ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND (0)

Tartu Kristjan Jaak Petersoni  Gümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2017  
 
SISUKORD 
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3 
1. ÕPILASUURIMUS  JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU  KRISTJAN  JAAK PETERSONI 
GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 
1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 
1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 
1.3. UPT juhendamine ......................................................................................................................... 5 
2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE  ............................................................................................... 7 
2.1 Töö  planeerimine ........................................................................................................................... 7 
2.2 Töö allikatega  ................................................................................................................................ 7 
2.3 Metoodika ja  andmeanalüüs  .......................................................................................................... 8 
2.4 Uurimistöö struktuur ..................................................................................................................... 8 
3. PRAKTILISE TÖÖ TEOSTAMINE ................................................................................................ 13 
3.1. Töö planeerimine ....................................................................................................................... 13 
3.2.  Tööprotsess  ................................................................................................................................ 14 
3.3. Praktilise töö  raporti  struktuur .................................................................................................... 15 
4. VORMISTAMINE ............................................................................................................................ 18 
4.1. Üldnõuded  .................................................................................................................................. 18 
4.2. Pealkirjad  .................................................................................................................................... 18 
4.3.  Tiitelleht  ..................................................................................................................................... 19 
4.4. Illustratsioonid  ............................................................................................................................ 19 
4.5. Lisad ........................................................................................................................................... 20 
4.6. Viitamine  .................................................................................................................................... 20 
5. HINDAMINE .................................................................................................................................... 27 
5.1. 
Hindamine ............................................................................................................................. 27 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
Põhikooli-  ja  gümnaasiumiseaduse  §  31  lg  6  p  2  sätestab  gümnaasiumi  lõpetamise 
tingimused,  milles  on   öeldud ,  et  gümnaasiumi  lõpetamiseks  tuleb  rahuldavalt   sooritada  
õpilasuurimus või praktiline töö. 
Õpilasuurimuse  ja  praktilise  töö  juhend  (edaspidi  UPTJ)  on  Kristjan  Jaak  Petersoni 
Gümnaasiumi  (edaspidi  KJPG)   õppekava   lahutamatu  osa.  Õpilasuurimuse  koostamise, 
vormistamise,  kaitsmise  ja  hindamise  juhend  on   vormistatud   uurimistöödele  esitatud 
nõuetele, vastates KJPG õpilasuurimuse ja praktilise töö tingimustele ja korrale. 
Õpilasuurimus  on  õpilase  või  õpilaste  poolt  õppekava  raames  ette  valmistatud  kirjalik  töö. 
Õpilasuurimus  kajastab  õpilase  uurimistulemusi  ja  seisukohti  ning  ei  piirdu  üksnes 
refereerimisega.  Praktiline  töö  on  õpilase  või  õpilaste  poolt  õppekava  raames  või  seda 
toetavana  (üldpädevuste  arendamiseks)  loodud  teos,   õpilasfirma ,  tehnoloogiline  lahendus, 
õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. 
Töö  autor  kannab   isiklikku   vastutust  töö  sisu,  kvaliteedi  ja  selles  esitatud  andmete  õigsuse 
eest.  
 
 
 
3 
 
1. 
ÕPILASUURIMUS 
JA 
PRAKTILINE 
TÖÖ 
TARTU 
KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS 
1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid 
Õpilasuurimuse  ja  praktilise  töö  eesmärgiks  on  õpilase   loova   eneseväljenduse,  koostöö  ja 
iseseisvalt töötamise oskuse arendamine ning järgmiste oskuste omandamine:  
1)  uuritava  probleemi  või  loodava  praktilise  töö  kohta   taustinformatsiooni   ja  andmete 
kogumise ja analüüsimise oskus; 
2)  teoreetiliste teadmiste praktilise  rakendamise  oskus; 
3)  töö  eesmärgi  ja  probleemile  vastavate  uurimisküsimuste  sõnastamise  ning  sobiva 
meetodi ja analüüsivahendite valimise ja rakendamise oskus; 
4)  tegevuse ajalise kavandamise ja kavandatu järgimise oskus; 
5)  teadusteksti koostamise (eelkõige õpilasuurimuse puhul) oskus; 
6)  oma tegevuse ja töö analüüsimise oskus; 
7)  töö korrektse vormistamise oskus; 
8)  kokkuvõtte ja resümee  koostamise oskus; 
9)  töö kaitsmise oskus. 
Praktilise  töö  laiem  eesmärk  on  õpilase  isikupära,  loova  eneseväljenduse,  koostöö  ja 
iseseisvalt  töötamise  oskuse  arendamine.  Praktiline  töö  koosneb  tööst  ning  selle  juurde 
kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul võib eristada kindlat vormi.  
1.2. Töö teema valik 
Teema  valib  õpilane  iseseisvalt  vastavalt  oma  eelistustele  ja  huvidele  või  teemapangast. 
Teemat  valides   tuleb silmas pidada, et  valmiv  töö on autori  originaallooming, mis ei  põhine 
juba  olemasolevate  uurimuste  ümberkirjutamisel.  Ei  ole   soovitav   valida  juba  korduvalt  ja 
laialdaselt  läbi  uuritud  teemat,  mille  kohta  on  ilmunud  põhjalikku  kirjandust  (nt 
olümpiamängude ajalugu). 
Teema valikul tuleb arvestada, et teema/tegevus on: 
1)  aktuaalne, 
2)  konkreetne ja  piiritletud , 
3)  õpilasuurimuse  korral  uuritav    (teema    kohta    on    võimalik    hankida    erialast    infot,  
koguda  ja  analüüsida andmeid, teostada katseid vms), 
4)  õpilasele jõukohane. 
4 
 
1.3. UPT juhendamine  
Igale  õpilasele  kinnitatakse  direktori  käskkirjaga  koolipoolne   juhendaja .  Soovi  korral  võib 
õpilane  lisaks  koolipoolsele  juhendajale  kaasata   eksperdi   väljastpoolt.  Kinnitatud  juhendaja 
jälgib töö valmimist ning suunab autorit  töö vormistamisel.  
Juhendamine  saab  alguse  juhendaja  ja  õpilase  kokkuleppest.  Õpetajal  on  õigus  keelduda 
õpilase  juhendamisest,  kui  õpetaja  ei  ole  antud  valdkonnas   asjatundja   või  õpetajal  on 
juhendatavate tööde piirarv täis.  
Töö algusfaasis kooskõlastab õpilane juhendajaga töö  esialgse  kava ning edaspidi esitab selle 
alusel  valminud  osad  juhendajale  läbivaatamiseks.  Õpilase  kohustus  on  hoida  juhendajaga 
kontakti ja teavitada teda tööprotsessi edenemisest.  
Õpilasel  on  õigus  juhendamisele  35  akadeemilise  tunni  ulatuses  (sisaldab  töö  läbiviimiseks, 
vormistamiseks ja juhendajapoolseks läbilugemiseks kuluvat aega).  
1.3.1. Juhendaja ja juhendatava ülesanded  
Juhendaja ülesandeks on: 
1)  esitada oma teemade ettepanekud teemapanka; 
2)  sisestada registreerimise nimekirja juhendatava nime, klassi ja töö esialgse pealkirja; 
3)  koostöös õpilasega valida ja täpsustada töö teemat; 
4)  õpilasuurimuse korral suunata õpilast teemakohase kirjanduse jm allikate juurde; 
5)  praktilise  töö  korral  tutvustada  õpilasele  või  suunata  ta  vajaliku  taustinformatsiooni 
juurde; 
6)  otsustab  koostöös  õpilasega  kogutud  taustinformatsiooni  raportisse  esitamise 
otstarbekuse üle; 
7)  aidata sõnastada töö pealkirja, eesmärgi, uurimisküsimused , hüpoteesi; 
8)  jälgida õpilasega kokkulepitud ajakavast kinnipidamist; 
9)  suunata õpilast töö käigus tekkivate probleemide lahendamisel; 
10) jälgida,  et  töö  käigus  toimuv  on  kooskõlas  seadusandluse  ja  KJPG-s  kehtivate 
protsessijuhenditega; 
11) vajadusel nõustada õpilast ekspertide kaasamisel; 
12) esitada  kaitsmiskomisjonile  kirjaliku  hinnangu   uurimis -  või  praktilise  töö  kohta 
vastavalt kokkulepitud vormile. 
Juhendaja  vastutab  töö  käigus  toimuva  kirjavahetuse,  läbiviidavate  tegevuste  ja  kulutustega 
seotud kooskõlastuste osas. 
 
