Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis...
Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A. Näitleja on ajastu lühikroonika, (helikassett), 1988 6. Liitotsing, aas...
Praktiline töö nr 3 Otsing teemakataloogides, portaalides ja otsisüsteemides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viies otsinguid läbi teemakataloogides ja portaalides, kasutage SIRVIMISE otsistrateegiat. Alates neljandast küsimustest viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.com) kasutdes erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. küsimuse puhul valige kas I variant või II variant. Teemakataloogide aadressid: Bubl Link http://www.bubl.ac.uk/link/ Librarians' Internet Index http://lii.org/ Open Directory http://dmoz.org/ WWW Virtual Library http://vlib.org/Overview.html I variant II variant 1. Leidke kõikidest eelnimetatud ...
ee www.ee www.1182.ee www.tallinn.ee Näited www.rambler.ru www.google.com www.yahoo.com www.altavista.com Ajalugu 1954. a. esitleti arvuti kasutamist bibliograafilisel otsingul pakett- töötlusreziimis 1990. a. esimene otsingumootor 1993. a. esimene veebirobot 1960-1967 töötati välja tekstide masintöötluse teoreetilisi aluseid, tehti arvukalt masineksperimente 1965. a. USA-s esmakordne dialoogotsingu andmevõrgu demonstratsioon rahvuslikul tasandil . Infootsingu tüübid Teaviku- ehk dokumendiotsing Faktiotsing Teemaotsing Otsingustrateegiad: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu täpsustamisvõimalused Boole'i operaatoritega otsitakse sõnu mistahes kirje osast määramata nende omavahelist järjestust: AND piirab otsingut OR laiendab otsingut NOT kitsendab otsingut Täpsustamiseks võib ka kasutada: Sulgusid
22. September 2010 Gina Kilumets ... moodustub kogumist: teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Infovajaduse äratundmine Sobivate allikate määratlemine Edukate infootsingu strateegiate kasutamine infoallikate leidmine ja valik informatsiooni ja infoallikate hindamine leitud informatsiooni korrastamine informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus
mitte kahjustada osalejate huve, osalejad peavad olema informeeritud uuringu eesmärkidest, osalus peab olema vabatahtlik, tuleb tagada andmete konfidentsiaalsus ja anonüümsus. (Sirje Virukus, 2010) Kasutatud allikad Remm, K. (i.a). Valim. Statistilised järeldused http://kalleremm.ee/Geo-AT/Valim_statistilised_j%C3%A4reldused %20(slaidid).pdf( 5.11.14) Virkus, S. (2010). Uurimustöö eesmärk ja tüüp. https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info %20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise %20meetodid/uurimist_eesmrk_ja_tp.html (5.11.14) Virkus, S.(2010). Uurimusküsimuste sõnastamine. http://www.tlu.ee/opmat/ts/TSK6055/uurimuse_kavandamine/32_uurimisksimuste _snastamine.html (5.11.14) Virkus, S.(2010). Kehtivus ja usaldusväärsus https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Infokaitumise,%20info %20hankimise%20ja%20%20otsingu%20ning%20infopadevuse%20uurimise
tüüp; sait või domeen. Nende järgi saame täpselt selle informatsiooni, mida meil antud hetkel vaja on. Informatsiooni ei vaja me aga ainult koolis, tööl või muus asutuses. Me vajame informatsiooni ka täiesti tavalises igapäeva elus. Näiteks bussiaegade vaatamiseks, linnakaarti kuhugi minemiseks, ürituste uurimiseks või näiteks mõne asutuse lahtiolekuaegade välja selgitamiseks. Tänapäeval on olemas väga palju infootsingu võimalusi. Kõigile tuttav ja arvatavasti kõige populaarsem on Google. See on ülemaailmne otsingusüsteem, mis annab kõige kiirema tulemuse otsingul ning millest on tavaliselt kõige rohkem abi. Sellel on võimalus teha ka laiendatud otsingut, mis kergendab väga palju informatsiooni otsimist ning selle leidmist. Tänapäeva üks kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik on Facebook. Seda kasutatakse inimestega suhtlemiseks, erineva info jagamiseks ja lihtsalt meelelahutuseks. Ka see on meie
