v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tugipiidad ja tugikaared Notre Dame katedraali roosaken Varagootika v Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad v Võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad v Võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid v Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad v Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga v
TÖÖLEHT NIMI Maarja Kumm KLASS Kümnes klass GOOTI KUNST 1. Kus kohas sündis gooti kunst? Prantsusmaal. 2. Millal ja kuidas sai gooti kunst endale nime? Renessanssiajastul.Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole ...
KERLI LOOPMAN 10 B GOOTIKA MÕISTEID TERAVKAAR kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed moodustavad ühinedes teravnurga. N: Juuru Mihkli kirik, Rapla maakonnas. SAKRAALARHITEKTUUR - religioosne arhitektuur, näiteks kirikud, katedraalid, kloostrid jm selline. N: Jumalaema kirik Pariisis e. Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, samm...
Tööleht nr. 4a Gootika Õpilase nimi:Kaisa Kotter Rühma nr:K-10b Kirjuta pildi juurde mõisted ( roosaken, kuningategalerii, portaal, fiaaltornike, läänetorn) läänetorn fiaaltornike kuningategalerii roosaken portaal Koostas: Malle Raudoja
Teda hakati ehitama 1227. aastal. 13. sajandil ehitati ta ümber kindluskirikuks. Valjala kirikut peetakse Eesti vanimaks kivikirikuks. 11. Mida kujutati kiriku portaalidel, fasaadil, seintel? Püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast. Inimesed ei olnud elutruud, rohkem pandi rõhku nende emotsioonidele ja iseloomulikele joontele. 12. Milline kunstitehnika sai alguse romaani ajastul ( vihje - akende kujundus)? Vitraaz. 13. Mis on roosaken? Millisel Tallinna kirikul on roosaken? Millal on see ehitatud, mis stiilis? Mida kujutati? Kuidas? Roosaken on rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. Tallinna Kaarli kirikul on roosaken. See on patroon Schonerti poolt kingitud ja kujutab lihtsat lilleõit. See ehitati 19. sajandi lõpul.
kui lossi. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309–1424. Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Herman Rode Bernt Notke “Surmatants”- "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Roosaken- Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Roosaken Roidvõlv- Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Roided- Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Teravkaar- Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud.
kunstiajaloolise tähtsusega minevikumälestis, aga ka isiku või sündmuse mälestuseks püstitatud figuur või ehitis. · ,,A. H. Tammsaare mälestusmärk" Skulptor Jaak Soans, asub Tammsaare pargis. (61) · Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg" on Vabaduse puiestikus, Tartus. Ekke Väli. (62) · ,,Vabaduse monument". Autorid on Rainer Sternfeld, Andri Laidre, Kadri Kiho ja Anto Savi. Tallinnas (63) 22. Roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune vetraaz aken. · Roosaken Sensis (64) · Roosaken Lissaboni katedraalis (65) · Westminster Abbey roosaken, London (66) 23. Muralism(o) ehk seinamaali liikumine-tohutud erksavärvilised, sageli poliitilise või ajaloolise motiiviga maalid. · Diego Rivera's mural depicting Mexico's history at the National Palace in Mexico City. (67) · José Clemente Orozco's great mural of Cortés and Malinche (Cortés y La Malinche) as Adam and Eve (68) · Mural of David Alfaro Siqueiros in Tecpan, c. 1944 (69) 24
