SISSEJUHATUS
ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSELOENG
1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS1. Ettevõtluse areng1.1
Ettevõtluse
ajalooline arengPS,
kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng…Läbi
aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt.
Originaalis on inglisekeelne mõiste
entrepreneur
pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja
saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige
vahendaja (tähendust).
Väikeettevõtluse
ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest...
KUI
VANA ON ETTEVÕTLUS?
KES
ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja?
KUST
JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
Väikeettevõtluse
ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest...
DISKUSSIOON /ARUTELU:
1.2
Ettevõtluse mõiste ja funktsioonid (ajaloo ja arengu taustal)Definitsioone:
Drucer (1985) –
Ettevõtlus on
innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas
olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks.
Timmons (1997) –
Ettevõtluson mõtlemise, arutlemise ja tegutsemise viis, mida
juhivad võimalused ja mis algab väikestest ideedest, enamjaolt
väikeettevõtlusest.
(Väike)ettevõtluse
funktsioonid (laiemas täehenduses):
(väike)ettevõtja tegutseb riskivõtjana ja selle kontrollijana (eriti sooloettevõtja)
(väike)ettevõtja haarab kinni tekkivatest võimalustest ja tegutseb innovaatorina;
(väike)ettevõtja suudab reageerida kiiresti turumuutustele/ võimalustele
ettevõtja käitub valvsa võimalusteotsijana;
(Väike)ettevõtluse
ülesanded/ eesmärgid (kitsamas tähenduses) ÜLESANNE - MIS ON
ETTEVÕTLUSE EESMÄRGID?
ÜLESANNE
iseseisvalt: otsi ettevõtluse, ettevõtja, ettevõtte – MÕISTED
ka äriseadustikust, samuti maksuseaduse kontekstis
MIS
ON JUHTUNUD ETTEVÕTLUSES alates tööstusrevolutsioonist (eraldi
loeng/esitlus)
1.4
Väikeettevõtluse arengutendentsid
20.saj.
alguses laienes suurtootmine , millel olid olulised eelised eelkõige
masstootmisega kaasnevast efektist tulenevalt (s.t hindade alandamine , tootlikkuse tõus ning heaolu kasv). OLULIST TÄHELEPANU
PÖÖRATI SUURTOOTMISELE ning suurettevõtluse arengu soodustamist,
suurettevõtete manageride
koolitamne.
„SUURETTEÕTLUS
ON KÕIGE VÕIMSAM PROGRESSI MOOTOR“ (Schumpter).
Peale
1940. aastaid näisid eelnevad arengud jätkuvat. 50-60ndatel
suurettevõtteid peeti ikka veel efektiivsemateks ja neid nähti
tehnoloogilise arengu eestvedajatena. Valitsused püüdsid nende
tegevust soodustada majanduspoliitiliste meetmete abil.
1960
lõpus/ 1970 alguses hakkasid ilmnema märgid sellest, et suuremad
süsteemid ei ole alati paremad. Suurettevõtted ei suutnud
paindlikult kohaneda toimuvate muutuste ja tagasilöökidega.
Schumacher
(1973) „Gigantsed organisatsioonid ja suurenenud spetsialiseerumine on kaasa toonud ebaefektiivsuse, keskkonna saastamise ning
ebainimlikud töötingimused (peale seda, kuid valitsused mõistsid
ettevõtluse rolli tööandjana, muutsid nad poliitikat).
1980ndad
aastad (periood) - VÄIKEETTEVÕTLUSE KASV.
Väikeettevõtluse
arvu ja osakaalu kasvu arenenud riikides on põhjustanud järgmised
tegurid:
Struktuursed muutused majanduses. Kasvanud on teenindussektori ja teadmusmahukate ettevõtete osakaal, mille puhul on väikeettevõtlus efektiivsem.
Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus paljudes riikides. Oma roll on siin valitsuste poliitika muutumises
Suurettevõtete käitumise muutumine: populaarsust on võitnud osa tegevuste/ teenuste sisseostmine väikeettevõtetelt (allhange), mis on ühtepidi andnud viimastele uusi võimalusi, kuid on ühtlasi ka tekitanud sõltuvuse suurettevõtetest.
Masstootmise üleviimne vähem arenenud riikidesse.
Turu segmenteerimine ja nišiturgude kujunemine kui uus võimalus väikeettevõtetele. Koos heaolu tõusuga ei soovi üksikisikud ja ka organisatsioonid osta (odavaid) masstooteid, vaid eelistad diferentseeritud või spetsiaalselt neile kohandatud tooteid.
Paindlikuma ja efektiivsema tehnoloogia areng:
- sageli on uue tehnoloogia pioneerid väikeettevõtted, mis domineerivad tärkavates tegevusharudes;
- uued tehnoloogiad soodustavad väikeettevõtteid/-ettevõtlust, võimaldades ka töötamist kodus, väiksemate turusegmentide leidmist ning nende teenindamist.
