Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUI VANA ON ETTEVÕTLUS?
  • KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja?
  • KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
  • Kes on ettevõtja ja mis on ning miks on oluline väikeettevõtlus Eesti kontekstis?
  • Mida selle jaoks pead tegema?
  • Kui kellegi teise jaoks töötamine?
  • Mida see antud ettevõtte toimimise kontekstis tähendab?
  • Millised on füüsilisest isikust ettevõtjana FIE-na tegutsemise eelised ja puudused võrreldes äriühinguga?
  • Kus asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis on selle täpne nimetus?
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE
LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS
1. Ettevõtluse areng
1.1 Ettevõtluse ajalooline areng
PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng…
Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust).
Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest...
KUI VANA ON ETTEVÕTLUS?
KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja?
KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest...
DISKUSSIOON /ARUTELU:
1.2 Ettevõtluse mõiste ja funktsioonid (ajaloo ja arengu taustal)
Definitsioone: Drucer (1985) – Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks. Timmons (1997) – Ettevõtluson mõtlemise, arutlemise ja tegutsemise viis, mida juhivad võimalused ja mis algab väikestest ideedest, enamjaolt väikeettevõtlusest.
(Väike)ettevõtluse funktsioonid (laiemas täehenduses):
  • (väike)ettevõtja tegutseb riskivõtjana ja selle kontrollijana (eriti sooloettevõtja)
  • (väike)ettevõtja haarab kinni tekkivatest võimalustest ja tegutseb innovaatorina;
  • (väike)ettevõtja suudab reageerida kiiresti turumuutustele/ võimalustele
  • ettevõtja käitub valvsa võimalusteotsijana;
    (Väike)ettevõtluse ülesanded/ eesmärgid (kitsamas tähenduses) ÜLESANNE - MIS ON ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID?
    ÜLESANNE iseseisvalt: otsi ettevõtluse, ettevõtja, ettevõtte – MÕISTED ka äriseadustikust, samuti maksuseaduse kontekstis
    MIS ON JUHTUNUD ETTEVÕTLUSES alates tööstusrevolutsioonist (eraldi loeng/esitlus)
    1.4 Väikeettevõtluse arengutendentsid
    20.saj. alguses laienes suurtootmine , millel olid olulised eelised eelkõige masstootmisega kaasnevast efektist tulenevalt (s.t hindade alandamine , tootlikkuse tõus ning heaolu kasv). OLULIST TÄHELEPANU PÖÖRATI SUURTOOTMISELE ning suurettevõtluse arengu soodustamist, suurettevõtete manageride koolitamne.
    „SUURETTEÕTLUS ON KÕIGE VÕIMSAM PROGRESSI MOOTOR“ (Schumpter).
    Peale 1940. aastaid näisid eelnevad arengud jätkuvat. 50-60ndatel suurettevõtteid peeti ikka veel efektiivsemateks ja neid nähti tehnoloogilise arengu eestvedajatena. Valitsused püüdsid nende tegevust soodustada majanduspoliitiliste meetmete abil.
    1960 lõpus/ 1970 alguses hakkasid ilmnema märgid sellest, et suuremad süsteemid ei ole alati paremad. Suurettevõtted ei suutnud paindlikult kohaneda toimuvate muutuste ja tagasilöökidega.
    Schumacher (1973) „Gigantsed organisatsioonid ja suurenenud spetsialiseerumine on kaasa toonud ebaefektiivsuse, keskkonna saastamise ning ebainimlikud töötingimused (peale seda, kuid valitsused mõistsid ettevõtluse rolli tööandjana, muutsid nad poliitikat).
    1980ndad aastad (periood) - VÄIKEETTEVÕTLUSE KASV.
    Väikeettevõtluse arvu ja osakaalu kasvu arenenud riikides on põhjustanud järgmised tegurid:
  • Struktuursed muutused majanduses. Kasvanud on teenindussektori ja teadmusmahukate ettevõtete osakaal, mille puhul on väikeettevõtlus efektiivsem.
  • Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus paljudes riikides. Oma roll on siin valitsuste poliitika muutumises
  • Suurettevõtete käitumise muutumine: populaarsust on võitnud osa tegevuste/ teenuste sisseostmine väikeettevõtetelt (allhange), mis on ühtepidi andnud viimastele uusi võimalusi, kuid on ühtlasi ka tekitanud sõltuvuse suurettevõtetest.
  • Masstootmise üleviimne vähem arenenud riikidesse.
  • Turu segmenteerimine ja nišiturgude kujunemine kui uus võimalus väikeettevõtetele. Koos heaolu tõusuga ei soovi üksikisikud ja ka organisatsioonid osta (odavaid) masstooteid, vaid eelistad diferentseeritud või spetsiaalselt neile kohandatud tooteid.
  • Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng:
    • sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted, mis domineerivad tärkavates tegevusharudes;
    • uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid/-ettevõtlust, võimaldades ka töötamist kodus, väiksemate turusegmentide leidmist ning nende teenindamist.
    • Langenud püsivkulud ja paindlikum tehnoloogia on mõnel tegevusalal tõstnud väikeettevõtete konkurentsivõimet.
  • Muutuvad reeglid eri majandusharude tegevuses ja tööturul, mis on kaasa toonud registreeritud ettevõtjate arvu tõusu.
  • Sunnistatud ettevõtluse teke. Näiteks: Meditsiinisüsteemi reform tõukas perearste ja meditsiinitöötajaid moodustama osaühinguid või registreerima FIE-ks.
  • Mis veel?
    Kes on ettevõtja ja mis on ning miks on oluline väikeettevõtlus Eesti kontekstis? - loe peatükki kaks.
  • Ettevõtluse/väikeettevõtluse olemus (peatükk iseseisvaks lugemiseks)


