3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · tellijaks kodanlus ühised tunnused: · liikumine · pinge · kontrastid · üksikosade allutamine maalilisele tervikule · kummaline ( it. barocco) Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal Tunnused: · Kasutati antiigi dekoorielemente - sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, nissid skulptuuridega · Kõikide dek.elementide kuhjamine - nt.pilaster ja poolsammas, skulptuurid katuste servadel · Eesmärk muuta hoone atraktiivseks · Esim ehitised kirikud · Fassaadi ehtisid eenduvad ja taanduvad osad · Mõnikord fassaadipind kaarekujuline, astmeline või laineline · Kahte korrust ühendas voluut- teokarpi meenutav detail · Painutatud ja täiendatud figuuridega aknaraamid ja ehisviilud
Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Nelitise kohal oli väike haritorn. Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad.
Viies tase kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kuningategalerii roosaknad Tuntumad kirikud Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase La Sagrada Familia Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik pungakujuline ehismotiiv gooti arhitektuuris. siir - kolmveerandringidest koosnev gooti ornamendimotiiv. krabi siir Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. 1. RISTLILLIK 2. EHISVIIL 3.KAAREALUNE MÕIKALÕIK 4. TÜVESEVÕRU 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 6. ARHIVOLDI ASTMED 7. PALESTIKU ASTMED 8. PALESTIKU SAMBAD 9. SOKKEL 10. BAAS 11. PALESTIK 12. TALUM 13. LÄVEKIVI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Amiens'i
Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need
Ülemise ja alumise kabeli piirjoon on väljastpoolt selgesti eristav. Idafassaadil asuvad ka kaks nelinurkset torni, mis on kaunistatud paljude raiddetailidega ning tornikiivritega. Mõlema torni ees asuvad ehistornikesed ehk fiaalid. Roosaknaid, mida peetakse gooti ehituskunsti meistriteosteks, on kabelil idafassaadil kaks. Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning Kuningate galerii. Vimbergide tipus asetseb ristlillik. Alumise roosakna all on rõdu, mida ümbritsevad kaunistades ehistornikesed. Katusel asub torn, mille alumist osa ümbritsevad skulpruutid ning mis on tornikiivriga. Kabelit ümbritsevad tugipiidad on kroonitud fiaalidega. Fiaalid on erinevad, näiteks mõnel on skulptuurid tipus. Portaale on kabelil üks. 5. kirjelda hoone sisekujundust Hoone sisemus on jaotatud kaheks: ülemine ja alumine kabel
Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Mitmest üksteise sisse vähenevas portaalist moodustus perspektiivportaal. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure (kuningate galerii). Tornidel olid kiivrid, mis jäid sageli ehitamata. Sellele kirjeldusele vastavad Pariisi ümbruse gooti kirikud. Ülejäänud osades kujunesid väga omapärased gooti arhitektuuri koolkonnad. 15. ja 16. saj nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Rohkem on kaunistusi, mis pole seotud
veelgi. Hilisgootikas kaob varasem tasakaalukus ja ehituse loogika, hoonete rikkalik kaunistamine seatakse omaette eesmärgiks - fassaadid kaetakse raiddetailidega, kasutatakse erinevalt kujundatud võlve. Inglise gootika paistab eriti silma oma võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega, Saksamaal rõhutati veelgi enam hoonete vertikaalsust. Skulptuur Gooti skulptuuri peamiseks ülesandeks oli ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine (ehisviilud, konsoolid, kapiteelid, jne). Skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole - hakati üksikuid figuure seinast eraldi seisvatena välja raiuma, vabaskulptuurini siiski ei jõutud, kuigi kõrggootika ajal polnud figuurid enam vaid arhitektuurilise tähenduse ja eesmärgiga. Rüütlilüürikast inspireerituna algas naisekujude loomine, see kandus Maarja kultuse kujul ka kirikukunsti. Saksamaa skulptuuri eritunnuseks oli ülim tõepärasus, kujutati ka inetust
,,Donatello" · Raffael-,,Sixtuse Madonna", Raffaeli inglid, ,,Leox" · Tasakaalustatud ülesehitus, püramidutaolised grupid, läbi mõne ümarkaareelise aknaava paistavad maastikud, mis upuvad sinendavasse kaugusesse 3)Arhitektuur: · Palazzo-jõuka kaupmehe elukoht, neljakandiline, neli tiiba, keskel asus siseõu, 3 korrust · Eeskujuks antiik:ümarkaared, sambad, akende kohal kolmnurksed ehisviilud · Vastandub gootile, tähtsustatakse horisontaalset jaotust · Brunelleschi-Firenze leidlaste kodu, Firenze toomkirik · Bramante-Tempietto · Rooma Peetri kirik-Bramante(tsentraalehitis), Michelangelo(kuppel), Maderna(lõplik) Renessanss Madalmaades: · Õlivärvid:erksamad värvitoonid · Tellijateks peamiselt kodanikud, sisu muutub · Katsetamine, kogemused · Antiikkunsti mõju väiksem
Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt asusid 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Nelitise kohal oli väike haritorn. Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- või kaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid (sks. Wimperg). Gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil portaali, akna või nisi kohal, sageli kaunistatud krabide ja ristlillikutega, vahel ka figuuridega. Rõhutab gootikale omast vertikaalsust. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Suuremates
Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kus asus kantsel. Gooti stiilis varjasid aga tornid ja raiddetailid tugipiilarite ja piitade raskust. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Gooti stiilis olid peafassaadis ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure tervakaarelistes nissides - nn kuningategalerii. Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Gooti kirikud olid erinevalt romaanide kirikutest sageli ohtrate raidkivikaunistustega. Nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehistornikesti, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne
Inimeste kujutamises on Giotto küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutlus ja maastikuline foon on tal keskaegselt tinglik. Siena koolkonna maalijaile on omasem intiimne ja lüüriline kallak, mida esinab näiteks SIMONE MARTINI (u 1283-1344). Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint-Denis.
ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad. Maali rakendati ka üksikutel ehitiseosadel (võlvidel, vööndkaartel), et nende mõjukust tõsta. GOOTI SKULPTUUR Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist
Akendel on leekestiilis teostatud raamistik ja nad ulatuvad suurte arkaadideni; võlvid on varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega; esinevad korv-, eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on 5 äärmiselt rikkalikud. Ääretu toredus valitseb dekoratsioonides: arvukad viilud,tornikesed, ehisviilud, balustraadid, niid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist nagu mingi kivipits. Püüd toreduse ja ornamentaalse mõju poole surub tagaplaanile konstruktsiooni selguse. Tihti puudub trifoorium. Palju on flamboyant-stiili mälestisi säilinud Rouenis. See linn on väga rikas keskaja mälestiste poolest ja on oma nimetuse linn-muuseum täiel määral ära teeninud
7. Teravtipulised kaared ja roidvõlvid. 8.Joonis 9. Pietá-skulptuur, mis kujutab Neitsi Maarjat hoidmas surnud Jeesust Maarjakabel-suurim kabel kabelite pärjas Madonna- Neitsi Maarja Vitraaz- koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad; mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde; kirkad värvid; eesmärgiks jutustav sisu. Fiaal- tehistorukesed; torni taoline kaunistus, mis lõppeb pika püramiidja kiivriga (torni katus) ning seda krooniva ristlillikuga Vimpergid-ehisviilud; paiknevad portaalide ja akende kohal, on kaunistatid skulptuuride ja dekoratiiv detailidega Kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuningasskulptuurid Perspektiivportaal- koosnes mitmetest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist. Igale löövile oli oma sissepääs. Domineeris kolm perspektiivportaali. 10.Pildid. Pilt 1. Oleviste kiriku tähtvõlvid.(P) Pilt 2. Lehvikvõlv(P) Pilt 3. Notre Dame. Jumalaema kirik Pariisis. (VaraGooti.)(P)
· rohkesti skulptuure · kaetud justkui kivipitsiga · roosaken · portaalide kohal teravnurksed ehisviilud N: Reimsi katedraal, Doodzide palee Veneetsias Skulptuur · kohmakas · nägude kujutamine · ebaloomulik habe ja realistlikum · figuurid pikad, saledad
Nende seas võib näha erinevaid ristikulehe, õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehistornikesi, muinasjutulisi koletisi, tulekeele kujundeid, viinapuuvääte jne., rääkimata muidugi piiblitegelastest ja pühakutest. Pariisi kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarset portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelites nissides- nn. kuningate galerii. Tornikiivrid jäid aga sageli lõpuni ehitamata. Gooti stiil levis kogu katolikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul ning 13
Katedraalid:Mainzi, Speyeri, Wormsi 7. Milliseid ehitisi ehitati 12-16.saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Gooti stiil-Ristroidvõlv, teravkaar, roosaken, tugikaared katedraali Prantsusmaal: Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres, Reimsi 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Prantsuse gootika süsteem (läänefassaad): - 3 portaali - roosaken - kuningate galerii - kääbusgalerii - 2 läänefassaadi torni Vitraaz on klaasimaal 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Ehitistel kaunistati peamiselt: - interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne. - fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel.
kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid
Algselt oli tegemist linnuse kiriku osaga, kuhu oli õigus siseneda vaid vaimulikuseisusest inimestel. Ruudukujulise põhjaplaaniga ruumi keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiniss. Mõlemad on kujundatud rikkalikult ja väga tugevalt reljeefsetena. Konsoolidele toetuvad kolmnurksed fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad. Nisside peal, fiaalide vahel on gooti krabidega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Vahitorn Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab läbima eeskoja, kus võib näha keldrikorruse kolderuumi kohal paiknevat mantelkorstnat. Vahitornil oli mitu funktsiooni
tsükslid. Need tööd on üsna suured, esineb isegi piibleid, mis sisaldavad kuni 5000 üksikut pilti. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski. Stiililiselt rafineeritum ja realistlikum, aga perspektiiv ja maastik puuduvad. 13. sajandi teisel poolel klaasimaali mõju vaibub, miniatuuri tekib arhitektooniline eletment. Igal pool esinevad roosid, neliksiirud, ehisviilud, tabernaaklid jne. Figuuride stiili mõjutab kaasaegne plastika. Toonid muutuvad selgemaks ja õrnemaks. Joonistused on rohkem rafineeritumad ja detailid realistlikumad. Initsiaalidest hargnevad dekoratiivsed lisandid: väädid, oksad ja lehed, mis ümbritsevad tervet lehekülge. Äärekaunistuste keskel on sageli humoristlikud satiirilist laadi väikesed figuurid ja grupid. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda
Nad olid marmorist, üleelusuurused. Varasemad kurosed jäävad neljakandilise kivitahuka raamidesse. Hilisemad kurosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav.Liikumist väljendavad skulptuurid: ülakeha otsevaates, jalad profiilis. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. · Aegina Aphaia templi ehisviilud Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta 2 Klassikaline ajajärk 480-323 eKr · Kujutatakse keerukamaid liigutusi. · Kujud on vaadeldavad igast küljest. · Nägudel ei ole enam tardunud ,,arhailist naeratust" · Hakatakse kasutama kontraposti. Inimese keha toetub seistes ainult ühele jalale (tugijalg) ja
Algselt oli tegemist linnuse kiriku osaga, kuhu oli õigus siseneda vaid vaimulikuseisusest inimestel. Ruudukujulise põhjaplaaniga ruumi keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiniss. Mõlemad on kujundatud rikkalikult ja väga tugevalt reljeefsetena. Konsoolidele toetuvad kolmnurksed fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad. Nisside peal, fiaalide vahel on gooti krabidega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Kabel ,,Pikk Hermann": Peakorruse idanurgas pääseme kitsaid treppe kaudu Vahitorni (Pikk Hermann), mis enamiku uurijate arvamust mööda on ehitatud konvendihoonega samaaegselt, kuid linnuse viimaste kaitsjate viimase võimaliku kaitseliinina on muust konvendihoonest eraldatud sahtiga, mida 18. või 19. sajandil loodud legendi põhjal on hakatud nimetama Lõukoerte auguks. Enne peab
saj? Nimeta stiil ja stiili tunnused! (3)Nimeta 3 kuulsamat gooti katedraali Prantsusmaal. Ehitati katedraale. Gooti stiili kõige silmatorkavamateks tunnuseks on teravkaar ja roidvõlv. Jumalaema kirik (Notre Dame) Pariisis, Amiensi katedraal, Chartesi katedraal, Reimsi katedraal. 8.Õpi lugema põhiplaane. Leia plaanilt pikihoone, transept, koor, löövid jne. Erista lõiget plaanist. Erista basiilika tüüpi kirik kodakirikust. 9.Tunne gooti läänefassaadi:portaalid, ehisviilud, roosaken ja kuningategalerii. Mis on vitraaz? Vitraaz on klaasimaal, võib olla ka klaasitükkidest kokkupandud mosaiik. 10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Romaani skulptuurid olid peamiselt reljeefid, ehk arhidektuurist sõltuvad. Reljeefid õpetava ja jutustava sisuga. . Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna, tegelased äratuntavad tingmärkide näol. Sageli kaunistas
Läks moodi võlvide varustamine kõrvalroietega, nii tekivad tähe- ja võrgukujulised võlvid, millel olid tihti allarippuvad päiskivid. Tavalise teravkaare esineb veel korvkaar, eesliselg- e roodkaar, madal teravkaare tjuudorkaar. Tihti puudub trifooriumaknad on tavaliselt väga laiad, varustatud rikkaliku raamistusega ja akendes esinesid tihti motiivid, mis meenutasid kalapõit ja tuule käes liikuvat tuleleeki, millest on tuletatud ka stiili nimetus. Arvukad viilud, tornikesed, ehisviilud, balustraadid, nisid, veesülitid ja fantastiliselt mitmekesised skulptuurkaunistused katavad kogu ehitist kui kivipits. Paljud hilisgootika ehitised on säilinud Roueni`s (linn-muuseum) Roueni katedraal, Saint- Oueni kiriku piki-ja risthoone ja Saint- Maclou kirik. Pariisis on tuntumad ehitised Saint- Severini kirik Vincennes`i lossi kabel. 13.saj oli kogu Euroopa gooti arhitektuuris kohalikest erinevustest hoolimata kujunenud küllaltki ühtne vormi- ja ruumikeel. Kõige
Pärja keskmine kabel oli teistest suurem- Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Ruum mõjus õhulisema, avarama ja vabamana ja pilk võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart
Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega. Skulptuur Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani -
Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlilllikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelititse kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistes niides - nn kuningategalerii. Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata SKULPTUUR: Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised
Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt ülespürgivad tornikesed (nn. fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike 5 haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (nn. vimpergid). Portaalid nagu kutsusid sisse astuma, nad koosnesid mitmest ,,üksteise sisse" astetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides nn. kuningategalerii. Tornikiivrid jäid sageli keskajal lõpuni ehitamata. Ülaltoodud kirjeldusele vastavad aga üksnes Pariisi ümbruse (gooti stiili sünnipaiga) kirikud,
· kaetud justkui kivipitsiga · roosaken · portaalide kohal teravnurksed ehisviilud N: Reimsi katedraal, Doodzide palee Veneetsias Skulptuur · kohmakas · nägude kujutamine · ebaloomulik habe realistlikum ja juuksed · figuurid pikad,
Ruudukujulise phiplaaniga ruumi keskel toetab vlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiorv. Mlemad orvad on 10 rikkalikult kaunistatud: konsoolidele toetuvad fiaalidega (saleda tornikese taoline kaunistus) rippsambad, nende vahel orvade kohal on gooti krabide (lillede ja lehtede kuju järeleaimav ehismotiiv) ja kolmiksiirudega kaunistatud vimpergid (ehisviilud). Kuigi pisut kannatada saanud, on säilinud keskaegne kivist altarilaud. Rdu (kantsel) kirdeseinas on hilisemat päritolu. Kabeli loodeseina on müüritud kolm Tallinna meistri Reynkeni poolt 1515. a. paiku loodud dolomiidist vapitahvlit. Keskmisel näeme taas piiskopkonna ja linnuse sümbolit - kotka kujutist. Loodetiivas asuvad piiskopi eluruumid . Nurgatuba ja "magamistuba" on algselt olnud üks ruum
Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Gooti SKULPTUUR Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks
sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur kirikute kaunistamine .Kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset. Selle perioodi Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema plastika on eriti suursugune, pidulik ja pühalik ning selles mõttes eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja
teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu · Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi · Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv) · Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar) · Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar) · Nt Roueni linnas Normandias Siiski linnuste ja linnade ehitamine