- Langenud püsivkulud ja paindlikum tehnoloogia on mõnel tegevusalal tõstnud väikeettevõtete konkurentsivõimet.
Muutuvad reeglid eri majandusharude tegevuses ja tööturul, mis on kaasa toonud registreeritud ettevõtjate arvu tõusu.
Sunnistatud ettevõtluse teke. Näiteks: Meditsiinisüsteemi reform tõukas perearste ja meditsiinitöötajaid moodustama osaühinguid või registreerima FIE-ks.
Mis veel?
Kes
on ettevõtja ja mis on ning miks on oluline väikeettevõtlus Eesti
kontekstis? - loe peatükki kaks.
Ettevõtluse/väikeettevõtluse olemus (peatükk iseseisvaks lugemiseks)
2.1
Ettevõtluse põhimõisted
Ettevõtjat
peetakse äritegevuse peamiseks mootoriks turumajanduses. Äri
mõistetakse siin kui kauba või teenuse tootmist ja müüki – s.o
väärtuste loomis - ja vahetusprotsessi. Selles protsessis tegutseb
ettevõtja eri turgudel : ostab sisse ressursse (materjalitooret,
masinaid, energiat, tööjõudu jms), toodab ja müüb kaupa või
osutab teenust tarbijaturul. See tähendab – ettevõtja viib
teatava vajadusega kliendi võimaluse juurde seda vajadust rahuldada.
Ettevõtjale on omane näha ja teostada ümbritsevas keskkonnas
ärivõimalusi, mida ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või
ei ole mingil muul põhjusel (initsiatiivitus ja otsustusvõimetus,
riski kartus, hirm avaliku arvamuse ees jne) valmis realiseerima.
Ettevõtja
on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse
tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski.
Esitatud definitsioon eristab ettevõtjat palgatöötajast, kes võib
osaleda äris kellegi, s.o ettevõtja, või millegi – ettevõtte –
nimel. Ettevõtja võib olla investeerija, kes investeerib (mahutab)
oma raha ärisse eesmärgiga saada ärist tulu. See ei tähenda, et
iga investeerija on ettevõtja, näiteks heategevusfondi asutaja eesmärk ei ole isikliku tulu saamine. Samuti ei pruugi investeerija
ise äritegevuses osaleda. Ettevõtja on
isik, kes käivitab ettevõtte ja/või arendab seda läbi
innovaatilise tegevuse defineeris Fry juba 15 aastat tagasi.
Definitsioon arvestab nii ettevõtte käivitamise kui ka uuendamise
aspekti, jättes isikliku riski tähelepanuta. Mõlema määratluse
kohaselt on ettevõtja isik, kes tegutseb äris ja/või juhib
ettevõtet.
Ettevõtlus
on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb. Ettevõtja üheks
eesmärgiks, aga mitte ainukeseks motiiviks, on tulu saamine.
Kirjanduses võib kohata ettevõtluse mõiste erinevaid aspekte -
majanduse ja motivatsiooniga seonduv äri kasv, arendav ja
riskivõttev käitumine. Ettevõtlus on ettevõtte asutamine ja selle
tegevuse organiseerimine kasumi saamise ning ettevõtte omanike vara
suurendamise eesmärgil. Ettevõtlus on äri käivitamine ja/või
arendamine, kasutades uuenduslikku riskivõtvat juhtimist. Ettevõtlus
on riskivõttev äriettevõtte planeerimise, organiseerimise ja
käitamise protsess (Griffin). Ettevõtlus on majanduse arengut edasiviiv tegur. ettevõtja edukuse tagab loovus , ideed ja seda
toetav visa ja järjekindel töö (Kallas).
Ettevõtlus
seondub eelkõige äri käivitamise ja arendamisega, sh äri ja
ettevõtte kasvatamisega . Traditsiooniliselt loetakse ettevõtluseks
ka väike-ettevõtte juhtimist. Kuid kõik ( vaike )ettevõtted ei ole
orienteeritud kasvule. Väike-ettevõte võib olla moodus , kuidas
müüa oma professionaalseid oskusi. Näiteks raamatupidaja osutab
oma firma kaudu teenuseid mitmele väikeettevõttele või
ettevõtjale. Kodus töötav käsitööline võib ettevõtjana
müütada oma toodangut. Teadlane töötab konsultandina läbi oma
firma. Üldjuhul kuuluvad sellised ettevõtted nn „mikroettevõtete“
klassi. Taolisel juhul on tegemist n-ö eluviisi ettevõttega ja
ettevõtlus on eluviis. Samas on uuringud näidanud, et ka osa
eluviisi-firmade omanikke on soodsate võimaluste tekkimistel valmis
ettevõtet kasvule juhtima .