Võrdle romaani ja gooti arhitektuuri! Too välja mõlema olulised tunnused ja tähtsamad ehitised. Romaani Pisa katedraal ja kellatorn (It), Maria Laachi klooster (saksa), Cluny klooster (pr), Toweri kindlus (London), Tornlinnus Donjon (pr). Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Gooti teravkaar,roidvõlv, tugipiidad ja tugikaared. Püüeldi kõrgustesse, õhukesed seinad, palju aknaid, roosaken. Notre Dame (Pariis), Saint Denis, Chartes Cathedral, Sainte Chapelle, Doodzide palee (Veneetsia), Santa Maria Gloriosa 8. Võrdle romaani ja gooti skulptuuri! Too välja sarnasused ja erinevused. Sarnasused religioosne temaatika. Mis oli keskaja kujutava kunsti eesmärk? (Lisaks dekoratiivsusele) Usu ja moraaliõpetuse jagamine 9. Mis on Bayeux' vaip? Mida sellel kujutati? Miks on see oluline? Üle 70m linasest vaip, kuhu on villase
1376 nad pidid lõpetama oma töö et koguda piisavalt raha SLAID 4 gootika tunnused · Ristroidvõlvid on asendatud keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega · kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu · ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed · Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise, kui seintes olid suured aknad selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole,
ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja piklikuks venitatud skulptuurid. Toruni raekoda Poolas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Notre Dame katedraali roosaken Click to edit Master text styles Second level
(sääreluu, juuksekarv vms) GOOTI STIIL 12.saj-16.saj Nime saab uusajal, gooti hõimude järgi. Alguseks 1144.a kui valmib Saint-Denis’e kloostri ümberehitis (Prantsuse kuningate matmiskirik). Kloostriapt- tahtis muuta kloostrikirikut ilusamaks ja kutsuvamaks palveränduritele. Ehitis pidi olema väga harmooniline ja et seda täidaks imeline valgus. Tänaseks on sellest alles koori ümbruskäik. Peamiseks tunnusteks Tervakaar Roidvõlv Roosaken Fiaal-ehistorn Tänu roidvõlvile lähevad kirikud kõrgustesse ja tervakaar rõhutab ka taevasse minekut. Konstruktsioon, mis hoiab kirikut püsti paigutatakse kirikust väljapoole- see võimaldas ehitada kirikut kõrgeks. Aknad läksid suuremaks ja seinapind väiksemaks. PRANTSUSMAA Pariisi jumalaema kirik- Notre Dame- varajases gooti stiilis. Rõhk pandi kahele läänetornile( puudub tornikiiver). Nelitise kohal on pikk ja peenike torn. Perspektiivportaal(sissepoole, kitsamaks)
ning need kestsid kuni aastani 1330. Ehitus võttis nii kaua aega osaliselt sellepärast, et ehitusplaani suurendati konstruktsiooni käigus. Aja jooksul töötasid mitmed arhitektid kabeli kallal. Tuntumad kirikuehitajad on Jean de Chelles ning Pierre de Montreiul. Kiriku apsiid ja koor valmisid aastaks 1182 ja läänefassaadi ehitamist alustati kaheksateist aastat hiljem (1200.a). Katedraali uhke läänefassaad sai täielikult valmis 1250. aastal. Sinna kuuluvad Kuningate galerii, roosaken Jumalaema auks, Kimääride galerii, kolm portaali (Jumalaema, viimse kohtupäeva ja püha Anna portaal) ning nende ümber paiknevad rikkalikud raidkaunistused. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivritega kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo.
Vitraazid olid justkui peatükid pühakirjast. Romaani kunstist tehti miniatuure. 6. Millised on gooti arhitektuuri põhitunnused? Teravkaar. Hoone üleüldine kõrgusse pürgimine(kõik ehitised suundusid ülespoole). Kirikud oli kaunistatud raidkivikaunistustega. Tekkisid tiibaltarid. 7. Mille poolest erineb gooti basiilika romaani basiilikast? Rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Uuendusteks olid : roidvõlvid, roosaken,tugipiilarid, tugikaared. 8. Millised on Euroopa kuulsamad gooti stiilis ehitised? Mont Saint-Michele. Chartresi, Reimsi ja Amiensi katedraal ja Saint-Chapelle. 9. Millised uuendused toimusid gooti ajastu maalikunstis? Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur. Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist.
· Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ristlillik, Gooti aken suur, tavaliselt terava tipuga ja kivist liigendusega, fassaad (läänes) roosaken Gooti arhitektuur Prantsusmaal: · Pariisi jumalaema kirik ehk Notre Dame (kesklööv 32 m) · Chartres'i katedraal · Amiensi katedraal (42,5m) · Reimsi katedraal (37,5m) · Katedraalide põhiplaaniks pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. · Pikihoone 3 -või 5 lööviline · Transept tavaliselt mitmelööviline · Kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest laiem ja kõrgem
Gooti arhitektuur Eeldused gooti arhitektuuri tekkeks: Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
Nimeta romaani stiili põhitunnused. Nimeta 2 romaani stiilis kirikut või katedraali! 9.- 11. sajand -kirikute ehitamine; romantism; romaani stiili põhitunnused: ümarkaar, basiilika, silindervõlv, ristvõlv ; 3 romaani kirikut: Cluny, Hildesheimi, Püha Markuse Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10
Westminster Abbey Asukoht Ajalugu Umbes aastal 1040 usutunnistaja Edward ehitas romaani stiilis kloostri Aastal 1245 otsustas Henry III kloostri lammutada ning ehitada uus kirik gooti stiilis Henry VII lisas Neitsi Maarjale pühendatud kabeli Gootika tunnused Teravkaared Laes lehvikvõlvid Vitraazaknad Kõrgustunne Roosaken Tugimüürid Roidvõlvid Õhukesed sambad seintel ulatuvad põrandast laeni mis jätab mulje, et lagi on väga kõrgel nagu taevas. Erinevalt Itaalia või Prantsuse katedraalide ustest on Westminster Abbey uksed suhteliselt tavalised. Sise- ja välivaated Raske katuse üleval hoidmiseks kasutati tugipiilureid ning tugikaari. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Tänapäev Toimuvad jumalateenistused Saab käia ekskursioonil Valitsejate kroonimispaik Koht kuninglike laulatuste läbiviimiseks Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_inglise.htm http://www.westminster-...
Gooti kiriku külgfassaadid nägid välja nagu skeletid, aga seestpoolt oli väga stiilne ja suursugune. Gooti meistritele oli tähtis kiriku mahutavus kui ka kõrgus jumalakoda pidi olema võimalikult lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid. Mitmevärviline valgus oli kui jumalaime. Nt Notre-Dame katedraali roosaken. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika. Aja jooksul ühiskonna jõukus kasvas ja kirikuid hakati veelgi rohkem kaunistama. Aina keerukamaid võlve tehti. Kirikute välisilme muutus suursugusekmaks detailid rikkalikud, teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared(Inglismaal eeskätt) Tähtsamad gooti kirikud: Prantsusmaal asuvad tuntuimad põhjaprovintsides. Nt Jumalaema
• Muusika oli enam seotud tekstiga • Rütmipilt hakkas lihtsustuma • Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia • Protestantlik kirikulaul • Instrumentaalmuusika • Vokaalmuusika Klavikord Lauto Heliloojad • Kindel autor • Koolkonnad • Orlando di Lassus • Giovanni Pierluigi da Palestrino Arhitektuur • Iseloomulikud jooned: kaared, kuppel, • horisontaalsus, roosaken, sümmeetria, • proportsioon ja elementide reeglipärasus • Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur • Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja niššidega Firenze katedraal Kirjandus ja kunst • Petrarca „Laulude raamat“ • Boccaccio „Dekameron“ • Shakespeare • Leonardo da Vinci • Michelangelo
Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest ...
Etikukividele raiuti nimetähed, vapp või maarjaroosi kujutis. Nt: Suurgildi hoone petik nagu oleks aknad aga tegelikult neid pole. Nt: Suurgildi hoonel siir ristikheinalehte meenutav kaunistus Nt: Suurgildi hoone portaal hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik vitraaz üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel Nt: Keila kirik, Niguliste kirik, Rahvusraamatukogu roosaken kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas Nt: Saint Chapelle tornikiiver torni tipp Nt: Tallinna raekoda, Püha Vaimu kirik, Paide kirik, Jaani kirik tiibalatar altar, mille keskosa ja küljed kaunistati kirevate skulptuuridega, välistiivad ja sisetiibade välisküljed maalidega Nt: Niguliste kirik
Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur (kirikud, kloostrid, baptisteeriumid jm) Nelitis - Pikihoone ja põikhoone ristumiskohta jääv ruudukujuline ruum Nelitistorn - nelitise kohal kõrguv torn Arkaadid - ümarkaared Empoor - rõdu kirikus Valgmik - kesklöövi seinas olev ümarkaareliste akende rida Travee - ristvõlviga kaetud lööviosa Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (elumajad, ametihooned jm) Portaal - kunstiliselt kujundatud sissekäik Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga Silindervõlv - vanim, juba Assüürias ja Egiptuses esinev poolsilindrikujuline võlvivorm Vööndkaar - võlvitud ruumikatte puhul toendeid (sambaid,piilareid või seinu) ühendav kaar, mis toetab võlvistikku ja liigendab teda võlvikuteks. Gootika - kunstistiil Euroopas 12.-16. sajandil. Nimetust, mis tuleneb gooti hõimunimest kasutati 16. sajandil Itaalias halvustavalt renessansile eelnenud keskaegse kunsti kohta; is...