 
5 
 
Juhendatava ülesandeks on: 
1)  valida töö teema ja leida juhendaja; 
2)  otsida teemakohast kirjandust jm  allikaid ; 
3)  põhjendada teema valikut, seada töö eesmärk; 
4)  valida koostöös juhendajaga metoodika või teostada töö praktiline osa; 
5)  koguda andmeid ja analüüsida materjali nii statistiliselt kui ka sisuliselt; 
6)  vastutada esitatud andmete õigsuse eest; 
7)  suhelda regulaarselt juhendajaga; 
8)  pidada kinni kokkulepitud ajakavast; 
9)   vormistada  töö nõuetekohaselt; 
10) kaitsta oma töö komisjoni ees. 
 
Juhendatav  vastutab,  et  töö  käigus  toimuv   kirjavahetus ,  tegevused  ja  kulutused  on 
kooskõlastatud juhendajaga. 
 
 
6 
 
2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE 
2.1 Töö planeerimine 
Töö  tegemist  alustatakse  töös   uuritavate   probleemide  sõnastamisest,  töö  eesmärgi 
püstitamisest  ja  uurimistöö  tegevuskava   koostamisest .  Lähtuvalt  töö  eesmärgist  võib  olla 
tegemist  kas  kvalitatiivse  või  kvantitatiivse  uurimusega.  Kvantitatiivse  uurimuse  tulemusi 
saab  tavaliselt  väljendada  arvudes,  kvalitatiivse  uurimustulemuseks  on  kirjeldav   tekstiline  
teave. 
Tegevuskava ajalisel planeerimisel peab arvestama järgmiste tegevustega: 
1)  metoodika valimine; 
2)  andmete kogumine ja analüüs; 
3)  töö kirjaliku osa mustandi esitamine juhendajale; 
4)  töö kirjaliku osa puhtandi esitamine juhendajale; 
5)  juhendajapoolne töö hindamine; 
6)  valminud uurimustöö üleslaadimine O-kettale PDF- failina  (teeb juhendaja); 
7)  töö kaitsmine . 
2.2 Töö allikatega 
Olenevalt uurimistöö teemast tugineb uurimistöö erinevatele allikatele. Nendeks võivad olla 
1)  kirjandus (nt kirjandusteosed, monograafiad, artiklid, retsensioonid); 
2)  kirjalikud allikad nii  paberkandjal  (nt dokumendid, seadused, käsikirjad, kirjavahetus) 
kui  ka elektroonilises võrgus  (nt elektroonilised  andmebaasid,  e- kirjavahetus,  trükis 
mitteilmunud elektroonilised väljaanded /artiklid); 
3)   esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 
4)   audio -visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised).  
Töö  eesmärgist  ja  probleemipüstitusest  ning  allikatest  sõltub  uurimismetoodika  valik 
(ankeetküsitlus,   intervjuu ,   vaatlus ,  katsed,  tekstianalüüs,  allikakriitika  jms;  praktilise  töö 
puhul teostamise tehnika jne).  
Allikate  valikul  peab  arvestama  töö  mahu  raames  objektiivse   teoreetilise   tausta  avamisega. 
Töö aluseks ei saa võtta ainult ühe autori kirjutisi. Võimalusel võiks kasutada ka vähemalt üht 
võõrkeelset allikat.  
Usaldusväärsel  allikal on autor ja väljaandja  (haridusasutus, kirjastus vm). Tähelepanu tuleb 
pöörata  antud  temaatikaga  seonduvate  mõistete  teadvustamisele.  Süvitsi  uurimiseks  valitav 
7 
 
materjal  peab  olema  mitmekülgne,  haarates  erinevaid  autoreid  ning  erineva  teadusliku 
tasemega kirjutisi (monograafiad, artiklite kogumikud, ajakirjad jne).  
2.3 Metoodika ja andmeanalüüs  
Eesmärk määrab uurimistöö suuna ja lõpp-punkti, kuhu tahetakse jõuda. Uurimistöö eesmärk 
peab  olema  vastavuses  töö  pealkirjaga,  antud  tööga  saavutatav  ja  üheselt  mõistetav.  Töö 
eesmärk peab olema suunatud tulemusele, mitte protsessile.  
Eesmärgist  tulenevad  uurimisküsimused  või   hüpotees (id).  Uurimisküsimusi  kasutatakse  nii 
kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse, hüpoteesi aga kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on 
väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta. Hüpotees peab alati olema kontrollitav. 
Uurimistöö  käigus  kogutakse  materjali  uurimisküsimustele  vastamiseks  või  hüpoteeside 
kontrollimiseks.  Andmekogumismeetoditeks  võivad  olla  näiteks  intervjuu,   tegevusuuring , 
ankeetküsitlus, vaatlus,  eksperiment , mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. 
Õpilasuurimuse  valimi  suurus  sõltub  uuritavast  teemast.  Andmeid  tuleb  koguda  nii  palju,  et 
nende põhjal saaks midagi väita ja järeldada.  
Andmete kogumisel on oluline protseduuri korrektsus ja uurija eetika .  
Pärast  andmete  kogumist  moodustatakse  neist  andmebaas  ja  töödeldakse  saadud  andmeid. 
Soovitav on andmete töötlemine mehhaaniliselt (mitte  automatiseeritud  andmeanalüüsi abil), 
et õpilane õpiks andmete töötlemist. Töötlemise käigus järeldusi ei  tehta .  
Analüüsimeetodi  valik  sõltub  uurimuse  eesmärgist  ja  kogutud  andmete  olemusest. 
Kvantitatiivsete  meetoditega  kogutud  andmeid  analüüsitakse  statistika  meetodite  abil. 
Kvalitatiivses   analüüsis   arve  ei  kasutata,  tulemused  ja  järeldused  kajastavad  sisulisi  ja 
väärtuselisi hinnanguid. Kvantitatiivset ja kvalitatiivset analüüsi võib kasutada ka koos. 
Uurimistöö  tulemusi  saab  esitada  skeemide  või  tabelitena,  kuid  nendes  sisalduvad  andmed 
tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Uurimistulemuste tõlgendamine analüüsi käigus sisaldab 
arutlust ja selgitust, mida saadud tulemused näitavad.  
2.4 Uurimistöö struktuur 
Uurimistööl  on  kindel  struktuur  ja  sellega  tuleb  juba  töö  planeerimisel  sellega 
arvestada. Uurimistöö osad on järgmised: 
1)  tiitelleht, 
2)  sisukord, 
3)  lühendite  loend  (vajaduse korral), 
8 
 
4)  sissejuhatus, 
5)   sisuline  osa (peatükkide ja alapeatükkidena), 
6)  kokkuvõte, 
7)  võõrkeelne resümee, 
8)  kasutatud allikate nimekiri, 
9)  lisad (vajaduse korral; nummerdatuna). 
2.4.1.Tiitelleht 
Tiitellehel peavad olema järgmised andmed:  
1)  õppeasutuse täielik nimetus; 
2)  töö pealkiri; 
3)  töö iseloom (uurimistöö või praktiline töö); 
4)  töö valmimise  koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 
5)  juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 
6)  koht ja aasta.  
2.4.2. Sisukord 
Sisukord  sisaldab  kõikide  alajaotuste  täpseid  pealkirju  koos  leheküljenumbritega. 
Sissejuhatus,  kokkuvõte,  resümee,  kasutatud  allikate   loetelu   ja  lisad  ei  kuulu   peatükkidena  
numereerimisele. Sisukorra  näidisena võib kasutada käesoleva juhendi sisukorda.   
2.4.3. Lühendid  
Kui  töös  on  kasutatud  vähetuntud  lühendeid  või  sümboleid,  lisatakse  alates  kümnest 
sümbolist või lühendist tööle lühendite loetelu, mis esitatakse koos selgitustega tähestikulises 
järjekorras. Üldtuntud lühendeid (näiteks lk, a.) loetellu ei lisata, samuti neid,  mille kirjapilti 
kõik  töö  lugejad teavad  (nt USA). Esmakordsel   kasutamisel    kirjutatakse   lühend pikalt  välja, 
lisades  selle  järele  sulgudesse  edaspidi  kasutatava  lühendi,  näiteks  põhikooli-  ja 
gümnaasiumiseadus (PGS).  
2.4.4. Sissejuhatus  
Sissejuhatuses  
1)  põhjendatakse teema valikut;  
2)  ülevaade sellest, mis on antud teema kohta varem uuritud; 
3)  sõnastatakse  töö  eesmärk,  mida  soovitakse  tõestada  või  ümber  lükata,   millisele  
probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust; 
4)  sõnastatakse  eesmärgi  saavutamiseks  vajalikud  uurimisülesanded  (hüpoteesi  ja/või 
uurimisküsimuste sõnastamine);  
9 
 
