Praktiline töö nr 1 Teaviku leidmine ekataloogi ESTER vahendusel 1. Leidke Internetist oma instituudi/osakonna üliõpilastööde/viitamise juhend. Lisage leitud juhend 1. praktikumi kausta veebiviitena. 2. Leidke vastused järgmistele küsimustele ekataloogi ESTER (http://ester.nlib.ee) kasutades. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (kataloogi osa, otsingukategooria, otsisõna, piirangud). 1) Mitu ingliskeelset raamatut hobidest on Rahvusraamatukogus? Milliste märksõnade alusel on seda otsingut võimalik laiendada (seotud märksõnad)? Esitage ühe raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 2) Leidke teavikud, mis peituvad UDKindeksi 004.738.52 (035) all? Esitage ühe teaviku kirje. Kuidas otsingu läbi viite? 3) Leidke 2001. aastal kaitstud ülikooli lõputöö, mis...
Praktikum 1 (12.09.2012) 1. Ester-lihtotsing, märksõna- hobid(pole kasutusel)-harrastused- 10 viidet Nt: huvid, huviharidus, isetegevus jne. Liitotsing- inglise k, eksemplari asukoht. Tüüp-raamat. Viide: De Ville-Colby, J., The expatriate handbook : Seoul, Korea; Hollym, Soul, 2001 2. Liitotsing, märksõna, aasta, käsikiri. Kadõkova, S. Kohanemine uues sotsiokultuurilises keskkonnas ja sellega seotud psühholoogilised raskused, magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, psühholoogia osakond, Tallinn, 2001 3. 73 kirjet, lihtotsing, kood. Bradley,P., The advanced internet searcher's handbook, London, Facet Publishing, 2004 4. Lihtotsing, märksõna-murded, perioodika. Eraldi lehele Taru Ester. Tallinnas 16 ja Tartus 10. Varieties of English around the world. 5. Liitotsing, Nimi, tüüp. Eskola, A. Näitleja on ajastu lühikroonika, (helikassett), 1988 6. Liitotsing, aas...
Praktiline töö nr 3 Otsing teemakataloogides, portaalides ja otsisüsteemides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõna, piirangud). Viies otsinguid läbi teemakataloogides ja portaalides, kasutage SIRVIMISE otsistrateegiat. Alates neljandast küsimustest viige infootsingud läbi otsisüsteemis Google (http://www.google.com) kasutdes erinevaid otsinguvõimalusi ja teenuseid. 1. küsimuse puhul valige kas I variant või II variant. Teemakataloogide aadressid: Bubl Link http://www.bubl.ac.uk/link/ Librarians' Internet Index http://lii.org/ Open Directory http://dmoz.org/ WWW Virtual Library http://vlib.org/Overview.html I variant II variant 1. Leidke kõikidest eelnimetatud ...
Infootsingu võimalusi Näited www.neti.ee www.ee www.1182.ee www.tallinn.ee Näited www.rambler.ru www.google.com www.yahoo.com www.altavista.com Ajalugu 1954. a. esitleti arvuti kasutamist bibliograafilisel otsingul pakett- töötlusreziimis 1990. a. esimene otsingumootor 1993. a. esimene veebirobot 1960-1967 töötati välja tekstide masintöötluse teoreetilisi aluseid, tehti arvukalt masineksperimente 1965. a. USA-s esmakordne dialoogotsingu andmevõrgu demonstratsioon rahvuslikul tasandil . Infootsingu tüübid Teaviku- ehk dokumendiotsing Faktiotsing Teemaotsing Otsingustrateegiad: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu täpsustamisvõimalused Boole'i operaatoritega otsitakse sõnu mistahes kirje osast määramata nende omavahelist järjestust: AND piirab otsingut OR laiendab otsingu...