3.Majanduslik peamised tegevused majanduses seotud informatsiooniga 4.Ruumiline pearõhk infovõrkudel 5.Kultuuriline semiootilises tähenduses infohulga suurenemine 3.Mis on infokirjaoskus? Infokirjaoskus (information literacy) on teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. 4.Miks on infokirjaoskus tänapäeval oluline? infovajaduse äratundmine; sobilike infoallikate määratlemine; edukate infootsingu strateegiate kasutamine; infoallikate leidmine ja valik; informatsiooni ja infoallikate hindamine; leitud informatsiooni korrastamine; informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. 5. Mis on informatsioon? Informatsiooni hankimise ja -otsinguga lahutamatult seotud mõiste on "informatsioon"'. Termin informatsioon on pisut erineva kirjutusviisiga kasutusel kõigis keeltes. Algselt tähendas ta
o Kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimiseks o Kes võiks info hankimisel aidata 15. Mis on infootsing? · Meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab informassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni 16. Mis on infopäring? · Sõnaliselt väljendatud infovajadus. Võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna 17. Millised on infootsingu tüübid? · Faktiotsing · Teavikuotsing · Teemaotsing 18. Mis on otsingustrateegia? · Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks 19. Mis on infootsingu taktika? · Kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateergia rakendamiseks. 20. Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid? · Boole'i otsing · Fraasiotsing · Lähedaste sõnade otsing · Otsing päringumootorite abil · Metamärgiga otsing · Pesastamine 21
Viis läbi ankeetküsitluse ja intervjuu. Kõik mõisted on lahti seletatud. - Väljaandja: Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia - Kaasautor: Puudub - Daatum: 2009 - Vorming: Lõputöö veebis - Inforessursi identifikaator: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/10166/krillo_2009_vka_loputoo.pdf? sequence=1 - Keel: Eesti - Õigused: Copyright © 2002-2015 Nimi: Õpperühm: 6. http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja %20otsinguprotsessi%20uurimisest/index.html Allikakirje: Virkus, S. (2009). Info hankimise ja otsinguprotsessi uurimisest. Kasutatud 05.11.2015 http://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%20hankimise%20ja %20otsinguprotsessi%20uurimisest/index.html - Pealkiri: Info hankimise ja otsinguprotsessi uurimisest - Autor: Sirje Virkus - Teema ja märksõnad: Otsinguprotsess; infovahend; uuring; info hankimine;
välja mõni konkreetne sõna. Infopädevuse alla kuulub ka info tõlgendamine, seetõttu tuleks valida võimalikult üheselt mõistetavad infoallikad. Kui enda keeleoskuses ei olda kindlad, tasuks alati üle küsida inimeselt, kes selles parem on. Arvan, et infopädevust saab endas arendada iga inimene, sest tegemist on niivõrd laia valdkonnaga, et on võimatu kõigega täiesti kursis olla. Erinevaid andmebaase on tohutult, infootsingu ja infoallikate kursus küll aitas tähtsamatega tuttavaks saada, kuid tihti jääb paarist otsinguülesandest väheks, et täielikult tutvuda pakutavate võimalustega. Seega on infopädevus oluline oskus, mida täiendatakse elu jooksul. Infoallikate ja infootsingu kursus pani mind mõtlema iga inimese infovajaduse peale ning aru saama, et korrektne ja põhjalik otsing ei piirdu üksnes Google’ga. Sain teadlikuks mitmetest
· Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine
viisidest · Teadmised ja oskused infokirjaoskuse vallas sisaldavad terve rea omavahel seotuid toiminguid infovajaduse äratundmisest kuni info kasutamiseni KASUTATUD KIRJANDUS · V, Sirje. U, Anne. K, Anneli. U, Elviine. Sissejuhatus infokirjaoskusesse. Eesti e-Ülikooli minikursus. allikas: http://www.hot.ee/werro24/, kasutamise kuupäev: 27.09.2016 · Virkus S.(2009) Info hankimise ja otsinguprotsess. Tallinna Ülikool. allikas: https://www.tlu.ee/~sirvir/Infootsingu%20teooria/Info%2 0hankimise%20ja%20otsinguprotsessi%20uurimisest/infokir jaoskuse_uurimise_arengust.html , kasutamise kuupäev: 29.09.2016
Uurimis ja arendustöös Juhendaja: R. Orumaa, MA Tallinn 2011 1) 3 liiki infootsijaid on igapäevased kasutajad, professionaalid, teadustöötajad. 2) Info otsingul on oma strateegia. Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloogid. Siin inimtoimetaja koostab ainekataloogid. Kolmas on metaotsijad, kus üheaegselt paljusid otsimootoreid töösolevaid otsisüsteemid.