5)  selgitatakse töö ülesehitust;  
6)  esitatakse kasutatud uurimismeetod ;  
7)  nimetatakse põhiallikad (soovituslik).  
Sissejuhatuses  võib  autor  tähelepanu  juhtida  nendele  töö  koostamisel   ilmnenud   asjaoludele, 
mille  teadmine  aitab  lugejal  töö  sisu  paremini  mõista.  Sellisteks  asjaoludeks  võivad  olla 
näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute 
või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel . Tuleb silmas pidada, et 
sissejuhatuses  ei  tegelda  püstitatud  ülesannete  lahendamisega,  seda  ei  kuhjata  üle  arvudega; 
üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga  seonduvaid isiklikke motiive.  
Sissejuhatuse  eri  osade  keeles  vaheldub  grammatiline   ajavorm   vastavalt  vajadusele, 
uurimuseidee  võib  väljendada   olevikus   või  lihtminevikus  sõltuvalt  sellest,  kas  viidatakse 
selgitustele või tehtud uurimusele.  
2.4.5. Põhiosa 
Töö põhiosas käsitletakse lahendusteid töö sissejuhatuses püstitatud eesmärgi saavutamiseks. 
Uurimistöö põhiosa koosneb: 
1)  teoreetilisest  osast,  milles  on  ülevaade   teoreetilistest   lähtekohtadest  ja  varasematest 
uuringutest, uuritavast probleemist ja - objektist; 
2)  uurimuslikust  osast,  milles  on  uuringu  kirjeldus,  andmete  kogumise  ja  töötlemise 
meetodid ja tulemuste analüüs ning järeldused.  
Töö   peatükid   ja  alapeatükid  peavad  olema  sisuliselt  ja  loogiliselt  seotud  ning  moodustama 
teemale  vastava terviku.  
Töö  teoreetilises  osas  oluliseks  peetud  tsitaatidele  ja  refereeringutele  tuleb  lisada  töö  autori 
kommentaarid.  Tsitaat  peab  olema  täpne  ja  vastama  originaalile.  Selle  algusest,  keskelt  või 
lõpust   ärajäetud  kohad  tähistatakse  järgmiselt:  [---].  Tsitaat  pannakse  jutumärkidesse. 
Refereerimine  on  teise  autori  või  allika  sisu  konspekteeriv  või  kommenteeriv  esitamine. 
Refereeringu esitusest peab  selguma , missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja 
kust algavad töö autori kommentaarid.  
Uurimistulemuste  esitamisel  on  tähtis  osa  autoripoolsel  tekstil,  kus  analüüsitakse, 
sünteesitakse,  võrreldakse  ja  üldistatakse  saadud  andmeid,  kõrvutatakse  saadud  tulemusi 
varem  kirjanduses  esitatud   seisukohtade   või   andmetega   ning  püütakse  tulemusi  teoreetiliselt 
põhjendada.  Vajadusel  kasutatakse  teksti  mõistmiseks  illustreerivaid  materjale.  Arutluses 
peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad tulemuste kohta.  
10 
 
Üksikasjalikud   tabelid ,  eksperimendi  materjalid,   ankeet ,  andmete  töötlemise  õigsuse 
kontrollimist võimaldavad algmaterjalid jne esitatakse lisadena. 
2.4.6. Kokkuvõte 
Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ja kirjeldatakse lühidalt 
läbiviidud uuringut .  
Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on lühidalt esitada töö peamised tulemused, järeldused, 
hinnangud ,  ettepanekud  jne;  välja  tuua  töös  tehtud  järelduste  ja  ettepanekute  kasutamise 
võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid.  
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei  esitata  seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida 
töö  varasemates  osades  pole   käsitletud .  Kokkuvõte  ei  ole  töö  eelnevate  osade  tekstilõikude 
mehhaaniline  kokkutõstmine.  Kokkuvõttes  ei  viidata  ega  esitata  teistelt  autoritelt  pärinevaid 
seisukohti ja järeldusi.  
2.4.7. Võõrkeelne resümee 
Resümee  pikkus  on  1-2  lehekülge.  Õpilane  valib  keele  ise.  Resümee  ülesandeks  on  anda 
ülevaade  töö  eesmärgist,  käsitletavatest  probleemidest,  uurimismetoodikast,  tulemustest, 
järeldustest. Hea resümee on süntees sissejuhatusest ja kokkuvõttest. 
Resümee kirjutamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu terminoloogilisele täpsusele, st jälgida 
terminite  tõlkimisel nende  tegelikku vastavust oskussõnadele teises keeles.  
Resümee  koosneb  kolmest  andmelõigust:  tiitelandmeist,  5–15  võtmesõnast  ja  resümee 
tekstist. 
2.4.8. Kasutatud allikad 
Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki töö käigus  viidatud  allikaid. Kasutatud allikad 
järjestatakse  tähestikuliselt   autorite   perekonnanimede  alusel.  Kui  allikal  autor  puudub, 
reastatakse see  loetelus pealkirja järgi. 
2.4.9. Lisad 
Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse  araabia  numbritega. Lisadena esitatakse täiendav ja 
selgitav materjal: 
1)  eksperimendis kasutatud vahendid ja materjalid; 
2)  vaatlusprotokollid;  
3)  töös toodud jooniste koostamise algandmed;  
4)  tabelid;  
5)  eeskirjad;  
6)  küsimustikud;  
7)  testid;  
11 
 
8)  fotod  (nt  töö  aluseks  olnud  esemelistest  allikatest  või  praktilise  töö  puhul  valmis 
objektist); audio- või video-CD/DVD (nt töö aluseks olnud esemelistest allikatest või 
praktilise töö puhul valmis objektist). 
Lisade eesmärgiks on  uuringus  saadud andmete kontrollitavus ja korduvuuringute  läbiviimine  
ning täpsemad illustratsioonid. 
 
 
12 
 
3. PRAKTILISE TÖÖ TEOSTAMINE 
3.1. Töö planeerimine 
3.1.1. Praktilise töö valdkonnad 
Praktilise  töö  planeerimine  algab  valdkonna  ja  teema  valikust.  Praktiliste  tööde  valdkonnad 
on järgmised: 
1)  loomingulised tööd:  
a)  kunstiteosed,  näiteks  maal,   skulptuur ,  joonistus,   graafiline   teos  või  tööde   seeria , 
makett,  moekollektsioon,  tarbekunstiteos,   digitaalne    kunstiteos   ( kodulehekülg , 
digitaalsed maalid ja joonistused), õpimapp (tööde kogum) jms;  
b)  kirjandus- või ajakirjandusteosed, näiteks  novell , romaan, luulekogu , tõlge, kooli 
almanahh, ajaleht, õpimapp (tööde kogum) jms;  
c)   heliteos , näiteks omaloomingulise muusikateose või heliteose esitus, omaloominguline 
heliplaat, kuuldemäng, kooliraadio programm jms;  
d)  fotoseeria või -jutustus;  
e)   film , näiteks dokumentaalfilm, portreefilm, animafilm, lavastuslik film, muusikavideo  
jms;  
f)  etendus või näitus , näiteks näidend, tants ( koreograafia ), kunsti-, kirjandus- või 
fotonäitus, temaatiline  stend jms.  
2)   projektid : õppekäigu, näituse, muusikaürituse, konverentsi vm korraldamine; ürituse 
(konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu jne) korraldamine, projekti 
kirjutamine ja juhtimine; suurema projekti raames (nt rahvusvaheline projekt) väiksema 
projekti (konkreetne üritus, kompleks tegevusi vm) läbiviimine; praktiline töö võib olla ka 
osalemine üleriigilisel või rahvusvahelisel olümpiaadil ning see vormistatakse projektina 
või olümpiaadiks valmistumist toetava õppematerjalina; 
3)  õppematerjalid: eksami või olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; 
õppevahendite valmistamine; veebipõhise õpikeskkonna loomine; 
4)  õpilasfirma: põhineb Junior  Achievement Eesti (JA Eesti) õpilasfirma programmil. 
Õpilasfirma registreeritakse JA Eesti juures. Õpilane tohib tegutseda üksnes JA Eesti 
koolituse läbinud ja õpetamise õiguse omandanud  õpetaja või konsultandi juhendamisel, 
kes vastutab õpilasfirma tegevuse eest. Õpilasfirmasse võivad kuuluda ainult õpilased ja 
liikmete minimaalne arv on kolm. Õpilasfirmade programm on üles ehitatud väikefirma 
tegutsemise põhimõtetele. Õpilased loovad oma firma, valivad toote, jagavad ametid ja 
tööülesanded. Alustamisel koostatakse äriplaan , mida tegevuse käigus järgitakse. Õpilased 
13 
 