    2.1 Ettevõtluse põhimõisted
    Ettevõtjat peetakse äritegevuse peamiseks mootoriks turumajanduses. Äri mõistetakse siin kui kauba või teenuse tootmist ja müüki – s.o väärtuste loomis - ja vahetusprotsessi. Selles protsessis tegutseb ettevõtja eri turgudel : ostab sisse ressursse (materjalitooret, masinaid, energiat, tööjõudu jms), toodab ja müüb kaupa või osutab teenust tarbijaturul. See tähendab – ettevõtja viib teatava vajadusega kliendi võimaluse juurde seda vajadust rahuldada. Ettevõtjale on omane näha ja teostada ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole mingil muul põhjusel (initsiatiivitus ja otsustusvõimetus, riski kartus, hirm avaliku arvamuse ees jne) valmis realiseerima.
    Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. Esitatud definitsioon eristab ettevõtjat palgatöötajast, kes võib osaleda äris kellegi, s.o ettevõtja, või millegi – ettevõtte – nimel. Ettevõtja võib olla investeerija, kes investeerib (mahutab) oma raha ärisse eesmärgiga saada ärist tulu. See ei tähenda, et iga investeerija on ettevõtja, näiteks heategevusfondi asutaja eesmärk ei ole isikliku tulu saamine. Samuti ei pruugi investeerija ise äritegevuses osaleda. Ettevõtja on isik, kes käivitab ettevõtte ja/või arendab seda läbi innovaatilise tegevuse defineeris Fry juba 15 aastat tagasi. Definitsioon arvestab nii ettevõtte käivitamise kui ka uuendamise aspekti, jättes isikliku riski tähelepanuta. Mõlema määratluse kohaselt on ettevõtja isik, kes tegutseb äris ja/või juhib ettevõtet.
    Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb. Ettevõtja üheks eesmärgiks, aga mitte ainukeseks motiiviks, on tulu saamine. Kirjanduses võib kohata ettevõtluse mõiste erinevaid aspekte - majanduse ja motivatsiooniga seonduv äri kasv, arendav ja riskivõttev käitumine. Ettevõtlus on ettevõtte asutamine ja selle tegevuse organiseerimine kasumi saamise ning ettevõtte omanike vara suurendamise eesmärgil. Ettevõtlus on äri käivitamine ja/või arendamine, kasutades uuenduslikku riskivõtvat juhtimist. Ettevõtlus on riskivõttev äriettevõtte planeerimise, organiseerimise ja käitamise protsess (Griffin). Ettevõtlus on majanduse arengut edasiviiv tegur. ettevõtja edukuse tagab loovus , ideed ja seda toetav visa ja järjekindel töö (Kallas).
    Ettevõtlus seondub eelkõige äri käivitamise ja arendamisega, sh äri ja ettevõtte kasvatamisega . Traditsiooniliselt loetakse ettevõtluseks ka väike-ettevõtte juhtimist. Kuid kõik ( vaike )ettevõtted ei ole orienteeritud kasvule. Väike-ettevõte võib olla moodus , kuidas müüa oma professionaalseid oskusi. Näiteks raamatupidaja osutab oma firma kaudu teenuseid mitmele väikeettevõttele või ettevõtjale. Kodus töötav käsitööline võib ettevõtjana müütada oma toodangut. Teadlane töötab konsultandina läbi oma firma. Üldjuhul kuuluvad sellised ettevõtted nn „mikroettevõtete“ klassi. Taolisel juhul on tegemist n-ö eluviisi ettevõttega ja ettevõtlus on eluviis. Samas on uuringud näidanud, et ka osa eluviisi-firmade omanikke on soodsate võimaluste tekkimistel valmis ettevõtet kasvule juhtima .
    Ettevõtluse mõistega seoses peetakse silmas eelkõige väikeettevõtlust - enamik ettevõtteid alustab väikesena. Ettevõtlus (ingl entrepreneurship) on ühiskondlik nähtus, protsess, mille peategelaseks on ettevõtja (ingl entreprencur). Ettevõtlus on ka õpetus või teadus, mis uurib seda ühiskondlikku nähtust, samuti üks ärikooli distsipliinidest. Ettevõtlusõpe on jätkuvalt arenev, selle õpetamise ajalugu Euroopas algas just nimelt alustava ettevõtja koolitusprogrammist Suurbritannias aastail 1978.
    Ettevõtte sünonüümid on firma, käitis, s.o tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnused on varade lahusus , oma bilanss , raamatupidamine ja juhtimine.
    Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõte on majanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust . Varad on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel. Ettevõttel on omaette juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük jne. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneriga. Äriseadustik annab ettevõttele järgneva definitsiooni: ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtlus sisaldab Fred L. Fry arvates ühte või enamat järgmistest elementidest:
    *äri alustamine; *loov ja uuenduslik toote/teenuse arendamine; *olemasoleva ettevõtte kiiret ja pidevat kasvu tagav juhtimine; *areng- ja kasvurisk.
    Ettevõtlikkuse olemuseks on millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida . Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eesmärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlus on igasugune majandustegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba toomise või teenuse osutamisega . Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Ettevõtlust reguleeritakse paljude õigusaktidega, neist olulisim on äriseadustik.
    Ettevõtete suuruse määratlus. Eestis lähtutakse vastavas EÜ komisjoni määrusest. Kokkuvõtlikult,
    PS, pole kohustuslik, kuid soovi korral võib uurida lisaks.
    http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/vke-definitsiooni-selgitus.pdf
    Väikeettevõtlus (k.a ettevõtlus suuruse järgi)

