Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: · Arhailine ehk vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr · Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudnmatud Kurose skulptuurid: · Tavaliselt alasti. · Vasak jalg ees. · Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. · Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). · Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. · Esineb peamiselt dooria polistes. · Sageli leitud haudade juurest. · Tõenäoliselt kujutas apollonit, või esindas üldist ideed ideaalsest Kreeka kodani...
Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata. · kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga. · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada. Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu.
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proports...
1.Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunst? Arhailine -600-480 eKr. Klassikaline 480-323 eKr Hellenistlik 323-30pKr. 2.Vanakreeka stiili ja millest on tulnud nende nimed? Dooria(hõim) joonia(maakond ,hõim), korintose (koht) 3.Milles seisneb vanakreeka templite tähtsus? Templitest võtsid eeskuju teised rahvad. 4.Mis on Parthenon ja kellele ta on pühendatud? Ateena linna kaitsejumalannale Athenale pühendatud tempel. 5.Missugune muutus toimus klassikalise ajajärgu skulptuuris? Võeti kasutusele kontrapost(tugijalg ja nõjajalg ), hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi poosidel, igast küljest ilmekad, näod tõsised ja rahulikud. 6.Milles seisneb vanakreeka vaasimaali tähtsus? Tänu vaasimaalidele teame, missugused olid ja millega tegelesid kreeklased. 7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uu...
müristamine (jumala võimsus), selge, sinine taevas, pilvede sülesta (jumala silme all, jumal kaitseb keelt), Jumalat tähtede alta - ideaalsuse otsimine Allmaailma rõhutamine: maha on langemas, must, pime udu - süngete värvide tähendus, udus ujumine - teadmatus, näiliselt võimatu otsimine Luuletus on väga kujundlik ning piltlik, kohati kahetähenduslik. Ühelt poolt kajastub luulest tugev entusiasm, mis on eesti keelele kui tugijalg eksisteerimiseks ning vastupidamiseks igas olukorras (sõjad, näljad, rahvaarvu kahanemine). Teiselt poolt tundub mulle, et kuigi eesti keel on juba välja kujunenud, on K.J.Petersonil, Eestimaa patrioodil, sisimas kartustunne kaotada see väike tagasihoidlik rahvus ning meie keel. Eesti rahvas võis elada küll teadmatuses, kuid säilitas oma isiksuse ning seetõttu võime öelda iga hommik oma kaaslasele selges eesti keeles :"Tere hommikust!"
Vana-Kreeka skulptuurid ja templid Vana-Kreeka arhailise, klassikalise, hellenismi ajajärgu skulptuurid 1. Arhailine ajaperiood 2 põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kora (neiu kuju). Kuros Tavaliselt alasti. Vasak jalg ees. Käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas. Musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud). Nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti ideaalsete proportsioonidega. Sageli leitud haudade juurest. Kore Kogu keha kaetud kandadeni ulatuva rüüga. Käed kõrval või rinna ees. Tavaliselt lokkisjuukselise soenguga. Näol nn. salapärane arhailine naeratus. Esineb peamiselt joonia ja atika kunstis. Arvatakse, et kujutab Persephonet (aastaaegade vaheldumine). 2. Klassikaline ajajärk Kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud on va...
