Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtlusvormid ja nende erinevused (0)

1 Hindamata
Punktid
Ettevõtlusvormid ja nende erinevused
Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale ) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja.
Osaühing (OÜ)
Osaühingul on võrreldes nt. aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale. Osaühingu asutamisel on kasulik teada: · osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest; · minimaalne osaühingu (osa) kapital on 40'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline , kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö; · rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse; · mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas (tavaliselt juhatus). Tasub meeles pidada, et vastavalt seadusele piisab juhatuse (kui põhikirjas on määratud mitterahalise sissemakse hindajaks juhatus) poolt koostatud hindamisaktist, kui mitterahalise sissemakse väärtus ei ületa 40'000 krooni ja ei moodusta kokku üle poole osakapitalist. Juhul kui mitterahaline sissemakse on suurem, peab selle hindamist kontrollima ja kinnitama audiitor ; · kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ; · osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega; · osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek; · Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga; · Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar. Lepingu ärakiri esitatakse äriregistrile.
Tulundusühistu (TulÜ)
· Tulundusühistud on äriühingud, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. · Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. · Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. · Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. · Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. · Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. · Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. · Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist peab taotlejale alati kirjalikult teatama, edastades taotlejale ärakirja ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest . · Erinevalt osaühingust ja aktsiaseltsist: · on igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest ; · Ühistul peab olema vähemalt viis liiget; · Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest; · Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. · Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu ja kinnitavad põhikirja. · Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad.
Aktsiaselts (AS)
Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad . Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Aktsiaseltsi asutamisel on kasulik teada: · aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut; · aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest; · minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400'000 krooni; · kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö; · rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve (stardikonto). Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris; · mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor; · mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi vara (hoone, seade, auto, tooraine jms.), varaline õigus (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega; · kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist; · võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreeglina hääleõigust ei ole; · aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu (minimaalselt 3 liiget) valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm; · üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi; · nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle; · Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga; · Aktsiate võõrandamise tehinguid ei pea olema notariaalselt kinnitatud.
Täisühing (TÜ)
· Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. · Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. · Sarnaselt FIE-ga vastutavad kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga - selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingulepingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. · Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. · Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus. Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine. · Äriregistrisse kandmiseks esitatakse avaldus, millele kirjutavad alla kõik osanikud, esindama volitatud isikute allkirja näidised ning sidevahendite numbrid .
Usaldusühing (UÜ)
· Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. · Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik , kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses. · Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. · Usaldusühingu osanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas . · Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. · Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. · Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks.
Füüsilisest Isikust Ettevõtja (FIE)
· Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). · Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis . Äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. · FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. · Ettevõtja peab vaid meeles pidama , et peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15. märtsiks, 15. juuniks , 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste maksetena vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt, mis käesoleval ajal on 1386 krooni kvartalis (( 1400 x 33%) x 3 = 1386). · Kuigi FIE-na tegutseva ettevõtja majandustegevuse aruandlus ja registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma varaga. · Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 250 000 krooni ja ta võtab end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena, kaasneb sellega nõue kanda end äriregistrisse.
Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #1 Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #2 Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #3 Ettevõtlusvormid ja nende erinevused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mexuka Õppematerjali autor
Osaühing, täisühing jne

Sarnased õppematerjalid

Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid-Ehitusettevõtluse areng
8
doc

Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng

aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia

Ettevõtlus
Ettevõte asutamine
3
docx

Ettevõte asutamine

Ettevõtte Asutamine Ettevõtte asutamine on oluline otsus. Ettevõtlus toob kaasa senisest suurema riski ja vastutuse, pakkudes samal ajal võimalust heade mõtete realiseerimiseks ja endas peituvate ressursside ning omandatud teadmiste ärakasutamiseks. Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Kõige levinumaks ettevõtlusvormiks on aga osaühing, kus vastutus on piiratud osakapitali suurusega . Kui on teadmised suuremad ja finants olukord hea , ning

Majandus
Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks
14
docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud ­ milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas

Õiguse alused
Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine
14
docx

Ettevõtlusvormid ja OÜ asutamine

kutsehariduskeskus Ettevõtlusvormid Koostaja: Juhendaja: 2015 Ettevõõtlusvormid ja nende tutvustus Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.Täisühingu osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Kõik täisühingu osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. Selline piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu. Oma ettevõtte organiserimine sellises vormis tuleb juba alguses mõelda, kellega koos ära

Ettevõtlus
Ettevõtluse alused äriühingud
72
ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10. kuupäevaks tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon TSD (http://www.emta.ee/14289) ja ära maksma sellega seotud maksud. · Kui käive läheb üle 250 000 krooni ühes aruandeaastas,

Majanduse alused
Konspekt majanduskursusest
14
docx

Konspekt majanduskursusest

e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalüüs · Turundusstrateegia väljatöötamine · Kasumiläve kindlaksmääramine

Majandus
Osaühing
8
docx

Osaühing

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara

Majandus
ÄRIÕIGUS-ÄRIÜHINGUD
58
docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

....14 4.3 Osaühingu juhtimine........................................................................................ ..........................16 4.4 Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine...................................................................................1 7 5. Tulundusühistu............................................................................... ...............................................19 3 6. Äriühingute erinevused. Tabel.............................................................................................. ....24 7. Kasutatud allikad............................................................................................ ..............................26 1.SISSEJUHTUS ÄRIREGISTRISSE. ÄRIÕIGUSE PÕHIMÕISTED. Äriõigus (kaubandusõigus) on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat

Äriõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun