Loovtöö kirjutamise juhend õpilastele (0)

LOOVTÖÖDE KIRJUTAMISE JUHEND ÕPILASELE
1. SISSEJUHATUS
Miks peab kirjutama loovtööd?
Loovtööd tehes harjutab õpilane nii iseseisva õppimise oskusi kui ka koostööd oma
juhendajaga. Lisaks nõuab loovtöö kirjutamist ka uus riiklik õppekava.
2. LOOVTÖÖ LIIGID
2.1. Uurimistöö
Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Õpilase
eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta, leida vastuseid töö sissejuhatuses
püstitatud uurimisküsimustele. Uurimistöös tuleb oma mõtteid edasi anda loogiliselt ning
korrektses keeles. Uurimistöö ei ole referaat. Kuigi teistele autoritele võib viidata, peaks töö
iseloom olema valdavalt analüüsiv, kus olulisel kohal on autori enda järeldused, tõlgendused
ja üldistused.
Uurimistöö põhiosa maht on 6 -10 lehekülge.
Peale uurimistöö teema ja juhendaja selgumist tuleb õpilase teha järgmist
1) koostada koos juhendajaga töö koostamise ajakava;
2) tutvuda juhendaja poolt soovitatud kirjandusega;
3) sõnastada juhendaja abiga uurimisküsimuse(d);
4) koguda vajalikke andmeid;
5) kirjutada vastavalt nõuetele uurimistöö tekst
6) esitleda oma oma tööd hindamiskomisjonile.
Kirjalik uurimistöö peab koosnema järgmistest osadest:
1. Tiitelleht - tiitellehel märgitakse kooli nimetus, töö autor, klass, töö pealkiri, töö liik
(uurimistöö ..), juhendaja nimi, töö valmimise koht ja aasta.
2. Sisukord - siin esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende
pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Soovitatav on kasutada mitte rohkem kui
kolmetasandilist peatükkide järjestussüsteemi. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud
materjalid on ilma järjekorranumbrita, kuid esitatakse sisukorras . Samuti tuleb
sisukorras esitada ka kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbritega.
3. Sissejuhatus – siin antakse põhjendus teemavalikule, lühike ülevaade sellest, milliseid
küsimusi uurima hakatakse, millised on varasemad seisukohad, vajaduse korral
püstitatakse hüpotees ehk oletus . Samuti tutvustatakse uurimismeetodeid.
Sissejuhatuses võib märkida, millised raskused töö kirjutamisel ette tulid.
4. Töö põhiosa – see jaotatakse loogiliselt seostatud ja kronoloogiliselt järjestatud
peatükkideks ja alapeatükkideks. Kui peatükis on alapeatükid, siis peab neid olema
vähemalt kaks; liiga lühikesed alapeatükid on otstarbekas ühendada sisuliseks
tervikuks. Teema esitamise süsteemsuse huvides on soovituslik kasutada:• tabeleid,
• diagramme, jooniseid ja graafikuid
• loetelusid
• tsitaate
• valemeid
5. Töö peab olema korrektselt viidatud - viited kirjandusallikatele, elektroonilistele
materjalidele (Wikipedia ei ole allikana aktsepteeritav).
6. Kokkuvõte - siin esitatakse lühidalt (0,5 lk), kas tööle seatud eesmärgid said täidetud
ning uurimisküsimus(t)ele vastatud. Kokkuvõttes enam uut infot ei esitata. See on töö
lõplik hinnang.
7. Lisad
Töö peab olema korrektselt vormistatud :
• Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4.
Töö maht on orienteeruvalt 6-10 lehekülge. Kirja tüüp on Times New Roman ,
tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe
paremast servast 2 cm, vasakust servast 4 cm. Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt,
lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number
trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka. Lehekülgi arvestatakse
alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellel ei kirjutata .
• Töö lisad peavad olema omaette nummerdatud, kusjuures numbrid märgitakse üles
lehe paremasse nurka: LISA 1, LISA 2, LISA 3 jne. Iga lisa algab uuelt leheküljelt.
Lisad paigutatakse töö lõppu. Illustreerivat materjali ei ole otstarbekas põhiteksti
lükkida, vaid see paigutatakse lisadena töö lõppu.