Museion-muusade tempel Parthenon- tempel Oresteia- Aischylose II triloogia Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja Aleks Suur-336-323, Egiptus(seleukiidide riik),väike-aasia, makedoonia
*KORINTOSE STIIL (sambad eriti saledad, kapiteel on ehitud taimevormidega) *Kapiteel- samba pea SKULPTUUR *materjalid (marmor, pronks, puu, mis kastud elevandiluust plaatidega) *ARHAILINE AJASTU- egiptuse kunsti mõju, figuurid seisavad sirgelt , käed rusikas kõrval, vasaks jalg veidi ette astumas, näol kramplik naeratus, figuurid alasti (kouros) *KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest vaatamiseks, näod tõsised, tugijalg, anatoomiline ja looduslähedus *Pheidias *Pilykleitos (Odakandja)- ideaalne kehatüüp *Myron (Kettaheitja) *HILISKLASSIKALINE AJASTU- rõhutati dramaatikat, skulptuurid rahutud, saledamad, graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad,
TEHNIKA Jalgpalli tehnikaelementide õppimist alustatakse palli kontrolli omandamisega. Palliga liikumisel on oluline kehaasend keha on kergelt kummardunud ette palli kohale ja mängija on justkui palli peal ja pall tema all. Kui pall pole keha all, vaid eespool, pole pall päris mängija kontrolli all ja vastane võib selle kergesti ära võtta. Olukorras, kus pall pole mängija ees, on keha liiga püstises asendis. Keha peab olema kaldu selles suunas, kuhupoole ollakse palliga liikumas. Tugijalg on palli kõrval, põlvest kõverdatud ja keha raskus on tugijala peal. PALLI KONTROLLIMINE/ TRIBLAMINE Palli kontrollimisel/triblamisel kasutatakse kõige sagedamini jala sisekülge. Oluline on tabada palli õige kohaga. Tugijalg peab olema palli kõrval ja suunatud sinna, kuhu löögijalg palli tõukab. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et löögijalg palli saadaks. Siseküljega vedamisel peaks palli puutuv jalg olema tugijala suhtes 90 kraadise
Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata. · kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga. · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada.Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur
vastastikku üksteisest sõltuvad. 3.skulptuur: · Muutus vabafiguurides: kaob tardunud poos, kujutatakse keerukamaid liigutusi. Kujud ilmekad igast küljest.Kaob grimassitaoline naeratus ja kujude näod on tõsised,rahulikud. Kujuneb klassikaline näotüüp-see tähendab, et nina ja laup on ühel joonel, sügaval asetsevad silmad, väike täidlane suu. (juuksed lainelised, ilus keha, riided kujutatud nii, et ilus keha aimatav). · Tugijalg (keha toetub põhiliselt ühele jalale, teisele ainult nõjatub) · Skulptorite põhiülesanne on luua ilusaid jumala kujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr)
kreeka ehitusstiil , mis tekkis 5. Sajandi keskel enne meie aja Kreeka lõuna- ja kagupoolses mandriosas ning sai nime Korintuse linna järgi. Stiiliõitseng oli keisiriigiaegses Roomas. Stiilid erinevad peamiselt sammaste ja kujunduse poolest. Kreeka skulptuurikunstis kasutati meetodit, mis aitas teha keerulisemaid poose skulptuuridel. Seda kutsuti nõjajala meetodiks, kuna keha raskus toetub ühele jalale, teine jalg on lõdvalt. Üks on niinimetatud tugijalg, teisele ta ainult nõjutab niinimetatud nõjajalg. Rooma kunstis oli suur mõju just kreekal, sellel on ka teatud omapärasus olemas, mis avaldus enamasti arhitektuuris. Roomlased kasutasid palju kaari ja võlve, nii sai ehitada suuri ehitisi nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud
VANA-KREEKA SKULPTUUR VANA-KREEKA SKULPTUUR ON EHITISEGA SEOTUD RELJEEFID JA KUJUD NING VABAFIGUURID. KEDA KUJUTATI? Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. VÕRDLE VANA-KREEKA KOLME ERI AJASTU SKULPTUURI. Kolm perioodi ka skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr 1.Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas musklilise ja tugeva, proportsionaalse kehaga (esialgu ei olnud proportsioonid loomulikud) nägu suhteliselt ilmetu, kuid samuti "ideaalse...