o Miniatuurmaal XIII saj · Suur õitseng o Keskus Pariis Ülesanne endiselt sama illustreerida piibleid ja psaltreid Moodi lähevad läbinisti illustreeritud piiblid Stiil muutub realistlikumaks ja rafineeritumaks Suurt rolli mängib arhitektooniline element · Kõikjal roosid, ehisviilud, tabernaaklid jne 16 Toonid selgemaks ja õrnemaks Realistlikumad detailid Jean de Pucelle · Uus etapp o Pildid teksti sees või täidavad lehekülje alumise osa o Tahvelmaal Võrdlemisi elav tegevus
Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle koha juurde, kuhu suundusid roided ning ühendati tugikaarte abil seintega. · Jumalakoda pidi olema võimalikult kõrge. Sammastele liideti poolsambad kimppiilar. Vitraazid tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte-Chapelle) · Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne. Dekoor on rikkalikum vitraaziga suur roosaken ja portaalide ehisviilud. · Hilisgootika Kirikute kaunistamine arenes veelgi, detailide rikkus, dekoor kattis kogu ehitist. · Tähtsamad gooti kirikud o Notre-Dame (Jumalaema kirik) Pariisis o Chatres, Reims, Amiens, Rouen o Kölni toomkirik o Canterbury, Yorki, Salisbury, Lincolni katedraali, King's College kabel Cambridges o Milanos, Itaalias (ei puudutanud eriti Itaaliat) SKULPTUUR
Vt edasiste kirjandusviidetega Läänemetoobid: kreeklaste ja http://en.wikipedia.org/wiki/Priam's_Tr amatsoonide võitlus easur Põhjametoobid: Trooja sõda Idametoobid: jumalate ja gigantide Käsitluse struktuur võitlus 1) millest koosnes ja mida sümboliseeris objekt antiikmaailma Parthenoni tempel: ehisviilud jaoks, Idapoolne ehisviil: Athena sünnib 2) kuidas pärandiobjekt unustusse Zeusi peast vajus ja Läänepoolne ehisviil: Athena ja osaliselt hävis, Poseidoni võitlus 3) kelle poolt, millal ja kuidas antiikne objekt Parthenon hilisantiigis ja pärast taasavastati ja maailma antiikaega
BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur *austati antiiki *sambad, poolsambad, pilastrid, ehisviilud, karniisid, niss skulptuuriga) *elemente kuhjati kokku(nt kõrvuti pilaster ja poolsammas, pealistikku kaks ehisviilu, skulptuurid isegi katuste servadel) *nagu arhitektid oleksid kaotanud mõõdutunde *ehitusmeistrite eesmärk: pakkuda midagi uut, teha hoone atraktiivseks. *ei sallitud sirget joont *voluut-rulluvate otstega detail-populaarne, mis ühendas kahte korrust *fassaad ei olnud tasapinnaline *värviliste kivide kasutamine *sise: ruumid ovaalsed, suurimat ja keskmist kattis kuppel
kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken, sellest kõrgemal nn. kuningate galerii. 15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid
Kesklöövide kõrgus kasvas. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist akendega katta. 4.Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Kuulsamad katedraalid Prantsusmaal on Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres'i katedraal ja Reimsi katedraal. 5.Õpi lugema põhiplaane. Leia lk. 138 põhiplaanilt tornid, transept (põikhoone), kooriümbriskäik kabelitepärg. 6.Leia Reimsi katedraali läänefassaadilt portaalid, ehisviilud nende kohal, roosaken ja kuningategalerii. 7.Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1.Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey, see on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2
Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis nad asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugikarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (lääne) kõrval ja veel üks võike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid), nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistes nissides nn kuningate galerii. Ülaltoodud kirjeldusele vastasid vaid Pariisi ümbruse kirikud, Prantsusmaa ülejäänud osades kujunesid välja omapärased gooti arhitektuuri koolkonnad. 15. ja 16
annaabi.ee 