5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks. Eelkõige viimast puudust asutigi kõrvaldama gooti ajal ning sellega muudeti kogu ehituslaadi
Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga. Fassaadi keskel on tohutusuur roosaken, mis on täidetud pitsilise kivipunutise ja vitraazidega.Paremas tornis ripub tornikell, mis kingiti kirikule 1400. aastal. Ehitamine: 1160.aastal sai Pariisi piiskopiks Maurice de Sully. Linn, kus tol ajal ol juba rohkem kui 100 000 elanikku, arenes hoogsalt. Vaja oli uut katedraali. Vana romaani kirik lammutati, kõik ümberkaudsed puumajad kisti maha. Uue katedraali ehitustööde algus Prantsusmaa pealinnas Pariisis oli suursündmus. Roomast saabus 1163.
Fifth level 19. sajandi Eesti sakraalehitistest on Kaarli kirik suurejoonelisim seda mitte üksnes mahutavuselt (1500 istekohta), vaid ka arhitektuurilt. Vormikõnelt historistlik, neoromaani suunitlusega tahutud paeplokkidest ehitis on põhiplaanilt ladina risti kujuline. Lääne-Euroopa katedraalidele sarnaselt on kiriku läänefassaad kujundatud kahe kõrge torniga. Peaukse kohal asub roosaken. Külgedelt kujundavad kirikut eelkõige kaaraknad, kuna kooriosa lõpetab polügonaalne apsiid, mida ümbritseb kabelipärga meenutav hooneplokk. Kiriku arhitektuurne mõjukus keskendub interjööri ruum tundub erakordselt avar ja suursugune. Eriliselt mängib kaasa võlvide eriline kandesüsteem, telliskaartele toetuv puitlagi, mis on võimaldanud suurt ruumi katta ilma ühegi vahetoeta
sajandi alguses. Karja kirik on ühelööviline ning säilitanud oma ehitusaegse ilme. Algselt on kirik täitnud ka kaitseehitise rolli, millele viitavad kõrgel asetsevad kitsad aknad ja ehitise paks müür. Portaalid, päiskivid ja võlvitoed on kaunistatud meisterliku kõrggooti vormides loomutruud naturalistliku taimedekooriga, milles on palju ühist Pöide ja Muhu kirikuga. Kirikul on klaasvitraazaknad, lõunaküljel seitsme mitmevärvilise kroonlehega roosaken. Kiriku lääneviilu nisis asub Stockholmis valatud pronksist tornikell. Karja kiriku ehedalt säilinud arhitektuur ja rikkalik kaunistus teeb temast ainulaadse kiriku Baltikumis ja kogu Põhja- Euroopas. Kiriku pühakud on Aleksandria Katariina ja Püha Nikolaus. Algselt kolme portaaliga kirik sai Jüriöö ülestõusu ajal kannatada, lõhuti külgmised põhja- ja lõunaportaal. Kooriruumi kõrval asub kahe võlvikuga käärkamber. Peaportaal avaneb läände, altar
jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna Romaani kunstis kasutati R ehituskunsti võtteid. Lagi muutub kumeraks, kesklööv kõrgem ja laiem, ristvõlvisüsteemiga lagi, tornid liidetakse maja külge, nelituse kohal on torn, paksud seinad, 3 kohustuslikku torni, raskepärane, kindluse taoline, reljeefidega kaunistamine Portaal- peauks, kaunistati maal miniatuurmaal oli oluline Gooti- teravkaar, kõrgusesse pürgimine, tornid, suur sõrestik(roidvõlvid), roosaken doodzide palee itaalias veneetsias- valitseti veneetsia üle, peeti kohtuistungeid, meenutas lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed, sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega Reimsi katedraal naerev ingel, prantsusmaa, 13 saj Fresko it värske, maaliti märjale krohvile Giotto- inimestel on kehad ja ruumil tekib sügavus, jõulisus, maalikunstnik ja arhitekt
Rooma skulptuur ja maalikunst Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtub esivanemate austamisest. Esivanemaid kujutati realistlikult. Tehti ka keisrite portreesid. Oluline oli Kreeka hellenistliku kunsti mõju. Rooma skulptuuris jätkuvad kreeka traditsioonid, seda nii vormi kui sisu poolest, aga ka tööde teostajate poolest. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuure.maalide temaatika on mitmekesine. Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid ka maalitud portreed. Julius Caesar Keiser Trajanus Kiriku ehituse algus Aastal 380 kuulutati ristiusk ametlikuks usuks. Aluse sai basiilika ehitusvorm. Kirikuid võib olla alates kolmelöövilisest kuni seitsmelööviliseni. mosaiigid olid kaunistatu...