toodavad ja müüvad oma tooteid või osutavad teenuseid. Õppeperioodi lõpus õpilasfirma 
tegevus lõpetatakse. Kogu tegevuse vältel peetakse finantsarvestust ja õpilasfirma 
tegevuse lõpetamisel koostatakse aastaaruanne . Aruanne esitatakse kaitsmiskomisjonile; 
5)   tehnoloogilised lahendused: leiutis (õpilasleiutiste  konkurss ), elektrooniline seade, 
arvutimäng,  arvutiprogramm , veebileht , VHS-materjalide digitaliseerimine ja 
kasutajaliidese  loomine jne. 
3.1.2. Töö eesmärgi seadmine  
Töö  tegemist  tuleb  alustada  eesmärgi  püstitamisest.  Eesmärgi  täitmiseks  püstitatakse 
ülesanded, mis täpsustavad selle saavutamiseks tehtavate tegevuste sisu. 
Õpilase poolt läbiviidud praktilise töö eesmärgid on järgmised: 
1)  tegevuse planeerimise õppimine; 
2)  meeskonna- ning iseseisva töö kogemuse saamine; 
3)  tagasiside kogumise, tegevuse hindamise ja analüüsi oskuste saamine; 
4)  kirjaliku tegevusaruande  koostamise oskuse omandamine. 
3.2. Tööprotsess  
Praktilise töö puhul on osa praktilisest tööst selle planeerimise ja ettevalmistamise protsess. 
Praktilise  töö  teostamiseks  on  vaja  õpilasel  koostada  tegevuskava  (ürituse  puhul  võib  olla 
kooli  protsessijuhendile  vastav  projekt),  kus  kirjeldatakse  tegevuse   etappe   ja  praktilise  töö 
valmimiseks vajalikke tegevusi: 
1)  juhendi- ja tööga seonduvate kooli protsessijuhenditega  tutvumine ; 
2)  tegevuste ajaline planeerimine ja  ajakava  esitamine juhendajale; 
3)  vajadusel töö teostamiseks taustinformatsiooni kogumine; 
4)  vajalike vahendite planeerimine, eelarve koostamine ja selle esitamine juhendajale; 
5)  täpse  töökava  valmimine  ja  individuaalsed  konsultatsioonid  juhendaja,  meeskonna  ja 
vajadusel kooli juhtkonnaga; 
6)  praktilise töö teostamine ja tehtu analüüs; 
7)  vajadusel tagasiside kogumine ja selle analüüsimine; 
8)  töö raporti mustandi esitamine juhendajale; 
9)  töö raporti puhtandi esitamine juhendajale; 
10) juhendajapoolne töö hindamine; 
11) valminud  praktilise  töö  kirjaliku  osa  üleslaadimine  O-kettale  PDF-failina  (teeb 
juhendaja); 
14 
 
12) töö kaitsmine. 
 
Töö tegevuse planeerimisel püstitatakse hüpotees vaid juhul, kui praktilise töö järgselt toimub 
ka kvantitatiivsete (numbriliste) andmete kogumine tegevuse  analüüsimiseks . Andmeanalüüs 
esitatakse vastavalt KJPG praktilise töö juhendis esitatud nõuetele. 
3.3. Praktilise töö raporti struktuur 
Praktilise töö raportil on kindel struktuur. Raport koosneb järgmistest osadest: 
1)  tiitelleht; 
2)  sisukord; 
3)  sissejuhatus; 
4)  praktilise töö läbiviimise kirjeldus: 
a)  töö sooritamiseks vajalik taustinformatsioon (oleneb teemast); 
b)  tööprotsessi  kirjeldus   etappide   kaupa,  vajadusel  lisada  pildimaterjal  või 
heli/videosalvestis, mis võib olla viitega  lingile; 
c)  kaasatud partnerid ; 
d)  tegevuste analüüs; 
5)  tagasiside analüüs (vajadusel); 
6)  kokkuvõte; 
7)  võõrkeelne resümee; 
8)  kasutatud allikate nimekiri; 
9)  lisad (vajaduse korral). 
Mitme autoriga töö korral peab olema selgelt välja toodud igaühe osa tegevuste läbiviimisel. 
3.3.1. Tiitelleht 
Tiitellehel peavad olema järgmised andmed:  
1)  õppeasutuse täielik nimetus; 
2)  töö pealkiri; 
3)  töö liik (praktiline töö); 
4)  töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 
5)  juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 
6)  koht ja aasta.  
15 
 
3.3.2. Sisukord 
Sisukord  koostatakse  automaatselt  pealkirja  laadide  põhjal.  Sisukord  sisaldab  kõikide 
alajaotuste  täpseid  pealkirju  koos  nende  alguse  leheküljenumbritega.  Sisukord  ise  jäetakse 
sisukorrast  välja.  Sissejuhatus,  kokkuvõte,  kasutatud  allikad,  resümee  ja  lisad  ei  kuulu 
peatükkidena nummerdamisele ja näidatakse sisukorras järjenumbriteta. 
3.3.3. Sissejuhatus 
Töö raporti sissejuhatuses tuleb: 
1)  põhjendada valdkonna valikut ning selle seost kooli õppekava ja üldpädevustega; 
2)  tuua selgelt välja töö eesmärk ning selle saavutamise viisid, võtted, partnerid;  
3)  kirjeldada lühidalt praktilise töö tegevuste etappe. 
3.3.4. Praktilise töö läbiviimise kirjeldus 
Praktilise töö planeerimise, läbiviimise ja analüüsimisel dokumenteeritakse tegevused, selleks 
et koostada praktilise töö raport. Töö raportis peab olema kirjeldatud: 
1)  vajadusel  ülevaade  läbitöötatud     materjalidest ,  tuuakse  välja  erinevad  võimalused 
konkreetse  praktilise  töö  tegevuste  läbiviimiseks  ja  põhjendatakse  valitud  lahenduste 
eeliseid ; 
2)  töö  protsess  etappide  kaupa,   sooritatud   tegevused  ajaliselt,  tegevust  kirjeldav 
pildimaterjal või heli- või videosalvestis (viitega lingile); 
3)  kaasatud  meeskond ja nende ülesanded, välispartnerid, kaasatud eksperdid ; 
4)  toimunud tegevuste analüüs. 
Ühe  töö  kohta  esitatakse  üks  praktilise  töö  kirjalik  osa.  Kui  tööl  on  mitu  läbiviijat,  peab 
igaühe tegevus olema täpselt välja toodud.  
Kui  töö  kirjalikus  osas  on  esitatud  tabelid,  peavad  need  olema  nummerdatud  ja 
pealkirjastatud.  Fotod, joonised ja illustratsioonid peavad olema nummerdatud,  allkirjastatud  
ning nende autor ja asukoht foto, joonise, illustratsiooni juures. 
3.3.5. Tagasiside analüüs (vajadusel) 
Kui  praktilise  töö  raames  kogutakse  empiirilisi  andmeid,  siis  esitatakse  nende  tulemused  ja  analüüs 
antud peatükis ja vormistatakse vastavalt käesoleva juhendi õpilasuurimuse metoodika osa nõuetele. 
3.3.6. Kokkuvõte 
Praktilise töö raporti kokkuvõttes peab selguma  
16 
 
1)  kuidas eesmärgid on täidetud; 
2)  millise hinnangu annab pärast analüüsi praktilise töö läbiviija  tehtule; 
3)  praktilise töö läbiviija hinnang enesearengule töö teostamisel. 
3.3.7. Võõrkeelne resümee 
Resümee  pikkus  on  1-2  lehekülge.  Õpilane  valib  keele  ise.  Resümee  ülesandeks  on  anda 
ülevaade töö eesmärgist, tegevustest ja tulemustest. Hea resümee on süntees sissejuhatusest ja 
kokkuvõttest. 
Resümee  koosneb  kolmest  andmelõigust:  tiitelandmeist,  5–15  võtmesõnast  ja  resümee 
tekstist.  
„Praktiline  töö“  tõlgitakse  võõrkeelde  vastavalt  resümee  keelele:  näiteks  inglise  keeles 
Project Report , saksa keeles Praktische  Arbeit , vene keeles Практическая работа.  
3.3.8. Kasutatud allikad 
Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki töö käigus viidatud ja tegevuste läbiviimiseks 
kasutatud  allikaid.    Kasutatud  allikad  järjestatakse  tähestikuliselt  autorite  perekonnanimede 
alusel. Kui allikal autor puudub, reastatakse see loetelus pealkirja järgi. 
3.3.9. Lisad 
Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse araabia numbritega. Lisadena esitatakse täiendav ja 
selgitav materjal. 
 