Ettevõtluse mõistega seoses
peetakse silmas eelkõige väikeettevõtlust - enamik ettevõtteid
alustab väikesena. Ettevõtlus (ingl entrepreneurship)
on ühiskondlik nähtus, protsess, mille peategelaseks on ettevõtja
(ingl entreprencur).
Ettevõtlus on ka õpetus või teadus, mis uurib seda ühiskondlikku
nähtust, samuti üks ärikooli distsipliinidest. Ettevõtlusõpe on
jätkuvalt arenev, selle õpetamise ajalugu Euroopas algas just
nimelt alustava ettevõtja koolitusprogrammist Suurbritannias aastail
1978.
Ettevõtte
sünonüümid on firma,
käitis, s.o tööjõu
ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva
majandusüksuse tunnused on varade lahusus , oma bilanss , raamatupidamine ja juhtimine.
Ettevõte
on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.
Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on
määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõte on majanduslikult
iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on
omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide
varast. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust . Varad on näiteks
hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara
kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel. Ettevõttel on omaette
juhtimine, arvepidamine, tootmine, töötajate värbamine, müük
jne. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid
ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtja otsustada on kas ta teeb
majandustehinguid iseenda nimel või ta osaleb ettevõtluses
äriühinguna, üksi või koos partneriga. Äriseadustik annab
ettevõttele järgneva definitsiooni: ettevõte on majandusüksus,
mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest,
õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid
olema määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõtlus sisaldab Fred L.
Fry arvates ühte või enamat järgmistest elementidest:
*äri
alustamine; *loov ja uuenduslik toote/teenuse arendamine;
*olemasoleva ettevõtte kiiret ja pidevat kasvu tagav juhtimine;
*areng- ja kasvurisk.
Ettevõtlikkuse
olemuseks on millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja
reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida .
Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja
selgitada enda eesmärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlus
on igasugune majandustegevus , mille eesmärgiks on tulu saamine kauba
toomise või teenuse osutamisega . Ettevõtlus toimub ettevõtte
asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Ettevõtlust
reguleeritakse paljude õigusaktidega, neist olulisim on
äriseadustik.
Ettevõtete
suuruse määratlus.
Eestis lähtutakse vastavas EÜ komisjoni määrusest.
Kokkuvõtlikult,
PS,
pole kohustuslik, kuid soovi korral võib uurida lisaks.
http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/vke-definitsiooni-selgitus.pdf
Väikeettevõtlus
(k.a ettevõtlus suuruse järgi)
2016 .
aasta alguses võeti kasutusele uus ettevõtete liigitus. Eestis
kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt väljatöötatud väike- ja
keskmise suurusega ettevõtete määratlust. Mikro -,
väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) kategooriasse
kuuluvad ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille
aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot (Pallas, 2016).
Mikroettevõtja –
osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval
kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot,
kohustised ei ole suuremad kui omakapital , üks osanik , kes on ka
juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000
eurot (Nõmmiste & Greenbaum, 2015).
Keskmise
suurusega ettevõtja –
äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid
üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot,
müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta
jooksul 250 inimest.
“Eelnõus sätestatakse
ka esmakordselt ning täpsemalt mõiste „mikroettevõtja“, s.o
äriühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval
kõikidele järgmistele tingimustele:
- varad on kokku kuni 175 000 eurot;
- kohustused ei ole suuremad kui omakapital;
- üks osanik, kes on ka juhatuse liige;
- ei ole käibemaksukohustuslane ( Veskioja , 2015).
Muudatuste sisuline eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase
info kvaliteeti ja võrreldavust, ning samal ajal vähendada ka
ettevõtete, eelkõige mikro- ja väikeettevõtete halduskoormust
(Nõmmiste & Greenbaum, 2015)“.
Eristamast veel
väikeettevõtjat laiemalt, siis väikeettevõtte puhul on tüüpiline,
et ettevõtja ja ettevõtte asukoht langevad kokku. Õiguslikult on
kriteeriumiks asumine sama kohaliku omavalitsuse
haldusterritooriumil. Kuid ettevõtjal võib olla ka mitu ettevõtet
( tegevuskohta ). Mitme ettevõttega ettevõtja asukoht langeb
tavaliselt kokku ühe ettevõttega. Kuna juhatus saab asuda vaid ühes
kohas, peab olema vähemalt üks nn eemalasuv ettevõte. Võib ka
juhtuda, et ettevõtja asukohas ettevõtlust sisuliselt ei toimu.
Ettevõtluse
ülesandeks majanduse kontekstis (olenemata,
kas tegemist on väike või suurettevõttega) on läbi loodava
( tegutseva ) ettevõtte luua uusi töökohti. Selleks tuleb riigil
ettevõtlust igati soodustada. Oluliseks on näiteks hariduse toetamine ja rahastamine , mille tulemusena õpetatakse koolides ka
koolituse kaudu õpilasi, s.h tulevasi ettevõtjaid. Seega koolide ja
laiemas mõttes hariduse ülesanne on aga majanduse ja ettevõtluse
kontekstis koolitada tööjõuturule neid spetsialiste, keda
eraettevõtlus ja avalik sektor vajavad.
