Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 1k Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Joonis 1. Stalagmomeeter Töö eesmärk Uurida adsorptsiooni piirpinnal lahus/õhk. Valmistada butanooli vesilahus kontsentratsiooniga 0,6 M ja 5 järjestikust lahjendust 1:2. Mõõta lahuste pindpinevused stalagmomeetri abil. Töö käik Valmistada butanooli vesilahused vastavatel kontsentratsioonidel. Pindpinevus määratakse stalgmomeetri tilkade lugemise meetodil. Selleks tõmmatakse uuritav vedelik kummibalooni abil stalgmomeetrisse, nii et nivoo oleks kõrgemal ülemisest märgist A stalgmomeetri kaelal. Eemaldada kummibaloon ning kasta vedelikul tilkuda alla pandud...
70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10-9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 75. Mis on adsorbtsioon?
70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas. Adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus ja redoks reaktsioonid. 73. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10 -9m. 74. Mis on pindpinevus? Pindpidevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 75. Mis on adsorbtsioon?
• halogeenitud süsivesinikega, hüdrasiiniga, jt. • Reageerib tugevate alustega (LiOH>NaOH>KOH>RbOH>CsOH) 14. Kuidas suhtlevad tselluloos ja vesi? Tahke aine lahustamiseks vees peab vastasmõju vee ja aine molekulide vahel olema suurem kui aine enda molekulide vahel. • Tselluloosi molekuli sees ja molekuliahelate vahel on hulganisti vesiniksidemeid, kuid nendest ei piisa vee sidumiseks. Toimub hüdrofiilne - polaarne vee molekul seotakse tselluloosi pinnaga - adsorbtsioon. 15. Kus kasutatakse tselluloosi? Paber, papp, puuvill, ravimitööstus, tsellofaan, nitrotselluloos, karboksümetüültselluloos, nanotselluloos 16. Mis rolli mängib ligniin puidus? Lingiin on fenoolpropaanse varieeruva struktuuriga biopolümeer, mis liidab rakuseina tervikuks ja annab sellele jäikuse 17. Mida teevad hemitselluloosid puidus? Nad on liimaineks, mis liidab tselluloosi lineaarseid molekuliahelaid ligniini maatriksiga ja on taimele tagavara energiaallikaks 18
70. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) VOC-d on levinud pinnas ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 71. Raskemetallid: Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 72. Pestitsiidid 73. Mullareostuse mõju elusorganismidele: mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud; populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 74. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas: adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus, red- ox reaktsioonid. 75. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1*10-9m. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palju silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1-100nm. 76. Mis on pindpinevus
elektroni loovutamise tendents tegemist on tugeva redutseerijaga Korrosioon- metalli soovimatu oksüdeerumine Võitlemine: · Metallipinna katmine värviga või inaktiivse metalli kihiga · Katoodikaitse- metall on kontakstis aktiivsema metalliga, mis ise oksüdeerub Pindpinevus- Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni Adsorbtsioon- pinnanahtus, mille puhul vedeliku voi gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejoudude toimel tahke materjali pinnale. Hüdrofaaobse ained- tõukavad eemale vett, aga võivad olla märgutud mittepolaatse vedelikuga Kolloidkeemia- heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased Erinevad kolloidsüsteemid: · Muldade struktuur · Materjalide tootmine(kips, värvid jne) · Maakide rikastamine · Nafta tootmine · Ravimite valmistamine · Pilved, suits, udu
kujul ja esialgses koguses. Ta vôimaldab reaktsioonil kulgeda teist teed mööda, kus Ea on madalam (takistab pôhireaktsiooni kulgemist). A+BAB = A+KAK ja AK+BAB+K. Homogeenne katalüüs kôik ained on samas faasis. Kulgeb elusorganismides vesilahuses. Oleneb katalüsaatori konts.-ist. Heterogeenne katalüüs katalüüs toimub katalüsaatori pinnal, sôltub pindalast ja liigendusest: 1) difusioon pinnale 2) adsorbtsioon (vastastiktoime ainega) 3) keemiline protsess 4) desorbtsioon (aine eraldub pinnast) 5) difusioon pinnast kaugemale. Adsorbtsioon nähtus, kus aineosakesed kogunevad faasi sisemusest faasidevahelisele piirpinnale. Tahke aine vôi vedeliku pinnal on alati olemas täiendav pinnaenergia, seob sealseid osakesi.. Autokatalüüs katalüsaatoriks on üks reaktsiooni saadustest. Isekiirenev reaktsioon. Biokatalüüs katalüsaatoriteks on enamasti ensüümid, ka H-ioonid
