Loo KeskkoolUurimistöö koostamise
juhendLoo 2012SISUKORD1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST 4
1.1 Uurimistöö mõiste 4
1.2 Töö korraldus 5
1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus 6
1.3.1 Töö kava 7
1.4 Kirjanduse valik ja
läbitöötamine 7
2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS 8
2.1
Tiitelleht 9
2.2 Sisukord 10
2.3 Sissejuhatus 10
2.4 Sisu
peatükkidena 10
2.5 Kokkuvõte 11
2.6 Kasutatud kirjandus 11
2.7 Kasutatud allikate
kirjete koostamine 12
2.7.1 Raamatu kirje 13
2.7.2 Artikli kirje 13
2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje 14
2.7.4 Aruande, dokumendi jms
viide 14
2.7.5 Arhiivmaterjali kirje 15
2.7.6
Intervjuu kirje 15
2.8
Tabelid , lisad, joonised, valemid ja
loetelud 15
3
VIITAMINE 18
4 UURIMISTÖÖ
RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE 19
Lisa 1
Tiitellehe vormistamine 20
Lisa 2
Sisukorra vormistamine 21
UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST
Vastavalt Loo Keskkooli õppekavale on iga 11.
klassi õpilane kohustatud tegema uurimistöö. Uurimistöö on
individuaalõppe vorm, mis annab võimaluse õpilase arengu
suunamiseks kooliaasta vältel ning toimub õpilase ja juhendaja aktiivse suhtlemise teel. Töö kirjutamine annab võimaluse uurida
konkreetset probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab
oskust iseseisvalt mõelda ning märgata ja luua seoseid. Uurimistöö
edukaks sooritamiseks on õpilasel vaja teada, kuidas tööd
koostada, millised nõuded kehtivad ning kuidas tööd kaitsta.
Uurimistöö koostamise, hindamise ning retsenseerimise aluseks on käesolev Uurimistööde koostamise ja
vormistamise juhend.
Uurimistöö mõiste
Uurimistöö on õpilase poolt valitud ja juhendaja poolt
aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab
käesoleva juhendi nõuetele. Uurimistöö on kirjalik aruanne
konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab
töö koostaja vastama küsimustele: miks ( uurimisprobleem ), mida
(uurimisvaldkond) ja kuidas ( uurimismeetod ) uuriti ning millised on
tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti.
Uurimistöö kirjutamisega näitab õpilane võimekust
- iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi;
- oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta.
Uurimistöö temaatika võib käsitleda mis tahes ainevaldkonda.
Uurimistöö põhieesmärkideks on:
- erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise ning nendega töötamise kogemuse omandamine;
- korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeel ja eriala terminoloogia) omandamine;
- töö korrektse vormistamisoskuse omandamine;
- õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemise arendamine.
Töö korraldus
Juhendaja tuleb leida oma kooli õpetajate seast,
tööl võib olla kaasjuhendajaks antud valdkonna tuntud
kõrgharidusega spetsialist väljastpoolt kooli, kui valiku kiidab
heaks sama aine (valdkonna) õpetaja. Töö juhendaja (ja
kaasjuhendaja) kinnitatakse kooli juhtkonna poolt. Üks õpetaja võib
olla kuni kahe uurimistöö juhendajaks.
Juhendaja:
- aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust ;
- aitab koostada uurimistöö kirjutamise ajakava ;
- annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;
- konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;
- kontrollib töö valmimist osade kaupa;
- annab kirjaliku hinnangu (mittehindelise) õpilase tööle ja poolte koostööle.
.Kaasjuhendaja ülesandeks on konsulteerida õpilast uurimistöö
üksikutes osades.
Õpilane:
- valib uurimistöö teema ja juhendaja;
- otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;
- kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;
- annab juhendajale perioodiliselt aru töö käigust;
- vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest ning kannab täielikku isiklikku vastutust töö sisu ja kvaliteedi eest;
- vormistab töö nõuetekohaselt;
- kaitseb tööd komisjoni ees üleminekueksami päeval;
- võib töö teemat vahetada erandkorras kirjaliku avalduse alusel mitte hiljem kui detsembris.