Väärtuslikud originaalid (fotod, dokumendid jm) lisatakse koopiatena. Originaale
üldjuhul töösse ei liimita – enamik liimisorte kahjustab aja jooksul nii fotot kui ka
paberit. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida, keda, mis
sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed), pildistamise aeg
(kas või ligikaudselt) ja pildistaja nimi (kui on teada). Mõeldav on kasutada teatud
teemade puhul kogu fotoalbumit (või albumeid) uurimistöö lisana .
Dokumentide puhul peab silmas pidama , et need oleksid allkirjastatud ja dateeritud.
Dateerimata dokumendil ei ole ajaloolist väärtust.
• Kasutada võib erinevaid allikaid , kuid kõik algallikad tuleb viidata. Kasutada võib
suulisi allikaid nagu:
1. töö autori/ koostaja küsitletud inimeste mälestused;
2. intervjuud;
3. helilindid;
4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused.
Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta
on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik , siis amet), ning üleskirjutamise aeg.
Tihti võivad olulist teavet sisaldada andmed selle kohta, kas küsitletav on vaatlusalustes sündmustes
ise osalenud või on ta neist teistelt kuulnud (nn mälestuste mälestused). Oluline on ka
intervjueeritava vahekord uuritava isikuga – oli ta viimase sugulane, õpilane, töises alluvusvahekorras
vm. Sellest kirjutatakse juba töö sissejuhatuses.
Kasutada võib kirjalikke allikaid nagu:
1. dokumendid ( arhiivis , eravalduses);
2. publitseeritud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika, Balthasar Russowi „Liivimaa
kroonika” jt);
3. käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomi- ja
magistritööd kõrgkoolides jt);
4. kirjavahetus ;
5. perioodikas ilmunud artiklid.
Loetellu lülitatakse ainult selline materjal, mida töös tegelikult kasutati. Korrektsus eeldab, et tekstis
oleks igale näidatud teosele /artiklile/arhivaalile vähemalt korra viidatud.
Tavapäraselt ei panda loetellu üldlevinud teatmeteoseid (EE, ENE, ENEke ), ehkki vajaduse korral neile
töös viidatakse, samuti kooliõpikuid (välja arvatud juhul, kui töös analüüsitakse just eri ajastute
õpikute sisu) – nende kasutamist peetakse enesestmõistetavaks.
Kirjed (suulised ja kirjalikud allikad ning kirjandus) reastatakse alfabeetilisel põhimõttel. Kui loetelu on
küllalt pikk, võiks kirjed liigitada kolme põhirühma:
1. arhiivimaterjalid;
2. kirjandus ja perioodika ;
3. suulised andmed.
2.2. Projekt
Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine.
Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos kaaslasega .
Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve
koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata
ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste
esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.
Uurimistöö vormistatakse uurimistöö nõuetest lähtuvalt (vt punkt 2.1.), lisaks esitatakse
ülevaade projekti raames läbi viidud tegevustest ning projekti kajastav foto- või
videomaterjal.
2.3. Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö või kirjandusteos
Loovtöö muusikateose, kirjandusteose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi
ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav.
Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse
seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.
Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika , skulptuur, keraamika ,
videofilm, animatsioon , perfomance jne.
Kirjandusteos on õpilase omalooming (luule- jutu- või novellikogumik, näidend, romaan).
Vormistamisele kehtivad uurimistöö vormistamise nõuded (vt punkt 2.1.). Kaitsmisel
esitatakse ülevaade nii töö kirjalikust osast kui kunsti-, kirjandus- või muusikateos.
4. LOOVTÖÖ TEEMA VALIMINE
Kuidas ja millal valida loovtöö teema?
Õppeaasta alguses esitab iga 8. klassi aineõpetaja omapoolse loendi võimalikest loovtööde
teemadest ning tutvustab neid õpilastele. Õpilasel on õigus valida ka selline teema, mis pole
aineõpetaja esitatud loendis , kuid sellisel juhul tuleb teema kooskõlastada oma juhendajaga.
Õpilased leiavad endale loovtöö juhendaja hiljemalt esimese õppeveerandi lõpuks. Teise
õppeveerandi esimesel päeval teatab õpilane õppealajuhatajale loovtöö teema ning juhendaja
nime. Valitud teemade ja juhendajate nimekirja kinnitab kooli direktor .