22. September 2010 Gina Kilumets ... moodustub kogumist: teadmised, oskused ja hoiakud informatsiooni leidmiseks, hindamiseks ja kasutamiseks. Infovajaduse äratundmine Sobivate allikate määratlemine Edukate infootsingu strateegiate kasutamine infoallikate leidmine ja valik informatsiooni ja infoallikate hindamine leitud informatsiooni korrastamine informatsiooni ja infoallikate kasutamine ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks Digitaalne kirjaoskus (digital literacy) võime mõista ja kasutada arvutite edastatud informatsiooni, mis pärineb paljudest allikatest ning on esitatud mitmesuguses vormis. Raamatukogukirjaoskus (library literacy) oskus
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on so...
tüüp; sait või domeen. Nende järgi saame täpselt selle informatsiooni, mida meil antud hetkel vaja on. Informatsiooni ei vaja me aga ainult koolis, tööl või muus asutuses. Me vajame informatsiooni ka täiesti tavalises igapäeva elus. Näiteks bussiaegade vaatamiseks, linnakaarti kuhugi minemiseks, ürituste uurimiseks või näiteks mõne asutuse lahtiolekuaegade välja selgitamiseks. Tänapäeval on olemas väga palju infootsingu võimalusi. Kõigile tuttav ja arvatavasti kõige populaarsem on Google. See on ülemaailmne otsingusüsteem, mis annab kõige kiirema tulemuse otsingul ning millest on tavaliselt kõige rohkem abi. Sellel on võimalus teha ka laiendatud otsingut, mis kergendab väga palju informatsiooni otsimist ning selle leidmist. Tänapäeva üks kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik on Facebook. Seda kasutatakse inimestega suhtlemiseks, erineva info jagamiseks ja lihtsalt meelelahutuseks. Ka see on meie
kombinatsioonid. Märksõnade leidmiseks tuleb kasutada teatmeteoseid, märksõnastikke, tesaurusi. Päringu sõnastamine infootsingul kujutab endast valitud päringusõnade oskuslikku kombineerimist. Märksõnade kombineerimiseks on mitmesuguseid võimalusi. Elektrooniliste andmebaaside puhul on enamasti võimalik otsivõimalustega tutvuda otsivahendi abi kasutades (kasutajajuhend, Help, Search Tips jms). 16.Millised on infootsingu tüübid? peamised infootsingu tüübid: fakti-, teaviku- ja teemaotsing. Igale otsingu tüübile sobivad teatud infoallikad rohkem kui teisele 17.Mis on otsingustrateegia? Terviklikku lähenemisviisi infootsingu sooritamiseks nimetatakse otsingustrateegiaks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing
o Kui palju aega on võimalik kulutada teabe hankimiseks o Kes võiks info hankimisel aidata 15. Mis on infootsing? · Meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab informassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni 16. Mis on infopäring? · Sõnaliselt väljendatud infovajadus. Võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna 17. Millised on infootsingu tüübid? · Faktiotsing · Teavikuotsing · Teemaotsing 18. Mis on otsingustrateegia? · Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks 19. Mis on infootsingu taktika? · Kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateergia rakendamiseks. 20. Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid? · Boole'i otsing · Fraasiotsing · Lähedaste sõnade otsing · Otsing päringumootorite abil · Metamärgiga otsing · Pesastamine 21
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr 7: veebiallikate kirjeldamine Ülesandeks on koostada 8 veebiallika kirjeldused, igaühe kohta kaks kirjeldust: 1. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada nõuetele vastav allikakirje (abiks õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-...