Sparta koolkonnas ...hinnati alasti sõdalaste kujutamist. See oli ideaal. Poosid kindlad, rahulikud, samas vabad, loomulikud. POLYKLEITOS Peateemaks oli võistluse võitja atleedi kujutis. Figuurid on täiuslikud, mõõdukalt suursugused, esindavad raskesti saavutatavat ideaali. Skulptuurid on antatoomiliselt täpsed. Kuulsaim teos: ,,Odakandja" (kontrapost on täielikult lahendatud) Kontrapost Inimese keha toetub seistes põhiliselt ühele jalale - tugijalg ja teisele ainult nõjatub-nõjajalg. Muutustele allub kogu keha. Hakati jäljendama skeletiluude asendeid ja lihaste pinget. Ateena koolkond Ateenas oli kreeka plastika suurim keskus PHEIDIAS ... viib kreeka skulptuuri täiuslikkuseni Tal olid head suhted Periklesega ning ta mängis juhtivat osa Ateena kunstielus. Kuigi tänapäevani ei ole säilinud ühtegi teost, mis oleks tema kätega loodud, annavad Partheoni (ehitatud 447 -438 eKr) skulptuurid edasi tema tõekspidamisi.
paindlikkuse tõttu. Põrgatatakse ühe käega käsi vahepeal vahetades. Kahe käega palli puutudes põrgatamine lõppeb. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sellisel juhul valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sellisel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib korvi visata ühe või mõlema käega. Ajareeglid Mängu normaalaeg koosneb neljast 10 minutilisest veerandajast. Esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda veerandaja vahel on 2-minutiline paus. Teise ja kolmanda veerandaja vahel on 15-minutiline vaheaeg. Lisaaega kasutatakse juhul kui normaalaja lõpus on punktiseis viigis
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski (biomehaanika..nurgad, kiirused) ? Kuuli nende osa ei ulatu stardijoone peale või väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest kõrvalrajale. Jalatugede kaldenurk peab olema vR – release velocity- äratõukekiirus võistleja soovi kohaselt reguleeritav. Tõukejalapakk aR – angle of release- äratõukenurk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid hR – height of release-äratõukekõrgus võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on g – gravitational acceleration- kiirendus laugem (u 45°) RD – release distance- äratõukedistants d – distance thrown- tõukekaugus Asend „Kohtadele“ Kuuli hoie Kuuli hoitakse näppudel, mitte
- suur tuharalihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas (piiravad puusa painutust) - sääremarja kolmpealihas (piirab jala sirutust, ette kaldumist) - Lülisambasirgestaja, pea- ja kaelarihmlihas, trapetslihas (väldivad kere kaldumist ette) 28. Klassikalise suusasammu anatoomils-funktsionaalne analüüs 1. VABALIBISEMINE – keha raskus eesoleval jalal (tugijalal), teine jalg taga, keppidele ei toetuta. Faas lõpeb tugijala vastaskäe kepi löögiga lumme. Puusaliigese painutus - tugijalg: Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas Vabajalg puusaliigesest sirutatud! Põlveliigse painutus (kergelt) - tugijalg: Kontsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas,
põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab liikudes seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata. · kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga. · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada.Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad,
Vanakreeka kunst Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel Kreeklastel oli kõrge enesehinnang Teisi inimesi nimetati barbariteks Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Tem...
• Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hooliigutused on aktiivsed, kuid lõdvestatud. Tugijalg liigub sööstlikult taha (et minimeerida maandumise pidurdavat toimet) 5. Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu stardijoone peale või kõrvalrajale. Lähtepakud peab paigaldama nii, et need sobiksid jooksale ja vastaksid ta kasvule ning kehalistele võimetele. Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest (kaldenurk 45-50), tugijalg 1-1,5 pöida esimesest pakust (kaldenurk (50-60). 6
Vana-Kreeka kunsti perioodid Kreeka kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr. Sellest edasi järgnes kolm perioodi, mida nimetatakse arhailiseks (600-480 eKr.), klassikaliseks (480-323 eKr.) ja hellenistlikuks(323 eKr.-30 pKr.). Arhaline periood oli inspireeritud Egiptuse ja Mesopotaamia kividest tehtud monumediskulptuuridest, mida hakkasid valmistama samuti kreeklased. Sealt kasvas välja kaks põhilist skulptuuritüüpi: kouros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. Nende skulptuuride põhitunnusteks võib nimetada 1) tavaliselt alastiolekut 2) vasak jalg on ees 3)käed ripuvad keha kõrval, peod kergelt rusikas 3) keha on muskliline ja tugev ning proportsionaalne 4) nägu on suhteliselt ilmetu, kuid samuti ,,ideaalsete proportsioonidega". Neid esineb tavaliselt dooria polistes, sageli leitud haudade juurest. Kujud kujutavad tõenäoliselt apollonit (valguse- ravi-ja luulejumal), ...
Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised. Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel. *Pheidias Akropoli skulptuuride peamine autor. 4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu. Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu.
Egiptuse kunsti mõjud. 3. Kes olid kauros'ed ja kore'd? Kauros alasti meesfiguurid Kore riietatud naisfiguurid 4. Millise suure muutuse skulptuuris tõi kaasa klassikaline ajajärk? Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi, kujud olid ilmekad igast küljest, näod tõsised ja rahulikud, kujutati skeletiluude asetust ja lihaste pinget väga loomulik ja looduslähedane. 5. Millega seostad terminit ''kontrapost''? Vabale seisangule, kasutusel tugijalg ja nõjajalg. 6. Nimeta paar kuulsat skulptuuri, mis väljendavad hästi liikumist. Kettaheitja, odakandja, kaapija. 7. Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? Kus seda peamiselt kasutati? Reljeegid (kõrg), ehitusplastika. 8. Kirjelda Parthenoni reljeefe. Mis teemat need kajastasid? Kreeklased võitlemas kentauride ja amatsoonidega, võitlus tasavägine ja raske. 9. Oled nüüd kokku puutunud kuue vanakreeka skulptori loominguga (Polykleitos, Myron,
otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Käimine Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlus Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100 m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400 m jooks, teisel päeval 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval on kavas 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200 m jooks,
on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile. Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni. Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on kontakt, liikumine palliga, põrgatamine ja ajapiirangud. · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada. Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda. Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga). Mängijate positsioonid: Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel
kõige soodsam variant. Kui laulja või pillimängija soovib laval tähelepanu võita heas mõttes, peab tal olema musikaalsust, vähemalt elementaarne ettevalmistus, millele saab üles ehitada professionaalsuse saavutamise. Sama lugu on ka kehaliste liigutustega, liikumisvõlu saavutamisega. Ka siin on tarvilik algharidus. Selle avalduseks on rühikuse säilumine vaatamata tegevusele ja näiteks, intensiivsetele tantsuliigutustele. On veel paljugi spetsiifilist, nagu näiteks see, et tugijalg jääb sirgeks kui teist jalga tõstetakse jne. Professionaalsuse poole viib oskus liigutussisese tempo muutmiseks: kord liigutust kiirendades, kord aeglustades, luues meeldiva sujuvuse ja elastsuse liigutustes. Kui laulja lisab oma esinemisele tantsuliigutused, siis võib ta sellega juurde võita või kaotada. Tavaliselt meil tekib lihtsalt soodne või ebasoodne mulje liikumisest. Asjatundja taipab
ettevalmistust. Grupi harjutused: * sääretõstejooks- puudutada kannaga tuharaid ja harjutust sooritada 20–30 m. * pöiajooks- pöidade suur aktiivsus ja liikuvus ning sooritada harjutust 15 m. * kõrge põlvetõstejooks. Rõhutada reietõstet ja aktiivset rajalelöömist ning harjutust sooritada 20–30 m. * kõrge põlvetõstejooks koos haarava sirutusega põlve liigesest ja sooritada harjutust 20–30 m (Pöia liikumine peab olema aktiivne, tugijalg põlveliigesest Sirutunud). 13 Kokkuvõte Kokkuvõttes võib öelda, et igas kergejõustiku alas peab mõtlema nii tehnika peale kui ka kehaasendile. Samuti on väga tähtis ükskõik millist ala sooritades enne ja pärast teha grupi- ja venitusharjutusi. 14