● Palju vitraažaknaid ● Suur ja uhke portaal - peauks, rikkalike reljeefidega Gooti stiil ● Kesklööv külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem ● Rikkalikest vitraažakendest kumab kirikusse värvilist valgust ● Üks ilusaim ja suurejooneliseim - Pariisi Notre Dame katedraal Gooti stiilis Pirita klooster “Viimne reliikvia” http://youtu.be/LdSPCQiGPQQ?t=2m45s Notre Dame de Paris Võlvide liigid Silindervõlv Ristvõlv Roidvõlv Siirid Roosaken Neliksiir Kuuiksiir Keskaegne Tallinn ● Linna ümbritses tugev linnamüür ● 46 torni, millest umbes pooled säilinud ● Linnamüüride piires majade ehitamisel kindlad nõuded ● Linn praktiliselt üleni kivist ● Tallinna vanalinn on säilinud tänu sellele, et 19. sajandil polnud see nii jõukas ning ei vajanud nii palju uuendamist Tallinna vanalinn tänapäeval Kasutatud materjalid http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur1.html http://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur3
Gooti kunst (arhitektuur) Gooti kunst ehk gooti stiil. (12-15 saj.)- sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa maadesse. 12.saj. alguseks oli maal tegutsevate feodaalide ja talupoegade ning vaimulike kõrvale tekkinud uus linnakodanike seisus. Need oli käsitöölised ja kaupmehed. Linnad olid suurenenud, rahvas muutunud rohkem liikuvamaks ja ka jõukamaks. Kirik soovis enda ja monarhia mõjuvõimu suurendada ning otsustas rajada rohkem kirikuid, mis oleksid palveränduritele ligitõmbavamad. Arhitektuur Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lau...
Arvatavasti 14. sajandi alguses rajati põhjapoolne võlvitud eeskoda. 5 4/11/19 · Kirik oli ühtlasi kindlus. Ambla kihelkond oli Järvamaa keskusest Paide ordulinnusest kõige kaugemal ja kõige raskemini kaitstav. · Arvatakse, et Eesti kirikutest oli Ambla kirikul esimene kõrge läänetorn, mis seinast ei eendu (pärineb arvatavasti 13. sajandi keskpaigast). · Roosaken lääneseinas oli üks esimesi Eestis. Ümaraken on ka koori lõunaseinas. 6 4/11/19 · Peaportaalil dekoor puudub. Kirik on väljastpoolt lihtne. Aknad on kõrged, mistõttu kirik näeb välja kindluse moodi. · Avar pikihoone on gooti stiilis. 7 4/11/19
(Ladina rist) põhiplaanid Apsiidi poolringjas niss, ümbritsevad Tugikaared kivist toetavad kaared jalutusruumid, kus palverändurid said välisseinas mööduda reliikviast Tugevad kivivõlvid, mis toetusid Roidvõlvid, mis võimaldasid ehitada tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad Roosaken ümmargune kiviraamistus Kõrgetest ümarkaartest kaarist vitraazaken Petikkaared Kõrge nelitistorn Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni Kõige enam kaunistati portaale, Milaano toomkirik mahult suurim gooti sambakapiteele ja fassaade stiilis ehitis Kirikute seinu katavad maalingud olid Jaani kirik haruldaste
linn (umbes 200 000 inimest) ja kõige rikkam 15.sajandil inglased vallutasid Pariisi 16 aastaks Pariisi vapp Vapikiri FLUCTUAT NEC MERGITUR (õõtsub lainetel ega upu) 1268 aasta, kaupmeeste gild Arhitektuur Pariis on maailmakuulsate arhitektuuri jm. kunstimälestite linn Levininum stiil keskajal oli kõrge gooti (teravkaar, kilpkaar, roidvõlv, ristroidvõlv, roie, kiilkaar, eesliselgkaar, teravkaarfriis, turp, trabes, tähtvõlv, vitraaz, roosaken, haritorn) Kuna linnad olid ümbritsetud müüridega, ruumi pidi kasutama kokkuhoidlikult Majad olid kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval Kirikutel olid suuremad aknad, kui varasematel, tänu uudsele ehitusstiilile Notre Dame (11451220) St. Etienne (1190....) Meelelahutus Kesksajal inimesed olid nõus igale poole liikuma, et saaks midagi lõbusat näha Väga polulaarsed olid härjavõitlused
KUNSTI AJALUGU ÕP.TIINA VEISALU MÕISTED MARJANA KUUSMAA 10.KLASS 1 PROFESSIONAALNE KUNST............................................................................................................4 ORIGINAAL..........................................................................................................................................7 KOOPIA.................................................................................................................................................9 REPRO.................................................................................................................................................11 ARHITEKTUUR..................................................................................................................................12 MAALIKUNST.................................................................................................................