Tähtsamad omadused: keemistemp kasv, külmumistemp alanemine, osmootne rõhk, aururõhu alanemine. 26. Mis on puhverlahused? Puhverlahused on lahused, mis suudavad siduda aine vesinik- või hüdroksiidioone, sealjuures lahuse ph-d märkimisväärselt muutmata. 27. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus käituda nagu elastne kile. Pinda mõjutavad jõud piki pinda, mis üritavad pinna pinda vähendada. 28. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on teatavate ainete kogunemine pindkihti. Liigitatakse kemosobtsiooniks ning füüsikaliseks adsorptsiooniks. 29. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsiooni puhul on ained pinnakihis ning absorptsiooni puhul neelduvad gaasid või gaasisegud vedelikku. Harvemal juhul mõeldakse absorptsiooni all ka gaaside tahkisesse imendumist. 30. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
korda. Kvantitatiivset seost temperatuuri ja reaktsiooni kiiruse (konstandi) vahel väljendab Arrheniuse võrrand. k=Ae^-(E/RT) 51. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid . Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis) 2SO2 + O2 + (NOx ) 2SO3 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2 = 2NO2 Heterogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal) C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 52. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. 53. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. 54. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale
Peenestamine: protsess, kus toimub mingi suuretükilise materjali lähtetera suuruse vähendamine seadmete abil (jaotatakse purustamiseks tera läbimõõtude suhe i = 3...20 ja jahvatamiseks i = 500...1000). Kuivatamine: protsess, kus toimub vaba vee eemaldamine materjalist. Põletamine: (kiire reageerimine hapnikuga) protsess, mille tulemusena tekivad algsetega võrreldes uued ühendid (lagundamine, aine agregaatoleku muutus, uute ühendite tekkimine). Adsorbtsioon: gaasilise (vedela) aine molekulide kogunemine vedeliku või tahke aine pinnale. Absorbtsioon: gaasisegu komponentide neeldumine vedeliku mahus. Sedimentatsioon: tahkete pulbriliste ainete osakeste sadestumine raskusjõu toimel. Standardid ja sertifikaadid: (riiklik dokument, millega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasut. meetodid.
ainega on tegu. Retentsiooni ajad on tüüpilised teatud ainele. Kasut. kvaliteedikontrollis- kui on teada, mis aine on segus; - segus on vähe komponente. Kvantitatiivne analüüs kromatograafias: Detektori signaal registreeritakse arvutis, printeril, integraatoril *Detektori signaal on sõltuvuses kontsentratsioonist; Vajalik on leida piikide maksimumid, piikide algus ja lõpp; *Piigi kõrgus on proportsionaalne kontsentratsiooniga: Gaaskromatograafia põhimõte: Gaas/vedelik, gaas/adsorbtsioon ·Kiire meetod gaaside segude ja ühendite, mille keemistemperatuur on alla 400 oC lahutamiseks. ·Proov, mida süstitakse kromatograafi peab olema gaas või muutuma gaasiks süstimisel. ·Liikuvaks faasiks H,Ar, He, N Vedelikkromatograafia põhimõte: Saab olla kasutusel ka tasapinnalise kromatograafia korral Neeldumine ; pindadsorptsioon ; vedeliku jaotus ; ioonvahetus ; osakeste suhteline suurus. Adsorptsioonkromatograafia põhimõte(ka õhukese kihi kromatograafia):
· Tasapinnad on orienteeritud kiutelje suunas, kuid nende paigutus võib olla : ringjooneline, radiaalne, juhuslik radiaalneringjooneline, juhuslik- ringjooneline 14.Süsinikkiu prekursorid Süsinikkiudu valmistatakse peamiselt kolme toorme baasil (ehk nn prekursorid) · Rayon-kiud (viskooskiud) Saadakse viskooskiu termilisel töötlemisel. Tema headeks külgedeks on madal soojusjuhtivus ja tihedus, kõrge termiline stabiilsus, piisav tõmbemoodul ning madal adsorbtsioon (kaks tähendust- valguse neeldumine ja teise aine kogunemine ainult esimese peale). Kasutatakse nt rakettide düüside valmistamisel. · Pigi Saadakse nafta või kivisöe töötlemisel. Head küljed: negatiivne aksiaalne soojuspaisumistegur, kõrge soojusjuhtivustegur, tõmbemoodul varieeritav laiades piirides (170-830GPa). Kasutatakse nt kosmosetehnikas, lennunduses ja mujal, kus vajatakse jäikasid, soojusjuhitavaid ja stabiilsete dimensioonidega materjale.