    2016 . aasta alguses võeti kasutusele uus ettevõtete liigitus. Eestis kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust. Mikro -, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot (Pallas, 2016).


    Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital , üks osanik , kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot (Nõmmiste & Greenbaum, 2015).
    Keskmise suurusega ettevõtja –  äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
    Eelnõus sätestatakse ka esmakordselt ning täpsemalt mõiste „mikroettevõtja“, s.o äriühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele:
    • varad on kokku kuni 175 000 eurot;
    • kohustused ei ole suuremad kui omakapital;
    • üks osanik, kes on ka juhatuse liige;
    • ei ole käibemaksukohustuslane ( Veskioja , 2015).
    Muudatuste sisuline eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust, ning samal ajal vähendada ka ettevõtete, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust (Nõmmiste & Greenbaum, 2015)“.
    Eristamast veel väikeettevõtjat laiemalt, siis väikeettevõtte puhul on tüüpiline, et ettevõtja ja ettevõtte asukoht langevad kokku. Õiguslikult on kriteeriumiks asumine sama kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Kuid ettevõtjal võib olla ka mitu ettevõtet ( tegevuskohta ). Mitme ettevõttega ettevõtja asukoht langeb tavaliselt kokku ühe ettevõttega. Kuna juhatus saab asuda vaid ühes kohas, peab olema vähemalt üks nn eemalasuv ettevõte. Võib ka juhtuda, et ettevõtja asukohas ettevõtlust sisuliselt ei toimu.
    Ettevõtluse ülesandeks majanduse kontekstis (olenemata, kas tegemist on väike või suurettevõttega) on läbi loodava ( tegutseva ) ettevõtte luua uusi töökohti. Selleks tuleb riigil ettevõtlust igati soodustada. Oluliseks on näiteks hariduse toetamine ja rahastamine , mille tulemusena õpetatakse koolides ka koolituse kaudu õpilasi, s.h tulevasi ettevõtjaid. Seega koolide ja laiemas mõttes hariduse ülesanne on aga majanduse ja ettevõtluse kontekstis koolitada tööjõuturule neid spetsialiste, keda eraettevõtlus ja avalik sektor vajavad.