Uurimistöö koostamise etapid:
- uurimisvaldkonna ja teema valimine, juhendaja kinnitamine – 10. klassi mai
- eesmärkide seadmine – september
- töö kavandamine, tutvumine materjaliga – oktoober
- materjali süstematiseerimine, analüüs – november
- töö kirjutamine, tulemuseni jõudmine – detsember-jaanuar
- lõppjärelduste tegemine, vormistamine, viimistlemine – veebruar
- uurimistöö esitamine retsenseerimiseks – aprill
- retsenseerimine – aprill-mai
- kaitsekõne ettevalmistamine – mai
- uurimistöö kaitsmine – mai
Teema valik ja eesmärgi püstitus
Uurimistöö algab teema valikust. Iga õpetaja
pakub välja kaks teemat, mida oleks valmis juhendama. Kui õpilasel
on soov kirjutada enda valitud teemal, siis tuleb tal leida õpetaja,
kes on nõus tööd juhendama.
Teema valikul tuleks kohe välja selgitada, kas antud teemavaldkonna
kohta on piisavalt materjali – nii erialast kirjandust kui ka teisi
uurimusi.
Kui uurimistöö teema on valitud, tuleb püstitada töö eesmärk –
mida antud tööga tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk
peaks olema lihtne ja arusaadav.
Uurimistöö teema peaks olema konkreetselt sõnastatud.
Teema valikul tuleks arvestada:
- teema aktuaalsust ja originaalsust;
- teema konkreetsust ja piiritletust;
- võimalust andmete kogumiseks;
- erialakirjanduse olemasolu;
- oma võimeid ja huve;
- võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes.
Töö kava
Töö kava koosneb kavandatavatest peatükkidest ja nende
alajaotustest. Reeglina töö käigus esialgne skeem muutub, kuid see
etapp on oluline uurimistöö loogilisele ülesehitusele. Koostaja
peaks esitama juhendajale esialgse kava, et vältida asjatut tööd.
Kirjanduse valik ja läbitöötamine
Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja
analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne. Vastava oskuse
arendamine on kõigi uurimistööde üks peamisi eesmärke. Töötades
kirjandusega on soovitav silmas pidada järgmist:
- Esialgsel kirjandusega tutvumisel tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta vaid ühe autori kirjutisi. Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ja kirjanduse loetelu , et hõlbustada teabe leidmist otsitava probleemi kohta.
- Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid, mis sisaldava huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. uuritava probleemi kohta. Kindlasti tuleb lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafias nõuavad andmed. See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist.
- Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni.
TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS
Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline
eesti keel:
- töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi;
- töö kirjutatakse umbisikulises vormis;
- pealkirjades ei kasutata lühendeid;
- lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus;
- vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused ;
- terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm;
- võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud kirjanduse loetelus .
Uurimistöö põhiosa on 12–15
lehekülge.
Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites.
Töö peab olema trükitud arvutil .
Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele
poolele. Töö kirjutatakse kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja
reavahega 1,5.
Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmist formaati:
- üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi;
- vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi;
- paremal pool 2 cm vaba ruumi.
Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Leheküljenumbrid asuvad
lehekülje all keskel. Tiitelleht võetakse nummerdamisel arvesse,
kuid lehekülje numbreid sellele ei märgita.
Töö osi (uus pealkiri, sisukord, sissejuhatus vms) alustatakse
uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt,
jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Pealkirjad joondatakse lehekülje vasakusse serva.
Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Pealkirja
lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest
lausest.
- Esimese astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 16 punkti, rasvases kirjas. Pealkirja ette jätta täiendavalt 48 punkti (4 tähekõrgust) vaba ruumi.
- Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga . Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi.
- Kolmanda astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 12 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi.