2.2
Väikeettevõtlus Eestis ja selle majanduslik roll
Kuna
Eesti on väikeettevõtlusega riik, siis oluline on järgnev:
väikeettevõtete panust majandusse võib iseloomustada järgmiselt:
- Töökohtade loomine - väikeettevõtted annavad tööd suurele osale elanikkonnast, sealjuures ka hõredamalt asustatud piirkondades, kus puuduvad vajalikud tingimused suurettevõtete loomiseks. Tulud ettevõtlusest on iga riigi ja piirkonna üheks põhiliseks sissetulekuallikaks.
- Innovatsiooni arendamine - oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise võimaluste pidev otsing, tagades sellega ühiskonna progressiivse arengu.
- Konkurentsi edendamine - väikeettevõtted väldivad monopolide tekkimist ning pakuvad konkurentsi suurfirmadele, kiirendades nende arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa majanduse paindlikkuse suurenemisele.
- Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine - väikeettevõttes puutuvad töötajad kokku erinevate töövaldkondadega, mis annab neile mitmekülgse kvalifikatsiooni.
- Väikeettevõtted on palju paindlikumad majanduskõikumiste suhtes - see tähendab, et kui tuleb mingi tehnoloogiline uuendus, uus maksusüsteem vms, siis väikeettevõttel on lihtsam ümber orienteeruda, kui suurel firmal.
- Mis veel?
Peatükid
3.-4
3.
(PEATÜKK)
ETTEVÕTLIKKUS,
ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMISE MOTIIVID
ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA
Ettevõtlikkust
iseloomustab
millegi
uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele,
algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab
loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke
ja selle saavutamise kavandamist.
PS,
vt ka esimest loengut/ (Sh esitluse osa
ETTEVÕTLIKKUSE ARENG
Ettevõtlikkust
on vaja ka igapäevaselt (enda elu-olu korraldamine; perelogistika)
ja loomulikult tööalase edu ning tööefektiivsuse saavutamiseks. Ettevõtlikkust nõuavad kõik tegevused millel on eesmärk ja selle
saavutamiseks tuleb oma tegevust planeerida ning kasutada raha, aega
jne. TEEMA ARUTELUKS LOENGUS (koos esitlusega 1).
ÜLESANNE
1
Koos
sõpradega soovid (soovib sinu laps/ tuttav) suve veeta ettevõtlikult
ja teenida endale raha. Millised võimalused on eesmärgi täitmiseks
ja mida selle jaoks pead tegema?
Raha teenimise võimalused
Tegevused võimaluse realiseerimiseks
Teenitav summa
Ettevõtlikule
inimesele on omased järgmised isiksuseomadused : loovus
(ideedest ja unistustest ei ole kunagi puudus), uuenduslikkus (uued
lähenemised), enesekindlus,
sihikindlus , otsustusvõime , töökus, püsivus, riskijulgus
(meeldivad väljakutsed, mida paljud peavad riskantseteks),
vastutusvõime, saavutusvajadus , realistlikkus
hea
kohanemisvõime, optimistlikkus
ÜLESANNE
2
Märgi
järgmisesse tabelisse tähtsuse järjekorras kuus omadust, mis Sinu
arvates on kõige olulisemad ettevõtlikule inimesele (võid
täiendada eelnevat loetelu ).
Ettevõtliku inimese isiksuseomadused on:
Kõik
ettevõtlikud inimesed ei hakka tegelema ettevõtlusega, kuid kõigile
ettevõtjatele on omane ettevõtlikkus. Ettevõtja erineb teistest
suurema ettevõtlikkuse poolest.
Ettevõtja
on
isik, kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise
eesmärgil ning sellega võtnud enda kanda äritegevusega seotud
riski ja vastutuse. Risk ettevõtjana tegutsemisel väljendub kasu
saamise ootuste mittetäitumises või halvemal juhul, äritegevuse
ebaõnnestumise korral, ettevõttesse paigutatud vara kaotuses.
Ettevõtja on ettevõtte omanik ja selle tulemuste eest vastutaja.
Ettevõtjana
tegutsemiseks on olulised järgmised oskused: planeerimisoskus (s.h.
eesmärgi seadmine , jne), suhtlemisoskus , liidriks oleku oskus,
läbirääkimisoskus, aja juhtimise oskus, konfliktide lahendamise
oskus, veenmis- ja motiveerimisoskus, analüüsioskus, koostööoskus.
Mitmeid
neist oskustest kasutatakse koos nt. analüüsioskus on vajalik
planeerimise juures, ilma läbirääkimiste oskuseta ei ole võimalik
konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole võimalik teha
koostööd, jne. Ettevõtjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest
valdkondadest.