    2.2 Väikeettevõtlus Eestis ja selle majanduslik roll

    Kuna Eesti on väikeettevõtlusega riik, siis oluline on järgnev: väikeettevõtete panust majandusse võib iseloomustada järgmiselt:
    • Töökohtade loomine - väikeettevõtted annavad tööd suurele osale elanikkonnast, sealjuures ka hõredamalt asustatud piirkondades, kus puuduvad vajalikud tingimused suurettevõtete loomiseks. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks.
    • Innovatsiooni arendamine - oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu.
    • Konkurentsi edendamine - väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa majanduse paindlikkuse suurenemisele.
    • Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine - väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni.
    • Väikeettevõtted on palju paindlikumad majanduskõikumiste suhtes - see tähendab, et kui tuleb mingi tehnoloogiline uuendus, uus maksusüsteem vms, siis väikeettevõttel on lihtsam ümber orienteeruda, kui suurel firmal.
    • Mis veel?

    Peatükid 3.-4

    3. (PEATÜKK)

    ETTEVÕTLIKKUS, ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE MOTIIVID
  • ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA
    Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist.
    PS, vt ka esimest loengut/ (Sh esitluse osa ETTEVÕTLIKKUSE ARENG
    Ettevõtlikkust on vaja ka igapäevaselt (enda elu-olu korraldamine; perelogistika) ja loomulikult tööalase edu ning tööefektiivsuse saavutamiseks. Ettevõtlikkust nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega jne. TEEMA ARUTELUKS LOENGUS (koos esitlusega 1).
    ÜLESANNE 1
    Koos sõpradega soovid (soovib sinu laps/ tuttav) suve veeta ettevõtlikult ja teenida endale raha. Millised võimalused on eesmärgi täitmiseks ja mida selle jaoks pead tegema?
    Raha teenimise võimalused
    Tegevused võimaluse realiseerimiseks
    Teenitav summa
    Ettevõtlikule inimesele on omased järgmised isiksuseomadused : loovus (ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued lähenemised), enesekindlus, sihikindlus , otsustusvõime , töökus, püsivus, riskijulgus (meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks), vastutusvõime, saavutusvajadus , realistlikkus
    hea kohanemisvõime, optimistlikkus
    ÜLESANNE 2
    Märgi järgmisesse tabelisse tähtsuse järjekorras kuus omadust, mis Sinu arvates on kõige olulisemad ettevõtlikule inimesele (võid täiendada eelnevat loetelu ).
    Ettevõtliku inimese isiksuseomadused on:
    Kõik ettevõtlikud inimesed ei hakka tegelema ettevõtlusega, kuid kõigile ettevõtjatele on omane ettevõtlikkus. Ettevõtja erineb teistest suurema ettevõtlikkuse poolest.
    Ettevõtja on isik, kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil ning sellega võtnud enda kanda äritegevusega seotud riski ja vastutuse. Risk ettevõtjana tegutsemisel väljendub kasu saamise ootuste mittetäitumises või halvemal juhul, äritegevuse ebaõnnestumise korral, ettevõttesse paigutatud vara kaotuses. Ettevõtja on ettevõtte omanik ja selle tulemuste eest vastutaja.
    Ettevõtjana tegutsemiseks on olulised järgmised oskused: planeerimisoskus (s.h. eesmärgi seadmine , jne), suhtlemisoskus , liidriks oleku oskus, läbirääkimisoskus, aja juhtimise oskus, konfliktide lahendamise oskus, veenmis- ja motiveerimisoskus, analüüsioskus, koostööoskus.
    Mitmeid neist oskustest kasutatakse koos nt. analüüsioskus on vajalik planeerimise juures, ilma läbirääkimiste oskuseta ei ole võimalik konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole võimalik teha koostööd, jne. Ettevõtjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest valdkondadest.
    ÜLESANNE 3 Arutle teemal „Kas igaühest võib saada ettevõtja?”
    Arutelu:
    ÜLESANNE 4
    Ettevõtjana tegusemise eelduseks on kindlad isiksuseomadused ja oskused ning iseenda tundmine võimaldab hinnata oma võimalusi äri teha. Loetle kümme tugevust ja kümme nõrkust, mis võivad mõjutada Sinu edukust ärimaailmas.
    MINU TUGEVAD KÜLJED
    MINU NÕRGAD KÜLJED