ELNET Konsortsiumi avalikku elektronkataloogi. o Seati sisse kataloogikonsultandi töökoht pearaamatukogu teenindustsooni ja paigaldati 3 lugejale mõeldud arvutitöökohta elektronkataloogi kasutamiseks. o Tehti algust virtuaalraamatukogu projektiga. Raamatukogu veebilehel avati rubriik "Erialainfo beeta". o Bakalaureuse- ja diplomiõppe üliõpilastele alustati elektroonilise infootsingu koolitust raamatukogu veebilehe vahendusel. o Lõppes Euroopa Liidu infootsingu kaugkoolitusprojekt DEDICATE, mis aitas kaasa uue koolitusmudeli väljatöötamisele oma ülikooli kasutajarühmale. o Lugejate rahulolu hindamiseks viidi märtsis läbi lugejaküsitlus. o Jõudis lõpule mitu aastat kestnud Eesti raamatukogude ühisprojekt - UDK liigitustabelite tõlkimine ja eestikeelse versiooni koostamine
Mandala on puhta kõiksuse graafiline mudel. Seda argimõtetest vabana ja keskendunult vaadeldes muutub inimese meel iseeneslikult puhtaks ja rahulikuks. Mandala keskel on Avalokitesvarat kujutav lootoseõis, see toob kõigile olenditele armastust ja kaastunnet ning vabastab kannatustest. Valmissaanud liivamandala pühitakse kokku ja annetatakse kõigile olenditele, heites selle vette või tuulde. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=427 Infootsingu täiendus Aimar Uibo 5. Michelangelo Buonarotti Pieta on üks tuntumaid renessanssiajastu meistritöid, mis asub Püha Peetruse katedraalis Vatikanis Roomas. Marmorist raiutud teos valmis 1499. aastal ja oli planeeritud kardinal Jean de Billheresi hauamonumendiks.Skulptuur kujutab elusuuruses figuured, kergelt langetatud peaga Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel ristilt allavõetud Jeesust.Poja kätel võib näha naelte jälgi, pea on langenud kuklasse, surmakangestus pole veel
Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv
Kasutasin Geoloogia andmebaasi. Helmut Joonuksi artikkel „Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi“. Märksõna: Kalevipoja kivi Allika: Eesti Loodus Andmebaas: Geoloogia 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaase varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem TLÜ raamatukogu andmebaase enda teada kasutanud. Otsisin infootsingu teemal. Leidsin kaheksa kirjet. Algul proovisin dokumendihaldust, aga sel teemal ei leidnud midagi. Mugav ja lihtne kasutada. Kõigil otsingukohtadel paistab sarnane süsteem olevat. Märksõna: infootsing Andmebaas: Haridus Nimi: Õpperühm: Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Millisest seadusest pärineb: „(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.“
Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Merino Liia" Autor 54 Intervjueerija 22 Koostaja 1 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,keelemängud" märksõna, keel ,,vene", artikli tüüp ,,artikkel" Tulemusi 5 Teras, G. (14. Veebruar 2003). Stan zlatoustom. , lk.15 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,infootsing" märksõna, keel ,,eesti", väljaande tüüp ,,kogumik", artikli tüüp ,,artikkel". Tulemusi 15 Jakobson, M. (2013). Kuidas eraldada terad sõkaldest. Ela tervelt 100 aastat : Eesti arstide soovitused kogu perele, lk 8. 14. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul
- kes on info vajaja, näit. spetsialist vs. juht - millist infot vajatakse (mis valdkonnas, mis küsimuse kohta) - kui mahukas on ülesanne, mille täitmiseks infot vajatakse - kui oluline on puuduv info selle ülesande täitmiseks - kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimisele Infovajaduse analüüsimise eesmärgiks on küsimuse formuleerimine või probleemi sõnastamine tavakeeles. Infootsingu olemus ja tüübid. Otsingu strateegiad, taktika ja tehnikad. Infootsingu mõiste: infootsing on olemasolevatest inforessurssidest vajaliku informatsiooni eraldamise protsess. See on meetodite ja võtete kogum, mis võimaldab kiiresti leida vajalikku informatsiooni. Infootsing ei toimu vahetult dokumentide hulgast, vaid selleks loodud dokumentide sisu peegeldava infomassiivi abil, mis koosneb: dokumentide massiivist ja otsimassiivist.