välja mõni konkreetne sõna. Infopädevuse alla kuulub ka info tõlgendamine, seetõttu tuleks valida võimalikult üheselt mõistetavad infoallikad. Kui enda keeleoskuses ei olda kindlad, tasuks alati üle küsida inimeselt, kes selles parem on. Arvan, et infopädevust saab endas arendada iga inimene, sest tegemist on niivõrd laia valdkonnaga, et on võimatu kõigega täiesti kursis olla. Erinevaid andmebaase on tohutult, infootsingu ja infoallikate kursus küll aitas tähtsamatega tuttavaks saada, kuid tihti jääb paarist otsinguülesandest väheks, et täielikult tutvuda pakutavate võimalustega. Seega on infopädevus oluline oskus, mida täiendatakse elu jooksul. Infoallikate ja infootsingu kursus pani mind mõtlema iga inimese infovajaduse peale ning aru saama, et korrektne ja põhjalik otsing ei piirdu üksnes Google’ga. Sain teadlikuks mitmetest
· Kirjanduse otsing on vajalik selleks, et saada ülevaade, mida on konkreetsel teemal varem tehtud. · Sellele viitamata võidakse teha vaikimisi järeldus, et töö autor pole varemtehtuga lihtsalt tuttav. · Mistahes uue teadmise sünd saabki põineda üksnes sellel, et tehakse endale esmalt selgeks, mida on sellel teemal senni avaldatud ja üritatakse minna sealt edasi. · Teemale vastav otsing on üks infootsingu alaliike. Infootsing - toimingud, meetodid, protseduurid talletatud andmetest info saamiseks etteantud teemal · Infosüsteemile esitatakse infopäring loomulikus keeles formuleeritud küs või kirjeldus, milles infotarbija mõne sõnaga iseloomustab teda huvitavat ainevaldkonda või probleemi. See tõlgitakse süsteemile arusaadavasse keelde märksõnadeks. · Infosüsteemis toimub pärinu ja otsimassiivis olevate andmete otsitunnustike võrdlemine
INFOKIRJAOSKUS Koostajad: SISSEJUHATUS ME LIIGUME TEADMISTEPÕHISE ÜHISKONNA SUUNAS, SELLEKS VAJAME OLLA VARUSTATUD KÕIGE UUSIMATE TEADMISTE JA OSKUSTEGA! · Infokirjaoskuse olulisus · Millal me vajame infokirjaoksukst? · Infokirjaoskuse mõiste mida see tähendab? · Millised on infokirjaoskuse komponendid? OLULISUS INFORMATSIOONI HULK INFOEDASTAMIS VÕIMALUS · Arenenud kiiresti · Parem · Info ja juurdepääsuvõimalus kommunikatsioonitehnolooga areng · Pidev infovoog · Andmehulkade säilitamise võimalused MILLAL ME INFOKIRJAOSKUST VAJAME? TÖÖÜLESANNETE TÄITMISEL ISIKLIKUS ELUS ÕPINGUTES MUDELID JA DEFINITSIOONID · In...
Uurimis ja arendustöös Juhendaja: R. Orumaa, MA Tallinn 2011 1) 3 liiki infootsijaid on igapäevased kasutajad, professionaalid, teadustöötajad. 2) Info otsingul on oma strateegia. Esimeseks, me vaatame kuidas me tunneme infot. Teiseks, me analüüsime missugune info meil on vaja ja kust me saame seda võtta. Pärast seda me otsime abivahendeid missuguseid me saame kasutada. Siis me rakendame infootsingu plaan ja teeme eelhindamist. Lõppuks me hindame meie infootsingu töö ja teeme kokkuvõte. 3) Internetis infootsija abivahendid on 4. Esimesed on otsirobotid. Teisel sõnal otsimootor. Selle abiga Te võite automaatselt veebilehti läbivaatada ja oma mällu otsiprogramme salvestada. Teine on temaatilised kataloogid. Siin inimtoimetaja koostab ainekataloogid. Kolmas on metaotsijad, kus üheaegselt paljusid otsimootoreid töösolevaid otsisüsteemid.
ELNET Konsortsiumi avalikku elektronkataloogi. o Seati sisse kataloogikonsultandi töökoht pearaamatukogu teenindustsooni ja paigaldati 3 lugejale mõeldud arvutitöökohta elektronkataloogi kasutamiseks. o Tehti algust virtuaalraamatukogu projektiga. Raamatukogu veebilehel avati rubriik "Erialainfo beeta". o Bakalaureuse- ja diplomiõppe üliõpilastele alustati elektroonilise infootsingu koolitust raamatukogu veebilehe vahendusel. o Lõppes Euroopa Liidu infootsingu kaugkoolitusprojekt DEDICATE, mis aitas kaasa uue koolitusmudeli väljatöötamisele oma ülikooli kasutajarühmale. o Lugejate rahulolu hindamiseks viidi märtsis läbi lugejaküsitlus. o Jõudis lõpule mitu aastat kestnud Eesti raamatukogude ühisprojekt - UDK liigitustabelite tõlkimine ja eestikeelse versiooni koostamine
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine. Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik. 5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja toodud keha vormid ning jooned nagu oleks reaalsed inimesed betooniga...