17 
 
4. VORMISTAMINE  
4.1. Üldnõuded  
Uurimistöö  vormistatakse  korrektses  eesti  keeles.  Kokkuleppeliselt  kasutatakse  teaduslikus 
tekstis umbisikulist väljendust.  
Õpilasuurimus ja praktilise töö raport vormistatakse arvutiga ühepoolsel A4  formaadis  valgel 
lehel ja joondatakse  rööpselt .  
Joondamisel jäetakse lehekülje vasakusse serva 3 cm, paremasse 2 cm ja üla- ja alaserva 2,5 
cm laiune veeris ehk vaba ruum. 
Trükikiri   on   Times   New   Roman ,  tähesuurus  12  punkti.  Teksti  esiletoomist  paksu  kirja  või 
allajoonimisega üldjuhul ei kasutata.  
Reavahe  on 1,5. Sisukorras, loendites, kasutatud allikate loetelus ja tabelites on reavahe 1,0.  
Leheküljed nummerdatakse automaatselt  alates tiitellehest,  kuid  tiitellehele leheküljenumbrit 
ei panda. 
Teksti liigendamiseks ei  kasutata taandridu, vaid  lõigu piirid märgib reasamm 6 punkti enne 
ja pärast lõiku. 
Võõrkeelsed sõnad või väljendid kirjutatakse  kursiivis . 
4.2. Pealkirjad 
Peatükid  ja  alapeatükid  tähistatakse  araabia  numbritega,  näiteks  1.;  1.1.;  1.2.  jne. 
Üldpealkirjad  ja  peatükkide  pealkirjad  kirjutatakse  läbiva  suurtähega.   Pealkirjadel   on 
vasakjoondus  ja  ühekordne  reasamm.  Sissejuhatus,  kokkuvõte,  resümee,  kasutatud  allikate 
loetelu ja lisa(d) on ilma numbrita ja algavad uuelt lehelt. Pealkirjade lõppu punkti ei panda.  
Pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid ei kasutata (vaata ka tabel 1). 
Tabel 1. 
Pealkirjade  vormistamise  nõuded  (tabel  on  vormistatud  illustreerivana, 
kasutades kirjeldatud reavahesid) 
Pealkirja tüüp 
Vormistus  
ÜLDPEALKIRI  (sissejuhatus,  sisukord,  16 p,  paks  ,  enne lõiku  0p, pärast  lõiku 
kokkuvõte jne) 
12p algab alati uuelt lehelt 
PEATÜKI PEALKIRI 
16 p, paks , algab alati uuelt lehelt, enne 
lõiku  0p,  pärast  lõiku  12p  algab  alati 
uuelt lehelt 
Alapeatüki pealkiri  
14  p,  paks,  enne  lõiku  12  p  ja  pärast 
lõiku 12p 
Alapeatüki alapealkiri  
12  p,  paks,  enne  lõiku  12  p  ja  pärast 
lõiku 12 p. 
Neljas tase 
Käsitletakse 
normaallaadis, 
võib 
kasutada vajadusel esiletoomist. 
18 
 
4.3. Tiitelleht  
Tiitellehel peavad olema järgmised andmed:  
1)  õppeasutuse täielik nimetus; 
2)  töö pealkiri; 
3)  töö liik (uurimistöö); 
4)  töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 
5)  juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 
6)  koht ja aasta.  
Kirja  suurus  on  12  p,  pealkiri  läbiva  suurtähega  paksus  kirjas.  Tiitelleht  on  vormistatud 
keskele  joondusega (v.a autori ja juhendaja nimi). 
Õppeasutuse nimetus on lehe  ülaservas , lehe esimese kolmandiku lõpus töö pealkiri, järgmisel 
real  töö liik, teise kolmandiku lõpus autori nimi ja klass, järgmisel real juhendaja nimi. Lehe 
alumises servas töö valmimise koht ja aasta ühel real.  
4.4. Illustratsioonid  
Tabelid ja joonised peavad olema üheselt  mõistetavad  ning andma edasi olulist ja asjakohast 
informatsiooni.  Tabelid ja joonised paigutatakse töös  võimalikult lähedale  tekstile , kus  neile 
esimest korda viidatakse. Pealkirjade lõppu punkti ei panda. 
Tabelid  nummerdatakse  (Tabel  1,  Tabel  2  jne)  ning  sellele  pannakse  võimalikult  selge  ja 
lühike pealkiri. Tabeli pealkiri paikneb tabeli peal.  Tabelite  kujundus peab kogu töö ulatuses 
olema ühtne. Tabelile peab olema tekstis viidatud, näiteks „vt tabel 2“.  
Tabel 2. 
Õpilaste arv kolmel viimasel aastal  
Aasta 
Õpilaste arv 
Noormehed  
Tütarlapsed 
2015 
148 
62 
86 
2016  
137 
59 
78 
2017  
152 
61 
91 
 
Joonised  on  kõik  töös  sisalduvad  illustratsioonid:  diagrammid,   graafikud ,  skeemid,  fotod, 
geograafilised kaardid, joonistused. Joonised tuleb samuti nummerdada ja allkirjastada. Igale 
joonisele tuleb töö tekstis viidata (vt joonis 1).  
19 
 
5
4
3
9.kl
2
10.kl
1
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9 10 11 12
 
Joonis 1. 9. ja 10. klassi keskmised hinded (tüdrukud) 
 
Kui joonis pole autori enda poolt koostatud, siis tuleb märkida allikas või autor (vt joonis 2, 
joonis 3). 
 
Joonis  2.  Kandinsky,  V.   Kompositsioon   nr  8.  (Allikas:   http://kunstiabi.weebly.com/vassil i-
kandinsky.html) 
 
 
Joonis 3. Värvus õitsemise tipphetkel. (Foto: Mati Mumm 2011)  
4.5. Lisad 
Lisad  nummerdatakse  ja  pealkirjastatakse.  Fotod,  joonised  jms  illustreeriv  materjal 
allkirjastatakse (nt kes või mis on  fotol , millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle  omanduses  on 
originaal jms). Lisadele tuleb põhitekstis viidata. 
4.6. Viitamine 
4.6.1. Üldnõuded  
Töö  koostamisel  kasutatud  teiste  autorite  tööd,  seisukohad,  kirjandusest  ja  mujalt  pärinevad 
tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada  viidetega . Kõik kasutatud allikate loetelus 
20 
 
esitatud  materjalid  peavad  olema  töös  viidatud.  Viidata  tuleb  ka  teiste  autorite 
illustratsioonidele.  
4.6.2. Viidete vormistamine 
KJPG  kirjalikes  töödes  kasutatakse  tekstisisest  viitamist.  Kui  uurimistöö  esitatakse 
konkursile , kus on viitamisele teistsugused  nõuded, siis kehtivad konkursinõuded. 
Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt  Kiskjad söövad liha).  
Tsitaat  peab  kõigis  oma  osades  vastama  originaaltekstile  ja  esitatakse  jutumärkides.   Viide  
järgneb kohe pärast tsitaati  lõpetavaid jutumärke.  
Näited: 
A. Muranov (1986: 101) on  öelnud : „Maailma  soode  üldpindala on 2 682 000 
km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3.“ 
või 
„Maailma  soode  üldpindala  on  2  682  000  km2,  s.o.  2,1  %  kogu  maismaa 
pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3“ (Muranov 1986: 101). 
Kui tsiteeritav seisukoht on liiga pikk  või  kõik  samas lauses esitatu  ei  ole oluline käesoleva 
töö  seisukohalt,  võib  tsitaati  lühendada.  Välja  jäetud  sõnad  tähistatakse  tavaliselt  kolme 
mõttepunktiga  ja  välja  jäetud   laused   katkestusjoonega  (tavaliselt  kolme  sidekriipsuga),  mis 
paigutatakse nurksulgudesse. 
Näide: 
„Keelt  ärgu  peetagu mitte yksi mingi rahva  tooteks , kes sellesse on vajutand 
oma  iseloomu  pitseri,  oma  rahvusliku  individuaalsuse   tunnusmärgiks   ja 
moodustajaks,  [---]  vaid  vaja  temas  enne  kõike  näha inimtoimingu  abinõu, 
riista,  MASINAT,  mille  otstarve  on  mõtteid  väljendada  ja  seda  sageli  ka 
esteetiliste  mõjude  saavutamiseks!  [---]  Kordame  veel:  keel  on   riist ,  keel  on 
masin.“ Johannes Aavik 
Tsitaadis ei ole lubatud liita üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Iga eraldi 
seisev lauseosa tuleb varustada  omaette  jutumärkidega ja viitega originaalile.  
Refereerimisel jutumärke ei kasutata.  
Ühelauselise refereeringu korral paikneb viide lause sees.  
Näide: 
Muistsetest  aegadest , kui eestlased olid  Taara - ja hiieusulised, ei ole eriti palju 
nimesid säilinud kirjalike allikate puudumise tõttu (Mäeniit 2011: 61).  
Mitmelauselise refereeringu korral paikneb viide pärast lause lõpupunkti.  
21 
 