3. Olenemata kohmakustest mõjusid alati õrnade ja sarmikatena. Muutus vabafiguuride kujutamises toimus klassikalisel ajajärgul , nimelt : 1. Kadus tardunud poos ja hakkagi kujutama keerulisemaid liigutusi. 2. Kui eelnevalt olid kujud olnud eest vaatamiseks, siis nüüd olid kujud ilmekad igas küljest vaadatuna. 3. Skulptorid hakkasid jälgima seisakust tulenevaid skeletiluude asendit ja lihaste pinget. Tulemuseks oli enneolematu looduselähedus ja väljenduse veenvus. 4. Kontrapost e. tugijalg, kui inimene seisab vabalt, toetud tema keha ainult ühele jalale, teisele ta ainult nõjatud. 500.a. e. Kr. valmis skulptor Polykleitose kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi ,, Odakandija" (teose nimi), mis sai inimkeha kujutamise normiks e. kaanoniks. Liikumist on väga hästi tabanud skulptor Myron oma teose ,, Kettaheitjaga" Leia kunstnikule õige töö! Praxiteles - ,,Hermes Dianysos-lapsega" Kore- alasti meesfiguur Lysippos - ,,Kaapija" Myron - ,,Kettaheitja"
Tsella väike ruum, kus oli Jumalakuju Propüleed väravehitis Vanakreeka skulptuur ARHAILINE SKULPTUUR · Kuros · Kore · Vasikakandja KLASSIKALINE SKULPTUUR · Loodi jumalakujusid · Kaunistati templid reljeefidega · Lisandusid olümpiavõitjate kujud Myron kettaheitja Laokoon trooja preester Polykleitos odakandja Poseidon merejumal Kontrapunkt tugijalg ja nõjajalg PHEIDIASE SKULPTUUR · Athena · Figuurid Parthenoni idaviilult · Ateenlaste pidulik rongkäik · Näod ei kajastanud tundeid PRAXITELES · Aphrodite · Hermes ja Dianysos · Apollon · Sile marmorpind · Marmorkujude pooside rikastamine Koturnid puukotad
Kui laulja või pillimängija soovib laval tähelepanu võita heas mõttes, peab tal olema musikaalsust, vähemalt elementaarne ettevalmistus, millele saab üles ehitada professionaalsuse saavutamise. Sama lugu on ka kehaliste liigutustega, liikumisvõlu saavutamisega. Ka siin on tarvilik algharidus. Selle avalduseks on rühikuse säilumine vaatamata tegevusele ja, näiteks, intensiivsetele tantsuliigutustele. On veel paljugi spetsiifilist, nagu näiteks see, et tugijalg jääb sirgeks kui teist jalga tõstetakse jne. Professionaalsuse poole viib oskus liigutussisese tempo muutmiseks: kord liigutust kiirendades, kord aeglustades, luues meeldiva sujuvuse ja elastsuse liigutustes. Kui laulja lisab oma esinemisele tantsuliigutused, siis võib ta sellega juurde võita või kaotada. Tavaliselt meil tekib lihtsalt soodne või ebasoodne mulje liikumisest. Asjatundja taipab koheselt kas
Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris. Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Seda võistlust peetakse nii maanteedel kui staadionitel. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval · 100m jooks · kaugushüpe · kõrgushüpe · kuulitõuge · 400m jooks Teisel päeval - · 110m tõkkejooks · kettaheide, · teivashüpe · odavise · 1500m jooks. Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte
Suusatamise põhikursus- eksamiküsimused!! 1. Mäesõidu elemendid Pöörded paigal: 1) Lehvikpööre (eest, tagant) – tõsta suuska pöiast; väikesed sammud; sama käsi-jalg liiguvad korraga; suusaninad/-kannad paigal; tekib „päike“ 2) Tõstepööre kõrvale – käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidepoolsele jalale; teine jalg ümber pöörata -> raskus sellele jalale -> kepid ja tugijalg juurde tõsta 3) Tõstepööre üle suusa (eest) - käed laialt keppidega seljast taha poole ja neile toetuda + keppidest eemal olevale jalale; keppidepoolne jalg üle tugijala suusanina viia -> kepid kõrvale tuua ja siis teine jalg ümber pöörata ja juurde tuua 4) Hüppepööre (toetusega keppidele ja ilma) – põlvist kõverduda ja kepid klambrite juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene su...