Kontrolltöö Polina Murtazina, 11 kl. PÜG 1.Professionaalne kunst kunst, mida esitavad kunstnikud diploomidega, ehk neid, kes olid õpinud kunstnikuks Johann Köller Amandus Adamson Isaak Levitan 2.Isetegevuslik kunst kunst, mida esitavad kunstnikud diploomideta, ehk neid, kes ei olnud õpinud kunstnikuks Toomas Vint V.A. Tropinin A.G. Venetsianov 3. Originaal - kunstniku enda teinud töö (kunstiteos) ,,Hommik suures männimetsas" V.Shishkin ,,Kuldne sügis" I.Levitan ,,A.S.Pushkin" O. Kiprensky 4. Koopia järeletehtud kunstiteos( Van Neff kooperis Rafaeli töö Ermitazis, - "" ) Winterhalter ,,Napoleon III" koopia tehtud...
Imetleb ja austab kiriklikku sõnumit, väljendub õndsustunnet. Mõistuse ja usu kooskõla. Kunstis looduse jäljendamine inimest kujutades hingeelu avamine. 13. Vitraaz? Roosaknad, kirikuaknad. Kuidas? Milline? Klaasimaal. Aknad eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad. Ainult väiksemad detailid värvidega. Kirkad värvid. Enamasti olid inimfiguurid, keda loeti nagu religioosseid jutustusi. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. 14. Mõisted Kurgaan sküüdi valitseja hauakünkad Ruunikivi mälestuskivi Initsiaal tekstilehekülgede esimene täht Empoor arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole empoorid, rõdu koori, publiku, oreli jaoks. Vikkel kupeeosa Miniatuur väike raamatukaunistus, pisipilt Liseen - baasi ja kapiteelita pilastritaoline eenduv püstine müüririba Petik ehitise ülaosa, mille kaunistused muutuvad süvenditeks
Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5.kaunistuselemandid- finaal+ ristlill- annab ,,pitsilise" mulje, 6.gooti aken- maasvärk e kivist osa-raam akna ümber. Roosaken. TÄHTSAMAD HOONED: prantsusmaa: Pariisi jumalaema kirik e Norte- Dame. Pariisis chartesi katetraal- kõige suurem prantsusmaal. Reimsi katetraal- üleni skulptuure täis. Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa: levib Prantsuse süsteem erinevus materjalides, kasutatakse punast tellist. Münsteri kirik, Saksamaalt levib tellise ehitis Baltikumi. Riia toomkirik.
Sainte-Chapelle Pariisi, mis on tuntud gootika hällina, lõi kontrastiks suurtele katedraalidele 1244. ja 1248. aasta vahel Louis IX väikese kuningate lossikabeli Sainte- Chapellei otse linna südamesse. Sainte-Chapalle on üks kõige täiuslikum miniatuurne klaasiehitis maailmas. Kirik koosneb kahest kabelist. Alumine osa oli kohtu teenistujatele ning ülemine osa oli kuninglikule perekonnale. Kuju Louis IX Sainte- Chapelles Kiriku välisilmes on näha mitmeid Rayonnanti arhitektuuri tunnuseid- sügavad tugimüürid, konksukujulised raidkaunistused ümber katuse ääre ja suured liigendatud aknad. Põhja-Euroopas, kus valgus oli kõrgelt hinnatud, domineerisid suuremad aknad ja kahvatumad klaasid. Prantsusmaal, kus varasematest perioodidest on säilinud rohkelt rikkalikku ehisklaasi o...