Infoteeninduse erinevad vormid - Näitus Infoteenindus on infotegevuse lõppeesmärk, mis peab viima kõigi muude protsesside - informatsiooni kogumise ja valiku, analüüs-sünteestöötluse ja infootsingu tulemused neist huvitatud klientideni e tarbijateni. Infoteeninduse kvaliteet sõltub eelkõige seda teostavate töötajate kvalifikatsioonist (eriala, teemavaldkond, keeleoskus jms) ning üksikute infoprotsesside täitmisel kasutatavatest meetoditest ja vahenditest info töötlemiseks, otsinguks, paljundamiseks Igas organisatsioonis töötavad teenindajad, igas organisatsioonis on kliendid. Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv
Kasutasin Geoloogia andmebaasi. Helmut Joonuksi artikkel „Kalevipoja lingukivi ehk Suurkivi“. Märksõna: Kalevipoja kivi Allika: Eesti Loodus Andmebaas: Geoloogia 8. Kas olete TLÜ raamatukogu andmebaase varem kasutanud? Tehke prooviotsinguid enda erialast ja huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem TLÜ raamatukogu andmebaase enda teada kasutanud. Otsisin infootsingu teemal. Leidsin kaheksa kirjet. Algul proovisin dokumendihaldust, aga sel teemal ei leidnud midagi. Mugav ja lihtne kasutada. Kõigil otsingukohtadel paistab sarnane süsteem olevat. Märksõna: infootsing Andmebaas: Haridus Nimi: Õpperühm: Riigi Teataja - www.riigiteataja.ee 9. Millisest seadusest pärineb: „(1) Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.“
Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, autor ,,Merino Liia" Autor 54 Intervjueerija 22 Koostaja 1 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,keelemängud" märksõna, keel ,,vene", artikli tüüp ,,artikkel" Tulemusi 5 Teras, G. (14. Veebruar 2003). Stan zlatoustom. , lk.15 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, ,,infootsing" märksõna, keel ,,eesti", väljaande tüüp ,,kogumik", artikli tüüp ,,artikkel". Tulemusi 15 Jakobson, M. (2013). Kuidas eraldada terad sõkaldest. Ela tervelt 100 aastat : Eesti arstide soovitused kogu perele, lk 8. 14. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul. Mitu tulemust leiate
infomassiivi abil, mis koosneb: dokumentide massiivist ja otsimassiivist. Infootsingu tüübid: Dokumendi, teema, faktiotsing Dokumendiotsing otsingu objektiks andmed konkreetse dokumendi kohta, dokument ise või tema koopia. Teemaotsing otsitakse vastaval teemal ilmunud dokumente Faktiotsing otsingu objektiks konkreetsed andmed, faktid, mis pärinevad dokumentidest Otsingu strateegia on terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks. Ühel infootsingul võib olla üks strateegia, kuid võib kasutada ka mitmeid strateegiaid. Kõige enam levinud otsingustrateegiateks on: · lehitsemine, sirvimine (browse) · liht ehk kiirotsing (basic search, quick search) · liit ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu taktika kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateegia rakendamiseks
Teras Georg. 2003. Stan zlatoustom. Vesti. 15. Siig Ilona.1999. Igrasorevnovanije kak sposob obogashtshenija slovarja mladshihh shkolnikov. Võõrkeeled kultuuridevahelises kontekstis. Tartu. 167176. KeeleteaduskompleksotsingKeel: vene aastast:19992007 14. Mitu kirjanduse ja kirjandusteaduse alaseid artikleid sisaldavat väljaannet on hetkel andmebaasis? Kuidas otsingu läbi viite? Kirjandusteadus allikaloendid Hetkel andmebaasis 1942 15. Leidke artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan märksõnaotsingut, kus valin märksõnaks infootsingud ja saan 16 tulemust.