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata; · kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga; · palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas. Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada. Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid
tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 2830 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermõõt on 1213 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi. 4x100 m teatejooks joostakse algusest lõpuni omal rajal, 4×200 ja 4×400 m esimene ring joostakse omal rajal. 4×400 m teine jooksja ja 4×200 m kolmas jooksja peab jooksma omal rajal kuni tagasirge alguseni. Käimine Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. 7 Hüpped Kõrgushüppe postid asuvad teineteisest 4-4,04 m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30 mm läbimööduga latt kaaluga mitte üle 2 kg. Latt peab olema täiesti sirge. Kui latt on postide vahele hoidjatele asetatud, ei tohi see keskelt läbi vajuda üle 2 cm.Kõrgust peab tõstma korraga vähemalt 2 cm. Mitmevõistluses tohib kogu
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
vahepeal maad puudutamata. Erand tehakse kui mängija ebaõnnestub ja niiöelda pudistab palli.. Peatumine saab toimuda kahel viisil. Peatumine hüppelt leiab aset kui mängija lõpetab oma liikumise hüppega ja maandub kahele jalale samal ajal. Sellisel juhul, küll põrgatusõiguseta, valib ta tugijala ja võib soovi korral pöörelda. Teisel juhul kasutab mängija sammpeatust e õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu. Sellisel juhul tekib peatunud mängijale automaatselt tugijalg (liikumissuunas vaadates tagumine) ja ta võib soovi korral ümber selle pöörelda. Mängija võib palli sööta mõlema võib ühe käega. Niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. Ajareeglid ja aja kasutamine mängus Korvpalli määrustik sisaldab endas mitmeid piiranguid võistkondade ajakasutusele mängu jooksul.. Eraldi punktidena on nimetatud 24 sekundi, 8 sekundi ja 3 sekundi reeglit, mistõttu järgnevas kannavad need oma pärisnime "reegel"
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º). Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge. Mitmevõistlustest harrastatakse enim meeste kümnevõistlust ja naiste seitsmevõistlust. Kümnevõistluse kavva kuuluvad esimesel päeval 100m jooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 400m jooks, teisel päeval 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500m jooks. Seitsmevõistluses on esimesel päeval 100m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja 200m jooks, teisel päeval kaugushüpe, odavise ja 800m jooks.
Viimasega määratakse ja hoitakse rütmi. Tants, kus muusikal on sedavõrd keerukad rütmilised kujundid, ei ole ka sammude lugemine täiesti sirgjooneline. Põhifiguuride samm ettepoole algab muusikatakti teise veerandnoodi ajal. Rumba, tsa-tsa-tsaa ja salsa on mõneski sarnased ja peaaegu kõiki figuure selles tantsude trios võib kergete parandustega üle kanda ühest rütmist teise. Rumbas astutakse kõik sammud esmalt päkal, siis kandub raskus üle kogu jalale ja samas lähb tugijalg sirgu, kutsudes esile puusade liikumise külgsuunas. Rumba põhifiguurides kasutatakse lahtist tantsuvõtet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Palun tantsule" Lyndon Wainwright, Lynda King, Odamees OÜ 2006, lk. 10- 15, 150-153, 168-169, 192, 208-209. ,,Seltskonnatantsud ja tantsumängud" Ants Tael, Valgus 1984, lk 3-4, 6-9. http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika_tantsud
Vana Kreeka kunst (12.saj eKr) Kreeklased olid väga egoistlikud, sest pidasid jumalaid endaga sarnaseks. Väljaspool Kreekat elasid barbarid (madalama kultuuritasemega inimesed). Kreeka ajalugu ja kunst jagatakse kolmeks Arhailine 600-480 eKr Klassikaline 480.-323. eKr Hellenism lõpeb 30.eKr Kreeka kunstis valitseb kord ja mõistusepärasus, loogika. Arhidektuur- templite tähtsaimaks osaks olid sambad. Põhiplaan on ristkülik, selle peale on ehitatud kivist tempel, ei kasutatud siduainet. Kokku pandud nagu lego või metallklambritega. Templit ümbritsevad sambad, need on täpselt paika pandud, kui lühemas otsa on nt 6 sammast, ss pikemas osas on 6x2+1 ehk 13. Sammaste taga asub siseruum e naos, puuduvad aknad. Seal oli jumala kuju. Naose lagi oli puidust (kasetlagi). Dooria, joonia ja korintose orderid templitel. Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase...
