BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. IKOONID Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast
BÜTSANTSI MOSAIIGID JA SEINA MAALID. IKOONID Janno Reilik Bütsantsi maalikunst On katkendlikult säilinud, sest VäikeAasia ja Kreeka jäid alates 15.saj. Islamiusuliste türklaste võimu alla 3951453 Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada) Ikoonid ususlise sisuga pildid Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte Ikoonid pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata Ikoonid Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid
Tänapäeval võib aasia õigussüsteemis vaidluste lahendamise korral kohtusse pöördumine lõppeda kogukonnast välja heitmise ja sotsiaalse staatuse langusega. 8. Islami ja hinduismi vahe õiguse ja religiooni vahel Islami õiguskord Islami õiguse puhul on tegu õigussüsteemiga mille keskmeks on Islami pühakiri Koraan. Islami õigus on ülesse ehitatud ideele, et pühakirjas sisalduv on absoluutne tõde ja sellest kõrvale kaldumine on karistatav ja taunitav. Isalmi riikides tuleb vahet teha nn puhtal õigusel- tegu on otseselt Koraanil baseeruva reeglistikuga, mis paneb aluse igale Islami riigi sisekorda reguleerivale reeglistikule ja iga riigi enda õigussüsteem mis on sisult ja otseselt seotud puhta õigusega, kuid võtab siiski arvesse kaasaegse maailma realiteete ja poliitilist ning sotsiaalselt olukorda riigis millse siseelu ta reguleerib. Puhas õigus on ideaal mille poole peab iga riik püüdlema läbi õigukorra korrastamise, riik pannes
Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. 27.Viis põhimõtet, mida muhameedlane peab järgima. Usutunnistus, Palvus, Annetamine, Paast, Palverännak 28. Viis sarnasust kristluse ja isalmi vahel 1) eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest) 2) kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. 3) 29.Kui palju on tänapäeval islamiusklikke? 1,4 miljardit 30.Millised Euroopa riigid on tänapäeval islamiusklikud? Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Türgi 31.Kes pani islamile aluse? Prohvet Muhammad 32.Mida loetakse islami ajaarvamise aluseks
inimesel · araablane ei usalda inimest, kes ei näita üles huvi tema kodumaa vastu Usk · Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks. Liibanonis, Iraagis ja Pärsia lahe ääres on palju siiite. · Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet Muhamedi surma toimus tegelik võimu üleminek (kalifaat) · Muhameedlaste ühiskonda juhib sariaat e isalmi seadus · Islami usu aluseks on viis peamist käsku : oma usu tunnistamine, palvetamine viis korda päevas, almuste jagamine abivajajatele, paastumine ramadaanikuul, palverännak Mekasse Keel · Araabia kõnekeel erineb tugevasti araabia kirjakeelest. Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid.
Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis. Kõige eelnimetatu tõttu oli Pärsia riik erakordselt stabiilne. Alistatud rahvad enamasti leppisid Pärsia ülemvõimuga ja kuningatel polnud üldjuhul tarvidust võtta ette karme karistusretki mässuliste alamate vastu. 4 Poliitika ja valitsus Tänapäeval valitseb riigis isalmi monarhia: kuningas on riigi täielik valitseja, kuigi teda nõustab ministrite nõukogu (kelle kuningas valib). Puudub esindusvalitsus ja ainus piirang kuninga võimule on islami seadus, mis on kehtivaks seaduseks. Kuninga vanim järeltulija on teoreetiliselt järgmine kuningas. Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puskini-nim. muuseum. Moskva. 5 KULTUUR Religioon
kirja pandud seletused(kommetaaarid) Toorale: juhised kuidas jumala teenistust läbi viia, pühi pidada. Koraan püha raamat, käsitlatakse Jumala sõnana. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Sunna on suuliselt edasiantud ja kirjapandud islami püha pärimus prohvet Muhammadi tegudest ja ütlustest, mis on eeskujuks ja juhatuseks iga muslimi elus. Fiqh (isalmi seaduste kogum); shariaat on Koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogum. Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru (nimetatakse ka (sunnismiks). Sunniite on umbes 90% moslemitest. Shi-iidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna. Neid on muslimitest 10 15%. Qadi (kaadi) moslemite kohtunik-ametnik. Kaliif prohvet Muhamedi järglased ja asemikud, kes juhtisid araablasi pärast prohveti surma.
nurksed. Basseini kompleksis ümbritsevad ühte suurt tehisveekogu väiksemad basseinid. 6) Aiapaviljonides avaneb vaade aiale 7) taimed pakuvad varju, jahedust, rohelust ja silmailu. 8) Suuremates aedades võivad kanalid olla igas kvartalis jaotades põhikvartaleid väikesemateks kvartaliteks. · Näited: Abbaside aed 8. Keskaja aiad · Kloostriaiad ja lossiaiad · Kujunduselemendid: 1) Suletud aiad isalmi aedade mõju 2) Lille, tarbe ja ürdiaiad võisid olla üksteisest eraldatud teede, hekkide või piirteega. 3) Suuremal maalal paiknesid puuviljaaiad. · Uued kujunduselemendid: 1) Pergola Rooma ajast tuntud varjualune päikese eest 2) Roosiaed Heki või müüriga eraldatud aed purskkaevude ja jalgteedega. 3) Roosvikasvatamine oli üle võetud Ees-Aasiast. 4) Labürint
"Allah" on nimi, mida muslimid ( isalmiusulised) kasutavad kõrgeima olendi Jumala Jumala kohta. Allah on moslemite arvates ainujumal, kes on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Mõneti on Loomise lugu islamis sarnane Vanale testamendile. Nii kristlust, islamist kui ka judaismi nimetatakse seetõttu aabrahamlikeks religioonideks- seal on üks jumal, kes lõi kõik, kogu maailmakorra. Isalmi kõige olulisem raamat on Koraan. Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette ja hiljem said need ka kirjasõnaks. Elisa Marie Kübarsepp 8
Ühenduskirik (rajanud 1954 Sun Myung Moon) Kristlik Teadus (rajanud 19. saj II poolel Mary Baker Eddy USA-s). Islam Viimase monoteistliku maailmausundina tekkis 7. saj algul Araabia poolsaarel islam (araabia k aslama 'allutab end'). Selle lähtekohad peituvad kõrbenomaadide polüteistlikus usundis, mille jumalatepere peaks oli taevajumal (ar Allah 'Jumal'). Palverännakukohana oli Meka tuntud juba sajandeid enne islami tekkimist. Usundi tekkimine Isalmi rajaja Muhamed (Mohammad) sündis 570. a. Meka kaupmehena puutus ta kokku ristiusu ja judaismiga. 40-aastaselt jõudis ta veendumusele, et Allah on teda prohvetiks valinud. Algne sõnum, mida ta kuulutas kõlas: Ei ole jumalat peale Jumala; kõik teised on ebajumalad; Jumala kohtupäev on ligi. Esimesed toetajad, muslimid (ar 'Jumala tahtele alistunu'), olid tema naise sugulased. 622. a põgenes koos teiste muslimitega kaubalinna Mediinasse. Mediinast kujunes
Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik. Kuplid paigutati nurkadesse, risriosa kõrgem, keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile. Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel (isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt
Jumalariik on valla viletsaile ja põlatuile, kes on valmis end usaldama Jumala hoolde, kuid mitte rikastele ja rahulolevatele. Kes mängib oma eluajal märtrit, saab andeks oma patud ja kõik muu ning teises elus saab nii endale kui oma perele parema elu. 7. BÜTSANTSI IMPEERIUM JA DIPLOMAATIA ; ISLAMI TEKE JA LEVIK 7.1 Bütsantsi impeerium Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus.
rõõme/muresid Aeg, mil vaadatakse enesesse Leitakse rahu enda, Jumala ning kõige looduga - Ei ole kohustuslik HADITH: · Usutakse, et Muhamed tõlgendas Jumala sõna oma tegudega · Hadith = ,,lood ja ütlused" moodustavad sunna - Elujuhiseks siis, kui Koraanis juhiseid ei leidu - Sunna = ,,islami püha pärimus" - Koraan + sunna = ,,isalmi seadusandluse alus" · Räägitakse Jumala 99 nimest (ka Koraanis) - Iga nimi ütleb midagi Jumala kohta (Ilmutaja, Säilitaja, Kohtumõistja jne) - Islam õpetab, et Jumalal on veel ka sajas nimi, mida ei ole kunagi ilmutatud Osutatakse, et Jumalal on veel üks mõõde, mida inimesed ei tunne PALVE: · Palvetavad 5x päevas - Kindlad kellaajad
religioonide ja kultuuride suhtes isegi väga avatud. See, millega tänapäeval on probleeme on islamism. Islamism on poliitiline ideoloogia, mis leiab, et islam pole ainult religioon, vaid poliitiline süsteem. Nad leiavad, et islami õigussüsteem saria peab olema ühiskonnakorralduse aluseks, et moslemid peavad pöörduma algse õpetuse juurde ja et lääne sõjaline-, poliitiline, kultuuriline ja sotsiaalne mõju islami maailmale on isalmi vastu. Kasutatakse ka mõisteid poliitiline islam ja islami aktivism. Budism - (360 milj.) Levik maailmas: enamik budiste elab Aasias. Myanmari ja Tai elanikest on budiste 85% ja Kambodza, Laose ja Jaapani elanikest üle 70%. Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). o Maailma mitmekultuurilisus
kultuuride suhtes isegi väga avatud. See, millega tänapäeval on probleeme on islamism. Islamism on poliitiline ideoloogia, mis leiab, et islam pole ainult religioon, vaid poliitiline süsteem. Nad leiavad, et islami õigussüsteem saria peab olema ühiskonnakorralduse aluseks, et moslemid peavad pöörduma algse õpetuse juurde ja et lääne sõjaline-, poliitiline, kultuuriline ja sotsiaalne mõju islami maailmale on isalmi vastu. Kasutatakse ka mõisteid poliitiline islam ja islami aktivism. 3) Budism - (360 milj.) Levik maailmas: enamik budiste elab Aasias. Myanmari ja Tai elanikest on budiste 85% ja Kambodza, Laose ja Jaapani elanikest üle 70%. Tais ja Bhutanis on budism riigiusuks. Peale nende maailmareligioonide on väga suure pooldajaskonnaga usud veel hinduism (900 milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). 2. Maailma mitmekultuurilisus
poole. Keisrite võim muutus sõltuvaks germaani väepealikest. Rooma ülik Orestes kuulutas keisriks oma poja Romulus Augustuse. 476 Orestes tapeti ja Odoaker (üks germaani väepealikest) saatis insiigniad (kesirivõimu tunnused) Bütsantsi. Seda loetakse Lääne-Rooma riigi lõpuks. Ida-Rooma kestis Bütsantsi nime all 15 sajandini. V BÜTSANTS, ISLAM JA FRANGI RIIK Klassikalise Rooma impeeriumi varemetel tekkis järgnevatel sajanditel kolm riikliku moodustist: Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil
annaabi.ee 