Näide: 
On teada, et nimepanekule võis kaasa aidata  mõisnik  või  pastor . Sel juhul tuli 
välja nende suhtumine talupoegadesse. (Tiik 1987: 84)  
Kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta ja lehekülje number nime 
järele sulgudesse.  
Näide: 
Saarts (2005: 28) on arvamusel, et …  
Isiklik informatsioonile viitamine. Isiklikuks informatsiooniks loetakse 
1)  kirja teel või telefoniga saadud informatsiooni; 
2)   loengute märkmeid; 
3)  e-posti teateid või vestluseid. 
H. Turuse (isiklik informatsioon 14.09.2009) järgi … 
(H. Turunen, isiklik informatsioon 14.09.2009). 
Märge tuleb ainult teksti, mitte allikaloendisse. 
Sõnaraamatutele ja teatmeteostele viidates kasutatakse suurtähtlühendeid (ÕS, EE,  EKSS  jne) 
või  kirjutatakse  teatmeteose  nimi  välja.  Samamoodi  nagu  tekstis  kasutatud,  peavad  teosed 
olema esitatud ka kasutatud allikate loetelus.  
Juhul  kui  samale  allikale  viidatakse  mitu  korda  järjest,  võib  pärast  esimest  viidet  kasutada 
järgmistel kordadel sõna „samas” või ladinakeelse lühendina vastavalt  ibid . (ibidem – samas 
kohas),  lisades  vajadusel  ka  leheküljenumbri  (nt  ibid.,  20).  Ladinakeelsete  lühendite  lõppu 
pannakse punkt ja need esitatakse kaldkirjas.  
4.6.3. Kasutatud allikad  
Kasutatud allikate loetelu paigutatakse töö lõppu ning see hõlmab kõiki töös viidatud allikaid. 
Kasutatud  allikad  järjestatakse  tähestikuliselt  autorite  perekonnanimede  alusel.  Kui  allikal 
autor  puudub,  reastatakse  see  loetelus  pealkirja  järgi.  Tähestikulise  järjekorra  puhul 
paigutatakse  ette  ladinatähestikulised  ning  seejärel  allikad,  mis  on  teistes  tähestikes. 
Tähestikulist loetelu tehes on otsustav kirjutusviis, mitte  hääldamine . 
Näide: 
MacDonalds, K. (1994). --- 
McArthur , A. (1994). --- 
Kui  autoritel  on  sama  perekonnanimi  ja  võib-olla  isegi   eesnimi ,  siis  järjestatakse  esimese 
erineva tähe alusel.  
Näide: 
22 
 
Must, A. (2002). --- 
Must, O. (1986). --- 
Sama autori publikatsioonid reastatakse ilmumisaja alusel vanimast uuemani. 
Näide: 
Kraav, I. (1988). --- 
Kraav, I. (1999a). Sotsiaalne tõrjutus --- 
Kraav, I. (1999b). Vanematekasvatuse probleeme --- 
Kraav, I. &  Kõiv , K. (1999).  Inimeseõpetus  --- 
Kraav, I. & Schultze, J. (1999). Eesti, Soome ja Saksa üliõpilaste --- 
Tabel 3. 
Viitamise näited. 
Raamat 
Üks autor 
Viide tekstis 
(Must 2000: 234) 
Kasutatud 
1. Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: 
allikates  
Kleio . 
Sama autori mitu  Viide tekstis 
( Kivirähk 2013a: 72) 
(Kivirähk 2013b: 15) 
teost, mis on 
ilmunud samal 
Kasutatud 
Kivirähk, A. (2013a). Mees, kes teadis ussisõnu. Tallinn: 
allikates 
Eesti Keele Sihtasutus . 
aastal 
Kivirähk, A. (2013b).  Limpa ja mereröövlid. Tallinn: 
Varrak . 
Kaks autorit 
Viide tekstis 
( Laur  & Tannberg 2003: 49)  või 
(Laur ja Tannberg 2003: 49) 
Kasutatud 
Laur, M. & Tannberg, T.  (2003). Eesti ajalugu IV: 
allikates 
Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu:  Ilmamaa . 
Kolm autorit 
Viide tekstis 
1. (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2010: 213) 
2. (Hirsijärvi et al: 305) või (Hirsijärvi jt: 305) 
Kasutatud 
Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja 
allikates 
kirjuta. Tallinn:  Medicina . 
Neli või rohkem  Viide tekstis 
(Kriiska et al 2006: 124) 
autorit 
Kasutatud 
Kriiska, A., Tvauri, A., Selart , A., Kibal, B., Andresen, A., 
allikates 
Pajur, A.. (2006). Eesti ajaloo atlas . Tallinn: Avita . 
Toimetaja, 
Viide tekstis 
(Safire & Safir 2008: 29) 
koostaja autori 
Kasutatud 
Safire, W. & Safir, L. ( koost .). (2008). Tarkade  mõtete 
asemel 
allikates 
raamat. Tallinn: Ersen. 
Artikkel/peatükk  Viide tekstis 
(Lagerspetz 2005: 180) 
kogumikus (autor  Kasutatud 
Lagerspetz, M. (2005). Kodanikuühiskond ja turvalisus. 
olemas) 
allikates 
Raska, E., Raitviir, T. (toim). Eesti edu hind: Eesti 
sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti 
23 
 
Entsüklopeediakirjastus, lk 179 – 186. 
Artikkel/peatükk  Viide tekstis 
( Eessõna 2012: 3) 
kogumikus (autor  Kasutatud 
Eessõna. Selart, A. (koost. ja toim.) (2012). Eesti ajalugu II. 
puudub) 
allikates 
Eesti  keskaeg . Tartu: Ilmamaa, lk 1-3 
Autor, toimetaja,  Viide tekstis 
(Maailma riigid 2001: 12) 
koostaja puudub  Kasutatud 
Maailma riigid. (2001). Tartu: Regio . 
allikates 
Teatmeteosed 
Viide tekstis 
(Eesti  Entsüklopeedia 1996: 20) 
Edaspidi (EE 1996: 29) 
(ÕS 1999) 
Kasutatud 
Eesti Entsüklopeedia. (1996). 9. köide. Tallinn: Eesti 
allikates 
Entsüklopeediakirjastus.  
ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. (1999). Tallinn: Eesti 
Keele Instituut. 
Seadusaktid 
Viide tekstis 
(Gümnaasiumi …2011) 
Kasutatud 
Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja  I, 
allikates 
14.01.2011, lk 2. 
Ajakiri, ajaleht 
Artikkel ajakirjas  Viide tekstis 
( Ehala  & Niglas 2004: 2117) 
Kasutatud 
Ehala, M. & Niglas, K. (2004). Eesti  koolinoorte  
allikates 
keelehoiakud. Akadeemia 10, lk 2115 - 2143. 
Artikkel ajalehes   Viide tekstis 
(Kuulpak 2017: 6) 
Kasutatud 
Kuulpak, K. (2017). Rasmus  Puur ja Edmar Tuul – kõrge 
allikates 
lennuga sõbrad.  Postimees  30.06.2017, lk 6-7. 
Artikkel ajalehes  Viide tekstis 
(Nagu Tallinnas ..., 2017. 2) 
(autor puudub) 
Kasutatud 
Nagu Tallinnas rääkisime… (2017). Postimees, 30.06. 2017,  
allikates 
lk 2 
Stuudiumitööd (bakalaureuse-, magistri - ja diplomitööd) ja referaadid 
Stuudiumitöö 
Viide tekstis 
( Miljand 2002: 15) 
Kasutatud 
Miljand, I. (2002). Eesti põhikoolilõpetajate ja üliõpilaste 
allikates 
keskkonnateadvus. Tallinna Pedagoogikaülikool. 
Koolipedagoogika õppetool . Bakalaureusetöö. 
Ilmunud 
Viide tekstis 
(Heinla 2002: 24) 
kogumikus 
Kasutatud 
Heinla, E. (2002). Lapse loova mõtlemise seosed 
allikates 
sotsiaalsete ja käitumisteguritega. Tallinna 
Pedagoogikaülikool. Sotsiaalteaduste dissertatsioonid 3.  
Audio-visuaalsed allikad 
Film 
Viide tekstis 
(Nüganen 2003) 
Kasutatud 
Nüganen, E. (2003). Nimed marmortahvlil . Mängufilm. 
allikates 
Taska Film & Matila Röhr Productions OY. 
Tele- või 
Viide tekstis 
( Palamets 2008) 
24 
 