ÜLESANNE
3 Arutle teemal „Kas igaühest võib saada ettevõtja?”
Arutelu:
ÜLESANNE
4
Ettevõtjana
tegusemise eelduseks on kindlad isiksuseomadused ja oskused ning
iseenda tundmine võimaldab hinnata oma võimalusi äri teha. Loetle
kümme tugevust ja kümme nõrkust, mis võivad mõjutada Sinu edukust ärimaailmas.
MINU TUGEVAD KÜLJED
MINU NÕRGAD KÜLJED
Ettevõtja
tahab saada kasumit, kuid tihtipeale on tegutsemise eesmärgiks
midagi muud, kui ainult raha teenimine . Ettevõtjaks olemine on töö
ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel riskeeritakse oma
karjääri ja varalise kindlustatusega idee teostamise nimel, kuid
ettevõte võib muutuda varanduseks, mida pärandada.
Ettevõtjana
tahetakse tihipeale tegutseda seetõttu, et see annab võimaluse olla
iseenda peremees , ise planeerida oma tegevust. Nii saadakse vabadus
ise otsustada aja ja koha üle, millal ja kus teenust osutada või
kaupu valmistada ja müüa.
Ettevõtjad toetavad piirkondlikku arengut, pakuvad tööhõivet luues tingimused
töötamiseks ning tagavad sellega sissetulekud töötajatele ja
iseendale. Ettevõtja sissetulek sõltub äritegevuse tulemusest ja
see ei pruugi olla stabiilne. Suurimad sissetulekud ei tule
palgatööst, vaid ettevõtlusest.
Palgatöötaja
on isik, kes müüb ettevõtjale oma tööd. Ettevõtja muretseb
töötajale täita tööprotsessist tingitud ülesandeid ja ta
vastutab tehtud töö eest. Töötaja saab kindlaksmääratud ajal
töö eest palka mis vastab tema tööpanusele ja sellele kui kasulik
ta ettevõtte jaoks on. Töötaja ei paiguta oma vara ettevõttesse
ja seega ei riskeeri ta ka isikliku vara kaotamisega ettevõtte
tegevuse käigus.
ÜLESANNE
5
Arutle
teemal „Miks elanikkonnast vaid väike osa on huvitatud ettevõtjana
tegutsemisest, kuigi enamus leiab, et iseenda jaoks töötamine on meeldivam , kui kellegi teise jaoks töötamine?
NB!
Selleks kuula järgmist esitlust ning tee märkmeid ning vasta
õpetaja tunni lõpus õpetaja poolt esitatud küsimustele (tee
LISALOENG:
Eesti ettevõtlikkus ja sellega kaasnev uuring
ÜLESANNE
6
Külasta
endale huvipakkuvas valdkonnas ettevõtjat ja vii läbi küsitlus
nende tööalase tegevuse kohta (see toimub meie iseseisva töö
raames). Mõtle välja küsimused, mis selgitaksid välja järgmised
fookusteemad: ettevõtluse
algus; käivitamine ja sellega seotud raskused; Ettevõtte tugevuse/
mõrkused ja edutegurid . Ettevõtte nõrkused, ohud ja riskid ning
kuidas tänasel päeval ettevõtja saab ettevõtte arengu ning
jätkusuutlikkusega hakkama.Kuivõrd on ettevõtja vastutustundlik ning mida see antud ettevõtte toimimise kontekstis tähendab?
ÜLESANNE
7
Märgi
ettevõtjana tegutsemise eelised võrreldes palgatöötajaga.
5. ETTEVÕTTE ASUTAMINE,
FIE JA Eesti ÄRIÜHINGUD
5.1
Ettevõtte asutamise laiend käsitlemine
Ettevõtja
saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades.
Alljärgnevalt on
esitatud Eesti ettevõtlusvormid ettevõtte asutamise etappide mudelis .
Joonis.
Ettevõtte asutamise etapid
Üldiselt
jagatakse ettevõtlusvormid võetavate riskide põhimõttest
lähtuvalt täis–
ja piiratud
vastutusega
(vt peatükk 4).
Äriühingu
õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb sealt
kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning
äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult
seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seaduses sätestatud
juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav
pädeva asutuse luba.
Nagu mainitud saab ettevõtja
oma äriideed realiseerida lähtuvalt sobivast ettevõtlusvormist.
Ettevõtja otsustada on kas ta teeb majandustehinguid iseenda nimel
või ta osaleb ettevõtluses äriühinguna, üksi või koos
partneritega.
Füüsilisest
isikust ettevõtjaks
võib olla vähemalt 15. a isik. FIE ei ole äriühingu vorm. Seega
Füüsilisest isikust ettevõtja ( FIE ) on füüsiline isik, kes on
kandnud ennast FIE-na äriregistrisse ning pakub oma nimel tasu eest
kaupu ja teenuseid vastutades tekkinud kohustuste eest kogu oma
varaga. FIE on üsna levinud ettevõtlusvorm, tal on lihtne
registreerimine* ning puudub miinimumkapitali nõue. Füüsilisest
isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel FIE
puuduseks tuleb märkida suuremat maksukoormust kui on äriühingutel.