toimel tahke keha pinnale. 16. Gibbsi adsorptsioonivōrrand Γ= - c/RT x δ∂/∂c kus, c – PAA kontsentratsioon lahuses, σ – pindpinevus vedelik-gaas pinnal, Γ - adsorbeeritud aine liig pinnakihis 17. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. 18. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Adsorptsiooni liigitatakse: Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused – van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Kemosorptsioonil tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. Võib tekkida nii elektroni
molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga. Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid 93. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 94. Pindpinevus. Pindpinevus- pinnanahtus kus vedeliku pinnakiht kaitub kui elastne kile. Vedeliku pinnajoud mojustavad uksteist tombejoududega. 95. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? 96. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorbtsioon on aine osakeste kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. (aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.) 97. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid
Retentsiooni ajad on tüüpilised teatud ainele. Kasut. kvaliteedikontrollis- kui on teada, mis aine on segus; - segus on vähe komponente. Kvantitatiivne analüüs kromatograafias- Detektori signaal registreeritakse arvutis, printeril, integraatoril Detektori signaal on sõltuvuses kontsentratsioonist; Vajalik on leida piikide maksimumid, piikide algus ja lõpp; Piigi kõrgus on proportsionaalne kontsentratsiooniga: Gaaskromatograafia põhimõte-gaas/vedelik, gaas/adsorbtsioon ·Kiire meetod gaaside segude ja ühendite, mille keemistemperatuur on alla 400 oC lahutamiseks. ·Proov, mida süstitakse kromatograafi peab olema gaas või muutuma gaasiks süstimisel. ·Liikuvaks faasiks H,Ar, He, N Vedelikkromatograafia põhimõte-saab olla kasutusel ka tasapinnalise kromatograafia korral Adsorptsioonkromatograafia põhimõte (ka õhukese kihi kromatograafia)-Adsorbatsioonikromatograafia
Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu
sisse.
Tingituna pindpinevusest püüab vedeliku osake (tilk) võtta maksimaalselt kera kuju.
Pindpinevuse suurendamine lisatakse pindaktiivseid aineid detergente. Nii tehtakse
elektrolüüsidega.
· Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus (faasi sees)
· Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel (erinevate faaside vahel)
· Adsorbtsioon komponentide konentratsiooni muutus heterogeense süsteemi
faasidevahelisel piirpinnal.
Vedeliku märgavaid omadusi konkreetse pinna suhtes on võimalik reguleerida. Selleks:
1. Vähendadakse kohensiooni jõudude suurust.
2. Vähendadakse adhesiooni jõudude suurust.
· Kui suurendatakse siis märgamine paraneb.
· Kui vähendatakse siis märgamine väheneb.