vastase söödetud palli (see peab toimuma oma värava ja 22 m joone vahel) ja hüüab "Mark!". Mark'i võib saada isegi see mängija, kes on parasjagu palli püüdmiseks üles hüpanud, mõlemad jalad maast lahti. Mark'i sooritanud mängijal on seejärel õigus vabalöögile. Maastlöök (place kick) Pall pannakse vertikaalselt maha ja lööja üritab lüüa selle kahe posti vahele, üle põiklati. Tugijalg jääb pallist pisut kaugemale, löögijalg peab tabama palli võimalikult lähedalt, et anda sellele tõusev trajektoor. Maastlööki kasutatakse karistuslöögi ehk penalti sooritamiseks. Pildil: Pildil on toodud näide maastlöögist Põrkest palli löömine (drop kick) Lööja laseb pallil käest langeda ja lööb seda jalage hetkel, mil pall maast üles põrkab
seda ust Paradiisiväravaks. Vararenessanssi kuulasim meister oli DONATELLO. Tema looming on täiesti erinev gootikast ja tema oma töödes kasutas antiigitraditsioone ja püüab ühendada kaasaaegse kunstiga. 1417.a. valmib tal Pühajüri kuju, mis on üle kahe meetri kõrge marmorkuju, mis paigutati ühe kiriku välisseinas asuvasse nissi süvendisse. Kuju on pärast antiikaega esimest korda vabafiguur, ei ole seotud arhitektuuriga ja ka selle skultuuri juures rakendatud kontraposti tugijalg, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks. Kuju võib ka ilma riieteta hea välja näha, mis eristab seda gootis. Võrreldes antiikskulptuuriga see on individuaalsem ja psühholoogilisem. 1430.a. valmib tal pronksist Taaveti kuju, mis on peaaegu elusuurune. Populaarne kuju. Donatello Taavetit on kujutatud võitjana ja see oli tema üks esimesi figuure, mis on kujutatud alasti. Kuna ta imetles nooruslikku ilu kuju oli vastandatud keskajale, kus ihu näitamine oli patt
seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks. Mängija, kellel pole palli, võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Liikuma hakates peab pall puudutama maad enne kui tõuseb mängija tugijalg, ehk liikumise suuna arvestades tagumine jalg. Palliga liikudes tuleb seda põrgatada. Põrgatatakse ühe käega. Peatumine võib toimuda kahel viisil, ühel juhul kasutab mängija sammpeatust ehk õigust teha põrgatuse lõppemise järel kaks sammu või peatub kohe, pall käes hüppega. Mängija võib palli sööta mõlema või ühe käega, niisamuti võib ta visata korvile ühe või mõlema käega. (Korvpall 1) 2.7 Vead Määrusterikkumisi tuntakse korvpallis vea nime all
ja soenguga. 5. klassikaline ajajärk * Toimub suur muutus vabafiguurides kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. * Kujud olid ilmekad igast küljest (arhailise ajastu loodud kujud olid peamiselt eestpoolt vaatamiseks) * Kujud näod on rahulikud ja tõsised (mitte grimassitaoline naeratus) * Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega nn. KONTRAPOSTI rakendamine. kontrapost tugijalg ja nõjajalg. Kui inimene seisab vabalt, toetub tema keha põhiliselt ühele jalala (tugijalg) ja teisele ta ainult nõjatub (nõjajalg) . Kreeka skulptorid hakkasid jäljendama seisakust tulenevaid skeletiluude asendeid ja lihaste pinget tulemuseks oli enneolematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. 6. * ,,Odakandja" 5.saj keskel eKr valmis Sparta skulptori POLYKLEITOSe kontrapost on täiuslikult lahendatud
Neis on tajutav Egiptuse kunsti mõju; keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised; kreeklaste anatoomia oli kohmakas. Ideaaliks oli sportlik,lihases keha, kuoroseid kujutati alasti, koresid riietatuna. Mehe ideaaliks oli atleet,naistel riietus,ehted ja soengud. Eestpoolt vaadeldavad. Klassikaline aeg kaob tardunud poos, keerukamad liigutused, ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ja näod muutuvad rahulikeks ja tõsisteks. Hakati nn. kontraposti kasutama tugijalg (toetumine ühele jalale jne). POLYKLEITOS 'e ''odakandja'' ja MYRON'i ''kettaheitja''Kõrgreljeef, mis mõjub mahulise teosena eespoolsed kujud on rohkem välja raiutud kui tagumised. Võitlusstseenid,mütoloogia,kangelased. Ateena Parthenoni tempel. *Pheidias Akropoli skulptuuride peamine autor. 4.saj eKr taandub pidulik, enesekindel rahu. Muutub vormilt mitmekesisemaks ja enesekindlamaks. Hakati kasutama maalilisemat vormi ( Skopas) lisati inimlikku,maist ilu.
