Krõõda südamerahu oli Priidu kadumisest saadik rikutud, ta ootas nii väga, et Priidu ikka koju tagasi tuleks, ta käis ka mitu korda Puidu mõisa ümber, et näha oma tütart, kuid asjata. Krõõt oli jäänud nii vanaks ja jõuetuks, kuid ükspäev kuulis ta, et Priidut olevat sepikojas nähtud. Ta läks sinna, kukkus Priidule kaela, kuid Priidu näitas talle ainult ust.
Kui tööline peaks päevas mitmes töökojas töötama, siis ta ei saa kuidagi sellist raha teenida, kui ta töötaks ühes töökojas. Teiseks, tööjaotuse juures kasvab töölise oskus. Mõistagi, et see, kes sagedasti oma tööd muudab, ei suuda asju nii kiiresti ja korralikult tehtavaid asju toota, kui see, kes seda tööd pidevalt teeb. Kui tubli ka lukksepp ka ei oleks, ei suudaks ta võistelda selle töölisega, kes on aastaid teritanud nõelu. Sarnane lugu on ka sepaga, kes vaevaga suudab päevas, näiteks, 200-300 naela teha, kuna naelte tegemisele spetsialiseerinud sepad teevad neid, näiteks, naelu 2300 tk. päevas Kolmandaks, tööjaotus võimaldab masinate igakülgset täiustamist. Kui tööline töötab kogu aeg ühe masina juures, siis kasvab ta vilumus nõnda, et ta võib ka masinat ümber häälestades jõuda suuremale tootlikkusele, mis ka talle suuremat tulu toob. Mida keerukam töö, seda keerukamad ja peenemad
Tingimusteta armastus. Nii noor armastus, ei mõeldud millelegi muule, ainult armastusele. 2. A.Alliksaare elu ja looming, paari luuletuse analüüs Alliksaar Sündis 1923 Tartus, isa oli raudteelane, ema suri noorelt. Õppis Treffneris. Puuduvad andmed, kas üldse õppis või lõpetas ülikooli. ta mobiliseeritakse Saksa sõjaväkke kirjutajaks. Tal õnnestus omavoliliselt sõjaväest lahkuda. Ta varjas ennast koos Ottniel Jürissaare ja Rein Sepaga. Pöördus tagasi Tartusse ja tegi seal juhutöid. Kolis Kohtla-Järvele, ta oli vangis 6a, sest töös olid puudujäägid. Käis ka Vasalemmas ja Narvas, kus peeti kultuuriteemadel loenguid. 1952 kirjutas võimudele puhtsüdamiliku ülestunnistuse oma elust. Sellele järgnes karistus, oi asumisel ja vabanes 1957. Tal ei lubatud Eestisse naasta, aasta pärast tuli ikka. Töötas raudteel juhutöödel. Kirjutas ka luuletusi ja tõlkis. Avaldas vähe ja sedagi abikaasa nime all
siiski vahvasti võideldes kui nälja ja piinajate kätte surra. Mehed hakkasid seppa taga igatsema ja ootasid põnevusega seda silmapilku, mil ta uuesti neade keskele astuks ja eeid oma vägeva häälega kui mitte võidule, siis ometi verisele kättemaksmisele ja ausale surmale kutsuks. Sepp tuli viimaks. Ühel päeval -- see oli juba talve hakatusel -- nägid sepapajast möödaminejad teda jälle alasi ees seisvat ja rauda taguvat, nii et sädemed lendasid. Kes aga sepaga juttu hakkas tegema, nägi varsti, et temaga suur muutus oli sündinud. Ta näis naeru ja nalja hoopis unustanud olevat; oma juhtumustest ei rääkinud ta sõnagi. Temaga ühes oli ka Priidu tagasi tulnud ja, nagu näha, sepa selliks hakanud; oma isamajasse ei tõstnud ta jalgagi. Päevad otsa tegid mõlemad agaralt tööd, õhtuti luusisid nad mööda külasid. Talupojad omalt poolt käisid neid sagedasti
annaabi.ee 