Märgumise kriteerium - Äärenurk 0
metalli kihiga; 3) elektrokeemiline kaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga; 4) inhibiitor korrosiooni aeglustaja. 45. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? · Pindpinevus e pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. · Pindaktiivsus on aine võime vähendada pindpinevust faaside piirpinnal. 46. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? · Adsorptsiooniks nim aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis ületab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. · Tüübid: 1) füüsikaline adsorptsioon aluseks van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel; 2) kemosorptsioon tekib keemiline side adsorbendi ja adsorbaadi vahel. 47. Absorptsioon ja adsorptsioon
katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn), inhibiitorite kasutamine. 69. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Keskkonna ja aine omaduste (suuruse), tõeline lahus-molekulaarne süsteem, milles lahustunud osakesed esinevad ioonidena või molekulidena (soola- ja suhkrulahus). kolloidlahuses on osakesed suuremad kui tõelises lahuses. 70. Mis on pindpinevus? Pinna püüe kokku tõmbuda. 71. Mis on adsorbtsioon? Aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 72. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed- mittepolaarsed (metallid, õlid, rasvad); Hüdrofiilsed- polaarsed (anorgaanilised soolad, tärklis, savid). 73. Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad: van der Walsi jõud- määrab lahusti polaarsuse, mittepolaarne, elektrolüüdid- kutsuvad esile kolloidlahuste koagulatsiooni 74. Mis on kolloidkeemia
· SO2 kinnipüüdmine suitsugaasides SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi.
· SO2 kinnipüüdmine suitsugaasides SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi.
Termograafia abil on võimalik: määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust; hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel hoonepiirete soojusläbivuse erinevust; leida külma- sildasid ja hinnata nende suurust; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust; hinnata ehituskvaliteeti; leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid. 22.Niiskus ehitusmaterjalides, hügroskoopne ala, kapillaarne ala, adsorbtsioon, desorbtsioon, tasakaaluniiskus (hügroskoopne, kapillaarne), hüsterees Vesi võib materjalis esineda kõigis oma kolmes olekus: veeauruna, mis tekib kas materjalis oleva vee aurustumisel või tungib sinna ümbritsevast keskkonnast; vedelas olekus võib vesi esineda materjalides: keemiliselt seotuna veena (vesi moodustab osa aine ehitusest), füüsikaliselt seotud veena, vaba veena; jääna.
pindpinevus ja seda raskem on gaasi molekulidel end sinna vahele suruda. Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust. Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus. Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine Temperatuuri kasvades PAA lahuse pindpinevus väheneb, sest vähenevad kohesiooni jõud. 90. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu
2)heterogeense katalüüsi puhul, mis toimub tahke aine suurel pinnal, on nii katalüsaator kui ka reageerivad ained erinevates faasides (gaas ja tahke, vedelik ja tahke, tahke ja tahke). 21. Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine kontsent.-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusiooni kiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ning seejärel tahked ained. Dif.-i kiirus on otses sõltuvuses temp.ist – kui tõuseb temp., tõuseb ka kiirus. Adsorbtsioon on aine osakeste iseeneslik kogunemine vedelast või gaasilisest faasist tahke aine pinnale, mille põhjustab tahke aine pinnal olev vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel. Aineid, mida kasut. adsorbts.-iks, nimet. adsorbentideks (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid). Nad seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi. Adsorbentide omadusi iseloomustavad isotermid,mille kuju näitab adsorbeeriva aine kogunemist pinnale (JOONIS!!)