Kontrolltöö. Alesja Zuk, 10B Seleta mõisted ja too näiteid. Proffessionaalne kunst - Kunstnikud on saanud vastava hariduse ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Köler, Amandus Adamson, Weizenberg. Isetegevuslik kunst - Kunsti hariduseta kunstnikud ja nende poolt tehtud kunst. Näiteks: Navitrolla, Toomas Vint, Paul Kondas. Originaal Kunstniku poolt tehtud teos. Näiteks: Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" , asub Louvres. Sixtuse kabeli laemaal, Michelangelo. Köler ,,Ketraja" Koopia Teiste kunstnike poolt järgi tehtud kunstiteos. Näiteks: Roberts ,,3 graatsiat" asuvad Dresdeni maaligaleriis. Repro Kunsti taasloomine või taaskopeerimine, trükipilt. Näiteks: illustratsioonid raamatutes. Arhitektuur - ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Näiteks: KUMU, Milano Toomkirik, Jumalaema kirik Pariisis. Maalikunst - kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvah...
Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on
Lääne-Euroopa * toimus üleminek feodaalkorrale. Suur võim kuulus kirikutele. Levitati ristiusku ning kirjutati ja esitati stseene. *arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga. Romaani-paksud seinad, ümarad kaared ustel-akendel. Gooti- teravkaared, peaukse kohal roosaken, klaasidel vitraazid, kirikud õhulised. *maalikunstis pöörati tähelepanu näole- silmad väljendasid kannatust, usku jumalasse, inimesed riietasid end voltidesse. *püharaamat Piibel. Jumalteenistustel laulsid munkade koorid ilma saateta. Kanti ette koraale. *Gregoriuse koraalil puudus rütm, taktimõõt, helisid lauldi rõhutamata. Gregorius I koostas esimese koraaliviiside kogumiku. Kirikumuusika edendajad: Ambrosius- Milano piiskop; võttis kasutusele 4helistikku.
GOOTI KUNST KÜSIMUSED 1. Millal oli gooti stiil? 12-16 sajand 2. Millisel maal valitses gooti stiil suhteliselt lühikest aega? Millised on selle riigi 2 tuntumat gooti stiilis ehitust? 3. Märkige 3 kõige iseloomulikumat gooti stiili iseloomustavat joont. Teravkaar,seinad õhukesed,tugisüsteemid 4. Mis on tundideraamat? Kellele tehti tuntuim selline raamat? Kes olid selle autorid? Palveraamat.Ülemklassile.Vennad Limburid. 5. Kui suur piirkond kuulus Prantsusmaal ühe kiriku alla? 6. Milline on keskaja kuulsaim Eestis asuv maal? Selle autor?Mitmendast sajandist pärineb? Milline on selle peamine idee? 7. Miks nimetati seda gooti stiiliks? Millal selline nimetus kasutusele võeti? Gootide hõimu järgi, renessanssi ajal halvustavalt 8. Milline Eesti kirikutest on kuulus oma terrakotakujude poolest? Jaani kirik Tartus 9. Millise kunstili...
Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Romaani stiil tekkis 10.-12.sajandil.Romaani stiili põhiline tunnus on ümarkaar. Basiilika üldiseloomustus: Põhiplaan oli T-tähe kujuline.Ruumide nimetused olid portaal ehk sissepääs,pikihoone,kesklööv,külglööv(neid on enamasti 3, aga suurematel ja uhkematel kirikutel võib olla ka kuni 5),nelitis,kooriruum,apsiid,põikihoone,tornid,kabelitepärg,kooriümbriskäik.Kirikud ehitati ilmakaarte ida ja lääs järgi.Sissepääs asus kiriku läänepoolses osas ja tornid asusid sissepääsu kõrval. Skulptuur:Skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga-kirikute reljeefid.Süžeena toodi välja Jeesuse elu,pühakulood ja Vana Testamendi sündmused.Teemadeks olid imede kujutamine ja ähvardav süžee.Inimese kujutamisel ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele,vaid kannatuse tundeküllasele väljendamisele. Reimsi Kat...