raadiosaade  
Kasutatud 
Palamets, H. (2008). Tiidusest tema 90. sünniaastapäeva 
allikates 
puhul. Raadiosaade 08.11. 2008. Eesti  Rahvusringhääling : 
Raadio 2.  
Video 
Viide tekstis 
( Kromanov 2012) 
Kasutatud 
Kromanov, G. (rež). (2012). Viimne  reliikvia . 
allikates 
Videosalvestis. Tallinn: Eesti Päevaleht. 
Helisalvestis 
Viide tekstis 
( Rebane  1998) 
Kasutatud 
Rebane, T. (režissöör). (1998). Jõulujutud  Helisalvestis. 
allikates 
Tallinn: Kaljukotkas. 
Arhiiviviide 
Arhiiviviide 
Viide tekstis 
(Jaani kiriku meetrikaraamat) 
Kasutatud 
Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti  Ajalooarhiiv , f 1294, n 1, 
allikates 
s 113 A I-III. 
Suulised allikad 
Intervjuu (autori 
Viide tekstis  ( Juurikas 2013) 
koostatud) 
Kasutatud 
Juurikas, J. (2013). Intervjuu Johannes Pajuga. Läbi viidud  
allikates 
10.10.2013. Käsikiri . 
Mälestused, 
Viide tekstis  (Paju 2013) 
intervjuu (autor 
Kasutatud 
Paju, J. (2013). Johannes Paju mälestused. Kirja pandud töö 
autori poolt 10.10.2013. Käsikiri. 
vahendaja ) 
allikates 
Elektroonilised allikad 
E- raamat 
Viide tekstis 
( Mölder 2015) 
Kasutatud 
Mölder, K. (2015). Kui aju puhkab. Praktiline teejuht 
allikates 
ajukahjustusega inimesele ja tema lähedastele. E-raamat. 
Kirjastus Harte. Kindle  edition . 
Artikkel 
Viide tekstis 
(Mallinen 2016) 
võrguajakirjas (lk  Kasutatud 
Mallinen, J. (2016). Vladimir Putin kui ajaloo segakasutaja. 
Diplomaatia  160. 
numbrita) 
allikates 
https://www.diplomaatia.ee/artikkel/vladimir-putin-ku i-
ajaloo-segakasutaja/ (24.06.2017). 
Artikkel 
Viide tekstis 
( Rosenberg  2015: 137) 
võrguajakirjas (lk  Kasutatud 
Rosenberg, T. (2015). Esimene  maailmasõda  ja Eesti. Tuna. 
Ajalookultuuri ajakiri 4, lk 136-139. 
numbriga) 
allikates 
http://www.ra.ee/ajakiri/esimene-maailmasoda-ja-eesti/  
(26.06. 2017). 
Artikkel ajalehes  Viide tekstis 
(Tüür 2017) 
Kasutatud 
Tüür, K. (2017) Venemaa mitmekordne punktivõit. 
allikates 
http://arvamus.postimees.ee/4155881/karmo-tuur-venemaa -
mitmekordne-
punktivoit?_ga=2.217543062.1478929492.1496339521-
210641344.1452425041 (26.06.2017). 
25 
 
Seadusaktid 
Viide tekstis 
(Gümnaasiumi … 2011) 
Kasutatud 
Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja I, 
allikates 
14.01.2011, 2. 
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002 (30.04.2013). 
Video 
Viide tekstis 
(Leppoja 2014) 
Kasutatud 
Leppoja, M. (2014). Õppematerjal –  kehakeel . Videofilm. 
allikates 
https://www.youtube.com/watch?v=pNxInAGRNRQ 
(26.06.2017). 
Laul või 
Viide tekstis 
(Beethoven 2014) 
muusikapala 
Kasutatud 
Beethoven, L. Für Elise . Lisitsa, V. (esitaja). 
allikates 
https://www.youtube.com/watch?v=yAsDLGjMhFI 
(12.05.2014). 
Veebilehed  
Viide tekstis 
(Riigieksamid 2016) 
Estrid 2012) 
(Noortepoliitika 2012) 
( EEVA  2012) 
Kasutatud 
1.  Innove . Riigieksamid. 
allikates 
http://www.innove.ee/et/riigieksamid (07.04.2016) 
2. Vikipeedia. Estrid.  http://et.wikipedia.org/wiki/Estrid 
(22.11.2012). 
3. Eesti Noorteühenduste Liit. Miks noortepoliitika? 
http://www.enl.ee/et/Tegevused/novo/noortepoliitika 
(14.12.2012). 
EEVA. Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. 
http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/  (19.10.2012). 
 
 
 
26 
 
5. HINDAMINE 
5.1.  Hindamine 
Uurimis-  või  praktilise  töö  hindamisel  arvestatakse  töö  sisu  ja  nõuetekohast  vormistamist, 
õpilase esinemist kaitsmisel ja  suhtumist tööprotsessi, tuginedes töö juhendaja hinnangule. 
Õpilasel  on  õigus  kaitsmistulemus  kolme  tööpäeva  jooksul  vaidlustada,   esitades   direktorile 
kirjaliku apellatsiooni.  
Hindamine toimub vastavalt KJPG hindamisjuhendile. 
5.1.1. Praktilise töö hindamine 
Töö protsessi maksimaalne tulemus on  60 punkti (iga aspekt annab kuni  10 punkti). Hindab 
juhendaja (Tabel 4). 
Tabel 4. 
Juhendajapoolsed punktid töö protsessile. 
 
Aspekt 
Maksimaalse soorituse kirjeldus  
1. 
Ajakavast 
Töö  tegevuse  etapid  viidi  läbi  planeeritud  ajakava  alusel; 
kinnipidamine 
kõikumised olid põhjustatud objektiivsetest teguritest.  
2. 
Õpilase 
motiveeritus  Õpilane  suhtus  töösse  kohusetundlikult,  hoidis  juhendajaga 
töö 
erinevatel  kontakti, arvestas juhendaja soovitustega. 
etappidel 
3. 
Õpilase 
areng 
töö  Õpilane  on  omandanud  uusi  töövõtteid  ja  oskusi,  saanud 
käigus 
juurde teadmisi. Õpilase iseseisva töö oskus on suurenenud 
ja enesekindlus kasvanud. 
4. 
Töö eesmärgi täitmine 
Töö on täitnud oma eesmärgi(d). Kavandatud tegevused on 
läbi viidud täies mahus . Kaasatud on vajalikud partnerid.  
5. 
Taustinformatsioon 
On piisavalt  kogunud , kasutanud ja vajadusel ka kajastanud 
taustinformatsiooni. 
6. 
Tehtud töö analüüs 
Töö  autor  annab  hinnangu  nii  tegevuse  etappidele  kui  ka 
lõpptulemusele,  kirjeldab  erinevates  etappides  kogetut, 
õnnestumisi  ja  ebaõnnestumisi.  On  kogunud  vajadusel 
tagasisidet ja seda analüüsinud. 
 
Praktilise töö  raporti  vormistuse eest  on  maksimaalne tulemus  20 punkti  (mõlemad aspektid 
annavad 10 puntki. Vaata ka tabel 5). 
 
 
27 
 
 
Tabel 5. 
 Juhendajapoolsed punktid töö vormistamisele. 
 
