Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavst/Katoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinal/piiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ordu. Ristisõjad- sõjad mille eesmärgiks oli laiendada ristiuku, kontrollida Vahemere kaubandust ja soov uute maade järgi ning haarata privileege. Toimus 11-13 saj. Osalesid Läänemaailm, Bütsants ja Islamimaailm
Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine Biblioteca Laurenziana Antonio Magliabechi LINNAD
Agressiooni peapõhjus: Hamburgi Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidri positsiooni Põhja-Euroopas. Ristisõdijaid toetasid igati ka saksa kaupmehed. Kirik tagas neile suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rüütlid saksa aladelt tulid meelsasti sõtta, et saada endale uusi valdusi. Samuti tuli täita tõotus, mis usulise vaimustuse tõttu kirikule oli antud. Liivi ja Eesti alal tegutsesid mosjonäridega enamasti tsistertlased, kes olid Euroopas üheks olulisemaks ristisõdade idee kandjaks. Tsistertslane oli ka Meinhardi abiline ja hilisem Liivimaa piiskop Teodorich. 1199 sai siinseks piiskopiks Albert (noor ja ambitsioonikas Bremeni toomhärra). Ristiusustamine sai tõelise hoo sisse just tema ajal. Eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik, mida juhiks paavstile alluv piiskop. 1201 alustas Albert Riia ehitamist piiskopkonna keskuseks.
Suur korrupeerumine. Muinasusk oli säilinud ja talurahvas asjast aru ei saanud. Ei viitsitud seletada ka. Piiskopi ameteid müüdi rikastele aadlikele euroopas.( said makse koguda talupoegadelt) Kirikuid korralikult ei ehitanud, need olid suhteliselt lagunenud. Preestrid, kes viisid läbi laulatusi ja matuseid olid sageli eemal aasta aega jms ja tulid alles hiljem ja tegid need asjad tagantjärgi. Seetõttu oli väga kerge reformatsioonisündmusi läbi viia. Ordudest olid tsistertlased, frantsistaalased,dominiiklased ja augustiinlased. Dominiiklased austatuimad, kuna oskasid eesti keelt. Nad olid kerjusmungad, kes käisid mööda maad ringi ja jutustasid usku, seletasid seda ja rääkisid maa keelt. Teisi ordusid vihati.Talupojad , kes allusid kloostritele pidid neile andameid andma. Augustiinlaste klooster asus Pirital ja oli eriline sellepärast, et seal asusid nii mungad kui nunnad. Vihatud kloostrites lõdvad kombed. 15.saj aeg, kus eestlaste seas usk rohkem kinnistus
Saksamaal. Suuri erinevusi võis olla ka detailides ja dekooris (Kangilaski 19768:216-218). 6 1.2 Gooti arhitektuur Inglismaal Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud, eriti tsistertlased. Siiski kujunes gootika Euroopa eri osades omapäraseks ja selle stiili mälestusmärgid on tänapäeval kõikjal hinnatud kui oma kultuuri monumendid. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul. 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsusepärases stiilis Westminster Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 12. sajandi lõpul ja 13
ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Preestrid pidid pühapäeviti ja suurte pühade puhul rahva keeles jutlustama. (Pirita kloostri kodulehekülg) 1.2. Ordude levik Kloostriordudest, kes otseselt oma isikliku osalusega sakslaste idaekspansiooni misjoni ja koloniseerimispoliitikaga toetasid, tuleks esimesena nimetada tsistertslasi. Dünamünde klooster oligi esimene kloosterlik institutsioon (rajatud 1205-1208), millele tuginedes tsistertlased oma ekspanisiooni ka Eestimaale laiendasid ja siia kloostreid rajama asusid. (Tamm, 2002: 10). Tsistertslased lähtusid küll Benedictuse reeglist, kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. Selle ordu esimese kloostri asupaik oli Citeaux. (Piirimäe, 2000: 90). Eestimaa kristianiseerimisel eriti aktiivsust üles näidanud dominiiklased rajasid esmakordselt oma kloostri Tallinna Toompeale 1229. (Tamm, 2002: 11)
Madonna; Pariisi Notre Dame. Madonna; Sünagoog. Strasbourg'i katedraal; Voorused tallavad patte. Strasbourg'i katedraal; Ekkehard ja Uta. Naumburgi katedraal Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal. · Inglismaal Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud, eriti tsistertlased. Siiski kujunes gootika Euroopa eri osades omapäraseks ja selle stiili mälestusmärgid on tänapäeval kõikjal hinnatud kui oma kultuuri monumendid. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul. 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsusepärases stiilis Westminster Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 12. sajandi lõpul ja 13
annaabi.ee 
