Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas valiti küsitletavad?
  • Mis vahe on teadusel ja argiteadmisel?
  • Kust uurimistööga pihta hakata?
  • Kust saab uurimistööks andmeid ja allikaid?
  • Mis meetodeid millal kasutada?
  • Kuidas aitab RÕK uurimistöid planeerida?
  • Mis abi võiks olla siis teadusest?
  • Kuidas uurimistööd alustada?
  • Mida tahab uurija oma tööga teada saada?
  • Kui palju on vallas registreeritud ja reaalselt tegutsevaid vabaühendusi?
  • Kui suur ja milliste parameetritega on nende liikmeskond?
  • Kui jah siis milles need muutused seisnevad?
  • Mis üritusi korraldavad vabaühendused?
  • Kui palju aega on võimalik uurimiseks ja kirjutamiseks kasutada?
  • Kui jah siis kust need saadakse?
  • Kust saab uurimistööks materjali?
  • Kust andmeid saab?
  • Kuidas hinnata andmete kvaliteeti?
  • Mida me sellest autorist teame?
  • Kui siis milliseks?
  • Kui demokraatlikud on korteriühistud?
  • Miks sa arvad et see on enesestmõistetav?
  • Kuidas me võiksime järele uurida kas see on tõesti tõsi?
  • Kuidas võiksid sellele küsimusele vastata teised inimrühmad ja -tüübid?
  • Mis mõju sellel oleks?
  • Kui asjalood on sellised ja sellised mis peaks siis veel tõene tõsi olema?
  • Mida eluks vajalikku õppisid?
  • Missugust tagasisidet said teistelt?
  • Mis milleks ja kuidas?

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes
Tallinn 2011
SISUKORD
SAATEKS ……………………………………………………………………………. 3
SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI
III KOOLIASTMES – Anne Ermast , Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder
Loovtöö korraldamine koolis ……………………………………………………..4
Loovtöö teema valimine …………………………………………………………..5
Loovtöö liigid ……………………………………………………………………..5
Loovtöö juhendamine ……………………………………………………………..8
Loovtöö esitlemine ………………………………………………………………...9
Loovtöö hindamine ……………………………………………………………...10
LISAD
LISA 1. Lühiuurimus III kooliastmes – Sirje Nootre………………………………….12
LISA 2. Uurimistöö juhendamine põhikoolis – Kadri Sõrmus ………………………..14
LISA 3. Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses – Ivika Hein……….. .20
LISA 4. Uurimistöö spetsiifika ajaloos – Tiiu Ojala ………………………………….. .22
  • LISA 5. Valik ideid õpilaste uurimistöödeks – Anu Toots ………………………….…31


    LISA 6. Uurimistöö põhikoolis – Anu Toots ……………………………………. ..34
    LISA 7. Projektitöö võimalusi eesti keele õppes – Krista Nõmmik, Ülle Salumäe……45
    LISA 8. Näiteid kooli loovtööde temaatikast – Anne Ermast ……………………….. 51
    SAATEKS
    2011. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas.
    Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks .
    Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada:
    • õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu;
    • õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
    • õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
    • üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega ; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist;
    • õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.

    Käesolev juhendmaterjal tutvustab mitmete koolide näiteid ja soovitusi loovtöö korraldamiseks ja läbiviimiseks.
    Loovtöö korraldamise ja läbiviimise põhimõtted esitatakse kooli õppekava üldosas, kus on kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub:
    • loovtöö korraldamine;
    • loovtöö teema valimine;
    • õpilaste juhendamine;
    • loovtöö esitlemine;
    • loovtöö hindamine.

    Juhendmaterjali koostajad
    Ene Kulderknup ja Inge Raudsepp
    Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna peaspetsialistid
    Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes
    Anne Ermast
    Kivimäe Põhikooli muusikaõpetaja
    Gled-Airiin Saarso
    Keila Kooli direktor
    Kristi Teder
    Paide Ühisgümnaasiumi käsitööõpetaja
    Põhikooli riiklik õppekava sätestab, et kool korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele loovtöö. Olenemata sellest, kas põhikooli lõpetajad on eelnevatel aastatel uurimistöid vmt teinud või mitte, peaksid siiski koolid läbi mõtlema, kuidas süsteemselt korraldada loovtööde läbiviimist ning milliseid juhendmaterjale tuleb koostada õpilastele ja õpetajatele.
    Mõelda tuleks ka selle peale, kas õpilased on piisavalt ettevalmistatud erinevat liiki loovtööde tegemiseks ning kas õpetajad vajavad õpilaste juhendamiseks eelnevalt täiendkoolitust.
    LOOVTÖÖ KORRALDAMINE KOOLIS
    • Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.
    • Kooli juhtkond koostöös õpetajate, infotehnoloogi, raamatukoguhoidjaga koostab loovtööde korraldamise juhendi, mis sisaldab ühtlasi läbiviimise ajakava .
    • Direktor kinnitab:
    • loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine;
    • loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli;
    • hindamiskomisjoni(d)
    • loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus;
    • erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted;
    • loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul;
    • korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta.

    Näide loovtöö läbiviimise ajakavast
    ………………………………………………………………………………………………
    • Õppeaasta alguses valitakse loovtöö teemad, mis tulenevad õppeaineid läbivatest või õppekava läbivatest teemadest, mis kinnitatakse näiteks kas õppenõukogus, õppetoolides või ainesektsioonides.
    • Esimese õppeveerandi alguses tutvustatakse õpilastele loovtöö teemasid ja õpilased leiavad endale loovtöö juhendaja.
    • Loovtööde esitlused on soovitav kavandada 3. veerandi lõppu.

    Aeg loovtöö teema valikust kuni esitluseni on erinevate loovtööde liikide puhul erinev.
    ………………………………………………………………………………………………
    LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE
    Loovtööde teemad pakub välja kool, täpsema avaliku teeb õpilane(sed).
    Õpilane valib loovtöö teema
    erinevate õppeainete ja valikainete ning loovtöö liikide vahel.
    Näide loovtöö teema valimisest
    ………………………………………………………………………………………………
    • Õpilastele tutvustatakse loovtöö teemasid ning erinevaid võimalusi nende käsitlemisel, nõudeid töö koostamisele ning tähtaegu.
    • Loovtöö täpsema teemavaliku teevad õpilased individuaalselt või rühmas 1. veerandi lõpuks.
    • Loovtöö esitamise liigi (projekt, õpilasuurimus, muusikateos , näitus vm) otsustab õpilane koos juhendajaga siis, kui on selge, millised õppeained on loovtöö koostamise aluseks ja milliseid vahendeid valitud loovtööks kasutatakse.

    ……………………………………………………………………………………………….
    LOOVTÖÖ LIIGID
    Läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimivaks loovtööks võib olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö ning kool koostab eelpool nimetatud tööde koostamise juhendid, mis sisaldavad ka kõigi loovtöö liikide ülesehituse ning vormistamise nõudeid.
    Keelte-, loodus-, tehnoloogia - ja sotsiaalainetes ning matemaatikas on loovtöö liikideks üldjuhul kirjalik õpilasuurimus või projektitöö. Õpilane lähtub töö teostamisel valitud teemast ning läbiviimisele ja vormistamisele esitatud nõuetest.
    Õpilasuurimus
    Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Töö kirjutamine annab õpilastele esimese iseseisva uurimustöö kogemuse ning võimaluse tegeleda huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega. Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas.
    Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga , olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused.
    Näide uurimistöö koostamise etappidest
    ………………………………………………………………………………………………
    Õpilane:
  • valib valdkonna või õppeaine ning esialgse teema;
  • koostab koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
  • tutvub juhendaja poolt soovitatud kirjandusega;
  • sõnastab juhendaja abiga probleemi;
  • kogub andmeid;
  • kirjutab vastavalt nõuetele uurimistöö/teksti
  • õpilane esitleb oma tööd hindamiskomisjonile.
    ………………………………………………………………………………………………
    Näide õpilasuurimuse ülesehitusest
    ………………………………………………………………………………………………
    Õpilase uurimustöö ülesehitus koosneb järgmistest osadest:
  • tiitelleht
  • sisukord
  • sissejuhatus
  • töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)
  • kokkuvõte, sh enesehinnang
  • kasutatud kirjanduse loetelu
  • lisad (vajadusel)
    Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja.
  • ………………………………………………………………………………………………
    Vt LISA 1 Sirje Nootre. Lühiuurimus
    Projekt
    Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö(ülesanne) vm ettevõtmine.
    Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslastega. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.
    Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö
    Loovtöö muusikateose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja.
    Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.
    Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.
    Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika , skulptuur, keraamika , videofilm, animatsioon , perfomance jne.
    Kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt kehtestatud nõuetele.
    Näide kunsti- ja projektitöö kirjaliku osa ülesehitusest
    …………………………………………………………………………………………….
    Töö ülesehitus on näiteks järgmine:
  • tiitelleht
  • sisukord
    sissejuhatus
    töö käigu kirjeldus
    kokkuvõte, sh enesehinnang tööle
    kasutatud kirjandus
    Kirjalik loovtöö sisaldab ka õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta. Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, koostamisele kulunud aja tundides ning lisab oma allkirja.
    Näide loovtöö arvutil vormistamise nõuetest
    ………………………………………………………………………………………………
    Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht on orienteeruvalt 10-14/ 6-10 lehekülge. Kirja tüüp on Times New Roman , tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 4 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata .
    ………………………………………………………………………………………………
    Loovtöö ja olümpiaadid, konkursid
    Loovtöö võiks lugeda sooritatuks, kui õpilane on osalenud ja saavutanud märkimisväärse koha üleriigilisel või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimustööde konkursil (näiteks Archimedese Eesti õpilaste teadustööde riiklik konkurss , GLOBE õpilasuurimustööde konkurss, Tartu keskkonnahariduskeskuse õpilaste keskkonnaalaste uurimustööde konkurss jne).
    LOOVTÖÖDE JUHENDAMINE
    Loovtöö juhendamise põhimõteteks võiksid olla:
    • õpetajate ja õpilaste töökoormus ei tohiks oluliselt suureneda , selleks lepitakse kokku, millal ja mitu korda üldjuhul toimub juhendamine ning kokkulepitud aeg märgitakse tunniplaanis (nagu konsultatsioonid, koorilaul jne). Näiteks võiks juhendamine toimuda üle nädala, kaks korda kuus;
    • loovtööde koostamine ja juhendamine on soovitav korraldada veerandite kaupa;
    • ühele juhendajale ei tohi langeda liigsuur koormus, seetõttu võib juhendajal olla maksimaalselt 4 õpilast või 3 rühma;
    • loovtöö juhendamine võib toimuda individuaalselt või ka rühmas. Õpetaja kohtub juhendatava(te)ga vähemalt neli korda.
    • juhendaja roll on suunav:
    • aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
    • soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
    • jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
    • nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
    • täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse ;
    • nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.
    • loovtöö koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks võiks olla 15 tundi, mis sisaldab nii juhendamisele kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd.

    Näide õpilase loovtöö koostamise ajalisest mahust
    ………………………………………………………………………………………………
    õpilane
    tunde
    planeerimine
    2
    juhendajaga koos
    4
    tegevus
    6
    viimistlus
    2
    ettekanne
    1
    kokku tunde
    15
    Juhendaja võiks suunata silmapaistvate loovtööde autoreid osalema olümpiaadidel, konverentsidel, konkurssidel jne.
    ………………………………………………………………………………………………
    Vt LISA 2 Kadri Sõrmus. Uurimuse juhendamine
    LOOVTÖÖDE ESITLEMINE
    Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale ja hindamiskomisjonile oma uurimis - või praktilise töö (kunsti- või projektitöö, vm) koos kirjaliku osaga.
    Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted võiksid olla järgmised:
    • loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga väljaspool kooli;
    • esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika - ja kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm;
    • mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed;
    • loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla nt 10 minutit.
    • ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud.
    • esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete jm vahenditega.

    Loovtöö esitlemisel õpilane:
    1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
    2)  tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;
    3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.
    Näiteid loovtöö esitlemise vormidest
    ……………………………………………………………………………………………
    Posterettekanne
    Vormilt on poster suureformaadiline teksti ja piltidega plakat , millel olevat teksti, pildimaterjali, jooniseid, skeeme jm kommenteeritakse esitlusel suuliselt. Posterettekande alguses esitatakse eesmärgid, järeldused, tulemused ja lõppsõna.
    Poster peab olema visuaalselt atraktiivne . Posterilt edasiantav info peab olema loogiliselt liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad.
    Ettekanne – suuline esitlus
    Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida . Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint.
    PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks , illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul.
    ………………………………………………………………………………………………
    LOOVTÖÖDE HINDAMINE
    Hindamise põhimõtted ning kriteeriumid esitatakse kooli loovtööde hindamisjuhendis.
    Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
    • kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
    • kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.

    Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu kolmeliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud päeviku alusel.
    Hinnang antakse:
    • töö sisule : töö vastavus teemale , seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;

    kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;
    muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust.
    • loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust;
    • loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste , graafikute ja tabelite korrektne vormistamine; viitamine .
    • loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt kuulajatega.