Kompleksotsing. Näita ainult ajakirjade artikleid, sorteeri nime järgi. Väljaandeks Toiduäri, märksõnaks shokolaad(märksõnu saab otsida ka märksõnaloendist). Soans, K. (2003). Peeter Reier harib shokolaadipõldu. Toiduäri, 2, 48-50. Andmebaas ISE. Miks shokolaadidel on vahed vahel...(2003). Toiduäri, 6, 16-17. Andmebaas ISE. 9.10. Küsimusele leidke vastused RRi uuendatud andmebaasi ISE (http://ise.elnet.ee) vahendusel. 9. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal, mitu leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnaks panen infootsing. Keel eesti keel, väljaande tüüp kogumik, artikli tüüp artikkel. Sain 5 tulemust. 10. Leidke eestikeelseid artikleid kaubanduslogistikast. Mitu tulemust leiate? Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan liitotsingut. Märksõnadeks kaubandus ja logistika. Keel eesti keel. Artikli tüüp artikkel. 36 tulemust.
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Mill...
on? Kuidas otsingu läbi viite? Otsin Merino Liia autori järgi lihtotingust, Autor on 35 artikli autor, 18 intervjueerija ja 1 koostaja 12. Leidke venekeelseid artikleid keelemängude kohta. Mitu artiklit leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, saan 1 tulemuse. , , , Postimees : (2009) 7 ., . 5,(3.10.12) 13. Leidke eestikeelseid kogumiku artikleid infootsingu teemal. Mitu leiate? Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõnad, keel, kogumik ja artikkel. Saan 13 tulemust. Aulik, Siiri, Euroopa Kohtu lahendite tõlkimine ja kasutamine praktikas, Õiguskeel 2005-2007 : artiklikogumik. Tallinn, 2008. (Juura keeleraamat). Lk. 163-167 http://ise.elnet.ee/search~S2*est?/X(infootsing)&searchscope=2&l=est&a=a& p=c&SORT=D/X(infootsing)&searchscope=2&l=est&a=a&p=c&SORT=D&
ühiskonda. 3) Infoteadus nagu paljud teised valdkonnad on aktiivne osaline infoühiskonna arengus. Infoteadusel on tugev sotsiaalne dimensioon. UURIMISVALDKONNAD Mitmed uurijad on püüdnud kaardistada infoteaduse peamisi uurimisvaldkondi: Brian C. Vickery kohandas Belver Griffithi esitatud infoteaduse kaart ja esitas 4 infoteaduse põhivaldkonda: teaduslik kommunikatsioon, bibliomeetria, dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine ning üldkäsitlused. Nn ,,infoteaduse kaardile" paigutas ta nimetatud valdkonna olulosemad teadlased. Nicholas Belkin (1978) formuleeris 5 infoteaduse huvivaldkonda: 1) informatsioon kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis 2) seosed informatsiooni ja selle looja vahel 3) seosed informatsiooni ja selle kasutaja vahel 4) soovitud informatsiooni idee 5) informatsiooni ja infoedastuse efektiivsus.
