Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia ba...
·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine'' ·''Lemminkäise ema'' ·''Sampo kaitsmine'' ·H. Simberg ·käsitles rahvaluule tõsisemaid teemased ·''Haavatud ingel'' ·''Surma aed'' Venemaa
KUNSTIAJALUGU 12.Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne- Eesti ja Saaremaa 2. Kesk- Eesti 3. Tallinn ja Põhja- Eesti 4. Tartu ja Lõuna- Eesti Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit. Lääne Eesti ja Saaremaa: · Lääne Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis. · Palju head looduslikku ehitusmaterjali paasi, dolomiiti · Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelöövi...
5. Nimeta Tallinna keskaegsed kloostrid- Püha Katariina klooster, Püha Miikaeli nunnaklooster, Padise lähedal mungaklooster, Püha Brigitta ehk Pirita klooster. 6. Kindlasti leidub sinu kodukandis või maakonnas mõni vanem kirik. Kuidas seda kirikut nimetatakse? Millal see on ehitatud? Otsi internetist selle kiriku pilt ja aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1. Nimeta 3 linnuse põhitüüpi, mida vallutajad ehitasid keskajal Eestisse. Too näiteid: a) Neemiklinnus, nt Mädara neemiklinnus b) Tornlinnus, nt Kiiu ja Vao tornlinnus c) Kastell-Linnus, nt esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 2. Missugune linnustüüp sai valitsevaks 14. saj. Kust saadi selle eeskujud? Kus ehitati esimene seda tüüpi linnus Eestis
*Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast,et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus 2) Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorrulised
Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis. · Kesk-Eesti maakirikud on suuremad (3-löövilised) ning ehitatud hiljem (14.-15. sajandil). Neist vanim on Ambla kirik (ehitatud 13. sajandi lõpus). Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel). Tuntud on ka Suure-Jaani kirik Viljandimaal ja Haljala kirik Lääne-Virumaal.
märganud seal ka mõnda basiilikat? Toomkirik, Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks. 9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud? - 10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik - Ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik - Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast
Kivid kiviaedade tarvis on kogutud põldudelt. Põllutöö kõrval etendas saare rahva elus olulist osa kalapüük. Peremeest hästi teeninud paat pandi tervena kiviaiale "vanaduspuhkust" pidama või põletati jaanitulel. Koguva küla Tooma talus on kirjanik J. Smuuli memoriaalmuuseum, millest on nüüdseks välja kasvanud kogu saare rahvakultuuri esitav Muhu Muuseum. Küla vanimad säilinud hooned on aidad - mõned neist osaliselt koguni 18. sajandist 7 . Muhus Liival asub ka Eesti ilusam maakirik, mis on üks vanemaid säilinud kivikirikuid Eesti aladel- ,,Püha Katariina Kirik"8. See kaunite proportsioonidega ehitis on oivaline näide varagooti stiilist ning bütsantsilikest seinamaalingutest. Kirik on kaunistatud Viimse Kohtupäeva teemaliste maalingutega, mis on kahjuks hävimas9. Säilinud on neist ainult vähesed fragmendid - peamiselt kooriruumis. Kirikus on silmapaistva hoolikusega tahutud raiddetailid
19saj ehit kooriruum varem ülikol raamatukogu. Jaani kirik- tart kõige vääruslikum ehit 3löv basilikaalne, põhjaosa valm 14.saj. hoone teeb erilisek ülirikkalik terrakotast ehitusplastik (terrakotaskulp algselt olnud üle 1000) 1944. pommit tekkind tulekahj muutis kirik varemeiks,hetkel restaureeritaxe. L-Est maapiirkond levis 3-löv kodakirikutüp. Kahjux on seal keskaegsed ehit hilisematest sõdadest enamasti purust v muudet vormidest taastat N: Nõo kirik- ainuke basilikaalne maakirik- Urvaste. L-Est kodakirik on suht suure ruudul lähenev kooriruumig ja lühikese ja laia pikihoonega. Profaanarhit Tlin- raekoda-keskne ühiskon hoone-kehast jõuka linna enesekindl ja väärikst. Kindlusetaol hoone,et oleks kaitset ja kaubalaox. Hakat ehit 13.saj lõpus. Põ ilme sai 15saj algus 1402-1404.a siis ehit ta idaviilule 8tahul torn. I korus arkaadkäigu taga olid kaubasaal ja piinakamber, keldris laoruumid ja veinikelder. II kor asus kodanikesal,