Kaks kindlakskujunenud distantsi on 20 km ja 50 km. (1) Õpilastele soovitavad distantsid ja normid on ära toodud lisas 7. Võistluskäimises on kehtestatud rida lihtsaid reegleid, mille järgimine peab tagama, et võistleja käib, mitte ei jookse. Nõutav on selline käimisviis, mille puhul ka kohtuniku vilunud silm ei märka maapinnaga kontakti kadumist.(2) Sportlikul käimisel (kiirkäimisel) ei tohi võistleja kaotada kontakti maapinnaga ja igal sammul peab tugijalg olema teatava aja põlvest sirge.(2) 3.2. Hüppealad 13 Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva (2) : 1. 3.2.1 Kõrgushüpe 2. 3.2.2 kaugushüpe 3. 3.2.3 kolmikhüpe 4. 3.2.4 teivashüpe 3.2.1 Kõrgushüpe Kõrgushüpe on olümpiavõistlustel kavas nii üksikalana kui ka ühe alana meeste kümnevõistluses ja naiste sitsmevõistluses. Kõik tänapäeva kõrgushüppajad kasutavad
mille tagajärjel võivad tekkida vigastused. · Nõrgad eesmised reielihased- mida tugevamad on eesmised reielihased, seda kaitstum on põlveliiges ja seda vähem tekib seal vigastusi. · Sportlase vanus- mida vanem sportlane, seda rohkem ohustavad teda erinevad vigastused. (Männik 2008) Sulgpallis võib meniskivigastus tekkida näiteks ette liikumisel ning seejärel järsu liigutusega uuesti taha, kus tugijalg, mis on tagapool teeb äkilise ülesirutuse, selline vigastus tekkis ka uurimistöö autoril sulgpallivõistlustel. 1.2.2 Hüppaja põlv "Hüppaja põlveks" nimetatakse põlvekedra kõõluse ülemise osa vigastust, mis on põhjustatud põlveliigese korduvast sirutusest. (Männik, Jalak, Eller, Schneider) Noorukitel ja lastel on nn hüppaja põlve sündroomi põhjuseks korduvate mikrotraumade kuhjumise tagajärjel tekkinud põlvekedrasideme põletik
hoitakse rütmi. Tants, kus muusikal on sedavõrd keerukad rütmilised kujundid, ei ole ka sammude lugemine täiesti sirgjooneline. Põhifiguuride samm ettepoole algab muusikatakti teise veerandnoodi ajal. Rumba, tsa-tsa-tsaa ja salsa on mõneski sarnased ja peaaegu kõiki figuure selles tantsude trios võib kergete parandustega üle kanda ühest rütmist teise. Rumbas astutakse kõik sammud esmalt päkal, siis kandub raskus üle kogu jalale ja samas lähb tugijalg sirgu, kutsudes esile puusade liikumise külgsuunas. Rumba põhifiguurides kasutatakse lahtist tantsuvõtet. VÕISTLUSTANTS Võistlustants on spordiala, kus võisteldakse kümne peotantsu tantsimises. Võistlustants kuulutati spordialaks alles 1997. aastal. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon ja elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu. Tantsud jagunevad võrdselt kaheks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