Disaini küsimus: Kuidas juurdepääs salvestatud informatsioonile oleks kõige kiirem ja efektiivsem? Kuigi neid kolme küsimust võib vaadelda ka iseseivalt on nad siiski üksteisega tihedalt läbi põimunud. Nt. Tõhusus disain eeldab sotsiaalsete ja füüsiliste tegurite arvestamist. 8. Infoteaduse peamised uurimisvaldkonnad ja uurijad Vastus: Teaduslik kommunikatsioon- Brian C. Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Bibliomeetria- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine- Brian, Vickery, Zipf, Shannon, Cherry Üldkäsitlused- Brian C Vickery, Zipf, Shannon, Cherry 9. Infoteaduse intellektuaalne struktuur Vastus: Tefco Saracevic toob esile infoteaduse 2 peamist orientatsiooni: -suund, mis on seotud üksiksiku ja ühiskonna infovajaduse ja -kasutamisega -suund, mis on seotud spetsiifilise informatsioonitehnika, -süsteemide ja -tehnoloogiatega, et infovajadust rahuldada ja tagada informatsiooni tõhus organiseerimine ja otsing. Seda suunda
vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? Teaduslik kommunikatsioon Bibliomeetria Dokumendianalüüs Infootsingu hindamine Üldkäsitlused 4. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? Miks? 1958. aastal toimus II rahvusvaheline teadusliku informatsiooni konverents Infoteadlane Peter Ingwersen peab just seda üritust infoteaduse algustähiseks 5. Mis on andmed, informatsioon, teadmised, teadmus? Andmed on kogumist, töötlemist, säilitamist ja edastamist võimaldavad märgid või nende kogumid, millel puudub iseseisev tähendus väljaspool konteksti
stsenaariumid. Tegemist on skeemiga, mille abil kirjeldatakse protsesse. Tavalisele arvutikasutajale kui ka töö autorile on Scenario diagram võõras ning selle tõttu on referaadi eesmärkideks: tutvustada Scenario diagram´iga seotud mõisteid ja skeemi olemust; tuua välja teemaga seotud skeemide ja keele tekkimise ajalugu; vaadelda tarkvarasid ning igapäevaseid kasutusotstarbeid Scenario diagram´i puhul; kirjeldada infootsingu protsessi ning edasiseid uurimusküsimusi. Eesmärkide lahendamiseks tutvutakse erinevate internetiallikatega. Allikadena kasutatakse varasemaid üliõpilastöid, esitlusi ning muid otsingumootorist leitud infoallikaid. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjeldatakse referaadis käsitletavaid mõisteid. Teine osa sisaldab kokkuvõtlikku ajaloo kirjeldust UML-i kohta. Kolmas osa kirjeldab Sequence-ja Scenario diagram´i struktuuri, tarkvara ning kasutusvaldkondi. 1. MÕISTED
vajavad tihti lisaselgitusi ning pidevat lahti mõtestamist. Teisalt võib öelda, et töövihiku ülesanded toetavad hästi õpiku teemat ning selle ülesandeid, mistõttu on ka õpilasel kergem asjadest parem ülevaade saada. Õpetamismeetodid erinevad teemati ning pakuvad samuti erinevate osaoskuste täiendamist läbi nende. 8. Ülesanded kutsuvad nii individuaalselt kui grupiti enda jaoks avastama ja õpitut erinevate vaatenurkade alt nägema. Näiteks kavala infootsingu www.google.ee otsingumootori abil erinevate otsisõnade leidmine ning otsingu analüüsimine, erinevad nipid otsimiseks, erinevad võimalused leidmiseks, lisaks põnevad teadusleheküljed avastamiseks. 9. Peamiselt kasutatakse induktsiooni, kuid see vaheldub deduktsiooniga. 10. Lõiminguvõimalustele õpikus ei viidata. 11. Õppekomplekti võimalik ajakasutus on 3 tundi nädalas ja 105 tundi aasta jooksul kokku. See
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ16kj(S) Anna Valuyskikh, Tatjana Davidenko, Maxim Bezzabotin BETTY NEUMAN Referaat õppeaines Õenduse alused Juhendaja Ivi Prits Tallinn 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. ELULUGU..............................................................................................................................4 1.1. Varajased aastad...............................................................................................................4 1.2. Õppimine ja töökogemus..................................................................................................4 ...
Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad? 1) teaduslik kommunikatsioon 2) bibliomeetria 3) dokumendianalüüs ja infootsingu hindamine 4) üldkäsitlused 4. Milliseid infoteaduslikke uurimusi viidi Eestis läbi 1960-1970ndatel aastatel? 1967. aastal korraldati sotsioloogiline uurimus "Teie ja raamatukogu", milles selgitati küsitluse teel eestikeelset kirjandust kasutavate lugejate huve. Kordusuuring lugejate huvide ja eelistuste selgitamiseks viidi läbi 1977" aastal. Aastatel 1970-72 uuriti l3 raamatukogus raamatukogufondide koostist ja kasutamist.
o materjalid, mida tuleb jätkuvalt täiendada; · veebisaidi elutsükkel, mille pikkuseks pakutakse 44 kuni 100 päeva; · küsimus, kas ja/või kuidas säilitada originaale. Digitaalressursside koostalitusvõime ja pikaajalise kasutamise tagamiseks on vajalikud rahvusvahelised standardid ja kirjeldus, ettemääratletud struktuurid, metaandmed ja vahetatavad failivormingud. 22. Milline saab olema tulevik infootsingu vallas? Tulevik: isikustatud robotagendid sooritavad jätkuvalt otsingut Internetis, mis on muudetud lihtsaks spetsiaalselt nende jaoks loodud metaandmete, märksõnastike ja unikaalsete identifikaatorite abil. Nad leiavad täpselt selle, mida nende kasutajad vajavad, kuna tunnevad hästi oma otsinguharjumusi. Nad teevad seda ajal, mil kasutajad on millegi muuga hõivatud. Nad ei otsi liigset informatsiooni ega jäta märkamata midagi olulist, kus see ka ei asuks. 23
Roper, N., Logan, W.L., Tierney, A.J. (1996). Õenduse alused. Tallinn: AS Kirjastus Elmatar. Torigoe, C., Asakura, L., Sachs, A., Demézio da Silva, C., Freitas de Vilhena Abrão, C., Silva dos Santos, G., Coelho, L. (2012). Influence of the nutritional intervention in complementary feeding practices in infants. Journal of Human Growth and Development, 22(1): 86--93. LISA 1. Tabel 3. Infootsingu raport Andmebaas Piirangud Otsingusõnad Leitud Läbi Kasutatud 10 allikate töötatu allikate arv d arv allikate EBSCOhost: Full text, feeding, AND 81 4 2 MEDLINE, 2008-2018, child* AND
Külastasime Wabaduse kohvikut 28. Septembril 2018 ja tegime läbi klienditeekonna, et anda hinnang Wabaduse kohvikule ning kas meie kogetu vastas meie ootustele. !2 Klienditeekond Wabaduse kohvikus 1. Kliendipoole infootsing ja kontakt kohvik Wabadusega 1.1 Kliendipoolne infootsing internetis Alustasime kliendipoolse infootsingu etapiga ning kasutasime otsingumootoreid Google, Neti, Yahoo ja Bing. Sisestasime otsingusse kõigepealt inglis keelsed väljendid, mida turist võiks kasutada Cafe in Tallinn midtown, Cafe in Tallinn Freedom Square, Group dining in Tallinn midtown, Group dining in Tallinn Freedom Square ja Cafe Wabadus Googles, Yahoos ja Bingis. Kasutasime grupi einestamist Tallinna vanalinnas, sest kohvikut külastades kursuse kaaslastega ja õppejõu Anne Roosipõlluga, ütles kohviku juhataja, et
vormistamisel. 3 2 IKT PÕHIMÕISTED Infotehnoloogia põhimõistete abil saab teada: millistest osadest koosneb arvutikomplekt mis on operatsioonisüsteem kuidas failide ja kaustadega töötada põhiteadmised tekstitöötlusest põhiteadmised tabelarvutusest lihtsama infootsingu võimalused kuidas saata meili Internetis paiknevatest ohtudest ja kaitsmise võimalustest 2.1 Arvutikomplekt Lauaarvuti (desktop computer) komplekt koosneb mitmest eraldi seadmetest(vt joonis 1). Joonis 1. Lauaarvuti komplekt Sülearvutil (laptop computer) on aga kõik vajalikud seadmed ühte korpusesse mahutatud( vt joonis 2). Joonis 2. Sülearvuti 4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara
Esimese teema kokkuvõte küsimused Töö tulemus (küsimused koos vastustega) ,,Esimese teema kokkuvõte küsimused" all. 1. Mis eristab 20.sajandi II poole ja kaasaja teadust varasema perioodi teadustegevusest? Milliseid probleeme see võib tekitada konkreetsetest teadusaladest rääkimisel? Informatsiooni mõiste sisu hakkas 20.sajandi keskpaigast alates avarduma. Tõuke selleks andis teaduse ja tehnika areng. Varasema perioodil olid esikohal üksikuurijad ning kogu teadustöö problemaatika oli seotud tihedalt inimese ja tema käitumisega(intelluktaalse uudishimuga)Tehnika poolelt sai määravaks infotöötluse vahendite ehk arvutite kasutuselevõtt 20 sajandi II poolel. Teaduse poolelt mõjutasid eelkõige 19461948 ilmunud tööd küberneetikas ja matemaatilises infoteoorias. See oli periood, mil hakati rääkima informatsioonist kui teadusliku uurimise objektist. 2. Milline võiks olla parim infoteaduse praktilist/rakenduslikku olemust a...
stiimuleid võib järk-järgult kõrvaldada. Tarbija ostab uuesti, kui toode vastas ootustele. Kui aga toode nõudmistele ei vastanud, pole ka kõige parematest stiimulitest abi. Kognitiivse õppimise puhul valitakse sobiv käitumisviis lähtuvalt mõtlemisest, arutlemisest ja järeldamisest. Kuna vahetut stiimulile reageerimist ei toimu, on ka välise ärritaja mõju käitumisviisile nõrgem kui eelmistel juhtudel. Kognitiivne õppimine toimub infootsingu ja alternatiivide hindamise kaudu. Seepärast saab tarbijaid suunata sobilike andmeallikate pakkumise ja professionaalse nõustamise ning koolitusega. 18 Sotsiaalse õppimise korral omandatakse teadmisi teiste jälgimise teel. Inimene näeb, mida ostetakse, kuidas seda kasutatakse ja missuguseks kujuneb tulemus. Kui teatud käitumine tagab teiste juures rahulolu, püütakse hakata seda matkima. Vastupidisel juhul analoogset käitumist välditakse.
aruanded. Ka propagandistlikke materjale tohib uurimistöös kasutada, kuid nende kallutatust tuleb arvestada ja sellest ka lugejat informeerida. Propagandamaterjalid sobivad hästi suverühma, partei või poliitiku seisukohti illustreerima; kui eesmärk on kajastada teemat objektiivselt, tuleks kasutatavaid allikaid mitmekesistada. Tänapäeval on internetist saanud vaat et peamine teabe hoiukoht, mille eelised klassikalise raamatukogu ees on kerge ligipääs ja infootsingu hõlpsus tänu võimsatele otsingumootoritele (nn guugeldamine). Kahjuks lisandub materjali kättesaadavuse lihtsusele ka pahupool isegi üliõpilased püüavad järjest rohkem oma uurimistöid teha kahtlase väärtusega veebimaterjalide põhjal. Et seda piirata, oleks hea, kui juba n-ö maast madalast selgeks teha, milliste allikate kasutamine uurimistöös pole hea toon. Ma ei soovita lubada Wikipedia, üliõpilastööde ja loengumaterjalide kasutamist. Isegi tuntud
järk-järgult kõrvaldada. Tarbija ostab uuesti, kui toode vastas ootustele. Kui aga toode nõudmistele ei vastanud, pole ka kõige parematest stiimulitest abi. Kognitiivse õppimise puhul valitakse sobiv käitumisviis lähtuvalt mõtlemisest, arutlemisest ja järeldamisest. Kuna vahetut stiimulile reageerimist ei toimu, on ka välise ärritaja mõju käitumisviisile nõrgem kui eelmistel juhtudel. Kognitiivne õppimine toimub infootsingu ja alternatiivide hindamise kaudu. Seepärast saab tarbijaid suunata sobilike andmeallikate pakkumise ja professionaalse nõustamise ning koolitusega. Sotsiaalse õppimise korral omandatakse teadmisi teiste jälgimise teel. Inimene näeb, mida ostetakse, kuidas seda kasutatakse ja missuguseks kujuneb tulemus. Kui teatud käitumine tagab teiste juures rahulolu, püütakse hakata seda matkima. Vastupidisel juhul analoogset käitumist välditakse. Sotsiaalne õppimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