2008 seisuga) Rapla vallas on 38 küla, 3 alevikku ja 1 linn Rapla linn. Rapla valda ja linna ei ole Eestimaa ühestki äärest kauge tulla, ligipääs on igast ilmakaarest. Kõige rahvarikkam asustatud punkt Rapla linnast on poolesaja kilomeetri kaugusel asuv Eesti pealinn Tallinn. Tallinna poolt maanteed pidi tulijale hakkavad seitsme kilomeetri kauguselt silma kaks hõbedast tippu. See on 1901.aastal ehitatud Rapla MaarjaMagdaleena kirik, ainus kahe torniga ilusaim ja uhkeim Eestimaa maakirik, mida välismaalased on nimetanud katedraaliks. Tulla võib maanteed pidi, raudteed pidi valla piiridesse jääb Hagudi ja Rapla raudteejaam, siit edasi saab Pärnu ja Viljandi poole, kui nimetada tähtsamaid kohti. Siinkandis Kuusikul on talvel Eestimaa kõige külmem paik. Kunagisest Alu rüütlimõisa kirikukülast on tänaseks saanud Tallinnalähedane ligi kuue tuhande elanikuga väikelinn Rapla, maakonna ja valla suurim keskus, oma
ukse või aknaavad kõrvuti teravkaarsetega (üleminekustiil, seal romaani stiil poole ehituse pealt läinud gooti stiiliks). Mõlemad kodakirikud (tuntud ka kui saalkirik, kuna lööve tegelikult pole, on üks suur saal) Muhu kirik Muhu saarel- puhas gootika, saalkirik. Hästi säilinud ka Haapsalu losskirik (Haapsalu piiskopi residentskirikuks, teine oli Kuressaares, pole säilinud), saalkirik. Karja kirik Saaremaal- rikkalikumalt skulptuuride ja maalidega kaunistatud maakirik. Teistes maakirikutes pole säilinud suuremas mahus seinapinda. Põhja-Eestis ühelöövilised kodakirikud maal. Linnades (Tallinn, Narva, Rakvere) ka suuremat basiilikat. Tallinnas mitmed väga suured basiilikad. Maal valitseb ühelööviline kodakirik, võib kohata ka kahelöövilist ja isegi kolmelöövilist (haruldased). Kodakirikute puhul eristavaks löövide arv. Maal asuvatest omapärane Keila kirik, kahelööviline. Tallinna Pühavaimu kirik kahelööviline.
15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür,
15. Saj muudeti kõik basiilikaks. Ehitiste üldilme lihtne ja kaine. Vormirikkus ei levinud. 4. Tartu- ja Lõuna-eesti: Tartus on järel Toomkiriku(eh.13.-16.saj) ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik oli basiilika, kahe torniga, kooriga. Jaani kirik oli kolmelööviline basiilika, valmis põh. 14.saj. Ülirikkalik terraskotast ehitusplastika. Lõuna-eestis levis kolmelööviline kirikutüüp. Urvaste kirik- ainus säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis. 2. Ilmalik arhitektuur: 3-tüüpi linnused: neemiklinnus(müür ehitati piki mäeharja), tornlinnus( väiksemale kaitsemeeskonnale), kastell-linnus(nelinurkse müüriga piiratud ala).Paljud linnused olid tegelt segatüüpi. 14. Saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone(nelinurkse sisehooviga, tavaliselt 3korruselised).Ainuke keskaegse vormi säilitanud konvendihoone on Kuressaares. Linnakindlustused Tallinnas: linnamüür,
Valma on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana. Järve ulatuval nn. Saba nukil on kindlaks tehtud kiviaegne asulakoht (III a.t. e.m.a.), kus haudadest leiti vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbruse elanike kohta. Valma sadam on suuremaid järvel, vajalikul määral süvendatud, juurdekuuluvate hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Valma lähedal on supelrand ja Raudsepa dendropark. Kolga-Jaani kirik Ristija Johannesele pühendatud gootistiilne maakirik on üks lõunapoolsemaid Kesk-Eesti suurtest keskaegsetest paekiviehitustest. Arvatavasti rajati kirik 14. sajandi algupoolel dominiiklastele iseloomuliku lihtsa jutluskirikuna. Ühelööviline kirik võlviti nähtavasti 14. sajandi lõppveerandil Tallinna meistri juhatusel. Põhjasõja järel jäi kirik kauaks varemeisse. Suurema ümberehituse käigus 1875. a. püstitati ka 45 m kõrgune läänetorn. Aastail 1890-