Alljärgnev tabel annab ülevaate Füüsilisest ettevõtja kui
ettevõtlusvormi eelistest ja puudustest.
FIE
TUNNUSED ON (Allikas, maksuamet 2018 .a):
- FIE ise otsustab, kuidas, kellele, kus ja millal ta oma teenust osutab;
- FIE pakub kaupu või teenuseid oma nimel (iseseisvalt) teistele isikutele ( ostjad /tellijad);
- töö tegemiseks võib FIE palgata teisi isikuid, s.t FIE võib olla tööandjaks teistele isikutele;
- FIE soetab ja remondib ettevõtluses kasutatavad seadmed, töövahendid jmt omal kulul;
- FIE korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest;
- FIE määrab oma ettevõtluses kasutatava vara ja selle vara ettevõtluses kasutamise proportsiooni;
- FIE hangib ettevõtluse tarbeks materjalid, kaubad ja teenused omal kulul;
- FIE ei saa olla ise endale tööandjaks, saata ennast lähetusse, maksta endale palka ja hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest ega teha endale erisoodustusi;
- FIE ei saa teha tehinguid iseendaga ;
- FIE-l kui ettevõtjal, lasub majandustegevusega kaasnev risk, vastutades oma tegevuse eest kogu oma varaga, s.t nii ettevõtluses kasutatava kui ka isikliku varaga;
- FIE esitab Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulude kohta tuludeklaratsiooni vormi E, millel kajastab oma ettevõtluse tulud ja kulud.
Tabel.
FIE kui ettevõtlusvormi eelised ja puudused
EELISED
PUUDUSED
1.Asutamine ja lõpetamine on kerge. Asutamis-
1.Piiramatu vastutus - isik, kes tegutseb FIE-na
väljaminekud täisühingu, osaühingu ja aktsia-
vastutab äritegevusest tekkivate kohustiste eest
seltsiga võrreldes palju väiksemad.
kogu oma isikliku varaga.
2.Pole vajadust kasumit teistega jagada – kogu
2.Järjepidevuse puudumine - ettevõtlus võib katkeda
kasum kuulub ettevõtjana tegutsevale FIE-le
või lõppeda ettevõtja haiguse või surma tõttu.
3.Pole vajadust oma tegevust ja otsuseid teistega
3.Rahaline ressurss on reeglina palju väiksem kui
kooskõlastada.
äriühingutel. See takistab äri kasvamist.
4. Paindlikkus . Kiire reageerimine äri jooksvatele
4.Pihaajalist finantseerimist (nt pangalaenu) on
vajadustele ja ärisituatsioonide muutumisele.
suhteliselt raske saada, kuna äritegevuseks vajalik
finantseerimine sõltub ka FIE-na tegutseva inimese
isiklikust finantsseisundist.
5.Vähene riigipoolne reguleerimine.
5.Suhteliselt kitsarinnalised vaated ärile ja piiratud
kogemused. Äritegevuse edukus sõltub ühe isiku
teadmisest, kogemustest, asjatundlikkusest, läbi-
rääkimise ja juhiomadustest. See takistuseks äri
arendamisel.
6.Ei pea olema põhikirja.
6.Piiratud karjäärivõimalused. Kuna FIE äritegevuse
maht ja ulatus on reeglina väike, siis on probleemiks
Kõrge kvalifikatsiooniga töötajate leidmine.
7.Võimalus korraldada raamatupidamist kassa -
7.FIE-na tegutseva isiku eluea jooksul pole võimalik
põhiselt.
omandiõigust üle anda või jagada.
8.Miinimumkapitali nõuet pole.
8.Väljakujunenud arvamuse kohaselt väiksem
usaldusväärsus võrreldes äriühinguga. Praktikas
Juhtub sageli, et äritegevuses eelistatakse
äriühingut FIE-le, pidades seda FIE-st
usaldusväärsemaks.
9.FIE-t kui majandusüksust ei maksustata.
9.Suurem maksukoormus võrreldes äriühinguga.
Maksustatakse FIE-na tegutsevat inimest.
ERILOENG (FIE)* soovi
korral lisainfo :
https://www.eesti.ee/et/ettevotja/ettevotte-loomine/fieks-registreerimine/
https://www.eesti.ee/et/ettevotja/ettevotte-loomine/ettevotlusvormide-vordlus/
Äriühingud
Äriühing
on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ,
tulundusühistu, filiaal . Äriühing kantakse äriregistrisse.
Täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit täisühing,
usaldusühingu ärinimi täiendit usaldusühing,
osaühingu ärinimi täiendit osaühing,
aktsiaseltsi ärinimi täiendit aktsiaselts
ja tulundusühistu ärinimi täiendit ühistu.