1.Romaani basiilika põhiplaan. 2.Millal võib rääkida ehituskunstis romaani stiilist? (sajandid) 10.-13. saj. 3.Seleta lahti järgmised mõisted: Empoor- Tribüünitaoline rõdu e. väär kirikutes kuulajate, koori või oreli jaoks, võib toetuda sammastele, olla osaliselt seina sisse ehitatud või ulatuda sellest välja Triumfikaar- ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Transept- ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Koor- Kiriku idaosa, kus enne paiknes kiriku koor, nüüd tavaliselt peaaltar. Apsiid- e. Koorilõpmik, Poolringikujuline või polügonaalne ruumilõpmik, tavaliselt võlvitud, gootikas ühendab tihti pikiruumi kooriruumiga Portaal- Hoone esinduslik, tavaliselt kaunistatud sissepääs, mis osutab ka hoone tähtsusele ja funktsioonile. Tihtipeale on kirikutes olemas peaportaal ja kõrvalportaalid. 4 .Romaani kunst oli seotud .......................................................(institutsioon). 5. Ehitati .................
Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Mitmest üksteise sisse vähenevas portaalist moodustus perspektiivportaal. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure (kuningate galerii). Tornidel olid kiivrid, mis jäid sageli ehitamata. Sellele kirjeldusele vastavad Pariisi ümbruse gooti kirikud. Ülejäänud osades kujunesid väga omapärased gooti arhitektuuri koolkonnad. 15. ja 16. saj nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Võlvidel hakatakse kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid
teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt. Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraazid. Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken. Gootistiili kirikud olid ohtrate raidkivikaunistustega. Kaunistusteks olid: rosetid, ristikulehekujundid, viinapuuväädid, ristlillikud, väikesed ehistornikesed ehk fiaalid, muinasjutulised koletised ja tulekeeled, Piibli tegelased ja pühakud. Krabid-> raidkivi kaunistus. Kuulsamaid gootistiili näiteid Prantsusmaal: 1. CHARTES'i katedraal 2. REIMSi katedraal 3. AIMENS'i katedraal 4. NOTRE-DAME
Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. 7) Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid? Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8) Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte? Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil. 9) Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub? Prantsusmaal asuv Strasbourg’i toomkirik. 10) Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Madalmaades. 11) Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst 1) Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul? Kirik.
Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad · Veel uuendusi : kõik detailid on peened, pitsilised. Kaunistuselemendid- ristlillik, fiaal e väike tornike. · Gooti aken- on suur, teravatipuline, kivist liigendusega, tehisraamistikuga. · Fassaad-alati läänes, peaaegu, mis romaanis, ainult et teravatipuline · Roosaken · Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa 1) Pariisi Jumalaema kirik Notre- Dame (varagootika) 2) Chartres'i katedraal- asub pariisi lähedal, seal asuvad gootika kuulsaimad vitraazid
Gootika tekkis hiljem ja selleaegsed ehitised nägid tänu uuendustele välja palju nõtkemad. Kasutusele võeti tuntud teravkaar, uus võlvitüüp ja mitmed tugielemendid, mis lasid ehitada õhukesi seinu, palju aknaid ning seda kõike kõrgustesse. Väga oluline oli valguse rõhutamine, mida romaani kirikus eriti ei olnud vitraazaknad pidid jätma jumaliku ja maavälise mulje keskaegsele inimesele. Samuti pöörati rõhku kiriku fassaadile, mille tähtsaimad osad pidid olema portaaluksed, roosaken ja kuningate galerii. Romaani kunstis viljeleti kujutatavat ning maalikunsti vähe, tehti peamiselt miniatuurmaale ja freskosid. Gootikas muutub see kõik olulisemaks, skulptuur on ruumilisem ja mitte enam nii arhitektuuriga seotud; samas on mõlema stiili puhul oluline piiblilugude jutustamine. Gootikas moodustavad eriti olulise osa vitraazimaalid ja dekoratiivne mulje, maalima hakati ka vabale seinapinnale ehk areneb fresko. Tehnika
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