Soovitatav teemavalik:
• Minu kool;
• Minu kodu;
• Minu kodulinn ;
• Minu koolitee ;
• Minu pere eelarve;
• Minu lugu; (Minu ema, isa… lugu)
• Taaskasutus;
• Minu raamat;
• Helid minu ümber;
• Minu sugupuu ;
• Mood meie ümber;
• Suhted klassis;
• Erinevate maade toidukultuur ;
• Minu kodukoha rahvariided;
• Minu kodakohaga seotud muistendid, mõistatused;
• Tantsuskava eelnevalt loetletud teemal;
• Lauamäng eelnevalt loetletud teemal;
• Kirjandusteos eelnevalt loetletud teemal;
• Muusikateos eelnevalt loetletud teemal;
• Kunstiteos eelnevalt loetletud teemal; 5. LOOVTÖÖ ESITLEMINE
Loovtööde esitlemine toimub mai lõpus komisjoni ees.
Loovtöö esitlemisele pääseb õpilane, kui ta on kokkulepitud ajaks esitanud juhendajale ja
hindamiskomisjonile oma uurimis - või praktilise töö (kunsti- või projektitöö, vm) koos
kirjaliku osaga.
Loovtöö esitlemise korralduse põhimõtted on järgmised:
 loovtöö esitlus võib toimuda nii koolis kui kokkuleppel hindamiskomisjoniga
väljaspool kooli;
 esitlus võib toimuda koolis ka teatud teema või ainenädala raames: näiteks muusika - ja
kunstinädalal, loodusainete nädalal, kus muuhulgas saavad õpilased üles astuda nt
kontserdil või näitusel vastaval teemal koostatud loovtööga jm;
 mitme autori puhul osalevad loovtöö esitlusel kõik rühma liikmed, maksimaalselt 2
õpilast;
 loovtööd esitleb õpilane suulise ettekandena ning aega selleks võiks olla kuni 10
minutit.
 ettekanne on õpilasel kirjaliku tekstina ettevalmistatud.
esitlust on soovitav näitlikustada kas stendiettekande, multimeedia, audiovisuaalsete
jm vahenditega.
PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks ,
illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides
tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist( minimaalne kirjasuurus 18). Esitlusele
tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt,
efektid ei tohiks varjutada uuritava teema esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid
ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali
puhul.
Loovtöö esitlemisel õpilane:
1) selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
2) tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;
3) esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.
4) kaitsmisel esitab õpilane enesehinnangu vabas vormis sellest, kuidas ta suutis
tegevuskava täita ning kui hästi suutis ta enese hinnangul teha koostööd oma
juhendajaga. Samuti märgib õpilane enesehinnangusse loovtöö alustamise ja
valmimise kuupäeva, koostamisele kulutatud aja tundides .
Esitlusest on vabastatud 8. klassi õpilased, kes aineolümpiaadil 8. klassis saavutanud riigis 1.-
10. ja linnas 1.-3. koha.Nende õpilaste töö loetakse sooritatuks hindele „5”.6. LOOVTÖÖ HINDAMINE
Loovtööle ja selle esitlemisele annab koondhinnangu kolmeliikmeline hindamiskomisjon,
kuhu kuulub ka õpilase juhendaja. Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle.
Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
 kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet
loovtöö kui terviku kohta;
 kujundada kriitilist suhtumist oma töösse, julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks
ning toetada seeläbi isiksuse arengut.
Hindamisskaala
Loovtöid hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne „5“ on „väga hea“, „4“ – „hea“, „3“ –
„rahuldav“, „2“ – „puudulik“ ja „1“ – „nõrk“.
Hinde kujunemine
Loovtöid hindab kaitsmiskomisjon , mis arvestab hindamisel järgmisi komponente:
· loovtöö vastavus teemale ;
· püstitatud eesmärkide saavutamine;
· kasutatud meetodite otstarbekus;
· loovtöö vormistus (töö teostus ja korrektsus);
· loovtöö originaalsus;
. loovtöö protsess (hindab juhendaja)
· kaitsmisettekande esitus sh näitlikustamine;
· küsimustele vastamine.
Iga kaitsmiskomisjoni liige täidab loovtöö kaitsmise käigus loovtööde hindamislehe, milles
antakse põhjendatud hinnang viiepallisüsteemis kõikidele eelnevas punktis nimetatud
komponentidele. Seejuures teeb iga liige põhjendatud ettepaneku koondhindeks.
Lõpliku koondhinde otsustab kaitsmiskomisjon kinnisel istungil. Hinne tehakse teatavaks
pärast kaitsmist.