Tavaliselt järgneb koagulatsioonile fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate LANGMUIRI ADSORPTSIOONI ISOTERM asendada pindliiaga : ca=k*p/RT=Kp. Langmuiri sedimentatsioon (väljasadenemine). Koagulatsioon toimub teatud aja osakeste korral esineb negatiivne fotoforees osakene liigub et adsorbtsioon saab Langmuiri kujutluste järgi olla vaid adsorptsiooniisoterm: A on vaadeldav keemilise r-ni analoogina. A-i jooksul. Eraldatakse kahte koagulatsiooni staadiumit:- varjatud valgusallika suunas. Aerosoolide lagundaminema) inertsimeetod - monomolekulaarne, siis adsorbtsiooniprotsessi kiirus va on põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele
vg - vedela faasi ja õhu vaheline pindpinevus tg - tahke faasi ja õhu vaheline pindpinevus tv - faasidevaheline pindpinevus Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Adhesiooni tulemusena väheneb Gibbsi pinnaenergia adhesioonitöö suuruse võrra,Wa = - G Süsteemi alg- ja lõppoleku Gibbsi energiad (Ga ja Gl) on:Ga = vg + tg Gl = tv G = Gl - Ga = tv - vg tg siit saame Dupre võrrandi Wa = tg + vg - tv LANGMUIRI ADSORPTSIOONI ISOTERM et adsorbtsioon saab Langmuiri kujutluste järgi olla vaid monomolekulaarne, siis adsorbtsiooniprotsessi kiirus va on võrdeline adsorbeeruva aine rõhuga gaasifaasis ning adsorbendi vaba pinna osaga 1-, kus =/m. Järelikult va=kap(1- ), kus ka on võrdetegur. Üheaegselt A-ga kulgeb ka adsorbendi pinnalt adsorbeerunud aine desorptsioon, mille kiirus on võrdeline adsorbaadi polt hõivatud pinnaosaga : vd=kd , kus kd on võrdetegur. Adsorptsioonilise tasakaalu tingimustes va=vd ja kap(1- )=kd
molekulid tungivad polaarsete gruppidega vee molekulide vahele, kutsudes sellega pindkihis esile molekulidevaheliste joudude norgenemise, mis omakorda viib pindpinevuse langusele. · Emulsioonide moodustamisel pindpinevus oli- ja vesifaasi vahel vaheneb. See aitab olist tekkida piisakesi ja sailitada neid dispergeeritud olukorras. Kui faasidevaheline pindpinevus on null, siis pohjustab piisakeste koaleerumist, aga piirpindadel olev surfaktandi monokiht vahendab kokkuporge voimalust. 30. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsiooniks nimetatakse aineosakeste iseeneslikku kogunemist pindkihti ja aine kontsentratsioon pindkihis uletab aine kontsentratsiooni faasi sisemuses. Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis pohjustavad pindpinevuse e. pinna vabaenergia vahenemist. On olemas kaks adsorptsiooni tuupi: · Fuusikalise adsorptsiooni aluseks on fuusikalised nahtused van der Waalsi joud adsorbaadi osakeste vahel.
Keetmine on keemistemperatuuril toimuva keemisprotsessi eesmärgipärane rakendamine, kusjuures tänu soojendamisele toimub aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse. Külmumist võib nimetada ka vee tahkestumiseks. Temperatuuri, mille juures vesi normaalrõhul jäätub, nimetatakse külmumistemperatuuriks. Pinnanähtused ja adsorptsioon 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Adsorptsiooniprotsess on alati eksotermiline protsess. Adsorptsioon jaguneb:
Heterogeenses katalüüsis on reageerivad ained ja katalüsaator erinevates faasides, kusjuures katalüsaator on üldjuhul tahkes faasis. Bioloogilises katalüüsis on katalüsaatoriks ensüümid. 23. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Difusiooni kiirus gaasides, vedelikes ja tahkes aines (kiiruste võrdlev hinnang). Difusioon looduskeskkonnas. Difusiooni kasutamine tootmisprotsessides (konkreetsed näited). Adsorbtsioon. Adsorbtsiooni isotermid, adsorbtsiooni kasutamine praktikas. a. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumiseni süsteemis. Difusioon põhjustab molekulide, ioonide ja teiste osakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aladele. Vedelikes on horisontaalsuunas difusioon kiirem kui vertikaalses suunas
olemas on 100. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? 101. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 102. Kolloidsüsteemide jaotus. 103. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 104. Koagulatsioon. 105. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. 106. Mitselli ehitus. 107. Pindaktiivsed ained ja nende struktuur. 108. Pindpinevus. 109. Mis faktoridest sõltub pindpinevus? 110. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? 111. Gibbsi adsorptsioonivōrrand. 112. Adsorptsioon vedeliku ja gaasi piirpinnal. 113. Absorptsioon ja adsorptsioon (erinevus). Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude toimel tahke keha pinnale Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises 114. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? 115
Nii saab kromatogrammi "kokku suruda", s.t. pika väljumisajaga ained väljuvad kiiremini andes seejuures vastavalt kitsama ja kõrgema piigi. 87. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Analüüs – segudest komponentide eemaldamine nende tuvastamiseks, prooviks on väikesed kogused Farmaatsias aine eeltöötlus – võetakse palju proove, mille analüüsimise eesmärgiks on lõpptootest ebapuhtuste eemaldamine. PINNANÄHTUSED JA ADSORBTSIOON 88. Kolloidsüsteemide jaotus. Kolloidsüsteem on pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. Eristatakse vedela ja gaasilise dispersioonikeskkonnaga kolloidsüsteeme, esimesi nimetatakse kolloidlahusteks ehk soolideks, teised kuuluvad aerosoolide hulka. Soolide hulgas omakorda eristatakse muu hulgas hüdrosoole ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. OSAKESTE SUURUSE JÄRGI
_ Poorsus pooride maht tahkes kehas _ Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk _ Hügroskoopsus omadus imada niiskust (õhu-) keskkonnast _ Ilmastikukindlus materjali vastupidavus väliskeskkonna igasugusele mõjule _ Külmakindlus: omadus taluda veega täisimbunult paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma lagunemata _ Veekindlus omadus takistada vee läbitungimist _ Adsorbtsioon ja sedimentatsioon Mehaanilised omadused (materjalide käitumine välisjõudude toimel) _ Tugevus võime purunemata taluda pingeid (jaotatakse habrasteks ja sitketeks). _ Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. _ Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele. _ Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad jne) _ Löögikindlus: isel
● molekulidel end sinna vahele suruda. ● Pindpinevus sõltub ka metallide katioonide juuresolekust. ● Lahusti polaarsuse vähenemisel väheneb ka PAA pindpinevus. ● Elektrolüüdi lisamisel PAA lahusele toimub lahuse pindpinevuse vähenemine ● Temperatuuri kasvades PAA lahuse pindpinevus väheneb, sest vähenevad kohesiooni jõud. 90. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm.
saadusi: A + B + kat = Akat + B = AB + kat. Klassifikatsioon: 1)homogeenne - katalüsaator samas füüsikalises olekus kui reakts lähteained N:O2 + 2NO = 2NO2 2)heterogeenne katalüsaator ja reag ained eri faasides, N: ½02 + S02=SO3. Inhibiitor reakts.kiirust vähendav aine. Promootor lisandid, mis suurend katalüsaatori aktiivsust. 21. Difusiooni mõiste. Millest sõltub difusiooni kiirus? Adsorbtsioon, selle isotermid Difusioon on osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib selle aine konts-i ühtlustumiseni ruumis. Suurim difusioonikiirus on gaasides ja aurudes, järgnevad vedelikud ja tahked ained. Gaaside dif kiirus võib erineda vertikaal ja hor. suunas, juhtudel kui gaasi osakeste vahelised vahed on suured, nt Cl on õhus palju kiirem horisontaalsuunas levija. Dif kiirus õhus H2 0,634 cm2/sek; O2 0,178; CO2 0,139
75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt, siis elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? Kui vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Kui vedeliku küllastunud aururõhk saab võrdseks tahke faasi aururõhuga. PINNANÄHTUSED JA ADSORPTSIOON 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. Sarnaselt pindpinevusele on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Adsorptsiooni rakendatakse õhu ja muude gaaside puhastamisel (näiteks gaasimaskis), gaasiliste ja vedelate segude komponentide lahutamisel kromatograafias. Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme. Adsorptsioon jaguneb:
kihtide vahel. Samuti mõjutab Maa külgetõmbejõud. Vees on dif ver suunas oluliselt aeglasem kui hor suunas (jõgede reostus voolab põhjas, kui on tihedam aine). Difusiooni kasutamine tööstuses: pulbermetallurgia, ehitusmatrjalide paagutamisel nt punane tellis, osaliselt sulab, osaliselt difundeerub, väikeste det Zn-mine trumlis või vibroalusel, päikesepatareide valmistamine, elektroferees. Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel.). Adsorbts isotermid: (6tk: pinnale adsorbeerub monokiht, mitu kihti jne)Temp langedes ads-n tõuseb ja vastupidi. Kasutam tööstuses eri komponentide eraldamiseks gaasisegudest, majapidamisgaaside puhastamiseks lisanditest, gaaside
Difusiooni kiirus gaasides sõltub rõhust, võrdeliselt (osarõhkude summa). Lahustes kulgeb oluliselt aeglasemalt kui gaasides, sõltub temperatuurist, võrdeliselt. Veel aeglasemalt kulgeb tahketes ainetes. Oluline on difusiooni kiirus erinevates suundades! Vertikaalsuunas on palju aeglasem kui horisontaalsuunas. Difusioon looduskeskkonna s st et difusioon toimub koos välismõjudega seega pole võrdeline kontsentratsioonigradiendiga. Boyle-Mariotte-Cay-Lussaci võrrand: p0V0/T0=pV/T Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia). Adsorbent on vastav tahke aine (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid aktiivsüsi, silikogeel, rauageel); mida suurem eripind sellel on, seda parem. Adsorbtsiooni iseloomustatakse eripinna ja adsorbtsiooni isotermiga adsorbeerunud aine massi ja
Giardia Cryptosporidium Ascaris 10 miljon 100 miljon 1 miljon - 10 miljon 10 10,000 10,000 100,000 100 100,000 100 100,000 100 10,000 10 10,000 Keemiline hapnikutarve (KHT) on hapniku kogus, mis on vajalik orgaanilise aine oksdeerimiseks CO2-ks ja veeks. ldine orgaaniline ssinik = kogu vees olev orgaaniline ssinik. Heitvee puhastamise meetodid Heitvee puhastamise meetodid jagunevad fsikalisteks (settimine, filtreerimine, flotatsioon), keemilisteks (desinfitseerimine, adsorbtsioon, sadestamine) ja bioloogilisteks ((mikro)- organismide vahendusel). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Heitvee puhastamine koosneb 4 philisest etapist: 1) eelttlus - rmpsu eemaldamine veest 2) esimene etapp: fsikalised protsessid- skriining ja settimine 3) teine etapp: bioloogiline kitlus- aktiivmuda, piiskfiltrid, puhastustiik ja keemilised meetodid- desinfitseerimine 4) jrelpuhastus: kasutatakse erinevate heitvee puhastamise meetodeid.
muutumise kiirus). Olulist rolli hakkab mängima osakeste tihedus ja temperatuurerinevus atmosfääri ülemiste ja alumiste kihtide vahel. Samuti mõjutab Maa külgetõmbejõud. Difusiooni kasutamine tööstuses pulbermetallurgia, ehitusmatrjalide paagutamisel nt punane tellis, osaliselt sulab, osaliselt difundeerub, väikeste det Zn-mine trumlis või vibroalusel, päikesepatareide valmistamine, elektroferees. Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia, mis kutsub esile sidemete tekkimise pinnal olevate osakeste ja pinna vahel.). adsorbtsiooni isotermid adsorbeerunud aine massi ja adsorbendi masside jagatis grammides vertikaalteljel ja aine kontsentratsioon C süsteemis horisontaalteljel. Adsorbtsiooni mehhanismid: keemiline, füüsikaline või vahepealne
Pinnases leiduvat suurimat kapillaarvee ning füüsikaliselt seotud vee hulka nimetatakse väliveemahutavuseks; väliveemahutavuse tingimustes on veepotentsiaal vahemikus -0,6 … -0,8 MPa (seega vaakumis). Kui kasvupinnase veesisaldus on lähedane väliveemahutavusele, on selline pinnas sobiv enamiku taimede kasvatamiseks. Adsorbtsioonvee mahutavuseks nimetatakse suurimat veesisaldust, mida kasvupinnas on võimeline kinni hoidma adsorbtsioon- ehk molekulaarjõududega; see vesi ei ole taimedele kättesaadav. Produktiivne veemahutavus on vahe väliveemahutavuse ja närbumisniiskuse ehk närbumispunkti vahel. 2) Kasvupinnase veeläbilaskvus ja imavus Kasvupinnase võimet juhtida vett ühest kohast teise (tavaliselt ülemistest kihtidest alumistesse) nimetatakse tema veeläbilaskvuseks. Vesi tungib kasvupinnasesse gravitatsioonijõudude mõjul (sademe- või kastmisvee filtratsioon);
annaabi.ee 