Aspekt 
Maksimaalse soorituse kirjeldus 
1.  Raporti vormistamine 
Töö  vastab  vormistamise  nõuetele  ja  on  keeleliselt 
korrektne .  Tekst  ja  pealkirjad  on  õiges  kirjas  ja  õige 
suurusega, 
korrektselt 
joondatud. 
Joonised 
on 
nummerdatud,  pealkirjastatud,  allikatele  on  viidatud. 
Tabelid  on  loetavad,  arusaadavad,  pealkirjastatud, 
nummerdatud 
ning 
kogu 
töö 
ulatuses 
ühtselt 
vormistatud.  
2.  Raporti sisu 
Kirjalikus  osas  on  kirjeldatud  töö  protsessi  etappide 
kaupa, 
esitatud 
on 
töö 
sooritamiseks 
kogutud 
taustinformatsioon, tegevust kirjeldav pildimaterjal, heli- 
või  videosalvestis  (viitega  lingile);  nimetatud  on 
kaasatud  partnerid;  on  esitatud  toimunud  tegevuste 
analüüs. Kokkuvõte annab ülevaate, kuidas eesmärgid on 
täidetud ja millise hinnangu annab autor tööle. 
 
Kaitsmise  maksimaalne  tulemus  on  20  punkti  (iga  aspekt  annab  kuni  10  punkti.  Vaata  ka 
tabel 6). Kaitsmist hindab komisjon . 
Tabel 6. 
 Kaitsmiskomisjoni  poolsed punktid töö esitamisele kaitsmisel. 
 
Aspekt 
Maksimaalse soorituse kirjeldus 
1.  Ettevalmistus, 
Õpilane  tunneb  kaitsmise  korda,  on  töö  kaitsmiseks 
näitlikustamine 
ja  põhjalikult valmistunud. 
esinemine kaitsmisel 
Õpilase  kaitsekõne  on selge, loogiline,  ammendav . Kõnes 
toob  õpilane  välja  töö  teema,  eesmärgi(d)  ja  tulemuste 
analüüsi. 
Õpilane 
kasutab 
oma 
kaitsekõne 
näitlikustamiseks sobivaid esitlusvahendeid, mis  toetavad  
ettekannet. Võimalusel esitleb õpilane valminud praktilist 
tööd. 
Õpilane  suudab  vastata  kaitsmiskomisjoni  küsimustele, 
mis  puudutavad  töö  taustinformatsiooni,  tegevusi  või 
raporti sisu. 
2.  Raporti 
vormistamine,  Töö  vastab  vormistamise  nõuetele  ja  on  keeleliselt 
sisu 
korrektne.  Tekst  ja  pealkirjad  on  õiges  kirjas  ja  õige 
suurusega, 
korrektselt 
joondatud. 
Joonised 
on 
nummerdatud,  pealkirjastatud,  allikatele  on  viidatud. 
Tabelid  on  loetavad,  arusaadavad,  pealkirjastatud, 
nummerdatud ning kogu töö ulatuses ühtselt vormistatud.  
Kirjalikus  osas  on  kirjeldatud  töö  protsessi  etappide 
kaupa, 
esitatud 
on 
töö 
sooritamiseks 
kogutud 
taustinformatsioon,  tegevust  kirjeldav  pildimaterjal,  heli- 
või videosalvestis (viitega lingile); nimetatud on kaasatud 
partnerid;  on  esitatud  toimunud  tegevuste  analüüs. 
Kokkuvõte annab ülevaate, kuidas eesmärgid on täidetud 
ja millise hinnangu annab autor tööle. 
 
28 
 
5.1.2. Õpilasuurimuse hindamine 
Tööprotsessi  hindab  juhendaja.  Maksimaalne  tulemus  on  60  punkti  (iga  aspekt  kuni  10 
punkti). 
Tabel 7. 
Õpilasuurimuse juhendaja poolne protsessi hindamine 
 
Aspekt 
Maksimaalse soorituse kirjeldus 
1. 
Ajagraafikust 
Töö etapid ja osad valmisid planeeritud ajakava alusel; 
kinnipidamine 
kõikumised olid põhjustatud objektiivsetest teguritest. 
Õpilane esitas töö kaitsmiseks õigel ajal. 
2. 
Õpilase areng töö käigus  Õpilane on omandanud uusi töövõtteid ja oskusi, saanud 
juurde teadmisi. Õpilase iseseisva töö oskus on 
suurenenud. 
3. 
Teema teoreetiline 
Teema teoreetiline  käsitlus  on piisav. Allikate valik on 
käsitlus 
põhjendatud, ülevaade selge ja täpne. 
4.  Pealkiri, eesmärgid, töö 
Uurimistöö pealkiri on töö  sisuga  vastavuses; eesmärgid 
struktuur, 
on sõnastatud täpselt ja selgelt. Kõik uurimistöö 
uurimisküsimus (ed), 
kohustuslikud osad on töös olemas ja proportsionaalsed 
hüpotees ja metoodika 
Uurimisküsimus(ed)    ja    hüpotees    on    formuleeritud 
5.  Uurimus (kvalitatiivne, 
Materjal on kogutud läbimõeldult. Materjali hulk on piisav 
selgelt  ning  täpselt.  Materjali  kogumiseks  on  valitud 
kvantitatiivne ) 
usaldusväärsete järelduste tegemiseks. 
põhjendatud ja sobiv meetod. 
6.  Sisuline analüüs, 
Materjali  analüüs  on  korrektne  ja  põhjalik,  arutelu  on 
tulemuste tõlgendus, 
selge,  täpne  ja  süsteemne.  Kokkuvõte  annab  selged  ja 
diskussioon , 
konkreetsed vastused püstitatud uurimsiküsimustele. 
kokkuvõte 
 
5.1.3. Uurimistöö vormistuse hindamine 
Vormistuse maksimumtulemus on 20 punkti (iga aspekt kuni 10 punkti). Hindab juhendaja. 
Tabel 8. 
Juhendaja poolne raporti hindamine 
 
Aspekt 
Maksimaalse soorituse kirjeldus 
1.  Töö 
üldilme 
Töö vastab teaduskeele nõuetele. 
Keelekasutus 
Tekst  ja  pealkirjad  on  õiges  kirjas  ja  õige  suurusega, 
korrektselt joondatud. Joonised on nummerdatud, 
allkirjastatud, allikatele on viidatud. Tabelid on, 
arusaadavad, pealkirjastatud ja nummerdatud ning kogu 
töö ulatuses ühtselt vormistatud.  
2.  Töö struktuur 
Sõna
Töö v
s  ara
on     
ol  e  on 
mas      
 kõ te
ik adu
st s
ru keelele
ktuuri  
 o    
sa   ko
d ja h
 na
en
ee
d,     
 on   keele-    
ja la
nõu us
et e
e stu
kohsvi
as g
elu 
t  ei o
vo le. 
rmis A
ta rvude
ud.    esitus on korrektne. 
Sisukord vastab tööle. Allikad on viidatud ja 
vormistatud vastavalt juhendile. Viitamissüsteem on 
kogu töö ulatuses ühtne ja vormistatud nõuetekohaselt. 
 
5.1.4. Kaitsmine 
Uurimistöö kaitsmise eest saab õpilane kuni 20 punkti (iga aspekt kuni 10 punkti). 
Kaitsmist hindab komisjon. 
 
 
29 
 
 
Tabel 9. 
 Kaitsmiskomisjoni poolsed punktid töö esitamisele kaitsmisel. 
 
Aspekt 
Maksimaalse soorituse kirjeldus 
1.  Ettevalmistus, 
Õpilane  tunneb  kaitsmise  korda,  on  töö  kaitsmiseks 
näitlikustamine 
ja  põhjalikult valmistunud. 
esinemine kaitsmisel 
Õpilase kaitsekõne on selge, loogiline, ammendav. 
Kõnes  toob  õpilane  välja  töö  teema,  eesmärgi, 
uurimismeetodid ja tulemuste analüüsi. 
Õpilane  kasutab  oma  kaitsekõne  näitlikustamiseks 
sobivaid esitlusvahendeid, mis toetavad ettekannet. 
Õpilane  oskab  vastata  uurimistööd  puudutavatele 
küsimustele. 
2.  Õpilasuurimuse 
Töö  vastab  vormistamise  nõuetele  ja  on  keeleliselt 
vormistamine, sisu 
korrektne.  Tekst  ja  pealkirjad  on  õiges  kirjas  ja  õige 
suurusega, 
korrektselt 
joondatud. 
Joonised 
on 
nummerdatud,  pealkirjastatud,  allikatele  on  viidatud. 
Tabelid  on  loetavad,  arusaadavad,  pealkirjastatud, 
nummerdatud ning kogu töö ulatuses ühtselt vormistatud.  
Kirjalikus  osas  on  kirjeldatud  kõik  uurimistöö  struktuuri 
osad  ja  need  on  vormistatud  nõuetekohaselt.  Kokkuvõte 
annab  ülevaate,  kuidas  eesmärgid  on  täidetud  ja  millise 
hinnangu annab autor tööle. 
 
 
30