Teras Georg. 2003. Stan zlatoustom. Vesti. 15. Siig Ilona.1999. Igrasorevnovanije kak sposob obogashtshenija slovarja mladshihh shkolnikov. Võõrkeeled kultuuridevahelises kontekstis. Tartu. 167176. KeeleteaduskompleksotsingKeel: vene aastast:19992007 14. Mitu kirjanduse ja kirjandusteaduse alaseid artikleid sisaldavat väljaannet on hetkel andmebaasis? Kuidas otsingu läbi viite? Kirjandusteadus allikaloendid Hetkel andmebaasis 1942 15. Leidke artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan märksõnaotsingut, kus valin märksõnaks infootsingud ja saan 16 tulemust.
Kompleksotsing. Näita ainult ajakirjade artikleid, sorteeri nime järgi. Väljaandeks Toiduäri, märksõnaks shokolaad(märksõnu saab otsida ka märksõnaloendist). Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, 2, 48-50. Andmebaas ISE. Miks shokolaadidel on vahed vahel...(2003). Toiduäri, 6, 16-17. Andmebaas ISE. 9.10. Küsimusele leidke vastused RRi uuendatud andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee) vahendusel. 9. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnaks panen infootsing. Keel eesti keel, väljaande tüüp kogumik, artikli tüüp artikkel. Sain 5 tulemust. 10. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast. Mitu tulemust leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnadeks kaubandus ja logistika. Keel eesti keel. Artikli tüüp artikkel. 36 tulemust.
võimekus, vasemakäelisus, vaimukus, kartus. 19. OTSING RAAMATUKOGUDES. Kuidas nimetatakse raamatukogude elektronkataloogi, mille abil saad veebis otsida ja tellida endale sobivat kirjandust? Milliste tunnuste alusel on võimalik selles e- kataloogis otsida? E-kataloog Ester - https://www.ester.ee/search~S1*est Tunnused: sõna, autor, pealkiri, märksõna, ISBN/ISSN, kohaviit, UDK. 20. Tutvu Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehel www.utlib.ee infootsingu õppematerjaliga ja tee enesetest päringu koostamise kohta: https://sisu.ut.ee/otsing/node/3548/take Mis on enesetesti viimase küsimuse õige vastus? Soovite leida kirjandust selle kohta, kuidas mõjutab televisioonis näidatav vägivald laste või teismeliste käitumist. Milline alljärgnevatest päringutest võiks anda parima tulemuse? -(aggressi* OR violen*) AND (television OR tv) AND (child* OR adolescen*) 21. Oled saanud ülesande tuua näide mõnest ilukirjandusteosest, kus
on? Kuidas otsingu läbi viite? Otsin Merino Liia autori järgi lihtotingust, Autor on 35 artikli autor, 18 intervjueerija ja 1 koostaja 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, saan 1 tulemuse. , , , Postimees : (2009) 7 ., . 5,(3.10.12) 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, keel, kogumik ja artikkel. Saan 13 tulemust. Aulik, Siiri, Euroopa Kohtu lahendite tõlkimine ja kasutamine praktikas, Õiguskeel 2005-2007 : artiklikogumik. Tallinn, 2008. (Juura keeleraamat). Lk. 163-167 http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/X(infootsing)&searchscope=2&l=est&a=a& p=c&SORT=D/X(infootsing)&searchscope=2&l=est&a=a&p=c&SORT=D&
..............................................................11 7.Raamatu defineerimine ja raamatu vormide areng läbi ajaloo...........................................13 8.Raamatuteaduse kujunemine iseseisvaks uurimissuunaks välismaal ja Eestis..................15 INFOALLIKAD JA INFOOTSING.........................................................................................19 1.Infoallikate klassifikatsioon/liigitus. Viiteinfoallikad - olemus, tähtsus, näiteid...............19 2.Infootsingu mõiste. Fakti-, teaviku- ja teemaotsing ning nendeks sobivad infoallikad.....20 3.Rahvusbibliograafia konseptsioon ja eesti rahvusbibliograafia väljaanded.......................21 4.Infootsing andmebaasides: avatud juurdepääsuga ja litsentseeritud AB-sid, nende otsivõimalused.......................................................................................................................22 5.Interneti infootsivahendid - tüübid, otsivõimalused, eelised ja puudused
Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem? Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist. 8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda
vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti
stsenaariumid. Tegemist on skeemiga, mille abil kirjeldatakse protsesse. Tavalisele arvutikasutajale kui ka töö autorile on Scenario diagram võõras ning selle tõttu on referaadi eesmärkideks: tutvustada Scenario diagram´iga seotud mõisteid ja skeemi olemust; tuua välja teemaga seotud skeemide ja keele tekkimise ajalugu; vaadelda tarkvarasid ning igapäevaseid kasutusotstarbeid Scenario diagram´i puhul; kirjeldada infootsingu protsessi ning edasiseid uurimusküsimusi. Eesmärkide lahendamiseks tutvutakse erinevate internetiallikatega. Allikadena kasutatakse varasemaid üliõpilastöid, esitlusi ning muid otsingumootorist leitud infoallikaid. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjeldatakse referaadis käsitletavaid mõisteid. Teine osa sisaldab kokkuvõtlikku ajaloo kirjeldust UML-i kohta. Kolmas osa kirjeldab Sequence-ja Scenario diagram´i struktuuri, tarkvara ning kasutusvaldkondi. 1. MÕISTED
vajavad tihti lisaselgitusi ning pidevat lahti mõtestamist. Teisalt võib öelda, et töövihiku ülesanded toetavad hästi õpiku teemat ning selle ülesandeid, mistõttu on ka õpilasel kergem asjadest parem ülevaade saada. Õpetamismeetodid erinevad teemati ning pakuvad samuti erinevate osaoskuste täiendamist läbi nende. 8. Ülesanded kutsuvad nii individuaalselt kui grupiti enda jaoks avastama ja õpitut erinevate vaatenurkade alt nägema. Näiteks kavala infootsingu www.google.ee otsingumootori abil erinevate otsisõnade leidmine ning otsingu analüüsimine, erinevad nipid otsimiseks, erinevad võimalused leidmiseks, lisaks põnevad teadusleheküljed avastamiseks. 9. Peamiselt kasutatakse induktsiooni, kuid see vaheldub deduktsiooniga. 10. Lõiminguvõimalustele õpikus ei viidata. 11. Õppekomplekti võimalik ajakasutus on 3 tundi nädalas ja 105 tundi aasta jooksul kokku. See
according to Meleis. https://symbiosisonlinepublishing.com/nursing-healthcare/nursing- health-care45.pdf (14.11.2019). Constitution of the world health organisation. (1948). World Health Organization. Geneva: WHO. https://www.who.int/about/who-we-are/constitution (14.11.2019). 9 Lisa 1 Infootsingu raport Andmebaas Piirangud Otsingusõnad Leitud Läbi Kasutatud allikate töötatu allikate arv d arv allikate arv
Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal. Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist.
o materjalid, mida tuleb jätkuvalt täiendada; · veebisaidi elutsükkel, mille pikkuseks pakutakse 44 kuni 100 päeva; · küsimus, kas ja/või kuidas säilitada originaale. Digitaalressursside koostalitusvõime ja pikaajalise kasutamise tagamiseks on vajalikud rahvusvahelised standardid ja kirjeldus, ettemääratletud struktuurid, metaandmed ja vahetatavad failivormingud. 22. Milline saab olema tulevik infootsingu vallas? Tulevik: isikustatud robotagendid sooritavad jätkuvalt otsingut Internetis, mis on muudetud lihtsaks spetsiaalselt nende jaoks loodud metaandmete, märksõnastike ja unikaalsete identifikaatorite abil. Nad leiavad täpselt selle, mida nende kasutajad vajavad, kuna tunnevad hästi oma otsinguharjumusi. Nad teevad seda ajal, mil kasutajad on millegi muuga hõivatud. Nad ei otsi liigset informatsiooni ega jäta märkamata midagi olulist, kus see ka ei asuks. 23
Roper, N., Logan, W.L., Tierney, A.J. (1996). Õenduse alused. Tallinn: AS Kirjastus Elmatar. Torigoe, C., Asakura, L., Sachs, A., Demézio da Silva, C., Freitas de Vilhena Abrão, C., Silva dos Santos, G., Coelho, L. (2012). Influence of the nutritional intervention in complementary feeding practices in infants. Journal of Human Growth and Development, 22(1): 86--93. LISA 1. Tabel 3. Infootsingu raport Andmebaas Piirangud Otsingusõnad Leitud Läbi Kasutatud 10 allikate töötatu allikate arv d arv allikate EBSCOhost: Full text, feeding, AND 81 4 2 MEDLINE, 2008-2018, child* AND
Külastasime Wabaduse kohvikut 28. Septembril 2018 ja tegime läbi klienditeekonna, et anda hinnang Wabaduse kohvikule ning kas meie kogetu vastas meie ootustele. !2 Klienditeekond Wabaduse kohvikus 1. Kliendipoole infootsing ja kontakt kohvik Wabadusega 1.1 Kliendipoolne infootsing internetis Alustasime kliendipoolse infootsingu etapiga ning kasutasime otsingumootoreid Google, Neti, Yahoo ja Bing. Sisestasime otsingusse kõigepealt inglis keelsed väljendid, mida turist võiks kasutada Cafe in Tallinn midtown, Cafe in Tallinn Freedom Square, Group dining in Tallinn midtown, Group dining in Tallinn Freedom Square ja Cafe Wabadus Googles, Yahoos ja Bingis. Kasutasime grupi einestamist Tallinna vanalinnas, sest kohvikut külastades kursuse kaaslastega ja õppejõu Anne Roosipõlluga, ütles kohviku juhataja, et
vormistamisel. 3 2 IKT PÕHIMÕISTED Infotehnoloogia põhimõistete abil saab teada: millistest osadest koosneb arvutikomplekt mis on operatsioonisüsteem kuidas failide ja kaustadega töötada põhiteadmised tekstitöötlusest põhiteadmised tabelarvutusest lihtsama infootsingu võimalused kuidas saata meili Internetis paiknevatest ohtudest ja kaitsmise võimalustest 2.1 Arvutikomplekt Lauaarvuti (desktop computer) komplekt koosneb mitmest eraldi seadmetest(vt joonis 1). Joonis 1. Lauaarvuti komplekt Sülearvutil (laptop computer) on aga kõik vajalikud seadmed ühte korpusesse mahutatud( vt joonis 2). Joonis 2. Sülearvuti 4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara
Services. Aruanne teeb ettepaneku asutada "organisatsioon ", mis korraldaks infotenindust. Jätkub ka infosüsteemide efektiivsuse uurimine. 1963.a loodi esimene töötav andmeside ühendus 1963a. saab alguse projekt Cranfield II, mille eesmärk oli hinnata otsisüsteeme. Esmalt töötati välja metodoloogiad hidamiseks. 19651966 jätkas Cleverdon koos Karen SparckJonesi, F. Wilfrid Lancasteri ja teistega Aslibi toetusel infootsingu efektiivsuse teemat. Põhinäitajateks said precision (täpsus) ja recall (täielikkus). 1969.a käivitas U.S. Department of Defense ARPANETi (Advanced Research Projects Agency Network) 4 Ameerika lääneranniku eri osades paiknevat selle aja mõttes superarvutit suhtlesid omavahel sidekanalite kaudu. 25. Milliseid teemasid käsitles Derek de Solla Price oma raamatus ,,Little Science, Big Science? Price'i on tituleeritud üheks bibliomeetria eelkäijaks.