  • Ettevõtja tahab saada kasumit, kuid tihtipeale on tegutsemise eesmärgiks midagi muud, kui ainult raha teenimine . Ettevõtjaks olemine on töö ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel riskeeritakse oma karjääri ja varalise kindlustatusega idee teostamise nimel, kuid ettevõte võib muutuda varanduseks, mida pärandada.
    Ettevõtjana tahetakse tihipeale tegutseda seetõttu, et see annab võimaluse olla iseenda peremees , ise planeerida oma tegevust. Nii saadakse vabadus ise otsustada aja ja koha üle, millal ja kus teenust osutada või kaupu valmistada ja müüa.
    Ettevõtjad toetavad piirkondlikku arengut, pakuvad tööhõivet luues tingimused töötamiseks ning tagavad sellega sissetulekud töötajatele ja iseendale. Ettevõtja sissetulek sõltub äritegevuse tulemusest ja see ei pruugi olla stabiilne. Suurimad sissetulekud ei tule palgatööst, vaid ettevõtlusest.
    Palgatöötaja on isik, kes müüb ettevõtjale oma tööd. Ettevõtja muretseb töötajale täita tööprotsessist tingitud ülesandeid ja ta vastutab tehtud töö eest. Töötaja saab kindlaksmääratud ajal töö eest palka mis vastab tema tööpanusele ja sellele kui kasulik ta ettevõtte jaoks on. Töötaja ei paiguta oma vara ettevõttesse ja seega ei riskeeri ta ka isikliku vara kaotamisega ettevõtte tegevuse käigus.
    ÜLESANNE 5
    Arutle teemal „Miks elanikkonnast vaid väike osa on huvitatud ettevõtjana tegutsemisest, kuigi enamus leiab, et iseenda jaoks töötamine on meeldivam , kui kellegi teise jaoks töötamine?
    NB! Selleks kuula järgmist esitlust ning tee märkmeid ning vasta õpetaja tunni lõpus õpetaja poolt esitatud küsimustele (tee
    LISALOENG: Eesti ettevõtlikkus ja sellega kaasnev uuring
    ÜLESANNE 6
    Külasta endale huvipakkuvas valdkonnas ettevõtjat ja vii läbi küsitlus nende tööalase tegevuse kohta (see toimub meie iseseisva töö raames). Mõtle välja küsimused, mis selgitaksid välja järgmised fookusteemad: ettevõtluse algus; käivitamine ja sellega seotud raskused; Ettevõtte tugevuse/ mõrkused ja edutegurid . Ettevõtte nõrkused, ohud ja riskid ning kuidas tänasel päeval ettevõtja saab ettevõtte arengu ning jätkusuutlikkusega hakkama.Kuivõrd on ettevõtja vastutustundlik ning mida see antud ettevõtte toimimise kontekstis tähendab?
    ÜLESANNE 7
    Märgi ettevõtjana tegutsemise eelised võrreldes palgatöötajaga.
    5. ETTEVÕTTE ASUTAMINE, FIE JA Eesti ÄRIÜHINGUD
    5.1 Ettevõtte asutamise laiend käsitlemine
    Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Alljärgnevalt on esitatud Eesti ettevõtlusvormid ettevõtte asutamise etappide mudelis .
    Joonis. Ettevõtte asutamise etapid
    Üldiselt jagatakse ettevõtlusvormid võetavate riskide põhimõttest lähtuvalt täis– ja piiratud vastutusega (vt peatükk 4).
    Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb sealt kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba.
    Nagu mainitud saab ettevõtja oma äriideed realiseerida lähtuvalt sobivast ettevõtlusvormist. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos partneritega.
    Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla vähemalt 15. a isik. FIE ei ole äriühingu vorm. Seega Füüsilisest isikust ettevõtja ( FIE ) on füüsiline isik, kes on kandnud ennast FIE-na äriregistrisse ning pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid vastutades tekkinud kohustuste eest kogu oma varaga. FIE on üsna levinud ettevõtlusvorm, tal on lihtne registreerimine* ning puudub miinimumkapitali nõue. Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel FIE puuduseks tuleb märkida suuremat maksukoormust kui on äriühingutel. Alljärgnev tabel annab ülevaate Füüsilisest ettevõtja kui ettevõtlusvormi eelistest ja puudustest.
    FIE TUNNUSED ON (Allikas, maksuamet 2018 .a):
    • FIE ise otsustab, kuidas, kellele, kus ja millal ta oma teenust osutab;
    • FIE pakub kaupu või teenuseid oma nimel (iseseisvalt) teistele isikutele ( ostjad /tellijad);
    • töö tegemiseks võib FIE palgata teisi isikuid, s.t FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele;
    • FIE soetab ja remondib ettevõtluses kasutatavad seadmed, töövahendid jmt omal kulul;
    • FIE korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest;
    • FIE määrab oma ettevõtluses kasutatava vara ja selle vara ettevõtluses kasutamise proportsiooni;
    • FIE hangib ettevõtluse tarbeks materjalid, kaubad ja teenused omal kulul;
    • FIE ei saa olla ise endale tööandjaks, saata ennast lähetusse, maksta endale palka ja hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest ega teha endale erisoodustusi;
    • FIE ei saa teha tehinguid iseendaga ;
    • FIE-l kui ettevõtjal, lasub majandustegevusega kaasnev risk, vastutades oma tegevuse eest kogu oma varaga, s.t nii ettevõtluses kasutatava kui ka isikliku varaga;
    • FIE esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulude kohta tuludeklaratsiooni vormi E, millel kajastab oma ettevõtluse tulud ja kulud.
    Tabel. FIE kui ettevõtlusvormi eelised ja puudused
    EELISED
    PUUDUSED
    1.Asutamine ja lõpetamine on kerge. Asutamis-
    1.Piiramatu vastutus - isik, kes tegutseb FIE-na
    väljaminekud täisühingu, osaühingu ja aktsia-
    vastutab äritegevusest tekkivate kohustiste eest
    seltsiga võrreldes palju väiksemad.
    kogu oma isikliku varaga.
    2.Pole vajadust kasumit teistega jagada – kogu
    2.Järjepidevuse puudumine - ettevõtlus võib katkeda
    kasum kuulub ettevõtjana tegutsevale FIE-le
    või lõppeda ettevõtja haiguse või surma tõttu.
    3.Pole vajadust oma tegevust ja otsuseid teistega
    3.Rahaline ressurss on reeglina palju väiksem kui
    kooskõlastada.
    äriühingutel. See takistab äri kasvamist.
    4. Paindlikkus . Kiire reageerimine äri jooksvatele
    4.Pihaajalist finantseerimist (nt pangalaenu) on
    vajadustele ja ärisituatsioonide muutumisele.
    suhteliselt raske saada, kuna äritegevuseks vajalik
     