    Näide
    ………………………………………………………………………………………………
    Kõned ja esitlused
    Krista Nõmmik, Ülle Salumäe
    Hindamise alused
    Suurepärane
    Hea
    Vajab arendamist
    Häälekasutus:
    tempo (kiire/aeglane);
    tugevus (kõva/vaikne);
    tämber;
    artikulatsioon
    Rääkijat on meeldiv kuulata,
    kasutab pause ja rõhke kõne rütmistamiseks.
    Hääl kõlab loomulikult, väljendus on selge.
    Kõne on selge,
    esitus pisut monotoonne.
    Kõne monotoonne, hääl liiga vaikne, tempo liiga kiire või liiga aeglane;
    pikad mõtlemispausid, kasutab verbaalseid täiendeid.
    Ülesehitus, argumentatsioon
    Kõne/esitluse ülesehitus on korras, st tekst on
    liigendatud tervik,
    ülesehitus on
    loogiline ja sidus.
    Ülesehitus on jälgitav,
    mõtted on esitatud
    selgelt.
    Kõne ülesehitus on
    ebaloogiline.
    Mõtted on kohati
    seosetud.
    Sõnumit on raske
    mõista.
    Mulje:
    entusiasm,
    siirus ,
    originaalsus
    Kõnelejal on hea kontakt publikuga, esineja usub oma sõnumisse, paneb end kuulama .
    Esitus on loov ja teemakäsitlus isikupärane.
    Kõneleja usub
    oma sõnumisse,
    on esinemiseks hästi ette valmistunud, püüab luua sidet publikuga.
    Kõneleja on ette valmistunud, kuid ei esine enesekindlalt. Peab pigem monoloogi kui dialoogi.
    Silmside publikuga on kasin.
    Näitliku lisamaterjali kasutamine (lisapunktid)
    Kasutab esinemise ilmestamiseks erinevaid vahendeid ( tabelid , graafikuid). Näitmaterjalide kvaliteet on hea.
    Kasutab näitlikku lisamaterjali
    Kasutatud lisamaterjal ei toeta sisu,
    kvaliteet kõikuv.
    …………………………………………………………………………………………
    LISA 1
    Lühiuurimus III kooliastmes
    Sirje Nootre

    1. Olemus ja eesmärk


    Lühiuurimust tehes seab õpilane eesmärgi uurida mingit teemat, nähtust, protsessi vm, toetudes allikmaterjalile ning oma kogemusele. Põhikooliõpilasele jõukohased uurimistegevused on näiteks teabe kogumine ja liigitamine , statistiliste andmete esitamine, intervjueerimine , isiklike kogemuste kirjeldamine ja kirjalik esitamine jms.
    Uurimus on selgelt ja täpselt sõnastatud kirjalik tekst, kus esitatakse töö eesmärk, põhiseisukohad, uurimistulemused ja lõppseisukohad. Uurimistöö kaudu süstematiseerib, kinnistab ja laiendab õpilane koolis omandatut, arendab iseseisva töö oskusi ja loovust, üldistab töö käigus saadud kogemusi.
    Uurimistöö on pikaajaline protsess, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust ja täpset kavandamist.

    2. Uurimisprotsessi etapid


    Teema valik ja ajakava koostamine. Teema valik võiks lähtuda paikkondlikult ja/või õppeprotsessis olulistest teemadest, arvestades õpilase huvisid ja võimeid. Teema tuleks lühidalt ja konkreetselt sõnastada, lai teemavaldkond kitsamalt piiritleda (valida alateema ), et töö ei kujuneks õpilasele üle jõu käivaks. Põhikoolis tehtav uurimistöö võib olla kirjeldav uurimus, mitme nähtuse vaheliste seoste uurimine , probleemi põhjuste analüüsimine jms. Oluline on jälgida, et uurimuse asemel ei valmiks pelgalt referaat või materjalimapp, st et kindlasti tuleks sõnastada uurimuse põhiidee (põhiväide) ja jõuda järelduste, üldistusteni. Põhiidee sõnastamisel aitab õpilast nt väide: Ma tahan oma uurimistööga uurida seda, kas/kuidas/miks ...
    Töö planeerimine. Pärast teema valimist tuleks koostada ajakava. Kui on plaanis uurimise käigus kedagi intervjueerida, tuleb koostada küsitlusleht. Pannakse paika esialgne uurimistöö struktuur.
    Teemakohase allikmaterjali kogumine ja bibliograafia koostamine. Õpilane uurib õpetaja juhendamisel teemakohaseid materjale internetist, raamatukogust jm, küsitleb vajadusel teemaga seotud inimesi. Huvipakkuvate materjalide põhjal koostatakse allikmaterjalide nimekiri koos vajalike viidetega (autor, pealkiri, Interneti aadress jm). Kui uurimistöö aluseks on ilukirjandusteos, loeb õpilane teose läbi ja täidab lugedes uurimisteemat silmas pidades erinevaid ülesandeid.
    Materjali läbitöötamine, süstematiseerimine, liigendamine . Valitakse teemakohane materjal, mida töös refereeritakse või muul moel kasutatakse, viidates allikale. Korrastatakse vajalik kogutud allikmaterjal : sisestatakse küsitluslehtede sisu ja muud märkmed arvutisse . Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi.
    Illustreerivate materjalide koostamine. Jooniste, skeemide, tabelite, fotode jm illustreeriva materjali koostamine või otsimine.
    Uurimuse kirjutamine ja vormistamine. Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks. Uurimuse kokkuvõte peaks kajastama peatükkide järeldusi ja andma vastuse sissejuhatuses püstitaud põhiideele (-väitele). Lisas esitatakse illustreeriv materjal, nt fotod, skeemid , tabelid, tekstikoopiad, fotod jms. Lisadele tuleb tekstis viidata.
    Töö viimistlemine . Uurimus tuleb võimalusel vormistada arvutiga. Tähelepanu tuleb pöörata teksti keelele ja stiilile: sõnastus peab olema selge ja korrektne, töös ei tohi olla õigekirjavigu. Uurimistöö vormistatakse A4 formaadis valgel paberil ja köidetuna. Tekst kirjutatakse lehe ühele poolele, soovitatav reavahe on 1,5, kirja suurus 12, pealkirjade suurus 14, kiri Times New Roman või Arial. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Uurimus võib olla esitatud ka elektrooniliselt , kui nii on varem kokku lepitud.
    Uurimistöö kaitsmine. Õpilane esitab lühikese kokkuvõtte oma tööst: tutvustab teemat, töö eesmärki, kasutatud materjale, üldistusi-järeldusi, milleni tööd koostades jõudis, kirjeldab tööprotsessi, räägib, mida ta tööd tehes õppis, vastab küsimustele jms.

    3. Uurimistöö hindamine


    Hindamise kriteeriumid
  • Põhiidee ja sisu vastavus, põhjalikkus: kas uuritud on sissejuhatuses püstitatud põhiideed, kas faktid on kontrollitud, kas materjali on piisavalt jms.
  • Ülesehituse terviklikkus: kas kõik töö osad on olemas, kas liigendus on piisav ja loogiline jne.
  • Keele korrektsus ja stiili sobivus.
  • Vormistamise korrektsus, sh viitamine.
  • Õpilase aktiivsus uurimisprotsessis.
  • Töö kaitsmine.

    Soovituslik kirjandus


    Kasik, R. Sissejuhatus tekstiõpetusse. – Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007.
    Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. – Medicina , 2005.
    Hage, M. Näpunäiteid algajale uurijale. – Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi aastaraamat nr 1, 1997. Arhiivikool, rahvusarhiivi õppekeskkond http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=91
    LISA 2
    Uurimistöö juhendamine põhikoolis
    Kadri Sõrmus
    Õpilasuurimuse kirjutamine seab õpilasele kõrgeid nõudmisi, kuna selle koostamine on põhikoolilapse jaoks keeruline, erinevaid tegevusi ning etappe siduv pikaajaline protsess, mis eeldab püsivust, järjekindlust, arutlemisoskust ja loogilist mõtlemist. Samas annab uurimistöö õpilasele hea võimaluse teda huvitava teemaga sügavuti tegeleda. Uurimistöö kirjutamine on väga arendav ja hõlmab kõikide osaoskuste (lugemine, kuulamine , rääkimine, kirjutamine) funktsionaalset ning kompleksset rakendamist.
    Ilma toetava juhendajata ei suuda põhikooliõpilane korrektset ning heatasemelist uurimust koostada. Seega seab õpilasuurimuse juhendamine suured nõudmised ka õpetajale.
    1. Ettevalmistus uurimistöö kirjutamiseks
    Uurimistöö kirjutamine eeldab, et õppija on eelnevalt harjutanud uurimistöö jaoks olulisi oskusi: teksti/lõigu peamõtte leidmist , refereerimist, tsiteerimist, sidusa teksti kirjutamist jm. Õpilane peaks olema tuttav materjali kogumise võimalustega, oskama süstematiseerida, analüüsida ning teadma neutraalse ja teadusliku stiili tunnuseid. Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne. Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse kasutada Excelit vm programmi, peab õpilane eelnevalt selle programmi kasutamise selgeks õppima. Uurimistööks vajalikke oskuste piisav harjutamine on eelduseks , et õpilane suudaks nõuetele vastava töö kirjutamisega hakkama saada.
    Ettevalmistusperioodil on soovitav tutvuda ka teiste sama valdkonna õpilasuurimustega (näiteks Akadeemiakese vahendusel). Heaks eeltööks on mitme erineva uurimistöö osade võrdlev analüüs. Näiteks võib analüüsida erinevate uurimuste sissejuhatusi, kokkuvõtteid, hüpoteesi/uurimisülesande sõnastust, keelekasutust jm.
    Uurimistöö ettevalmistus võib toimuda klassis, uurimistööst innustunud õpilaste rühmades või individuaalselt, kuid arvestada tuleb, et uurimistöö jaoks vajalike oskuste iseseisev omandamine ei ole põhikooliõpilasele enamasti jõukohane.
    2. Uurimistöö etapid
    Teema valimine. Uurimistööd kirjutama asudes tuleb õpilasel ning õpetajal läbi arutada töö teema valik. Uurimistöö teemavaldkonnad ei ole mingil moel piiratud, kuid soovitav on lähtuda riikliku õppekava läbivatest teemadest. Põhikoolis on kõige olulisem, et valitud teema pakuks õpilasele tõesti huvi. Seega valib õpilane ise juhendaja suunamisel uurimistöö teemavaldkonna ning uurimuse teema.
    Teema valimisel on soovitav arvesse võtta nii uurimuse jaoks vajaliku jõukohase teoreetilise materjali olemasolu kui ka soovitava lähenemisviisi otstarbekust. Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida.
    Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava – õpetaja ja õpilase koostöös sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks , kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on nädalaplaanide kasutamine. Liiga pikad intervallid kohtumiste vahel vähendavad õpilase innukust ning huvi. Töö õnnestumiseks on õpetajal mõistlik igal kohtumisel koos õpilasega sõnastada väikesemahulised vaheülesanded, et eesmärk ei oleks liiga kauge ega näiks saavutamatuna. Iseseisvaks kava koostamiseks põhikooliealine laps veel valmis ei ole. Juhendava õpetaja roll on väga oluline.
    Kirjandusega tutvumine. Varasemate käsitluste lugemine annab töö kirjutamiseks teoreetilise aluse. Samal või lähedasel teemal kirjutatud uurimuste põhjal saab õpilane aimu sellest, missugust materjali on kogutud, missugustest vaatenurkadest on teemat varem analüüsitud ja kuidas uurimisandmeid tõlgendatud.
    Õpetaja ülesanne on viidata asjakohastele uurimustele, mis on õpilasele mõistetavad. Kui alustekst on keeruline, tuleb leida aega, et teoreetiline materjal õpilasega koos läbi töötada.
    Uurimismeetodi valimine. Õpilasuurimuse õnnestumiseks on kohase meetodi leidmisel suur tähtsus. Meetod peab olema õpilase jaoks arusaadav ja hõlpsasti kasutatav. Õpilasuurimuse meetoditeks on näiteks kirjeldus, võrdlus, analüüs, katse, vaatlus , küsitlus.
    Materjali kogumine. Materjali kogumise etapis tuleb otsustada mida ja missugustest allikatest hankida, kuhu ja kuidas kogutud materjal salvestada. Sageli on õpilasuuringute puhul just materjalikogu omapärasus töö trumbiks. Uuritav materjal peab olema fikseeritud täpselt ning korrektselt. Kui andmete salvestamiseks kasutatakse arvutiprogramme, tuleb veenduda nende jõukohasuses ning vajadusel teha koostööd arvutiõpetajaga.
    Töö kirjutamine uurimuse ülesehitust järgides. Töö kirjutamisel tuleb järgida keelekasutust ning pöörata tähelepanu töö erinevate osade proportsioonidele ning loogilisele esitusele. Uurimistöö osad on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisad (vajadusel).
    Materjali analüüs. Materjali analüüs peab olema objektiivne ja loogiline. Töö järeldused peavad välja kasvama analüüsitud materjalist. Analüüsimisel tuleb vältida hinnangute andmist ning emotsioone. Andmete esitamisel tuleb olla täpne ja korrektne, jälgida mõistete kasutamist.
    Töö lõplik pealkirjastamine. Esialgne pealkiri võib töö valmimise käigus muutuda. Vajadusel tuleb sõnastada pealkiri konkreetsemaks või üldisemaks.
    Töö lõplik vormistamine. Töö vormistamine hõlmab nii teksti küljendamist, tabelite ja jooniste kujundamist kui ka leheküljenumbrite lisamist, joondamist, peatükkide nummerdamist, sisukorra loomist, viitamist jm.
    Töö lõplik redigeerimine. Töö lõplikul redigeerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata õigekeelsusele, kuid üle tuleb vaadata ka töö osade olemasolu, töö sisu ja vormistus .
    KONTROLLKÜSIMUSED UURIMISTÖÖ REDIGEERIMISEL
    Keelekasutus
    Kas töö keelekasutus on neutraalne ?
    Kas kirjavead on parandatud?
    Töö osad
    Kas tööl on korrektselt vormistatud tiitelleht?
    Kas tööl on sissejuhatus ja kokkuvõte?
    Kas tööle on lisatud kirjanduse loetelu?
    Kas töö lisad on paigutatud töö lõppu?
    Töö sisu
    Kas kasutatud mõisted on selgelt välja toodud?
    Kas töö meetod on põhjendatud ja seda on töös korrektselt kasutatud?
    Kas kogutud materjal on esitatud ülevaatlikult ja selgelt?
    Kas kogutud materjali on analüüsitud?
    Kas tabeleid ja jooniseid on töös kirjeldatud, lahti seletatud?
    Kas autori enda mõtted on eristatud tsitaatidest ja refereeringutest?
    Kas töö teooriaosa on seotud uurimusliku osaga?
    Kas töö põhiosa on jaotatud peatükkideks?
    Kas peatükid on loogilises järjestuses ning üksteisega sisuliselt seotud?
    Kas töö sissejuhatuses esile toodud probleemile/hüpoteesile antakse kokkuvõttes vastus?
    Töö vormistus
    Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal ?)
    Kas peatükid on nummerdatud?
    Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu?
    Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks?
    Kas tsitaadid ja refereeringud on korrektselt viidatud ?
    Kas iga tekstisisene viide kajastub ka kirjanduse loetelus ? Kas viited on täpsed?
    Kas kirjanduse loetelus olevad materjalid on kõik ka tekstisiseste viidetena leitavad?
    Kas teksti paigutus arvestab köitmisvaruga?
    3. Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside
    • Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega!
    • Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi!
    • Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega!
    • Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi!

    Töö juhendaja ülesanne on aidata piiritleda töö mahtu, aidata õpilast jõukohase lugemismaterjali leidmisel ning loetud materjali tõlgendamisel. Kui uurimistöö sisaldab katseid või eksperimente, siis suunab õpetaja õpilast ka nende läbiviimisel. Samuti nõustab õpetaja küsitluste koostamisel ja käsitluste analüüsimisel, kuid selliselt, et põhitöö jääks siiski õpilase enda teha.
    Õpilasuurimuste puhul on sageli probleemiks sobiva lähenemisnurga ja õige uurimismeetodi leidmine ning selle kasutamise oskus, kogutud materjali analüüsimine ja tõlgendamine, oma arvamuse sõnastamine. Õpilasel on kergem end parandada, kui õpetaja on vigadele osutades konkreetne ja annab asjakohast nõu, kuidas edasi tegutseda. Sagedased kohtumised annavad kindluse, et õpilane liigub töö parandamisel soovitud suunas.
    Õpilasuurija peab tajuma , et õpetajal on juhendajana sama eesmärk, et õpetaja ei halvusta teda kui isiksust, vaid kritiseerib tööd selleks, et jõuda ühiselt parema lõpptulemuseni, parandada seda, mis ei ole hästi.
    Tagasisidel on õpilase jaoks väga oluline roll – see kas innustab pingutama või võtab soovi edasi tegutseda. Kuna põhikoolis kirjutab õpilane ilmselt ühe oma esimestest uurimistöödest, on eriti oluline, et soov huvipakkuva teemaga tegeleda ei kaoks, et õpilane ei tunneks end saamatu ning läbikukkununa. Ükski töö ei valmi tagasilöökideta ja seetõttu on juhendaja toetus väga oluline.
    Tagasiside andmisel tuleb alati esile tuua ka töö tugevused ja positiivsed jooned. Õpilast tuleb kiita alati, kui selleks on põhjust. Kiitus on edasiviivam, kui see on ilmestatud konkreetsete näidetega tööst. Väga üldised hinnangud – „üldiselt täitsa hea” või „eriti midagi head ma siin ei näe” – pole konstruktiivsed ega aita õppijal areneda.
    Juhendava õpetaja eesmärk on õpilase arengu suunamine ja toetamine, kuigi soovitud tulemuseni jõudmine võib võtta palju enam aega, kui esialgu kavandati.
    4. Uurimistöö hindamine
    Uurimistöö hindamine on keeruline. On väga tähtis, et töö loeksid läbi kõik hindamiskomisjoni liikmed, kuna pealiskaudse tutvumise korral on oht, et töö vormistuslik osa saab hindamisel sisuosast suurema tähelepanu. Uurimistööde hindamisel on töö sisul siiski vormist suurem kaal.
    Oluline on ka see, et hindajad oleksid kursis või tutvuksid töö aluseks oleva refereeritud materjaliga ning samateemaliste kirjutistega Internetis. Uurimistööde puhul on suur oht, et osa materjali jäetakse viitamata, esitatakse refereeritud ideid oma mõtetena. Selline suhtumine ei ole aktsepteeritav ning on väga tähtis, et nii juhendaja kui ka hindajad oleksid alusmaterjalide kasutamise suhtes rangelt ühesel seisukohal.
    Töö kaitsmine on osa uurimistöö protsessist. Kaitsmisel võetakse arvesse esineja väljenduse selgust, soravust, suutlikkust esitada töö eemärk, uurimisülesanne ja tulemused.
    Õpilasuurimuse hindamine komisjoni liikmete poolt eeldab kokkulepet hindamise aspektides ja kriteeriumides. Järgnevalt esitatakse üks võimalik skaala uurimistöö hindamiseks. Esitatud on “väga hea” ning “rahuldava” hinde kriteeriumid. Kui tööl on mõningaid puudusi, mille tõttu hinnet “väga hea” ei vääri, kuid hinde “rahuldav” kriteeriumitega võrreldes on siiski enam vaeva nähtud, saab töö hinde “hea”. Komplitseeritud teemade puhul võib kirjutaja iga ja kogemust arvesse võttes teha mööndusi töö teaduslikkuse osas. Esitatud hindamisskaalat võib kasutada õpilane oma töö redigeerimisel.
    Hindamise aspektid
    Väga hea
    Rahuldav
    Töö vastavus teemale
    Teemapüstitus on huvitav ja uurimisküsimus väga hästi püstitatud. Pealkiri kajastab töö sisu.
    Teema on laialivalguv, uurimisküsimus ja uuritav materjal ei ole hästi kooskõlas.
    Pealkiri ei vasta töö sisule.
    Uurimis-materjal
    Uuritav materjal on kogutud süstemaatiliselt ning korrektselt.
    Uuritav materjal on kogutud süsteemitult või esitatud juhuslikult.
    Teema arendus, sisu
    Töö annab ülevaate teoreetilisest alusmaterjalist.
    Töö uurimismeetodit on selgelt kirjeldatud, kasutatud mõisteid on selgitatud, kogutud materjali on süstemaatiliselt analüüsitud.
    Teoreetiline ülevaade on antud, kuid see ei ole järjepidev ega mõtestatud. Mõisteid kasutatakse juhuslikult. Kogutud empiirilise materjali analüüs on kesine või puudub.
    Uurimuse tulemused
    Töö tulemused on olemas, selgelt sõnastatud ning kajastuvad ka töö kokkuvõttes. Töö tulemused on kooskõlas uurimiseesmärgiga.
    Töö tulemused on olemas, kuid neid ei ole eile toodud või ei vasta need uurimiseesmärgile.
    Töö osad
    Töös on olemas kõik osad (tiitelleht, sissejuhatus, sisuosa, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu, vajadusel ka lisad jm).
    Töö osad on õiges proportsioonis.
    Mõni töö osa on puudu või teiste osade suhtes ebaproportsionaalselt lühike.
    Töö ülesehitus ja sidusus
    Töö osad on pealkirjastatud ning loogilises järgnevuses.
    Peatükid moodustavad hästi jälgitava terviku.
    Töö ülesehitus ei ole päris loogiline, pealkirjad või alapealkirjad on puudu.
    Töö põhiosa peatükid ei ole omavahel seotud.
    Kasutatud materjalid
    Kasutatud on erinevaid materjale. Allikad on usaldusväärsed. Kõikidele kasutatud allikatele on viidatud.
    Töö põhineb 1–2 allikal. Tuginetud on arvamusartiklitele, allikad ei ole usaldusväärsed (Vikipeedia vms).
    Keelekasutus
    Töö keelekasutus on neutraalne või teaduslik. Töös on mõningaid keele- ja stiilivigu, kuid need ei riku üldmuljet.
    Töö keelekasutus on kohati arusaamatu, kõnekeelne ja/või kohmakas. Töös on palju kirjavigu.
    Viitamine
    Kirjandus on korrektselt viidatud (läbi töö on kasutusel üks viitamisviis, viitekirjed on nii tsiteeritud/refereeritud materjali järel kui ka kasutatud materjalides). Refereeringud ja tsiteeringud on autori mõtetest eristatavad ning korrektsed.
    Kasutatud allikatele on viidatud ebajärjekindlalt, kasutatud on enam kui kahte viitamisviisi.
    Refereeringutena on esitatud mahakirjutusi, tsiteeringud on ebatäpsed või tähistamata. Kasutatakse “kopeeri” ja “ kleebitehnikat .
    Vormistus
    Töö vastab vormistusnõuetele (tiitelleht, teksti paigutus lehel, leheküljenumbrid, peatükkide numeratsioon , joonised, tabelid jms).
    Töö vormistuses on palju väiksemaid vigu või mõned suured eksimused.
    Õpilase huvi ja iseseisvus töö koostamise protsessis
    Õpilane on tööprotsessist huvitatud, aktiivne ning püüdlik, peab kinni ajakavast, järgib nõuandeid, on koostöövalmis.
    Õpilane vajab pidevat motiveerimist, ei suuda oma vigadest õppida, neid parandada.
    Töö kaitsmine komisjoni ees
    Uurimuse kaitsja on enesekindel , töö tutvustus on selgelt struktureeritud ja ette kantud .
    Töö tutvustaja on ebakindel. Ettekanne ei ole järjekindel, loogiline ega anna edasi uurimistulemusi.
    Abistavaid materjale
    Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007.
    Ehala, M. Kirjutamise kunst . Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000.
    Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006.
    Vija, M., Sõrmus, K., Artma , I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex , 2008.
    LISA 3
    Projektitöö ja uurimistöö võimalusi kirjandusõpetuses
    Ivika Hein
    Näide projektitööst III kooliastmes
    • Projekt on ühekordne, tähtajaline ning kindlaks määratud tulemusega õppeülesanne.
    • Rühmade sobivaim suuurus on kolm inimest, kuid töötada võib ka kahekaupa.
    • Etteantud teemal (nt „Unenägu“, „Öö“, „Sinine“ vms) tuleb komponeerida erižanrilisi ilukirjanduslikke loovtöid. Žanri võib iga rühm endale ise valida, aga õpetaja peaks jälgima, et ühes žanris liiga palju töid ei tuleks. Kaks-kolm samažanrilist lahendust on isegi hea, sest tekib võrdlusvõimalus ja on võimalik näha, kui erinevalt võivad olla lahendatud sama teemal ja žanris tehtud loovtööd.
    • Valminud tööd kantakse klassis ette, kasutades mõju suurendamiseks sobivat heli- või pilditausta.
    • Enne loovtöö ettekannet tutvustab keegi varem kokku lepitud rühmaliige valitud žanri tunnuseid.
    • Kuidas projektitöö tulemuse esitamine toimub, on rühma liikmete kokkuleppe küsimus. Näiteks sonetti või ballaadi võib ette kanda üks inimene, teine tutvustab žanrit ja kolmas kindlustab heli- või pilditausta. Komöödiat ja tragöödiat on mõistlik ette lugeda ositi .

    Projektitöö planeerimise faasis teavitavad kõik rühmad õpetajat oma liikmete vastutusaladest: kes vormistab loovtöö kirjalikult õpetaja jaoks, kes sõnastab ja esitab žanritutvustuse, kes esitab/ esitavad loovtöö, kes kujundab heli- või visuaalse tausta . Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega.
    Loovtöö žanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett , ballaad , muistend, muinasjutt , I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell , õudusjutt, katkend detektiiv - või kriminaalromaanist, ulmejutt , valm jne.
    Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis. Kindlasti tuleb rühmasiseselt jälgida, et kõik saaksid anda oma panuse.
    Uurimistööst III kooliastmel
    Uurimistöö on aeganõudev, kuid arendav meetod, mis võimaldab eriti põhjalikku süvenemist valitud teemasse ja arendab oskust aega planeerida , materjali koguda ja süstematiseerida, olulist ebaolulisest eristada, oma tööd optimaalselt üles ehitada ja järeldusi teha.
    III kooliastmes teevad kõik õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö kas uurimuse, projekti või kunstitööna. Loovtöö tematika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased. Kui õpilane soovib teha uurimistööd, tuleb arvestada, et uurimus nõuab palju aega nii juhendavalt õpetajalt kui ka õpilaselt. Uurimuse esitamise tähtaeg tuleb õpilasele varakult teatavaks teha ning aeg-ajalt kontrollida, millises etapis uurimistöö on, sest õpilastel puudub sageli aja planeerimise oskus. Uurimistöö juhendamise kohta on artikkel käesolevas valdkonnaraamatus (vt link 37).
    Uurimistöö valinud õpilane võib teha uurimuse kirjandusest kas mõne läbiva teema kontekstis või seostatuna keele, kunsti või muusikaga. Uurimistöö teema võib valida õpilane ise või soovitada õpetaja. Kirjanduse valdkonnas on III kooliastme õpilastele jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs.
    Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/ek i.
    Soovituslik kirjandus
    Hiisjärv, P. Uurimine kui õppimisviis- – Haridus , 2004, nr 6–7.
    Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Medicina, 2007.
    Salumaa, T., Talvik, M. Ajakohastatud õppemeetodid. Merlecons ja Ko OÜ, 2004.
    Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. Uurimistöö kirjutajale. Tartu, 2008.
    LISA 4
  • Uurimistöö spetsiifika ajaloos

  • Tiiu Ojala - Võru Kesklinna Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

  • Sissejuhatus
    Ajaloo mõistmise seisukohalt on tähtis kujundada võimet asetada end kellegi teise olukorda ning vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ja ajaloouurija seisukohast, tuleb kujundada kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse ning võrrelda ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates . Uurimistöö kirjutamise eesmärk põhikoolis on äratada huvi ajaloo vastu, lähtudes oma perekonnast ning kodukohast. Soovitatav on igal õpilasel kirjutada juba põhikoolis lihtsamal teemal uurimistöö, sest 2010. aastal vastu võetud gümnaasiumi riikliku õppekava järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks teha kõigil õpilastel ühes aines uurimistöö.
    Uurimistöö kirjutamine võimaldab õpilastes kujundada põhikooli riiklikus õppekavas nõutud oskusi:


  • ajas orienteerumise oskus, oskus analüüsida ajaloolise keskkonna kujunemist;
  • ajaloomõistete tundmine ja kontekstis kasutamine;
  • küsimuste esitamine ajaloo kohta ning neile vastamine;
  • funktsionaalne kirjaoskus , kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, järelduste tegemine ja seoste loomine ning oma seisukoha kujundamine ja põhjendamine;
  • empaatia, oskus asetada end kellegi teise olukorda ajastut arvestades; koostöö- ja konfliktilahendusoskus;
  • allikaanalüüs ja töö ajalookaardiga, info leidmine erinevatest teabeallikatest, selle kasutamine ja hindamine, suuline ja kirjalik eneseväljendus ning IKT vahendite kasutamine.
    Kolmandas kooliastmes tuleb omandada uurimistöö koostamise kogemus. Uurimistöö on referaadist mahukam, toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda tööd, nt probleemi püstitust ja lahendust, uute andmete lisamist olemasolevatele või teatud nähtuste/andmete analüüsi.
    Kodu-uurimistöö temaatika on oma kodukant (nii ajalugu kui ka tänapäev, nii loodus- kui ka inimkeskkond). Põhikoolis kirjutatav uurimus ongi oma olemuselt kodu-uurimistöö.

    Teema valik
    Teemad võiksid olla järgmised:
    Minu klass
    Minu kool
    Minu ema töökoht
    Minu kodu jne
    Kodukoha tuntud sportlane (sportlased)
    Minu õpetaja
    Mõni tuntud ühiskonnategelane
    Minu koduküla, tänav
    jne
    9. klassis õpitakse lähiajalugu ning õpilastel on eelteadmised 20. sajandi Eesti ajaloost. 9. klassi ajaloo uurimistöö võib olla vanema põlvkonna elusolevate esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel.
    Näidisteemad:
    Minu suguvõsa ajalugu
    Minu vanavanemate küüditamine
    Vanaisa sõjamälestusi
    Minu vanavanemate elust nõukogude korra ajal
    Vanaema, ema ja minu kooliaeg
    Kolme põlvkonna koolilood
    Kolme põlvkonna eluolust
    Mõni hobi , mis ühendab suguvõsa
    Vanaisa, isa ja minu hobidest
    jne
    Õpilane saab nendel teemadel kirjutades kasutada koolitundides õpitut.
  • Hindamine


    Projektülesannet ja iseseisvat uurimistööd hinnates tuleb jälgida töö valmimise protsessi (probleemi püstitamine, andmete kogumine, selekteerimine, analüüsimine, töö vormistamine, klassis ettekandmine), mitte ainult lõpptulemust. Selleks oleks soovitatav teha vahehindamisi, mis aitab juhendajal uurimuse kirjutamisest paremat ülevaadet saada.
  • Juhendamine


    Juhendamine on iseseisva töö oskuste õpetamine. Ajalugu uurides hakkab õpilane selle kaudu mõistma, et igal pool on nähtusi, sündmusi ja asju, mida ei ole veel küllalt uuritud, mille kohta saab ja on vaja koguda uusi andmeid, ning on teadmisi, mida tuleb täpsustada. Uurimistöö kirjutamine on üks teedest, mis viib õpilase oskuseni iseseisvalt töötada ning probleeme lahendada.
    Juhendamine ei tohi kunagi kujuneda õpilase eest töö ärategemiseks. Et töö oleks tulemusrikas ja ühtlasi huvitav, tuleb õpilastele anda mõningaid lähtealuseid, näidata kätte tee, kuidas küsimust seada ning kust ja kuidas vajalikke andmeid koguda. Juhendades on esimesed ülesanded seada küsimus, formuleerida teema ja piiritleda see täpselt. Teema piiritlemine on eriti tähtis selleks, et koondada tähelepanu kõige olulisemale. See on aga üks uurimistöö edukuse peamisi tagajaid. Teema valiku ja soovitamise juures tuleb arvestada teema aktuaalsust ning jõukohasust. Jõukohasuse määrab see, kuivõrd kättesaadavad on õpilasele uurimistööks vajalikud andmed. Eelistatavad on teemad, mille kohta saab koguda kohapeal andmeid küsitluste ja vestluste ning dokumentaalsete materjalide väljaselgitamise ja kasutamise teel. Nii kogutakse andmeid, millel on jääv väärtus teaduslikus uurimistöös.
    Iga teema võib n-ö laiali valguda. Võtame näiteks kodukoha. Võime uurida selle minevikku , olevikku, majandust ja tootmistegevust, kultuurielu ning haridust, kuid ka detailsemalt, nt arengu üksikuid perioode, selles paiknevat ettevõtet või asutust, kooli jne. Edasi võime uurida veel üksikasjalikumalt ettevõtte mõnda osakonda ; kooli õpilasi, õpetajaid, lõpetajaid; sporditööd; kultuurielust üksikute isetegevusringide tegevust või üksikute silmapaistvate kultuuritegelaste elu ja tegevust.
    Teemade lõpmatuse ja üksteisega seostatuse avamine on üks juhendamise osi. Siit tuleneb teadmine: mida kitsamalt ja kindlamalt ennast töös piirata, seda kaugemale jõutakse. Just väikeste probleemide uurimisega tehakse alguses suuri asju; hiljem tulevad suuremad teemad, mis väikeste uurimuste tulemused kokku võtavad.
  • Ajaloo uurimistöö koostamise põhimõtted


    Huvitava teema leidmine ja valdkonna piiritlemine


    Koos õpilasega tuleb kokku leppida teema, leida probleemid ja töötada välja metoodika. Juhendaja aitab koostada uurimistöö programmi ning arutab õpilasega läbi kalenderplaani, kus on kirjas:
  • materjalide kogumiseks vajalik aeg;
  • andmetöötlus (valik kogutud materjalist);
  • töö kirjutamiseks kuluv aeg;
  • töö vormistamiseks kuluv aeg;
  • paranduste ja täienduste tegemise aeg;
  • töö lõplik vormistamine.


    Materjali kogumine


    Andmete kogumine uurimuse jaoks. Materjali üleskirjutamine, konspekteerimine ja läbitöötamine. Kava (või varasema teema) täpsustamine ning eesmärkide seadmine .
    Raamatukogus otsitakse teemakohast kirjandust ja tutvutakse tööks vajalike andmebaasidega, otsitakse Internetist otsitakse teemakohast materjali, vesteldakse uuritava sündmuse kaasaegsetega, kogutakse mälestusi, tehakse küsitlusi jne. Juhendaja suunab õpilast valima teemakohast kirjandust ja algallikaid:
  • arhiividokumente;
  • mitmesuguseid publitseeritud allikaid (kirjandus ja perioodika );
  • käsikirju (päevikud, mälestused, kodu-uurimistööd);
  • dokumente, mis on kellegi eravalduses (isiklik arhiiv);
  • päevakajalisi ajaleheartikleid (eeldab tööd raamatukogus);
  • intervjuusid, usutletavate leidmist;
  • küsitlusi, küsitluslehtede koostamist ja kasutamist (mälestused);
  • fotosid ja mitmesuguseid dokumente;
  • kirjavahetust;
  • Internetis esitatud teadusallikaid ja andmebaase;
  • isikulugusid uurides vajaduse korral juhendaja varasemat kontakti uuritavaga (eriti põhikooli õpilase juhendamisel).
    Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida tahetakse nüüd teistele teatavaks teha. lähtuvalt Teemast lähtuvalt sõnastatakse põhiprobleem ning töö eesmärk on leida sellele vastus.

    Kogutud andmete töötlus ja rühmitamine


    Väljakirjutused süstematiseeritakse autorite järgi või sisust lähtudes.

    Uurimistöö tulemuste analüüs ja töö liigendamine


    Alguses järjestatakse seisukohased märksõnad, mis lihtsustavad edasist tööd. Tuleb arvestada, et materjali liigendust muudetakse töö vältel sageli mitu korda, et leida parim variant. Arvutiga töötades ei tekita see raskusi. Sisulisel liigendusel on enamasti kolm osa: sissejuhatus (ülevaade probleemidest), uurimus (mitmeosaline) ja kokkuvõte (lõppjäreldused), millele lisanduvad kasutatud kirjandus ja lisad. Teksti hea liigendamine on väga tähtis ning sellest oleneb uurimistöö tulemus. Sageli osutubki see töölõik põhikooli õpilasele kõige raskemaks ja väga palju oleneb töö juhendajast.


    Teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks


    Teksti sõnastamine. Sissejuhatuse ja kokkuvõtte kirjutamine. Keelekasutuse kontroll.
    Sissejuhatus sisaldab:
  • teema valiku põhjenduse;
  • töö eesmärgi (hüpoteesi, põhiprobleemi) sõnastamise;
  • ülevaate kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ;
  • ülevaate peamistest allikatest;
  • ülevaate töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest;
  • töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamise
    Kokkuvõttes:
    1) on vastus sissejuhatuses esitatud probleemile (hea kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud);
    2) esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult kõige olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti;
    3) kirjeldatakse tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid enam ei esitata .
    Teksti sõnastamisel peavad formuleeringud olema võimalikult täpsed. Tuleb jälgida lausete loogilist seostamist (kasutada sidesõnu kuna, kuigi, seeläbi jne), kasutada mõõdukalt umbisikulist tegumoodi ning jälgida grammatikat. Ajalooõpetaja peaks tegema koostööd emakeeleõpetajaga. Uurimistöö keele eest võiks õpilane saada hinde ka eesti keeles.

    Tsiteerimine


    Tsitaatide puhul tuleb esitada täpne sõnastus, markeerida väljavõtted ning viidata. Allikatsitaatidele tuleb lisada oma seisukoht. Käsitluste tsitaatides tuleb esile tuua teiste arvamused (kas samad või erinevad) ning viidata, missuguse allika (kirjandusest jms) mitmendalt leheküljelt tsitaat pärineb.

    Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu. Viitamine algallikatele


    Suulised allikad on:
  • töö autori/ koostaja küsitletud inimeste mälestused;
  • intervjuud;
  • helilindid;
  • elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused.
    Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik , siis amet), ning üleskirjutamise aeg.
    Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses.
    Kirjalike allikate alla kuuluvad:
  • dokumendid ( arhiivis , eravalduses);
  • publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi „Liivimaa kroonika” jt);
  • käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi - ja magistritööd kõrgkoolides jt);
  • kirjavahetus ;
  • perioodikas ilmunud artiklid.
    Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida uurimistöös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis oleks igale näidatud teosele/ artiklile /arhivaalile vähemalt korra viidatud.
    Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke ), ehkki vajaduse korral neile töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute õpikute sisu) – nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks.
    Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma:
  • arhiivimaterjalid;
  • kirjandus ja perioodika;
  • suulised andmed.
    Viitamise aluseks on võetud Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatutes ja Eesti Ajalooarhiivi toimetistes kasutatav viitamissüsteem.
    Arhiiviviide:
    ERA R-6-1-97, l 35 ( ENSV Põllutöö Rahvakomissariaadi põllumajandusosakonna protokoll nõupidamise kohta Üleliidulisest Põllumajandusnäitusest osavõtu kohta 1941. a, 31.10.1940).
    Raamat, monograafia:
    Toomas Karjahärm, Väino Sirk . Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940. Tallinn 2001, lk 285 –286.
    Ajakiri:
    Ivar Leimus. Maidla aare . – Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused 1979, nr 1, lk 47.
    Ajaleht:
    Andrus Nilk. Korvapalliliiga jätkab uue meeskonnaga. – Postimees 1999, 16. juuni.
    Käsikiri:
    Indrek Paavle. RAKA 1940-1970. Peaseminaritöö. Juhendaja Aadu Must. Tartu 1995, lk 17 (käsikiri TÜ arhiivinduse õppetoolis).
    Seaduste kogud :
    Riigi Teataja (RT) I 1998, 36/37, 552 (§ 4, p 2)
    Internet :
    Akadeemiake 2007. Õpilaste ajakiri Akadeemiake. http://www.metsaylikool.ee/akadeemiake/viitamine.html (7.10.2007).
    Suuline allikas:
    Intervjuu Joosep Tootsiga. (11.10.2006).

    Vormistamine


    Uurimistööl peab olema ühtne kujundus (ääred, lõigud, leheküljenumbrid, pealkirjad, esiletõstmised). Tööd võib illustreerida piltide ja graafikutega. Samas ei maksa kujundusega eriti palju eksperimenteerida, sest kõige tähtsam on sisu.
    Paljudel koolidel on oma uurimistööde koostamise juhend, kus on kirjas töö vormistamise nõuded.
    Töö esitatakse arvutikirjas (korrektselt vormistatuna ja kaante vahele köidetuna). Tekst kirjutatakse standardse masinakirjalehe ( formaat A4; arvutikirjas tähesuurusega 12) ühele küljele. Lehekülje üles ja vasakusse serva jäetakse 3–4 cm, paremale 1–2 cm laiune vaba äär. Töö ette ja taha jäetakse puhas valge leht (nn köiteleht).
    Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse kas alla või üles keskele (ilma sidekriipsudeta). Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata (nagu ka uut peatükki, sissejuhatust, sisukorda vms alustavaid lehekülgi).
    Pealkirjade järele punkti ei panda.

    Lisad


    Töö lisad saavad omaette nummerduse, kusjuures numbrid märgitakse üles lehe paremasse nurka: LISA 1, LISA 2, LISA 3 jne. Iga lisa algab uuelt leheküljelt. Lisad paigutatakse töö lõppu. Illustreerivat materjali ei ole otstarbekas põhiteksti lükkida, vaid see paigutatakse lisadena töö lõppu ( ankeedid , pisitrükised jm).
    Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale üldjuhul töösse ei liimita – enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg (kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana .
    Dokumentide puhul peab silmas pidama , et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud. Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust.
    Mõne kooli tavad näevad ette lisada töö lõppu koostaja foto ja paar teda iseloomustavat lauset. See on tore komme , eriti kui uurimistöö jääb mälestuseks kooli.

    Töö esitlus


    Soovitav on, et õpilane teeks töö kohta PowerPoint-ettekande ning tutvustaks oma tööd klassikaaslastele klassis või koolikaaslastele ajaloopäeval või kodu-uurimispäeval. Külalisteks on hea kutsuda neid inimesi, kellest uurimus on kirjutatud. Ettekande koostamisele aitab palju kaasa arvutitundides õpitu. Töö ettekandmisega saab õpilane esinemisjulgust ja -kogemust. Kindlasti tuleks anda õpilase tööle hinnang: mis oli hästi, milles esines vajakajäämisi.

    Väljund


    Võimalusi on palju:
  • töö kirjutamise ajal suhtlemine erinevate inimestega, nt on perekonnaloo kirjutamisel haaratud kogu perekond;
  • osalemine maakonna kodu-uurimiskonverentsil. Parimad pääsevad üleriigilistele kodu-uurimiskonverentsidele;
  • osalemine Eesti Ajalooõpetajate Seltsi poolt Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele korraldataval õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel, mis toimub igal aastal erineval teemal. Praegu on käimas 12. võistlus. Nüüdseks on Saksamaa Liitvabariigis Hamburgis asuva Körberi Sihtasutuse algatatud õpilaste ajalooalaste uurimistööde konkursid jõudnud 22 Euroopa riiki ning alates maist 2001 koondati need konkursid EUSTORY nime alla. 2009. aastal lõppes EUSTORY leping Körberi Sihtasutusega. 2007. aasta juunis hakati otsima võimalusi, kuidas saada täielikult iseseisvaks organisatsiooniks. 2008. aasta märtsis sõlmiti Brüsselis notariaalne leping mittetulundusliku organisatsiooni EUSTORY AISBL moodustamiseks. Juulis 2008 sõlmiti kõigi EUSTORYga ühinenud organisatsioonidega uued lepingud ning praeguseks on organisatsiooni nimetus EUSTORY AISBL. Üheteistkümnel võistlusel kokku on osalenud 1525 õpilast ning valminud on 1206 uurimistööd. Rahalistele preemiatele tulnud õpilastel on võimalus osaleda rahvusvahelistes noortelaagrites. Kõik võistlusele saadetud õpilasuurimused säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis ning nendega saab tutvuda ja neid võib kasutada oma uurimistöödes;
  • osalemine õpilaste teadustööde konkurssidel;
  • B. G. Forseliuse Seltsil on parimatele õpilasuurijatele autasuks Suur Kuldtukat;
  • erinevad võimalused oma töö tutvustamiseks (Eesti Kirjandusmuuseum , Eesti Rahva Muuseum , spordimuuseumid, noorgiidid);
  • üleriigilised kodu-uurimiskonverentsid, konkursid ja võistlused.

  • Õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest


    Teema ja pealkiri


    1. Pealkiri lubab laiemat käsitlust, kui sisust leida võib.
    2. Pealkiri ei hõlma kõiki töös käsitletud teemasid.
    3. Pealkiri peaks väljendama sisu ja andma konkreetsemat eelteavet kui lihtsalt „Minu isa”, „Minu vanaema” „Aino Aasa” jne. Isikulugude puhul peab pealkirjas kajastama kõnesoleva isiku tegevusvaldkonda (õpetaja, tuntud sportlane või muusik jne). Kui on tegemist meie hulgast lahkunud inimesega, märgitakse nime järele sulgudesse eluaastad. Kui käsitletakse kooli, küla, seltsi/organisatsiooni vm tegevust, siis peavad pealkirjas kajastuvad piirdaatumid vastama töös käsitletud perioodile.

    Sissejuhatus, eesmärgid


    1. Tööl puudub konkreetne eesmärk. Väga halb on, kui töö eesmärk selgub alles kokkuvõttest.
    2. Uurimistöö eesmärk ei saa olla mingi uurimismeetodi omandamine.

    Uurimismetoodika


    1. Metoodika ei ole seotud seatud eesmärkidega.
    2. Küsitlusmetoodika on kirjeldamata. Kuidas valiti küsitletavad?

    Graafikud , joonised, tabelid, lisad


    1. Illustratsioonidel, tabelitel ja joonistel puuduvad kommentaarid.
    2. Joonis ei ole iseseisvalt loetav.
    3. Joonistel puuduvad allkirjad ja viited.
    4. Joonis, diagramm jne ei täienda teksti.
    5. Graafikud on vähe informatiivsed ja kohati isegi eksitavad.
    6. Fotod on töös väga head, kuid on jäänud arusaamatuks, kas need on autori erakogust või mitte.
    7. Kõik tabelid täiendavad, mitte ei dubleeri ega varja teksti.

    Tulemused, analüüs ja järeldused


    1. Andmed esitatakse tekstis ebamugavalt, mis raskendab nende süstematiseerimist (abiks oleksid tabelid).
    2. Autorid on küll otsustanud, mida ja kuidas uurida, kuid ei ole selgeks mõelnud, mida selle teadmisega edasi peale hakata; puudub arutelu.
    3. Järeldused ei põhine töö tulemustel; väidetakse asju, mida töös ei ole uuritud.
    4. Töös on esitatud küsimustik, kuid sellele tuginevat analüüsi ei leidu.

    Kokkuvõte


    1. Kokkuvõte ei vasta töö alguses esitatud uurimisküsimustele ega eesmärkidele.
    2. Kokkuvõttes esineb tekstis varem esitamata andmeid ja viiteid kirjandusele.
    3. Pole sobiv kokkuvõttes ise oma tööle kiitvat hinnangut anda.

    Kirjanduse loetelu ja viitamine


    1. Allikaid on tõenäoliselt kasutatud, kuna sellele vihjab loetelu töö lõpus. Töös jääb vaid arvata, mis on pärit allikatest.
    2. Puudub ühtne viitamissüsteem.
    3. Faktilise materjali usaldusväärsuse kontrollimise võimalus puudub, sest pole viiteid algallikatele.
    4. Töö tegemisel kasutatud kirjandus on põhiliselt veebilehekülgedel olev materjal. Tuleb aga ette olukordi , kus veebilehel olev teave ei ole tõene. Allikatesse tuleb suhtuda kriitiliselt.

    Vormistus


    Vormiliselt on uurimistöö range žanr: lehekülgede nummerdamine, illustratsioonide süstemaatiline nummerdamine ja allkirjastamine ning täpne viitamine on hädavajalikud. Paraku tuleb ette ka puudusi:
    1) on palju õigekirjavigu (puuduvad tähed, ühildumine), läbisegi on kasutatud isikulist ja umbisikulist kõneviisi;
    2) on kirjutatud liiga napilt. Suure osa lehekülgede mahust moodustab tühi pind. Töö teksti võiks tihendada; töös on liiga palju kordusi;
    3) väike kiri ja reavahe raskendavad lugemist. Peatükkide pealkirjad tuleks paremini esile tuua;
    4) töö maht on suur, sest püütakse kaante vahele mahutada kogu materjali, mis töö valmimise jooksul kogutud on. Töös võiks olla rohkem konkreetsust ja vähem sõnu.

    Kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks?


    Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat. Tartu, 2006 – nõuandeid, kuidas töötada tekstidega , piltidega, esemeliste allikatega ja suuliste allikatega
    Eesti Rahva Muuseum – hulgaliselt küsitluslehti erinevatel teemadel
    Eesti Kirjandusmuuseum – õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusest osavõtjate tööd, mitmesuguste konkursside materjalid
    Maakondade muuseumid – kodukoha ajalooga seonduv
    Arhiivid : Riigiarhiiv , regionaalsed arhiivid, koolide arhiivid, asutuste ja ettevõtete arhiivid
    Kroonikad – koolide, ettevõtete kroonikad
    Koduarhiiv – dokumendid, perekonna fotod jne
    Kaasaegsete päevikud
    Internet
    Koolides olevad uurimistööd
    Ajalooteemaline kirjandus
    Perioodika – ajalehed, ajakirjad jne
  • Kasutatud kirjandus


    Ene Luka . Soovitusi kodu-uurimistööde koostamiseks ja vormistamiseks. - Õpilaste kodu-uurimistöid 18. Tallinn 1996, lk 74–90.
    Anu Raudsepp. Ajaloo õpetamise metoodika käsiraamat. Ajalugu koolitunnis 1. Tartu 2006, lk 70–72.
    Soovitusi edukaks osalemiseks konkursil. http://www.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=211 (7.11.2010).
    Maidu Varik . Uurimistöö on kõige kasulikum praktilise väljundiga õppetöö vorm. Soovitusi uurimistöö koostamiseks. http://www.eas.edu.ee/juhiseid.html (7.11.2010).
    Välja otsitud andmebaasist " http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimist%C3%B6%C3%B6_spetsiifika_ajaloos "
    LISA 5
    Valik ideid õpilaste uurimistöödeks
    Anu Toots - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor
    Uurimistööde rohke juurutamine aineõppesse toob paratamatult kaasa õpetaja koormuse suurenemise. Seepärast tuleb mõelda, kuidas saab töömahtu kontrolli all hoida ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Üks võimalus on hoida uurimistööde teemad võimalikult väikesemahulised, et õpilane tuleks toime ning õpetajal oleks aega juhendada. Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. See tähendab soovitust uurida pigem oma valda/linna ja maakonda kui kogu Eestit, valida välja kas jooksev hetk või kindel periood, selmet jätta ajapiirid lahtiseks.
    Teine ja ilmselt tõhusam võimalus töömahtu kontrolli all hoida on valida uurimisteemad ühest valdkonnast. Ärge laske õpilastel teemasid täiesti vabalt valida, sest see tähendab, et õpetaja peab end kurssi viima kõigi nende teemadega, oskama aidata allikaid leida ja andmeid koguda. Väga suur vastutulek õpilastele teemade valimisel osutab lõppkokkuvõttes karuteene neile endile, sest nad jäävad juhendamisest ilma. Pigem valige üks suurem valdkond, millest sel aastal kõik uurimistööd kirjutatakse.
    Õpetaja tööd tõhustab ka see, kui teemasid valitakse ainekava raames. Selles mõttes pole uurimistöö mingi eraldiseisev tegevus, vaid üks viis läbida ainekava. Ühtlasi lahendab uurimisteemade valimine ainekavast küsimuse, kas teema on jõukohane. RÕK on läbinud mitu ekspertiisivooru, sealhulgas on hinnatud selle eakohasust. Eespool tabelites näidetena toodud teemad hõlmavad kõik mingit ainekava teemat. Lähtekohaks teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad hästi RÕKis määratud õpitulemused. Allpool on toodud kolm näidet, kuidas ainekavas sisalduv aitab formuleerida uurimisteemasid.
    Teema õppekavas: Ühiskonna sotsiaalne struktuur
    Õpitulemused
    Õpilane:
  • teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine , sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet , mitmekultuurilisus;
  • märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi;
  • väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust;
  • väärtustab soolist võrdõiguslikkust;
  • mõistab kultuuride erinevusi ja oskab suhelda teiste kultuuride esindajatega 1.
    1 Põhikooli riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14. Aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133 .
    Uurimistöö teemasid
    Millise õpitulemusega seotud?
    Rikkus ja vaesus Eesti ajalehtede kajastuses
     1, 3, 4
    Rahvused ja usundid minu kodulinnas
     1, 2, 5
    Eesti tunnetamine vanade ja noorte seas
     1, 3
     
    Teema õppekavas: Demokraatia
    Õpitulemused
    Õpilane:
  • teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism ; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus ;
  • selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises;
  • väärtustab demokraatlikke vabadusi ja tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist, vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi;
  • oskab vahet teha demokraatial ja autokraatial, tunneb ja selgitab demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse ühiskonna põhijooni ja annab neile hinnangu;
  • selgitab õigusriigi toimimise põhimõtteid 2.
    2Põhikooli riiklik õppekava. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrus nr 14. Aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13273133 .
    Uurimistöö teemasid
     Millise õpitulemusega seotud?
    Valimisaktiivsus N maakonnas Riigikogu/ volikogu valimistel
     2, 3
    Kuidas arvestavad volikogu saadikud oma valijaid?
     2, 5
    Õpilaste võimalused osaleda noortepoliitika kujundamises
     1, 2, 3
    Teema õppekavas: Kodanikuühiskond
    Õpitulemused
    Õpilane:
    1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, vabaühendus, kodanikuosalus, kodanikualgatus;
    2) mõistab kodanikuühiskonna ja vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke; iseloomustab kodanikuühiskonna rolli demokraatia tagamisel;
    3) oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikuühiskonnas; analüüsib probleeme ning pakub lahendusi;
    4) algatab ja toetab koostööd ühiste eesmärkide seadmisel ning elluviimisel.
    Uurimistöö teemasid
    Millise õpitulemusega seotud?
    Vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö N vallas
     1, 2
    Vabaühenduste roll kodanike kaasamisel avalikku ellu
     1, 2, 3
    Kodanikuühiskonna aktivisti portree
     1, 2
     
    Lõpetuseks
    Teadust võib teha väga erineval tasemel. On niisugust tipptaset, kuhu Eestis ei küündi keegi, ja on ka säärast taset, mis on jõukohane õpilastele. Õpetaja ülesanne ongi leida see tase, mis sobib tema õpilastele või koguni individuaalsele õppurile. Jõukohast taset valides on lähtekohaks uurimisprobleem ja uurimismeetod. Probleem peab olema laste jaoks huvitav ja lahendatav, meetod aga algtasemel, kuid sobiv. Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, et erinevad uurimismeetodid eeldavad erinevaid isiksuseomadusi või vähemalt sobivad ühele karakterile paremini kui teisele. Küsitluse tegemine eeldab ühtesid isiksuseomadusi, intervjuu aga teisi. Näiteks ei pea usutleja ise üldse olema jutukas , vaid hoopis viisakas, empaatiavõimeline ja hea kuulaja . Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist võõrastega ning armastab rohkem omaette vaikselt nokitseda; neile tuleks leida teistsugused meetodid, nagu vaatlus või andmeanalüüs. On väga tähtis, et õpilasele sobiks see meetod, mida ta peab kasutama. Uurimistööde korraldamine annab suurepärase võimaluse arvestada rohkem õpilase individuaalsust ja arendada loovust.
    Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIALAINED 2010
    LISA 6
    Uurimistöö põhikoolis
    Anu Toots - Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor
    2010. aastal vastu võetud põhikooli riiklikus õppekavas on varasemast suurem rõhk uurival ja avastuslikul õppimisel. Õppekavas on sätestatud, et „põhikooli lõpetaja tunneb lihtsamaid uurimismeetodeid ja kasutab mõnda neist oma õppetöös“ 1. Sellega muutub õpilasteadus senisest väheste entusiastide harrastusest massiliseks tegevuseks. Uus olukord seab ka õpetajale oma ülesandeid ja nõudmisi, üks nendest on teadmine sellest, mida teaduslik uurimine tähendab. Uuriva õppimise ning õpetamise eelduseks on teadmised uurimistöö olemusest, reeglitest ja tööriistadest. Just neid teemasid allpool käsitlengi, arvestades põhikooli spetsiifikat, nagu aja ja raha piiratus ning õpilaste kognitiivse suutlikkuse ja oskuste tase. Täpsemalt tuleb juttu viiest teemast.
    1. Mis vahe on teadusel ja argiteadmisel?
    2. Kust uurimistööga pihta hakata?
    3. Kust saab uurimistööks andmeid ja allikaid?
    4. Mis meetodeid millal kasutada?
    5. Kuidas aitab RÕK uurimistöid planeerida?

    Teaduse ja uurimistöö olemusest
    Inimesed tunnetavad maailma kahel viisil: tavamõtlemise ja teadusliku mõtlemise kaudu. Mõlemat on vaja. Teaduse moto „kahtle kõiges“ ei ole alati hea nõuanne argielus. Emotsioonid , harjumused, tavad ning väärtused on inimeste ja ühiskondade elukorralduses tähtsad; nad aitavad meil säästa oma vaimseid ressursse ning samaaegu säilitada ühiskonna toimimisvõimet. Mis abi võiks olla siis teadusest?
    Sotsiaalne tegelikkus võib näida keerulise ja seostamata nähtuste puntrana, kus on raske mõista, miks ühed või teised asjad juhtuvad või välja kujunevad. Teaduse ülesanne ongi luua kaoses korda ning toimuvat seletada.
    Mitmes mõttes on argimõtlemine ja teaduslik mõtlemine vastandlikud: esimene rõhutab vahetut isiklikku kogemust, teine püüab aga sellest distantseeruda ning leida üldisi seaduspärasusi, mis aitavad seletada olukordi ja nähtusi laiemalt, mitte ainult ühe inimese elukogemuse raamides. Argimõtlemisele on omased valikulised tähelepanekud, olulise ja ebaolulise eraldamatus; teaduse tunnus on just olulise esiletoomine ning ebaolulise kõrvalejätmine. Teadust võib defineerida kui teadmiste organiseeritud kogumit, mille loomine ja millega opereerimine nõuab loogilist järjepidevust ning sobivat tõendusmaterjali.
    Teadusliku uurimistöö põhimõtted
    Algupärasus
    Objektiivsus
    Tõendatavus on vahest teaduse kõige tähtsam tunnusjoon. Mitte ühtegi järeldust ei tohi teha ilma tõenditeta. Tavamõistus vaatleb enamikku asju kui etteantuid, kindlasti tõeseid; teaduslikul vaatel on vastupidine positsioon – midagi ei tohi võtta a priori
    Kontrollitavus
    Täpsus ja lihtsus
    Süsteemsus. Teaduse ülesanne ei ole koguda võimalikult palju materjali, vaid teha seda sihikindlalt ning reeglipäraselt. Paraku eksitakse selle nõude vastu üpris sageli ning kogutakse kokku n-ö kõik, mis ette jääb. Tulemus on igav ja raskesti hoomatav tekst, millest lugedes midagi meelde ei jää. Andmete (arvude, tsitaatide) rohkus ei anna iseendast midagi. Andmeid tuleb kasutada oma uurimisprobleemi lahendamiseks, mis tähendab, et valida tuleb ainult need, mis sellele kaasa aitavad, ning heita kõrvale need, mis asjasse ei puutu .
    Mõtestamine ja seletamine
    Eetilisus ja autorivastutus . Meil räägitakse teaduseetikast häbiväärselt vähe, tavaliselt ainult arstiteaduste kontekstis. Lääne akadeemilises traditsioonis on eetikateemad iga uurimismeetodite algkursuse ja õpiku kohustuslik komponent , seda ka sotsiaalteadustes . Allpool mõned peamised põhimõtted, mida tuleks teadust tehes järgida.
    Ole eetiline uuritavate suhtes:
  • saavuta respekt ja vastastikune mõistmine (sh nõusolek osaleda uuringus );
  • säilita uuritavate konfidentsiaalsus (kasuta koode ja pseudonüüme pärisnimede asemel);
  • ole diskreetne sensitiivsetes küsimustes, hoia usaldatud saladusi;
  • ära esita küsimusi, mis panevad vastaja piinlikku olukorda või millele ta ei saagi vastata.
    Ole eetiline teiste uurijate ja kaaslaste suhtes:
  • ole kursis senitehtuga, tunnusta teiste (sh koolikaaslaste) saavutatut;
  • viita alati kõigile kasutatud töödele;
  • ära unusta tänamast nõuandjaid ja abilisi;
  • rühmatöö puhul rääkige omavahelised õigused-kohustused selgeks.
    Ole aus enese ja teaduse vastu:
  • esita ainult kontrollitud ja kvaliteetseid andmeid;
  • ära ilusta tulemusi sisult ega metodoloogiliselt;
  • ava lugejale oma uurimismetoodika;
  • kui esitad oma seisukohti, kasuta minavormi ning võta autorivastutus;
  • kui midagi ebaõnnestus, siis arutle ausalt , miks see juhtus.
    Kuigi eespool kirjutatu võib tunduda tarbetu teoretiseerimisena, on see siiski vajalik, et kanda edasi teadusliku uurimise häid tavasid ning anda praktilisele uurimistegevusele sügavamat tähendust. Edasi läheme aga tõepoolest praktilisemate küsimuste juurde, nagu uurimisprobleemi seadmine ja uurimise kavandamine.
    Kuidas uurimistööd alustada?
    Uurimistöö alustamiseks on vaja enne teada valdkonda, mida tahetakse uurida. Tuntud Eesti filosoof Lembit Valt on öelnud, et teadus tekib teadmise ja mitteteadmise piirimail. See tähendab, et ainult olemasoleva teadmise baasilt saab seada uurimisprobleemi ja küsimused, millele hakatakse vastuseid otsima. Praktilisest seisukohast tähendab see, et õpilaste uurimistöid ei saa planeerida kohe õppeaasta algusse, eriti ühiskonnaõpetuses, mida pole igas klassis.
    Uurimistööks valitud teema on vaja alustuseks baastasemel läbi võtta. Õpilase jaoks annab minimaalse piisava taseme õpiku vastavateemaline peatükk. Kui õpilane on näiteks peatüki kodanikuühiskonnast läbi töötanud, teab ta asjassepuutuvaid põhimõisteid ja kodanikuühiskonna tunnuseid, mis aitavad tal kodanikuühiskonda reaalsest elust üles leida, seda mõõta ning konkreetsete parameetrite abil kirjeldada. Õpetajal on teadmisi natuke rohkem vaja, sest ta peab õpilast juhendama, aitama tal oma uurimistööd kavandada, sh sõnastada realistlikke uurimisküsimusi. Õpetajale ei piisa ainult teoreetilisest teadmisest (definitsioonist) uurimisobjekti kohta; ta peab teadma ka seda, kuidas avaldub see nähtus Eestis ja kodukohas. Näiteks peaks kodanikuühiskonnaalase uurimuse juhendamiseks teadma õpetaja seda, kuidas ühendusi Eestis rahastatakse, mis liiki ja kui suured ühendused on, millega nad tegelevad, kui palju inimesi on Eestis aktiivselt kodanikuühendustes jmt. Lisaks peaks õpetaja oskama kirjeldada kodanikuühiskonda oma vallas/linnas. Ta teab, kui palju ja mis seltse on vallas, millised on kodanikuühenduste suhted vallavalitsusega, milliseid rahvalikke üritusi kodanikuühendused korraldavad jmt. Muidugi ei pea ma silmas seda, et õpetajal oleks kõik need teadmised n-ö varnast võtta; oluline on hoopis teada, kust asjakohast infot leida, kui seda vaja on. Õpetaja peab oskama erinevaid faktikillukesi üldiste teoreetiliste teadmistega kokku viia. Üks teadustöö jooni ongi suutlikkus laskuda mõistete ja definitsioonide tasandilt n-ö käegakatsutava reaalsuseni (ja vastupidi). Abstraktsioone ning teooriaid ei saa iseendast uurida (v.a filosoofias), neile on vaja anda praktilised mõõdikud.
    Kui eeltöö on tehtud ja baasteadmine teemast olemas (üht-teist on loetud, statistikat on vaadatud), siis saab uurimistöö kavandamisega edasi minna.
    Üks tähtis, võimalik, et isegi kõige tähtsam etapp uurimistöö õnnestumisel on uurimisprobleemi seadmine. Mida tahab uurija oma tööga teada saada? Mis ülesannet lahendada? Siin on kahte liiki raskusi. Esiteks, paljudele õpilastele on raske probleemi sõnastada. Kui neil paluda nimetada ümbritsevast elust mõni probleem, siis on vastus tihti ühesõnaline (nt vaesus, õpetajad). Õpetajad ei ole probleem, järelikult on vaja täpsustada ja seletada, mis muret teeb. Näiteks on õpetajate koormus liiga suur, mistõttu nad on väsinud ja õpetamise kvaliteet langeb, tunnid on üksluised, õpilased ei mõista, mis nõudmisi neile esitatakse.
    Teine metodoloogiline raskus seisneb selles, et tihti ei eristata uurimisprobleemi ja sotsiaalset probleemi. Sotsiaalsed probleemid on need, mis ühiskonnas alati eksisteerivad. Ükskõik kui palju valitsused ponnistavad või teadlased uurivad, jäävad need ikkagi alles, kuigi võivad leeveneda või teravneda. Ka väga suur teadlane ei suuda sotsiaalset probleemi otseselt lahendada; ta võib seda seletada ja aidata mõista ning niimoodi mõjutada kaudselt selle lahendamist. Just seetõttu, et sotsiaalset probleemi pole võimalik uurimistööga lahendada, ei sobi see tööülesandeks. Jääks ju ülesanne lahendamata ning uurimistöö tuleks kuulutada ebaõnnestunuks. Et nii ei juhtuks, ongi vaja sõnastada uurimisprobleem, millele saab töös vastuse leida. Näiteks kui kodanike poliitiline apaatsus on sotsiaalne probleem, siis võiks uurimisprobleemiks seada küsimuse, kas kodanikuühendused aitavad kaasa kodanike poliitilisele mobiliseerimisele. Sotsioloogiliste küsitluste andmeid ja kodanikuühiskonna statistikat analüüsides võib saada sellele küsimusele vastuse.
    Kuigi uurimisprobleemi sõnastamine ja kirjapanek nõuavad tõsist vaimset pingutust, soovitan seda õpilastelt järjekindlalt nõuda. See annab järgnevale uurimistööle kindla sihi, väldib laialivalgumist ja udutamist. Töö mõtestatuse ning sihipärasuse huvides on mõistlik mitte piirduda ainult probleemi määratlemisega, vaid koostada põhjalik uurimiskava , mis paneb paika:
  • uurimistöö teema (esialgse pealkirja);
  • uurimisprobleemi, mida asutakse lahendama;
  • uurimisküsimused, millele otsitakse vastust;
  • meetodid, mille abil uurimisküsimusi lahendatakse;
  • olemasolevate ja vajaminevate ressursside kirjelduse.
    Uurimisprobleem ja uurimisküsimused peavad olema omavahel tihedalt seotud, täpsemalt – küsimused tulenevad probleemi asetusest. Kasutame eespool mainitud kodanikuühiskonna teemat, et illustreerida probleemi ja uurimisküsimuste vahekorda .
    Sotsiaalne probleem: kodanike poliitiline passiivsus, apaatia
    Uurimisprobleem: Paradiisiaia vallas on mitu kodanikuühendust. Kas need aitavad kaasa kodanike poliitilisele aktiivsusele?
    Uurimisküsimused
  • Kui palju on vallas registreeritud ja reaalselt tegutsevaid vabaühendusi?
  • Kui suur ja milliste parameetritega on nende liikmeskond? Kas liikmeskond on viimastel aastatel muutunud? Kui jah, siis milles need muutused seisnevad?
  • Mis üritusi korraldavad vabaühendused? Kas need on mõeldud oma liikmetele või avalikkusele?
    Uurimisküsimusi ei tohiks olla liiga palju, soovitatavalt mitte üle kahe-kolme. Olulisimad kriteeriumid küsimusi koostades on nende teemakohasus ja omavaheline seotus . Iga küsimuse puhul tuleb kontrollida, kas see aitab mõtestada uurimisprobleemi, avab selle mingit tahku . Alustada on mõistlik lihtsamatest küsimustest, mis aitavad kirjeldada olukorda. Seletavad ja mõju uurivad küsimused saab esitada alles siis, kui uuritava nähtuse põhiparameetrid on kindlaks tehtud. Äärmusliku näitena valest uurimistaktikast võib tuua juhtumi, kus tahetakse uurida kohaliku kodanikuühiskonna mõju keskkonnateadliku tarbimise levikule, ent selgub, et selles külas pole ühtki vabaühendust.
    Teiseks kriteeriumiks, mis määrab küsimuste arvu ja sisu, on uurimistöö maht ning ressursside olemasolu. Ressursid on nagu ikka piiratud, seepärast on vaja enne töö kallale asumist läbi kaaluda:
  • kui palju aega on võimalik uurimiseks ja kirjutamiseks kasutada?
  • kas uurimistööga seonduvad rahalised kulud? Kui jah, siis kust need saadakse?
  • kas õpilased valdavad vajalikke teadmisi ja uurimistehnikaid?
  • kas sobivaid andmeid saab kätte?
  • kas teemakohast kirjandust saab kätte?
    Noored uurijad kipuvad oma kompetentsust ja uurimistöö tegemiseks vajaminevat aega üle hindama. Eriti ajamahukad on need tööd, kus on kavas koguda andmeid kas küsitluse, intervjuude või vaatlusega. Tihti ei arvestata, et täidetud küsimustikest tuleb vastused sisestada andmebaasi ja siis analüüsida, salvestatud audiointervjuud tuleb ära kirjutada ning samuti analüüsida. Isegi umbes viie pooletunnise usutluse kirjutamiseks kulub ligi kakskümmend tundi; kirjutatust mõtestatud ja üldistatud sõnumi koostamine võtab vähemalt niisama palju aega. Arvestada tuleb sedagi , et kui intervjueeritavateks on ametnikud, juhid või muidu hõivatud inimesed, võib usutluseks sobiva aja leidmine olla keeruline, mis pikendab kogu töö koostamiseks kuluvat aega.
    Aja planeerimine on õpilasteaduses kindlasti see etapp, kus õpetajad peaksid suunama ja õhutama lapsi paigutama uurimistööks vajaminevat aega nende tegelikesse nädalakavadesse. Kui selgub, et lähema nelja nädala jooksul oleks õpilasel vaba aega iga nädal ainult 5 tundi (puhkepäevad jätke puhkamiseks!), siis tuleb kas töö ambitsioonikust vähendada (nt mõni uurimisküsimus välja jätta, jagada need õpilasrühma vahel laiali) või pikendada uurimistööks ette nähtud aega. Ajanappus on väga ohtlik, see toob suure tõenäosusega kaasa töö viletsa kvaliteedi ja kõigi osaliste rahulolematuse.
    Õpetaja abi on vaja ka õpilaste individuaalsete teadmiste ja oskuste adekvaatsel hindamisel ning nende sobitamisel planeeritava uurimistööga. Õpilane, kes ei tule toime tabelarvutusega, ei saa teha küsitlust; see, kes ei oska vene keelt, ei saa uurida vene ajakirjandust.
    Kust saab uurimistööks materjali?
    Kui uurimisprobleem ja -küsimused on otsustatud, tuleb mõelda sellele, mis materjalist neile vastuseid otsida. Ilma andmeteta ei ole uurimistööd, sest andmed on tõenduse alus. Andmed ja tõendus ongi see, mis eristab uurimistööd referaadist ja esseest. Ka referaadi kirjutamine on vajalik oskus, mida ei maksa alahinnata ega unarusse jätta. Refereerimine tähendab 3–5 teksti mõtestatud konspekteerimist, kuid see ei nõua uute andmete või isikliku vaatenurga esitamist ; tähtis on loetu sisukas ning süsteemne edasiandmine. Uurimistöö tunnused on seevastu just originaalsus, uudne käsitlus ja uue teadmise loomine, mida ilma andmeteta teha ei saa.
    Andmetega seoses kerkib hulk probleeme. Kust andmeid saab? Mis nendeks üldse olla võib? Kuidas hinnata andmete kvaliteeti? Püüan nendele küsimustele vastata.
    Andmeid võib olla mitut liikiarvandmed , tekstilised dokumendid, pildid, audio - ja videomaterjalid. Ühes töös võib kasutada üksnes ühte liiki andmeid, nt ainult arvandmeid või ainult vallavolikogu istungite protokolle. Samas võib neid kombineerida, nt lõimida ühte töösse valla/linna sotsiaalmajanduslikku statistikat ning valla/linna eelarve menetlemist käsitlevaid volikogu protokolle. Teise näitena sama teema kohta võib volikogu eelarvemenetlemise dokumente täiendada elanike tänavaküsitlusega eelarve prioriteetide kohta. Niisugused kombineeritud andmestikega tööd on huvitavamad, ent nõuavad põhjalikumat planeerimist.
    Andmete saamiseks on kaks põhiviisi: kas koguda andmed ise või kasutada juba olemasolevaid andmebaase. Mõlemal on oma plussid ja miinused. Ise saab koguda täpselt niisuguseid andmed, mida uurimisküsimuste lahendamiseks vaja on; samas tähendab see lisatööd ning algaja uurija puhul võib juhtuda, et kogutud andmed pole kvaliteetsed. Kellegi teise kogutud andmete puhul (sotsioloogiliste küsitluste raportid, riiklik statistika) on olukord enam-vähem vastupidine – aega ja raha saab säästa, ent olemasolevates andmestikes ei pruugi sisalduda seda, mis töö küsimustele vastamiseks vaja on. Viimast muret saab vältida, kui juba töö planeerimise faasis kontrollida, mis andmeid saada on, ning sellest lähtudes korrigeerida oma uurimiskava. Rõhutan, et see kontroll peab olema väga konkreetne. Ärge piirduge õpilase üldise vastusega, et andmeid saab Eesti Statistikaameti kodulehelt. Seal võib sobilikku statistikat olla, aga võib ka mitte olla.
    Andmete kvaliteedi hindamisel on sotsioloogias olulise tähtsusega küsimus valimist ehk sellest, keda ja kui palju inimesi uuriti (küsitleti või intervjueeriti). Nii mõnigi kord arvatakse, et usaldusväärsete tulemuste saamiseks tuleb küsitleda võimalikult suurt hulka inimesi. See seisukoht on väär. Valimi suurus võib olla väga erinev ning tähtsam kui küsitletute arv on see, kuidas uuritavad välja valiti (ehk valimisse sattusid). Ka siis, kui tegu on juhuvalimiga, ei võeta inimesi suvaliselt, vaid kindlate reeglite alusel.
    Suurte uuringute puhul räägitakse tavaliselt esinduslikust valimist, mis tähendab, et valim peegeldab rahvastiku parameetreid. Näiteks peegeldavad IEA kodanikuhariduse uuringus osalenud 2743 õpilast kogu Eesti 8. klasside õpilaste (keda on umbes 15 000) parameetreid. IEA uuringus oli samas proportsioonis linna- ja maakoole, eesti- ja venekeelseid õpilasi, poisse ja tüdrukuid, nagu on kogu selle kategooria (st üldhariduskoolide 8. klasside) õpilaskonnas. Järelikult on valim justkui tegelikkuse vähendatud koopia. Nende proportsioonide säilitamine annab uurijatele kindlustunde oma uuringu tulemusi üldistada. Näiteks võib IEA kodanikuhariduse uuringu põhjal öelda, et 54% Eesti 8. klasside õpilasi usaldab meediaväljaandeid. Pole mõtet küsitleda kõiki 15 000 õpilast, sest tulemused ei erineks sellest, mida saime 2743 õpilase küsitlemisel.
    Samamoodi pole mõtet küsitleda kogu Eesti elanikkonda selleks, et selgitada välja rahva erakondlikke eelistusi. Kui me küsitleks 500 inimese asemel 500 000 inimest, kulutaksime väga palju raha, aga tulemus oleks ikka sama. Kui me küsiksime aga erakondlikke eelistusi ainult Lasnamäel elavatelt inimestelt (keda on kokku umbes 100 000), võiksime saada hoopis erinevad tulemused, sest Lasnamäe elanikkond pole proportsionaalselt vähendatud koopia Eesti rahvastikust. Niisiis on tähtis see, kuidas inimesi valimisse võtta, mitte see, kui palju neid on.
    Õpilasteaduses muutub esindusliku valimi võtmine keeruliseks, sest kuidas kõiki proportsioone arvestada. Sellest olukorrast on kaks väljapääsu. Üks võimalus on võtta uuritavaks rahvastikuks oma kooli rahvas. Kool on juba struktureeritud (klassideks, õpetajad ka ainete lõikes), mis teeb proportsioonide arvestamise valimis lihtsamaks. Näiteks saab otsustada, et igast klassist küsitleme 5 poissi ja 5 tüdrukut, kelle valime välja loteriimeetodil (st juhuslikult). Teine võimalus on loobuda esinduslikkuse taotlemisest ning jagada küsimustikud ainult nendele lastele, kes on avaldanud soovi kaasa lüüa. See on uurijale mugavam viis, mistõttu niisugust valikut nimetatakse ka mugavusvalimiks. Tõenäoselt soovivad küsimustikku täita aktiivsemad lapsed, usinamad õppijad, võib-olla pigem tüdrukud kui poisid; ühesõnaga – see vastajate kogum pole vähendatud peegelpilt kogu kooli õpilaskonnast. Ka niisugust uuringut võib teha, eriti õpilasteaduses. Tähtis on aga see, kuidas uurimistöö tulemusi sõnastatakse. Viimasel juhul ei saa me üldistada vastuseid kogu kooli õpilaste kohta, veelgi enam – õpilaste kohta tervikuna . Allpool on kolm näidet selle kohta, kuidas tulemusi korrektselt sõnastada, arvestades valimi iseloomu.
    A. Esinduslik valim Tamme põhikooli õpilastest. Tulemuse sõnastus: 48% Tamme põhikooli õpilastest arvab , et õpilasomavalitsus kaitseb nende huve.
    B. Mugavusvalim Tamme põhikooli õpilastest. Tulemuse sõnastus: 60% küsitletud Tamme põhikooli õpilastest arvab, et õpilasomavalitsus kaitseb nende huve.
    C. Esinduslik valim Eesti põhikooli õpilastest. Tulemuse sõnastus: 41% Eesti põhikooli õpilastest arvab, et õpilasomavalitsus kaitseb nende huve. 2
    Niisiis on tähtis olla tulemusi esitades korrektne ning märkida, millise rahvastikukategooria kohta avaldatud arvud käivad. Suuri üldistusi saab teha üksnes suurte andmehulkade (sadade küsitletute) puhul. Intervjuude vastuseid tavaliselt ei üldistata, vaid neid kasutatakse näitlikustavate tsitaatidena.
    Peale andmete kuulub uurimistöö juurde veel teinegi oluline liik materjali – teiste autorite avaldatud tööd. Teaduses nimetatakse teiste avaldatud ja töös kasutatud kirjandust allikateks, seega on siin terminoloogia natuke erinev kui ajaloos. Ühes heas õpilasuurimuses on kindlasti üle kolme allika, soovitatavalt viis kuni kümme. Tähtsam kui viidatud allikate arv on aga nende asjakohasus ning usaldusväärsus, teisiti öeldes – kvaliteet. Allikate usaldusväärsust kindlaks tehes soovitan pöörata tähelepanu kolmele aspektile:
  • kas kirjutise autor on teada? Mida me sellest autorist teame? Kas ta on poliitik , lihtsalt aktiivne kodanik või tunnustatud teadlane? See teadmine aitab meil mõista tema seisukohti ning väldib kallutatud info esitamist objektiivse tõena. Veebist leiduvaid töid, mille autorit pole võimalik tuvastada, ei maksa uurimistöös kasutada;
  • kas väljaande kirjastaja on teada? Isegi Eesti oludes pean seda oluliseks. Meil on vaba ühiskond ning igaüks saab oma raha eest üllitada, mida hing ihkab. Seetõttu võib trükiste sisuline kvaliteet kõvasti kõikuda. Kui raamatu või kogumiku on välja andnud soliidne kirjastus (nt Tartu Ülikooli Kirjastus, Eesti Entsüklopeedia Kirjastus, Koolibri), võib seda julgelt kasutada, sest neil on välja kujunenud oma käsikirjade retsenseerimise kord. Ka veebilehtede puhul on kirjastaja ehk lehekülje pidaja tuvastamine oluline. Juhul kui on võimatu aru saada, kellele see kuulub ja kui vana on sellel olev teave, ei tohi seda materjali uurimistöös kasutada;
  • kas tekst loodi kindlaks otstarbeks ja kui, siis milliseks? Kogu trükiste ja veebilehtede hulgast moodustavad suure osa propagandistlikud, mis pole sisult neutraalsed. Nende ülesanne on olukorda ilustada . Parteilise propaganda kõrval (nt valimisreklaam , parteide ajalehed) on tänapäeval palju erinevate surverühmade materjale ning investoritele ja turistidele mõeldud riiklikku reklaammaterjali, kus esitatakse asju kallutatult. Näiteks jätavad Eesti Ettevõtluse Arendamise SA poolt välisinvestoritele koostatud brošüürid Eestist hoopis ilusama mulje kui inimarengu aruanded. Ka propagandistlikke materjale tohib uurimistöös kasutada, kuid nende kallutatust tuleb arvestada ja sellest ka lugejat informeerida. Propagandamaterjalid sobivad hästi suverühma, partei või poliitiku seisukohti illustreerima; kui eesmärk on kajastada teemat objektiivselt, tuleks kasutatavaid allikaid mitmekesistada.
    Tänapäeval on internetist saanud vaat et peamine teabe hoiukoht , mille eelised klassikalise raamatukogu ees on kerge ligipääs ja infootsingu hõlpsus tänu võimsatele otsingumootoritele (nn guugeldamine). Kahjuks lisandub materjali kättesaadavuse lihtsusele ka pahupool – isegi üliõpilased püüavad järjest rohkem oma uurimistöid teha kahtlase väärtusega veebimaterjalide põhjal. Et seda piirata, oleks hea, kui juba n-ö maast madalast selgeks teha, milliste allikate kasutamine uurimistöös pole hea toon. Ma ei soovita lubada Wikipedia, üliõpilastööde ja loengumaterjalide kasutamist. Isegi tuntud õppejõudude üksikute loengute tekstid või slaidid pole piisavalt head, sest tegemist on töömaterjalidega, mis ei pruugi olla lõpuni viimistletud. Üliõpilastöödest, sh magistritöödest, on mõistlik võtta ainult neid, mis on ülikoolide raamatukogude või instituutide lehel, sest sinna pannakse ainult positiivsele hindele kaitstud tööd. Näiteks on Tallinna Ülikooli Akadeemilisel Raamatukogul depositoorium e-Ait, kust võib leida kaitstud magistri - ja doktoritöid.
    Sobiva uurimismeetodi valimine
    Kvantitatiivne meetod sobib hästi nende teemade puhul, kus eesmärk on üldistada olukordi, hoiakuid või käitumismustreid. Allolevas tabelis on toodud mõni näidis.
      Teema
     Andmed ja meetod
     1. Kalioru kooli õpilaste suhtumine õpilasomavalitsusesse
     Õpilaste tehtud küsitlus
     2. Võrumaalaste valimisaktiivsus Eesti taasiseseisvuse perioodil
     Vabariigi valimiskomisjoni statistika
     3. Hariduse, kultuuri ning spordi rahastamine Mäksa ja Kopa vallas
     Valdade eelarved uuritaval perioodil
    Näidisteemadest esimene ja kolmas kirjutavad põhilise analüüsitehnikana ette andmete rühmitamise, mida saab esitada nii tabeli kui ka tulpdiagrammina. See on lihtne ja tõhus viis näidata erinevusi rühmade (nt poiste ja tüdrukute, Mäksa ja Kopa valla, hariduse, spordi ja kultuuri kuluartiklite) vahel. Mõistlik võib olla kasutada sektordiagrammi, mis võimaldab illustreerida kategooriate osakaalu tervikus (nt õpilasesinduse valimistel osalenud õpilaste osa kogu õpilaskonnast).
    Teine teema uurib ühe nähtuse – valimisaktiivsuse – arengut 20 aasta jooksul, mille illustreerimiseks sobib kasutada joondiagrammi. Et võrrelda erinevate valimisliikide (volikogude, Riigikogu, Europarlamendi ) valimistel osalemist, on mõistlikum võtta tulpdiagramm .
    Kvalitatiivne meetod tuleks valida siis, kui tahetakse keskenduda ühe objekti süvaanalüüsile. Tulemus on n-ö oma lugu, mis on näidiseks või üksikuks juhtumiks mingist laiemast protsessist.
     Teema
     Andmed ja meetod
     Põllumajandusliku tootmise taassünd Järvamaal 21. sajandil
     Intervjuud 3–5 talunikuga
     Kui demokraatlikud on korteriühistud?
     Vaatlused ja dokumendid KÜdest, kuhu kuuluvad laste vanemad
     Rikkus ja vaesus Eesti ajalehtede kajastuses
     Umbes ühe kuu ühe päevalehe numbrid; pealkirjade, fotode ja sisu analüüs
    Valik ideid õpilaste uurimistöödeks 9. klassi RÕK 2010 ühiskonnaõpetuse ainekavast lähtudes
    Uurimistööde rohke juurutamine aineõppesse toob paratamatult kaasa õpetaja koormuse suurenemise. Seepärast tuleb mõelda, kuidas saab töömahtu kontrolli all hoida ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Üks võimalus on hoida uurimistööde teemad võimalikult väikesemahulised, et õpilane tuleks toime ning õpetajal oleks aega juhendada. Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. See tähendab soovitust uurida pigem oma valda/linna ja maakonda kui kogu Eestit, valida välja kas jooksev hetk või kindel periood, selmet jätta ajapiirid lahtiseks.Teine ja ilmselt tõhusam võimalus töömahtu kontrolli all hoida on valida uurimisteemad ühest valdkonnast. Ärge laske õpilastel teemasid täiesti vabalt valida, sest see tähendab, et õpetaja peab end kurssi viima kõigi nende teemadega, oskama aidata allikaid leida ja andmeid koguda. Väga suur vastutulek õpilastele teemade valimisel osutab lõppkokkuvõttes karuteene neile endile, sest nad jäävad juhendamisest ilma. Pigem valige üks suurem valdkond, millest sel aastal kõik uurimistööd kirjutatakse.
    Õpetaja tööd tõhustab ka see, kui teemasid valitakse ainekava raames. Selles mõttes pole uurimistöö mingi eraldiseisev tegevus, vaid üks viis läbida ainekava. Ühtlasi lahendab uurimisteemade valimine ainekavast küsimuse, kas teema on jõukohane. RÕK on läbinud mitu ekspertiisivooru, sealhulgas on hinnatud selle eakohasust. Eespool tabelites näidetena toodud teemad hõlmavad kõik mingit ainekava teemat. Lähtekohaks teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad hästi RÕKis määratud õpitulemused. Allpool on toodud kolm näidet, kuidas ainekavas sisalduv aitab formuleerida uurimisteemasid.
    Teema õppekavas: Ühiskonna sotsiaalne struktuur
    Õpitulemused
    Õpilane:
    1) teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet, mitmekultuurilisus;
    2) märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi;
    3) väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust;
    4) väärtustab soolist võrdõiguslikkust;
    5) mõistab kultuuride erinevusi ja oskab suhelda teiste kultuuride esindajatega.3
     Uurimistöö teemasid
     Millise õpitulemusega seotud?
     Rikkus ja vaesus Eesti ajalehtede kajastuses
     1, 3, 4
     Rahvused ja usundid minu kodulinnas
     1, 2, 5
     Eesti tunnetamine vanade ja noorte seas
     1, 3
    Teema õppekavas: Demokraatia
    Õpitulemused

    Õpilane:
    1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus;
    2) selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises;
    3) väärtustab demokraatlikke vabadusi ja tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist, vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi;
    4) oskab vahet teha demokraatial ja autokraatial, tunneb ja selgitab demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse ühiskonna põhijooni ja annab neile hinnangu;
    5) selgitab õigusriigi toimimise põhimõtteid.4
     Uurimistöö teemasid
     Millise õpitulemusega seotud?
     Valimisaktiivsus N maakonnas Riigikogu/volikogu valimistel
      2, 3
     Kuidas arvestavad volikogu saadikud oma valijaid?
     2, 5
     Õpilaste võimalused osaleda noortepoliitika kujundamises
     1, 2, 3
    Teema õppekavas: Kodanikuühiskond
    Õpitulemused

    Õpilane:
    1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, vabaühendus, kodanikuosalus, kodanikualgatus;
    2) mõistab kodanikuühiskonna ja vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke; iseloomustab kodanikuühiskonna rolli demokraatia tagamisel;
    3) oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikuühiskonnas; analüüsib probleeme ning pakub lahendusi;
    4) algatab ja toetab koostööd ühiste eesmärkide seadmisel ning elluviimisel.
     Uurimistöö teemasid
     Millise õpitulemusega seotud?
     Vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö N vallas
     1, 2
     Vabaühenduste roll kodanike kaasamisel avalikku ellu
     1, 2, 3
     Kodanikuühiskonna aktivisti portree
     1, 2
    Lõpetuseks
    Teadust võib teha väga erineval tasemel. On niisugust tipptaset, kuhu Eestis ei küündi keegi, ja on ka säärast taset, mis on jõukohane õpilastele. Õpetaja ülesanne ongi leida see tase, mis sobib tema õpilastele või koguni individuaalsele õppurile. Jõukohast taset valides on lähtekohaks uurimisprobleem ja uurimismeetod. Probleem peab olema laste jaoks huvitav ja lahendatav, meetod aga algtasemel, kuid sobiv. Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, et erinevad uurimismeetodid eeldavad erinevaid isiksuseomadusi või vähemalt sobivad ühele karakterile paremini kui teisele. Küsitluse tegemine eeldab ühtesid isiksuseomadusi, intervjuu aga teisi. Näiteks ei pea usutleja ise üldse olema jutukas, vaid hoopis viisakas, empaatiavõimeline ja hea kuulaja. Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist võõrastega ning armastab rohkem omaette vaikselt nokitseda; neile tuleks leida teistsugused meetodid, nagu vaatlus või andmeanalüüs. On väga tähtis, et õpilasele sobiks see meetod, mida ta peab kasutama. Uurimistööde korraldamine annab suurepärase võimaluse arvestada rohkem õpilase individuaalsust ja arendada loovust.
    Õpikuid uurimistöö koostamise ja uurimismeetodite kohta
    Ghauri, P., Gronhaug, K. (2004). Äriuuringute meetodid. Praktilisi näpunäiteid. Külim.
    Hirsijärvi, S. jt (2005). Uuri ja kirjuta. Medicina.
  • Vasakule Paremale
    Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #1 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #2 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #3 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #4 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #5 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #6 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #7 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #8 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #9 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #10 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #11 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #12 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #13 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #14 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #15 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #16 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #17 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #18 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #19 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #20 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #21 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #22 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #23 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #24 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #25 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #26 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #27 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #28 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #29 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #30 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #31 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #32 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #33 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #34 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #35 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #36 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #37 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #38 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #39 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #40 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #41 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #42 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #43 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #44 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #45 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #46 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #47 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #48 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #49 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #50 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #51 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #52 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #53 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #54 Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes #55
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hellumzi Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Loovtöö kirjutamise juhend õpilastele
    5
    odt

    Loovtöö kirjutamise juhend õpilastele

    LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE 1. SISSEJUHATUS Miks peab kirjutama loovtööd? Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava. 2. LOOVTÖÖ LIIGID 2.1. Uurimistöö Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö

    Ainetöö
    Uurimistööde korraldamine
    64
    doc

    Uurimistööde korraldamine

    kaitsevad koostöös juhendajaga uurimistöö (st teine kursus toimuks auditoorse tegevuseta). 7 PRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA Jaanus Kann Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja Uue riikliku õppekava (RÕK 2010) järgi on gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslik sooritada 3 riigieksamit, üks nn kooli komplekseksam ja uurimuslik või praktiline töö. Uurimistöö korraldamisest ja läbiviimisest on paljudel koolidel kogemused ning ka enamik õpetajatest on oma haridustee jooksul teadustöö kirjutanud. Problemaatilisem on aga praktilise töö läbiviimine, kuna sellega on seni kokku puutunud peamiselt kutseõppeasutused ning kunsti- ja muusikakoolid. Käesolev artikkel tutvustab eksamina arvestatava praktilise töö sisu, eesmärke ning võimalikke probleeme selle rakendamisel, uurides, miks ja kuidas praktilist tööd koolis läbi viia. MIKS PRAKTILINE TÖÖ?

    Uurimistöö
    Uurimistöö kirjutamise juhend
    41
    doc

    Uurimistöö kirjutamise juhend

    aastal 63 65 60 2004. aastal 42 40 21 20 0 Kokku Poisid Tüdrukud Joonis 1. Põhikooli lõpus osaoskuste testi kirjutanud õpilaste arv Nii joonised kui tabelid paigutatakse uurimistöös võimalikult lähedale tekstile, kus neid esmakordselt viidatakse. Mahukad tabelid ja joonised, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik panna töö lisasse. 7.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine Kasutatud kirjanduse loetelu uurimistöö lõpus (vt lk 34) hõlmab endas kõiki töös viidatud allikaid

    Eesti keel
    ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
    68
    pdf

    ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND

    Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo

    Eesti keel
    Uurimuse vormistamine
    22
    pdf

    Uurimuse vormistamine

    Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ...................................................................................................................... 6 4. UURIMISTÖÖ ESIALGNE KAVASTAMINE ..................................................

    Eesti keel
    ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND
    60
    pdf

    ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND

    Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................

    Essee filmist
    Uurimistöö vormistamine
    27
    doc

    Uurimistöö vormistamine

    hinnangu andmiseks töödele. 2 I. Uurimistöö kirjutamine Uurimistöö mõiste ja etapid Uurimistöö on teaduslik töö, mille eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja ­tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on

    Uurimistöö
    Loo KK uurimistöö koostamise juhend
    40
    doc

    Loo KK uurimistöö koostamise juhend

    Loo Keskkool Uurimistöö koostamise juhend Loo 2012 SISUKORD 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST...........................................................................4 1.1 Uurimistöö mõiste...................................................................................................4 1.2 Töö korraldus...........................................................................................................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava...........................................................................................................7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht..................................................

    Eesti keel




    Kommentaarid (2)

    TaurentsiuZ profiilipilt
    TaurentsiuZ: OOtasin tesistsugust faili aga olen ise süüdi kuna sain valesti aru
    11:38 07-05-2016
    407928 profiilipilt
    407928: vigaselt üles ehitatud sisukord!!
    21:59 21-05-2025



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun