Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes (2)

LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks – Anu Toots ………………………….…31

• õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
  
• õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
  
• õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
  
• üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega ; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist;
  
• õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.
  

• loovtöö korraldamine;
  
• loovtöö teema valimine;
  
• õpilaste juhendamine;
  
• loovtöö esitlemine;
  
• loovtöö hindamine.
  

• Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.
  
• Kooli juhtkond koostöös õpetajate, infotehnoloogi, raamatukoguhoidjaga koostab loovtööde korraldamise juhendi, mis sisaldab ühtlasi läbiviimise ajakava .
  
• Direktor kinnitab:
  

• loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine;
  
• loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli;
  
• hindamiskomisjoni(d)
  
• loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus;
  
• erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted;
  
• loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul;
  
• korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta.
  

• Õppeaasta alguses valitakse loovtöö teemad, mis tulenevad õppeaineid läbivatest või õppekava läbivatest teemadest, mis kinnitatakse näiteks kas õppenõukogus, õppetoolides või ainesektsioonides.
  
• Esimese õppeveerandi alguses tutvustatakse õpilastele loovtöö teemasid ja õpilased leiavad endale loovtöö juhendaja.
  
• Loovtööde esitlused on soovitav kavandada 3. veerandi lõppu.
  

• Õpilastele tutvustatakse loovtöö teemasid ning erinevaid võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koostamisele ning tähtaegu.
  
• Loovtöö täpsema teemavaliku teevad õpilased individuaalselt või rühmas 1. veerandi lõpuks.
  
• Loovtöö esitamise liigi (projekt, õpilasuurimus, muusikateos , näitus vm) otsustab õpilane koos juhendajaga siis, kui on selge, millised õppeained on loovtöö koostamise aluseks ja milliseid vahendeid valitud loovtööks kasutatakse.
  

• õpetajate ja õpilaste töökoormus ei tohiks oluliselt suureneda , selleks lepitakse kokku, millal ja mitu korda üldjuhul toimub juhendamine ning kokkulepitud aeg märgitakse tunniplaanis (nagu konsultatsioonid, koorilaul jne). Näiteks võiks juhendamine toimuda üle nädala, kaks korda kuus;
  
• loovtööde koostamine ja juhendamine on soovitav korraldada veerandite kaupa;
  
• ühele juhendajale ei tohi langeda liigsuur koormus, seetõttu võib juhendajal olla maksimaalselt 4 õpilast või 3 rühma;
  

• loovtöö juhendamine võib toimuda individuaalselt või ka rühmas. Õpetaja kohtub juhendatava(te)ga vähemalt neli korda.
  

• juhendaja roll on suunav:
  

• aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
  
• soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
  
• jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
  
• nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
  
• täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse ;
  
• nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.
  

• loovtöö koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks võiks olla 15 tundi, mis sisaldab nii juhendamisele kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd.
  

• loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga väljaspool kooli;
  
• esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika - ja kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm;
  
• mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed;
  
• loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla nt 10 minutit.
  
• ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud.
  
• esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega.
  

• kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
  
• kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.
  

• töö sisule : töö vastavus teemale , seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;
  

• loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust;
  
• loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste , graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine .
  
• loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega.
  

1. Olemus ja eesmärk

2. Uurimisprotsessi etapid

3. Uurimistöö hindamine

Soovituslik kirjandus

• Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega!
  
• Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi!
  
• Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega!
  
• Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi!
  

• Projekt on ühekordne, tähtajaline ning kindlaks määratud tulemusega õppeülesanne.
  
• Rühmade sobivaim suuurus on kolm inimest, kuid töötada võib ka kahekaupa.
  
• Etteantud teemal (nt „Unenägu“, „Öö“, „Sinine“ vms) tuleb komponeerida erižanrilisi ilukirjanduslikke loovtöid. Žanri võib iga rühm endale ise valida, aga õpetaja peaks jälgima, et ühes žanris liiga palju töid ei tuleks. Kaks-kolm samažanrilist lahendust on isegi hea, sest tekib võrdlusvõimalus ja on võimalik näha, kui erinevalt võivad olla lahendatud sama teemal ja žanris tehtud loovtööd.
  
• Valminud tööd kantakse klassis ette, kasutades mõju suurendamiseks sobivat heli- või pilditausta.
  
• Enne loovtöö ettekannet tutvustab keegi varem kokku lepitud rühmaliige valitud žanri tunnuseid.
  
• Kuidas projektitöö tulemuse esitamine toimub, on rühma liikmete kokkuleppe küsimus. Näiteks sonetti või ballaadi võib ette kanda üks inimene, teine tutvustab žanrit ja kolmas kindlustab heli- või pilditausta. Komöödiat ja tragöödiat on mõistlik ette lugeda ositi .
  

Uurimistöö spetsiifika ajaloos

Sissejuhatus
Ajaloo mõistmise seisukohalt on tähtis kujundada võimet asetada end kellegi teise olukorda ning vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates . Uurimistöö kirjutamise eesmärk põhikoolis on äratada huvi ajaloo vastu, lähtudes oma perekonnast ning kodukohast. Soovitatav on igal õpilasel kirjutada juba põhikoolis lihtsamal teemal uurimistöö, sest 2010. aastal vastu võetud gümnaasiumi riikliku õppekava järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks teha kõigil õpilastel ühes aines uurimistöö.
Uurimistöö kirjutamine võimaldab õpilastes kujundada põhikooli riiklikus õppekavas nõutud oskusi:

Hindamine

Juhendamine

Ajaloo uurimistöö koostamise põhimõtted

Huvitava teema leidmine ja valdkonna piiritlemine

Materjali kogumine

Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine

Uurimistöö tulemuste analüüs ja töö liigendamine

Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks

Tsiteerimine

Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu. Viitamine algallikatele

Vormistamine

Lisad

Töö esitlus

Väljund

Õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest

Teema ja pealkiri

Sissejuhatus, eesmärgid

Uurimismetoodika

Graafikud , joonised, tabelid, lisad

Tulemused, analüüs ja järeldused

Kokkuvõte

Kirjanduse loetelu ja viitamine

Vormistus

Kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks?

Kasutatud kirjandus