    finantseerimine sõltub ka FIE-na tegutseva inimese
     
    isiklikust finantsseisundist.
    5.Vähene riigipoolne reguleerimine.
    5.Suhteliselt kitsarinnalised vaated ärile ja piiratud
     
    kogemused. Äritegevuse edukus sõltub ühe isiku
     
    teadmisest, kogemustest, asjatundlikkusest, läbi-
     
    rääkimise ja juhiomadustest. See takistuseks äri
     
    arendamisel.
    6.Ei pea olema põhikirja.
    6.Piiratud karjäärivõimalused. Kuna FIE äritegevuse
     
    maht ja ulatus on reeglina väike, siis on probleemiks
     
    Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate leidmine.
    7.Võimalus korraldada raamatupidamist kassa -
    7.FIE-na tegutseva isiku eluea jooksul pole võimalik
    põhiselt.
    omandiõigust üle anda või jagada.
    8.Miinimumkapitali nõuet pole.
    8.Väljakujunenud arvamuse kohaselt väiksem
     
    usaldusväärsus võrreldes äriühinguga. Praktikas
     
    Juhtub sageli, et äritegevuses eelistatakse
     
    äriühingut FIE-le, pidades seda FIE-st
    usaldusväärsemaks.
    9.FIE-t kui majandusüksust ei maksustata.
    9.Suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga.
    Maksustatakse FIE-na tegutsevat inimest.
     