See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17. Sajandil ning 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu. · Jaani kirik. Kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Saj. · Lõuna Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ainsana on säilinud Urvaste kirik basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi: · Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana · Tornlinnus sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja
Hanila vallas on keskajal ehitatud Hanila Pauluse kirik ja Karuse Margareeta kirik. Noarootsile lähimad keskaegsed kirikud on Püha Katariina kirik, Lääne-Nigula kirik ja Haapsalu lossikirik. 10.Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik? Tartu Jaani kirik on ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega. Urvaste kirik on eriline, sest on Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama? Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. 2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest? Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast
frangilikku kirikumudelit. Mõnikord nimetatakse seda ka gallo-frangi mudeliks. Iseloomustab kahte vormi, mis kokku saavad, s.h Gallialik vorm on senine riigikiriklik Rooma kristluse kord (piiskoplik kord). Kuuendal sajandil on see võrdlemisi levinud, kasutusel on ka ladina keel. See tähendab, et ühes läänegootide ja nende mõju kadumisega kaob ka rahvakeelne jumalateenistus ning domineerivaks saab ladinakeelne. Teine pool mudelis on frangilik mudel – maakirik. Ehk et sinodid ei ole puhtalt kirikusisesed üritused, vaid toimuvad kuninga kutse peale, kuningas kinnitab kõik otsused jms (sisuliselt sama, mis oli Rooma keisril). Need kaks süsteemi ühendatakse – struktuur gallialikust ja õigused (ilmaliku võimu) frangilikust mudelist. Toimub kiriku riigistamine. Päris ilma kirikuõigusteta see ei sünni, võideldakse, asüüliõiguse eest. Kirikule tuleb anda tegus vorm ja vundament. Kirik nõuab igavese õndsuse eest maad –
provintside järgi (piiskopid, kes on allutatud metropoliitidele). Selle pärandi hulka kuulus ka ladina keel, milles koostati kõik sinodaalaktid ja mis lõi läbi germaanlaste seas kui liturgiline keel. See tähendas, et rahvalik germaanlik liturigia kadus pildilt. Frangi mudel tähendas eelkõige maakirikutüübi kasutusse võtmist. Kohalikud sinodid ei olnud enam vaid vaimulike koosolekud, vaid sinna kutsuti ka kuningas ja teisi ilmikuid. Võeti üle maakiirkutüüp. Maakirik kuulub vastava maa omanikule ja mitte Roomale. Kärbitakse vaimulike autoriteeti ja tekib kuninga vahetu suhe oma piiskoppidega. 7. sajandiks oli Frangi kirikumudel muutunud peaaegu bütsantslikuks sümfooniaks, kus riigivalitseja on ka kiriku tegelik valitseja. Läänes ei püütudki sellist võimusüsteemi teoloogiliselt seletada ja sellega ei kaasnenud ka sakramentaalset hiilgust. Samas säilis kiriku soov ühiskondlikult kaasa rääkida, näiteks nõuti kuningalt
Kesk-Eestis: *A m bla kirik *Koeru kirik *JärvaPeetri kirik *Türi kirik. Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik. Tartus: *Too mkirik *Jaani kirik. Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster. Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus. Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüpkonvendihoone, oli pärit Preisi maalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kol m e korruselised. All olid majapidamisruu mid, üleval kaitsekorrus, aga teisel
annaabi.ee 