Täiendi asemel võib täisühing ärinimes kasutada lühendit TÜ,
usaldusühing lühendit UÜ,
osaühing lühendit OÜ
ja aktsiaselts
lühendit AS.
Alljärgnevalt
antakse lühidalt ülevaade kõikidest ettevõtlusvormidest. Täpsema
ülevaate populaarsemate ettevõtlusvormide - FIE ja OÜ loomisest ja
tegevusest leiad õppekonspektis „ seadusandlus ”.
Aktsiaselts
on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Aktsionär ei
vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
Aktsiaselts
vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiaseltsi võib
asutada üks või mitu isikut. Aktsiaselts on
juriidiline isik. Endale võetud kohustuste täitmise eest vastutab
aktsiaselts kogu kuuluva varaga ja mitte rohkem. Aktsiaselts on
piiratud vastutusega äriühing, see tähendab aktsionär vastutab
ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Aktsionär ei
vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital peab
olema vähemalt 25000EUR.
Aktsiaseltsi
asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingu
sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka
aktsiaseltsi põhikirja,
neis
peavad olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik
asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada,
kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui
aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt
allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus.
Välismaa
äriühingu filiaali
ärinimi koosneb äriühingu ärinimest ja sõnadest Eesti
filiaal. Kui
välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu
või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali. Filiaal ei
ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest
tulenevate kohustuste eest. Seaduses sätestatud juhtudel peab
äriühing saama loa Eestis filiaali asutamiseks. Välismaa äriühing
peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad. Juhatuse liige
peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt ühe juhatuse
liikme elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
Välismaa
äriühing peab filiaali kohta pidama eraldi raamatupidamist.
Raamatupidamist tuleb filiaali kohta pidada vastavalt raamatupidamise
seaduse nõuetele. Välismaa äriühingu filiaali juhataja peab hiljemalt üks kuu pärast äriühingu majandusaasta aruande
kinnitamist või seitse kuud pärast majandusaasta lõppu esitama
filiaali asukoha äriregistrile äriühingu kontrollitud ja
kinnitatud aastaaruande lihtärakirja.
Täisühing
on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise
ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu
oma varaga. Täisühingu asukoht on koht, kust ühingut juhitakse,
või koht, kus ühing tegutseb. Täisühingu asukoht määratakse
ühingulepinguga. Täisühingu osanik võib olla juriidiline või
füüsiline isik. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud
ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike
nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada
iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Igal osanikul on õigus ja kohustus osaleda täisühingu juhtimises. Ühingulepinguga võib juhtimise õiguse anda ühele või mitmele
osanikule. Sel juhul ei osale teised osanikud täisühingu
juhtimises. Kui täisühingut on õigustatud juhtima mitu osanikku,
võib igaüks neist tegutseda iseseisvalt, kui ühingulepinguga ei
ole ette nähtud teisiti. Juhtima õigustatud osanik ei või teha
tegu, kui teine juhtima õigustatud osanik on esitanud sellele
vastuväite. Kui ühingulepinguga on ette nähtud, et osanikud, kes
on õigustatud täisühingut juhtima, võivad tegutseda ainult
ühiselt, võib tegu teha kõigi juhtima õigustatud osanike
nõusolekul. Teo võib teha teiste osanike nõusolekuta, kui sellega
viivitamisel tekiks täisühingule kahju. Juhtima õigustatud
osanikud võivad ühiselt anda täisühingu juhtimise õiguse
kolmandale isikule. Iga juhtimiseks õigustatud osanik võib
kolmandale isikule antud õiguse tühistada. Ühingulepinguga
määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus.
Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui
ka
mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali
sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule
teenuse osutamine.
Äriregistrisse
kandmiseks esitatakse avaldus, millele kirjutavad alla kõik
osanikud, esindama volitatud isikute allkirja näidised ning
sidevahendite numbrid. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega,
kohtuotsusega, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel,
muul seaduses ettenähtud alusel.
Usaldusühing
on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist
isikut tegutsevad ühise ärinime all
ja vähemalt üks
neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu
oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest ( usaldusosanik )
vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
Usaldusühingu
osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus . Usaldusühingu
osanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses,
asukohas. Sissemaksed võivad olla rahalised kui ka mitterahalised.
Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing
ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks
täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks.
Tulundusühistu
on kolme või suurema hulga liikmetega ühing, mille eesmärgiks on
liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse
toetamine teenuste osutamisega. Tulundusühistu on näiteks tarbijate
ühistu, tootjate ühistu, laenu- ja hoiuühistud, kindlustusühistud.
Tulundusühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. Ühistu
liige kohustuste eest ei vastuta. Tema vastutus piirdub ühistu liikmetele kehtestatud osamaksu kogusummaga, ka neil juhtudel, kui osamaks ei ole täielikult tasutud. Ühistu liikmeteks võivad olla
füüsilised ja juriidilised isikud.