    ERILOENG (FIE)* soovi korral lisainfo :
    https://www.eesti.ee/et/ettevotja/ettevotte-loomine/fieks-registreerimine/
    https://www.eesti.ee/et/ettevotja/ettevotte-loomine/ettevotlusvormide-vordlus/
    Äriühingud
    Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, filiaal . Äriühing kantakse äriregistrisse. Täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit täisühing, usaldusühingu ärinimi täiendit usaldusühing, osaühingu ärinimi täiendit osaühing, aktsiaseltsi ärinimi täiendit aktsiaselts ja tulundusühistu ärinimi täiendit ühistu. Täiendi asemel võib täisühing ärinimes kasutada lühendit , usaldusühing lühendit , osaühing lühendit ja aktsiaselts lühendit AS.
    Alljärgnevalt antakse lühidalt ülevaade kõikidest ettevõtlusvormidest. Täpsema ülevaate populaarsemate ettevõtlusvormide - FIE ja OÜ loomisest ja tegevusest leiad õppekonspektis „ seadusandlus ”.
    Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on juriidiline isik. Endale võetud kohustuste täitmise eest vastutab aktsiaselts kogu kuuluva varaga ja mitte rohkem. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, see tähendab aktsionär vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25000EUR.
    Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingu sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja,
    neis peavad olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus.
    Välismaa äriühingu filiaali ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest Eesti filiaal. Kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest. Seaduses sätestatud juhtudel peab äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhatuse liikme elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
    Välismaa äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist. Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja kinnitatud aastaaruande lihtärakirja.
    Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse, või koht, kus ühing tegutseb. Täisühingu asukoht määratakse ühingulepinguga. Täisühingu osanik võib olla juriidiline või füüsiline isik. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu juhtimises. Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku, võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele vastuväite. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega viivitamisel tekiks täisühingule kahju. Juhtima õigustatud osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib kolmandale isikule antud õiguse tühistada. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui
    ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine.
    Äriregistrisse kandmiseks esitatakse avaldus, millele kirjutavad alla kõik osanikud, esindama volitatud isikute allkirja näidised ning sidevahendite numbrid. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, kohtuotsusega, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel, muul seaduses ettenähtud alusel.
    Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest ( usaldusosanik ) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus . Usaldusühingu osanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas. Sissemaksed võivad olla rahalised kui ka mitterahalised. Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks.
    Tulundusühistu on kolme või suurema hulga liikmetega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Tulundusühistu on näiteks tarbijate ühistu, tootjate ühistu, laenu- ja hoiuühistud, kindlustusühistud. Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ühistu liige kohustuste eest ei vastuta. Tema vastutus piirdub ühistu liikmetele kehtestatud osamaksu kogusummaga, ka neil juhtudel, kui osamaks ei ole täielikult tasutud. Ühistu liikmeteks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud.
    Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on enamlevinud äriühingu liik Eestis. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühing on piiratud vastutusega, mis on asutatud seaduses sätestatud korras ja kantakse äriregistrisse ning millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.
    Osakapital peab olema vähemalt 2500 EUR. Osa eest tasutakse rahalise või mitterahalise sissemaksega enne Äriregistrile avalduse esitamist . Täpsem OÜ loomise ja tegevuse regulatsiooni kirjeldus on esitatud konspektis „seadusandlus”, alljärgnevalt on välja toodud aga OÜ asutamisprotseduuride mudel.
    ERILOENG: Kuula ka eriloengud esitlusena oü KOHTA ja tee märkmeid*
    Järgnevates tabelites on esitatud osaühingu eelised ja puudused, seejärel kõikide vormide võrdlus.
    Osaühingu eelised:
    Osaühingu puudused:
    • Piiratud vastutus – osaniku isiklik vastutus piirdub sissemaksega, osaühing ise vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
    • Raamatupidamine tekkepõhine, väikeettevõtjale keerukam kui FIE kassapõhine raamatupidamine.

    • Saab kaasata suuremat kapitali.
    • Kasum jaguneb mitme isiku vahel.
    • Partnerite usaldusväärsuse suurenemine seoses kapitali minimaalse mahu kohustuslikkusega.
    • Kahe-kolmeastmeline juhtimissüsteem, juhtimise ja tegevuse rangem seadusandlik reguleerimine (võrreldes FIE-ga täisühinguga).
    • Ühingu eluiga võib olla piiramatu.

    • Nõuab asutamiseks rohkem vahendeid ja aega (võrreldes FIE-ga, täisühinguga).
    • Osaku müük ei kajastu majandustegevuses, õiguslikust küljest ei ole osa omaniku vahetamine keeruline.
    • Võimu osaline kaotamine, võivad tekkida võimuvaidlused, häälte arv otsuste tegemisel sõltub osa suurusest .
    • Otsuste vastuvõtmisel sõltub häälte arv osa suurusest.