stiimuleid võib järk-järgult kõrvaldada. Tarbija ostab uuesti, kui toode vastas ootustele. Kui aga toode nõudmistele ei vastanud, pole ka kõige parematest stiimulitest abi. Kognitiivse õppimise puhul valitakse sobiv käitumisviis lähtuvalt mõtlemisest, arutlemisest ja järeldamisest. Kuna vahetut stiimulile reageerimist ei toimu, on ka välise ärritaja mõju käitumisviisile nõrgem kui eelmistel juhtudel. Kognitiivne õppimine toimub infootsingu ja alternatiivide hindamise kaudu. Seepärast saab tarbijaid suunata sobilike andmeallikate pakkumise ja professionaalse nõustamise ning koolitusega. 18 Sotsiaalse õppimise korral omandatakse teadmisi teiste jälgimise teel. Inimene näeb, mida ostetakse, kuidas seda kasutatakse ja missuguseks kujuneb tulemus. Kui teatud käitumine tagab teiste juures rahulolu, püütakse hakata seda matkima. Vastupidisel juhul analoogset käitumist välditakse
aruanded. Ka propagandistlikke materjale tohib uurimistöös kasutada, kuid nende kallutatust tuleb arvestada ja sellest ka lugejat informeerida. Propagandamaterjalid sobivad hästi suverühma, partei või poliitiku seisukohti illustreerima; kui eesmärk on kajastada teemat objektiivselt, tuleks kasutatavaid allikaid mitmekesistada. Tänapäeval on internetist saanud vaat et peamine teabe hoiukoht, mille eelised klassikalise raamatukogu ees on kerge ligipääs ja infootsingu hõlpsus tänu võimsatele otsingumootoritele (nn guugeldamine). Kahjuks lisandub materjali kättesaadavuse lihtsusele ka pahupool isegi üliõpilased püüavad järjest rohkem oma uurimistöid teha kahtlase väärtusega veebimaterjalide põhjal. Et seda piirata, oleks hea, kui juba n-ö maast madalast selgeks teha, milliste allikate kasutamine uurimistöös pole hea toon. Ma ei soovita lubada Wikipedia, üliõpilastööde ja loengumaterjalide kasutamist. Isegi tuntud
järk-järgult kõrvaldada. Tarbija ostab uuesti, kui toode vastas ootustele. Kui aga toode nõudmistele ei vastanud, pole ka kõige parematest stiimulitest abi. Kognitiivse õppimise puhul valitakse sobiv käitumisviis lähtuvalt mõtlemisest, arutlemisest ja järeldamisest. Kuna vahetut stiimulile reageerimist ei toimu, on ka välise ärritaja mõju käitumisviisile nõrgem kui eelmistel juhtudel. Kognitiivne õppimine toimub infootsingu ja alternatiivide hindamise kaudu. Seepärast saab tarbijaid suunata sobilike andmeallikate pakkumise ja professionaalse nõustamise ning koolitusega. Sotsiaalse õppimise korral omandatakse teadmisi teiste jälgimise teel. Inimene näeb, mida ostetakse, kuidas seda kasutatakse ja missuguseks kujuneb tulemus. Kui teatud käitumine tagab teiste juures rahulolu, püütakse hakata seda matkima. Vastupidisel juhul analoogset käitumist välditakse. Sotsiaalne õppimine
annaabi.ee 