Töö sisulises osas olevad pealkirjad nummerdatakse mitmeastmelise
nummerdusega, kasutades araabia numbreid ja alustades ühest.
Alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit.
Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja lisade
ette numbreid ei kirjutata.
Töö osade loogiline järjestus:
- Tiitelleht
- Sisukord
- Sissejuhatus (teemavaliku põhjendus; kasutatud metoodika)
- Sisu peatükkidena
- Kokkuvõte (uurimistöö tulemused)
- Kasutatud kirjandus
- Lisad (vajadusel)
Tiitelleht
Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid:
- õppeasutus ;
- töö pealkiri;
- töö liik
- autori ees- ja perekonnanimi ;
- klass;
- juhendaja nimi;
- töö kirjutamise koht ja aeg.
Vaata lisa nr 1.
Sisukord
Sisukorras näidatakse kõigi töö alajaotuste täielikud pealkirjad
alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras
antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sissejuhatus,
kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu
peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse
sisukorras koos pealkirjaga.
Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest
on toodud lisas 2.
Sissejuhatus
Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö
autor põhjendama teema valikut ning püstitama uurimistöö
eesmärgi. Sissejuhatuses tuleb fikseerida uuritav probleem, selle
oletatav lahendus ehk hüpotees , ülesanded hüpoteesi kinnitamiseks
või ümber lükkamiseks ning uurimistöö meetodid. Sissejuhatuses
antakse lühiülevaade töö ülesehitusest.
Kui autor soovib töö valmimisega
seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus.
Sissejuhatuse esimene lõik on tavaliselt mõeldud lugeja
motiveerimiseks. Kirja tuleb see panna väga lühidalt, aga nii, et
selleks piisaks lugeja innustamiseks. Sissejuhatuse juures hinnatakse
konkreetsust ja arusaadavust ning see viimistletakse töö
vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena.
Sisu peatükkidena
Peatükkide arv tuleneb töö sisust, kuid igal
juhul peaksid peatükid olema võrreldava suurusega. Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kaks kuni viis peatükki.
Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist
loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik
olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad
(erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite
arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase
isiklikku seisukohta.
Teine peatükk
peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud
uurimismeetodite kirjeldust. Kirjeldus võib tugineda nii
olemasolevate andmete läbitöötamisele kui ka täiendavate
uuringutele, mille käigus on kogutud uusi andmeid. Selleks, et
lugeja saaks tehtud uuringuid soovi korral mis tahes ajahetkel korrata , peavad kirjeldused olema võimalikult täpsed. Meetodid
esitatakse nende kasutamise järjekorras. Seejärel esitatakse
uurimise käigus saadud tulemused (joonised, tabelid, diagrammid jne)
ja nende analüüs (selle osa võib paigutada ka kolmandasse
peatükki). Võimalusel võrdleb autor töö käigus saadud tulemusi
varem kirjanduses esitatud seisukohtadega. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta. Tulemused
tuleb anda teadusliku kirjanduse jaoks väljakujunenud stiilis
(kiretult, lakooniliselt ja täpselt), nende tähendust
kommenteerimata.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tuleb välja tuua omapoolsed järeldused ja ettepanekud.
Järeldustest peab selguma, kuidas sissejuhatuses seatud ülesanded
on lahendatud, milliste tulemusteni on jõutud ning kas töö eesmärk
on saavutatud.
Kokkuvõttes ei esitata uut informatsiooni ega püstitata uusi
probleeme.
Võõrkeeles kirjutatud uurimistöö juurde peab olema lisatud
eestikeelne resümee.
Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjanduse maht näitab materjali hulka,
mida õpilane on uurimistöö käigus läbi töötanud. Enne töö
teema fikseerimist tuleb välja selgitada, kas antud teema kohta on
piisavalt materjali. Allikmaterjalidena võib kasutada monograafiaid,
artiklite kogumikke, teaduslikke ajakirju, internetis olevaid
andmebaase jne. Kirjanduse valikul on soovitatav kasutada uuemaid
väljaandeid. Uurimistöös kasutatakse vaid autoriteetseid allikaid .
Näiteks Vikipeedia,
Annaabi ja
Miksike ei
ole uurimistöö jaoks piisavalt usaldusväärsed allikad.
Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud allikad.
Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada kui pole kasutatud
lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid , raamatuid,
artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulisi mälestusi, intervjuusid jms. Mida rohkem erinevaid materjale töö
käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab.
Tsitaat on
sõnasõnaline väljavõte mingist tekstist ja
peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia , kirjavahemärkide ja eristuskirjade (nt. sõrendused)
osas. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida
võimalikult adekvaatselt, vajaduse korral esitatakse
originaalsõnastus joonealuse märkusena. Tsitaat esitatakse
jutumärkides. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid
jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või
keskel. Tsitaat võib olla ka originaalkeeles, ent sellisel juhul
tuleb lisada eestikeelne tõlge joone all.
Refereering annab
teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega, kuid autori
mõtet moonutamata. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll
aga on vajalik viitamine allikale või autorile. Kui refereering
koosneb ühest lausest, siis paikneb viide enne lauset lõpetavat
punkti, kui aga tervest lõigust, siis pärast punkti.
Näide: Kui me toitume, siis me peame ka jälgima, kuidas me
kulutame energiat (Arak, 1998).
Kasutatud allikate kirjete koostamine
Kasutatud kirjanduse nimestik õpilase töö lõpus
peab sisaldama kõiki allikaid, millele on töös viidatud ja
vastupidi – igale loetelus leiduvale allikale peab töös leiduma
viide.
Loetelus toodud allikaid ei nummerdata. Allikad reastatakse autorite
perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd
esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole
võimalik välja tuua (entsüklopeedial), lähtutakse teose
pealkirjast. Esmalt loetletakse ladina, seejärel kreeka ja slaavi tähestiku materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide
lühendite järel.
Raamatu kirje
Andmed võetakse tiitellehelt või selle pöördelt.
Autori järgi (kuni 3 autorit):
Autor(id). Aasta. Pealkiri: alapealkiri. Kordustrükiandmed.
Ilmumiskoht: Kirjastus.
- Autori eesnimi ja initsiaalid kirjutatakse perekonna nime järgi.
- Mitme autori puhul eraldatakse nimed komadega, autorid tuuakse samas järjekorras nagu tiitellehel.
Näide:
Öpik, E. 2005. Meie kosmiline
saatus. Tartu: ILMAMAA.
Pealkirja järgi (rohkem kui kolm autorit):
Pealkiri: alapealkiri. Aasta./Autorid või koostaja, toimetaja .
Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus
Näide: Kadunud aarete atlas : Iidsed taasavastatud imed kogu
maailmast. 2009./J. Levy. Tallinn: VARRAK
Artikli kirje
Ajakirja-, ajalehe-, kogumiku -, konverentsi- jne artikli kirje
koosneb kahest osast:
andmetest artikli kohta (autor, pealkiri) ja
andmetest väljaande (allika) kohta, kus artikkel on avaldatud.
Kirje mõlemad osad eraldatakse teineteisest mõttekriipsuga.
Väljaande nimetus tuuakse kaldkirjas.
Artikkel ajakirjast, ajalehest:
Autor(id). Aasta. Pealkiri. – Väljaande
nimetus, köide (number), leheküljed.
Näide: Saava , M.
2005. Vajalikud vitamiinid tasakaalustatud toidust. – KÖÖK ,
13 (5), 36–40.
Artikkel kogumikust:
Autor(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri.
– Kogumiku pealkiri. Leheküljed.
Toimetaja nimi. (Toim). Väljaandmiskoht : Kirjastus.
Näide: Erelt , T.
2004. Sõnavõistlus andis uued sõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. 11–35. Maire Raadik
(Toim.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus .
E-artikli (veebidokumendi) kirje
E-artikli kirje koostatakse sarnaselt
traditsioonilise artikli kirjega , lisada tuleb vahendusallika
nimetus või
internetiallika pealkiri ja täielik
aadress (URL), kasutamise kuupäev
ümarsulgudes.
Autor(id). Aasta. Pealkiri. – E-väljaande
nimetus, köide, leheküljed.
Vahendusallika nimetus (Kasutamise kuupäev)
Näide: Kokassaar,
U. 2011. Jalakad pakuvad meile ka kehakinnitust. – Eesti
Loodus http://www.eestiloodus.ee/artikkel3835_3791.html (10.05.11)
Kui teatav kirjutis, andmestik vms on ilmunud trükisena ning toodud
ka internetis, tuleks eelistada paberkandja kasutamist.
Aruande, dokumendi jms viide
Dokumendi nimetus. Aasta. Ettevõtte nimetus, linn.
Näide: Kodukord .
2011. Loo Keskkool, Loo.
Seadus:
Seaduse nimi. Info vastuvõtmise ja jõustumisekohta kuupäevadega –
Allika nimetus.
Võimaluse korral on soovitatav kasutada allikana elektroonilist
Riigi Teatajat paberkandja asemel.
Näide: (seadus e-väljaandest)
Autoriõiguse seadus. Vastu võetud 11.11.1992,
jõustunud 12.12.1992 – Elektrooniline
Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/810714 (10.05.11)
Arhiivmaterjali kirje
Arhiivi nimetus, fondi (lühend f), nimistu (n.), toimiku (t.), lehe
(l.) number.
Näide: EAA, f. 250, n. 3, t. 15, l. 24.
Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid . Erakogude
korral leida ise lühendid.
Näide:
EAA – Eesti Ajalooarhiiv
EKM – Eesti Kunstimuuseum
ERA – Eesti Riigiarhiiv
Intervjuu kirje
Intervjueeritava ees- ja perekonnanimi. Intervjuu pealkiri. Intervjuu
tüüp (üleskirjutis või helisalvestis). Intervjueerimise koht,
kuupäev. Intervjueerija nimi.
Näide: Ita Ever. Meenutused koolipõlvest. Üleskirjutis.
Tallinn, 16.01.2009. Õnne Kask .
Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud
Tabelid
Kõik töös esinevad tabelid
nummerdatakse araabia numbritega kas
kogu töö ulatuses või peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse.
Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel on paigutatud teksti kohe
peale sellele viitamist. Tabeli number (võib rõhutada rasvases
kirjas) ja pealkiri kirjutatakse enne tabelit (vt Näide).
Näide
Tabel 1. Ettevõtte töötajate haridustase
Jrk.nr.
Töötaja ametikoht
Töötaja haridus
Lisad. Tihti
tekib uurimistöö käigus sellist materjali (nt suured tabelid ja graafikud , fotod, tekstinäited), millel on olnud suur väärtus töö
eesmärkide saavutamiseks, kuid mis ise töö sisuga otseselt seotud
pole. Lisad nummerdatakse ning lisale peab olema töö põhiosas
viidatud (Näide:
Lisa 4. Eakate inimeste harrastused .). See materjal paigutatakse töö
lõppu, kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisade loend antakse
sisukorras.
Joonised. Jooniste
alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid,
joonistused, skeemid ja fotod. Iga joonis peab olema nummerdatud
(joonise numbrit võib rõhutada rasvases kirjas) ja allkirjastatud ,
mis sellel kujutatut sõnastab. Joonisele tuleb tekstis viidata ning
joonis on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist (vt Näide).
Näide:
Joonis 1. Põhilised laborivahendid: 1 - katseklaas , 2 -
keeduklaas, 3 – mõõtsilinder, 4 – statiiv, 5 – seisukolb, 6 –
ümarkolb, 7 – pipett , 8 – uhmer ja nui, 9 – portselankauss, 10
- tiigel.
Valemid. Valemid
eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad
üldistele eesti keele reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed
tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga.
Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö
ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi.
Valemid kirjutatakse kaldkirjas (vt Näide).
Näide: a2
+ b2
= c2
Loetelud. Kui
loetelu koosneb üksikutest sõnadest või lühikestest fraasidest,
kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga
(vt Näide).
Näide: Eesti kalad on lest , luts, kilu , räim .
Kui vähemalt üks loetelu punktidest sisaldab koma(sid), tuleb
eraldusmärgina kasutada semikoolonit. Järjekorda tähistatakse
ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega (nt 1), 2), 3) või
a), b), c)). Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude
esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist.
VIITAMINE
Uurimistöö põhinõue on, et kõigile nendele
seisukohtadele, mis ei pärine töö autorilt, lisatakse allikas ehk
koht, kust need on võetud.
Viide peab olema täpne ja selge. Viide
kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele ja sisaldab autori
perekonnanime (tema nime puudumisel pealkirja esimene sõna) ja teose ilmumise aastat (vt Näide).
Näide: „Eesti keele tulevik sõltub paljuski selle
tänastest kasutajatest.” (Pajusaar, 2011).
Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis nime
pole vaja korrata (vt Näide).
Näide: Pajusaar (2011) arvab , et eesti keele tulevik sõltub
paljuski selle tänastest kasutajatest.
Tsitaadi viide
märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata
sellest, kas see asub lause lõpus või keskel (vt Näide).
Näide: „Häbematusest ja laiskusest tulevad kõik ülejäänud
pahed” (Franz Kafka )
Refereeringu puhul
on vajalik viitamine allikale või autorile (vt Näide).
Näide: Pajusaare (2011) arvates on tänased eesti keele
kasutajad need, kes selle tuleviku määramisel rolli mängivad.
UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE
Retsensendi ülesanne on uurimistööle hinnangu
andmine pärast selle lõplikku valmimist. Retsensendil peab töö
läbivaatamiseks ja retsensiooni kirjutamiseks jääma aega vähemalt
kaks nädalat. Ühele õpetajale võib retsenseerimiseks esitada
maksimaalselt kaks uurimistööd. Retsensendiks valitakse üldjuhul
oma kooli õpetaja, kes antud ainevaldkonda hästi tunneb. Kui tööd
on juhendanud meie kooli õpetaja, võib retsensendiks olla antud ala
spetsialist, kes ei ole oma kooli õpetaja. Retsensent on kohustatud
esitama retsensiooni hiljemalt kaitsmisele eelneval päeval.
Kaitsmine toimub ainekomisjonide kaupa selleks
eraldi ette nähtud päeval. Uurimistööd jagatakse kaitsmiseks
teemade kaupa. Kaitsmiskomisjoni kuulub ka töö juhendaja.
Direktsiooni liikmetel on õigus külastada ja jälgida kaitsmiste kulgemist .
Lisa 1 Tiitellehe vormistamine
Loo Keskkool
Minu pere lugu
Uurimistöö
Autor: Juhan Juurikas
11. klass
Juhendaja: Mati Tamm
Loo 2012
Lisa 2 Sisukorra vormistamine
SISUKORD
SISSEJUHATUS .............................................................................................................
3
1. 19. SAJAND
...............................................................................................................
4
1.1 Laastrite suguvõsa Saaremaal ......................................................................
4
2. 20. SAJAND
…...........................................................................................................
6
2.1 Vanaema, tema õed ja vennad ......................................................................
6
2.2 Minu ema lugu ............................................................................................
14
3. UUS PÕLVKOND ALATES 80ndatest TÄNAPÄEVANI ................................. 15
KOKKUVÕTE .............................................................................................................
17
KASUTATUD KIRJANDUS
......................................................................................
19
Lisa 1 ............................................................................................................................
20
Lisa 2 ............................................................................................................................
21
Lisa 3 ............................................................................................................................
22
Lisa 4 .............................................................................................................................23
0
Kõik kommentaarid