Osaühing
on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital . Osanik ei
vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma
kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühing on enamlevinud äriühingu liik Eestis. Osaühingu võib asutada üks või mitu
isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.
Osaühing on piiratud vastutusega, mis on asutatud seaduses
sätestatud korras ja kantakse äriregistrisse ning millel on osadeks
jaotatud osakapital. Osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele
osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.
Osakapital
peab olema vähemalt 2500 EUR. Osa eest tasutakse rahalise või
mitterahalise sissemaksega enne Äriregistrile avalduse esitamist .
Täpsem OÜ loomise ja tegevuse regulatsiooni kirjeldus on esitatud
konspektis „seadusandlus”, alljärgnevalt on välja toodud aga OÜ
asutamisprotseduuride mudel.
ERILOENG: Kuula ka
eriloengud esitlusena oü KOHTA ja tee märkmeid*
Järgnevates tabelites on
esitatud osaühingu eelised ja puudused, seejärel kõikide vormide
võrdlus.
Osaühingu eelised:
Osaühingu puudused:
- Piiratud vastutus – osaniku isiklik vastutus piirdub sissemaksega, osaühing ise vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
- Raamatupidamine tekkepõhine, väikeettevõtjale keerukam kui FIE kassapõhine raamatupidamine.
- Saab kaasata suuremat kapitali.
- Kasum jaguneb mitme isiku vahel.
- Partnerite usaldusväärsuse suurenemine seoses kapitali minimaalse mahu kohustuslikkusega.
- Kahe-kolmeastmeline juhtimissüsteem, juhtimise ja tegevuse rangem seadusandlik reguleerimine (võrreldes FIE-ga täisühinguga).
- Ühingu eluiga võib olla piiramatu.
- Nõuab asutamiseks rohkem vahendeid ja aega (võrreldes FIE-ga, täisühinguga).
- Osaku müük ei kajastu majandustegevuses, õiguslikust küljest ei ole osa omaniku vahetamine keeruline.
- Võimu osaline kaotamine, võivad tekkida võimuvaidlused, häälte arv otsuste tegemisel sõltub osa suurusest .
- Otsuste vastuvõtmisel sõltub häälte arv osa suurusest.
Mis
veel?
Ehk eelneval lehel joonis.
Osaühingu asutamisprotseduuride mudeliga traditsioonilisel
asutamisel
MÕISTE SELGITUS : MTÜ ja
kolmas sektor ETTEVÕTLUSE TAUSTAL
ETTEVÕTLUSEKS loeteakse vaid
FIE-t ja äriühinguid. Nende eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit
taotlevate ettevõtete kõrval on olemas ka mittetulunduslikud
ettevõtted.
Mittetulundusühendused on
isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei ole
majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Nende abil püütakse paremini
rahuldada inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid või harrastusvajadusi.
Mittetulundusühendused on näiteks külaseltsid külaelu
korraldamiseks, suvilaühistud suvilate ühiseks haldamiseks ja
sihtasutused, mis on loodud kindla eesmärgi elluviimiseks.
Mittetulundusühenduste teenitud tulu kasutatakse tegevuskulude
katmiseks, seda ei või jaotada kui kasumit liikmete vahel.
ÜLESANNE 8
Nimeta mõni
mittetulundusühendus ja kirjelda, millega ta tegeleb
ÜLESANNE
9
Millised
on füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) tegutsemise eelised ja
puudused võrreldes äriühinguga?
FIE-na tegutsemise eelised võrreldes OÜ-ga
FIE-na tegutsemise puudused võrreldes OÜ-ga
ÜLESANNE
10 Märgi ära aktsiaseltsi ja osaühingu sarnasused ja erinevused:
SARNASUSED: ERINEVUSED
Alustavatele
või juba tegutsevatele ettevõtjatele ettevõtte loomiseks, arendamiseks ja igapäevatöö korraldamiseks pakuvad teavet, abi ja
tuge üle terve Eesti paiknevad ettevõtlus- ja arenduskeskused.
ÜLESANNE
11
Kus asub
Sinu kodukohale kõige lähem ettevõtlus- ja arenduskeskus ning mis
on selle täpne nimetus?
Riigi
poolt on loodud ettevõtluse toetamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) mis tegeleb ettevõtluse arenguks suunatud
programmide rakendamisega ja pakub ettevõtjatele
finantseerimistooteid.
Internetist
leiab nii alustav kui juba tegutsev ettevõtja asjakohast
informatsiooni ja viiteid infoportaalist www. aktiva .ee
ÜLESANNE
12
tutvu
portaaliga www.eas.ee
ja
märgi, millist infot said infoportaali külastusest.
ÜLESANNE 13. Uuri, mis on ettevõtlusinkubaatorid
Kõik kommentaarid