    Mis veel?
    Ehk eelneval lehel joonis. Osaühingu asutamisprotseduuride mudeliga traditsioonilisel asutamisel
    MÕISTE SELGITUS : MTÜ ja kolmas sektor ETTEVÕTLUSE TAUSTAL
    ETTEVÕTLUSEKS loeteakse vaid FIE-t ja äriühinguid. Nende eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit taotlevate ettevõtete kõrval on olemas ka mittetulunduslikud ettevõtted.
    Mittetulundusühendused on isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Nende abil püütakse paremini rahuldada inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid või harrastusvajadusi. Mittetulundusühendused on näiteks külaseltsid külaelu korraldamiseks, suvilaühistud suvilate ühiseks haldamiseks ja sihtasutused, mis on loodud kindla eesmärgi elluviimiseks. Mittetulundusühenduste teenitud tulu kasutatakse tegevuskulude katmiseks, seda ei või jaotada kui kasumit liikmete vahel.
    ÜLESANNE 8
    Nimeta mõni mittetulundusühendus ja kirjelda, millega ta tegeleb
    ÜLESANNE 9
    Millised on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja puudused võrreldes äriühinguga?
    FIE-na tegutsemise eelised võrreldes OÜ-ga
    FIE-na tegutsemise puudused võrreldes OÜ-ga
    ÜLESANNE 10 Märgi ära aktsiaseltsi ja osaühingu sarnasused ja erinevused:
    SARNASUSED: ERINEVUSED
    Alustavatele või juba tegutsevatele ettevõtjatele ettevõtte loomiseks, arendamiseks ja igapäevatöö korraldamiseks pakuvad teavet, abi ja tuge üle terve Eesti paiknevad ettevõtlus- ja arenduskeskused.
    ÜLESANNE 11
    Kus asub Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis on selle täpne nimetus?
    Riigi poolt on loodud ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) mis tegeleb ettevõtluse arenguks suunatud programmide rakendamisega ja pakub ettevõtjatele finantseerimistooteid.
    Internetist leiab nii alustav kui juba tegutsev ettevõtja asjakohast informatsiooni ja viiteid infoportaalist www. aktiva .ee
    ÜLESANNE 12
    tutvu portaaliga www.eas.ee ja märgi, millist infot said infoportaali külastusest.
    ÜLESANNE 13. Uuri, mis on ettevõtlusinkubaatorid
  • Vasakule Paremale
    Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #1 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #2 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #3 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #4 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #5 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #6 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #7 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #8 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #9 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #10 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #11 Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor speedykonzales Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Majandus ja ettevõtluse alused
    18
    doc

    Majandus ja ettevõtluse alused.

    Ettevõtete liigitamisel kasutatakse sageli kolme näitajat: 1. töötajate arvu 2. ettevõtte käivet 3. ettevõtte bilansi mahtu Töötajate arvu alusel liigitatakse ettevõtteid: · Mikroettevõtted -töötajaid 0-9 · Väikeettevõtted -töötajaid 10-49 · Keskettevõtted -töötajaid 50-249 · Suurettevõtted -töötajaid üle 250 Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevatel aspektidel: · ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduste rahuldamist; 3 · oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu; · tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks. Väikeettevõtluse vajadus:

    Majanduse alused
    KAUBANDUSETTEVÕTLUS
    22
    doc

    KAUBANDUSETTEVÕTLUS

    KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).

    Geograafia
    Ettevõtlusvormid ja nende erinevused
    4
    pdf

    Ettevõtlusvormid ja nende erinevused

    Ettevõtlusvormid ja nende erinevused Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral.

    Raamatupidamine
    ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
    24
    pdf

    ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

    töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi. 4. Ettevõtlusalane vabadus. Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perspektiivis ka majanduskasvu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 sätestab Eesti kodanike õiguse tegelda ettevõtlusega. Kohtupraktika senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma sisult sama üldised kui

    Asjaõigus
    Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks
    14
    docx

    Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

    Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu. Osaühingu netovara ei tohi väheneda alla 2500 euro või moodustada vähem kui pool osakapitalist. Sellisel juhul peavad osanikud otsustama, kuidas jätkata tegevust, et nõue saaks täidetud või osaühingu tegevuse lõpetama.

    Õiguse alused
    Ettevõtlus
    13
    doc

    Ettevõtlus

    korral, ettevõttesse paigutatud vara kaotuses. Ettevõtja on ettevõtte omanik ja selle tulemuste eest vastutaja. Ettevõtjana tegutsemiseks on olulised järgmised oskused: planeerimisoskus (s.h. eesmärgi seadmine, jne.) suhtlemisoskus liidriks oleku oskus läbirääkimisoskus aja juhtimise oskus konfliktide lahendamise oskus veenmis- ja motiveerimisoskus analüüsioskus koostööoskus Mitmeid neist oskustest kasutatakse koos nt. analüüsioskus on vajalik planeerimise juures, ilma läbirääkimiste oskuseta ei ole võimalik konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole võimalik teha koostööd, jne. Ettevõtjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest valdkondadest. Ettevõtja tahab saada kasumit, kuid tihtipeale on tegutsemise eesmärgiks midagi muud, kui ainult raha teenimine. Ettevõtjaks olemine on töö ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel

    Ettevõtlus
    Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid-Ehitusettevõtluse areng
    8
    doc

    Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng

    Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.)’ varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist . Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreeglina hääleõigust ei ole.

    Ettevõtlus
    ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED
    5
    doc

    ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

    ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. .Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema nõudel. Füüsilisest isikust ettevõtja tuleb kanda äriregistrisse, kui ta on maksukohustuslasena registreeritud Maksu- ja Tolliametis vastavalt käibemaksuseadusele. FIE vastutab oma ettevõtlusest tulenevate kohustuste eest kogu oma varaga. Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkur

    Asjaõigus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun