Loo KK uurimistöö koostamise juhend (0)

UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST

Uurimistöö mõiste

• iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi;
  
• oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta.
  

• erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise ning nendega töötamise kogemuse omandamine;
  
• korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeel ja eriala terminoloogia) omandamine;
  
• töö korrektse vormistamisoskuse omandamine;
  
• õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemise arendamine.
  

Töö korraldus

• aitab püstitada töö eesmärki ja kavandada töö ülesehitust ;
  
• aitab koostada uurimistöö kirjutamise ajakava ;
  
• annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;
  
• konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;
  
• kontrollib töö valmimist osade kaupa;
  
• annab kirjaliku hinnangu (mittehindelise) õpilase tööle ja poolte koostööle.
  

• valib uurimistöö teema ja juhendaja;
  
• otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;
  
• kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;
  
• annab juhendajale perioodiliselt aru töö käigust;
  
• vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest ning kannab täielikku isiklikku vastutust töö sisu ja kvaliteedi eest;
  
• vormistab töö nõuetekohaselt;
  
• kaitseb tööd komisjoni ees üleminekueksami päeval;
  
• võib töö teemat vahetada erandkorras kirjaliku avalduse alusel mitte hiljem kui detsembris.
  

• uurimisvaldkonna ja teema valimine, juhendaja kinnitamine – 10. klassi mai
  

• eesmärkide seadmine – september
  
• töö kavandamine, tutvumine materjaliga – oktoober
  
• materjali süstematiseerimine, analüüs – november
  
• töö kirjutamine, tulemuseni jõudmine – detsember-jaanuar
  
• lõppjärelduste tegemine, vormistamine, viimistlemine – veebruar
  
• uurimistöö esitamine retsenseerimiseks – aprill
  
• retsenseerimine – aprill-mai
  
• kaitsekõne ettevalmistamine – mai
  
• uurimistöö kaitsmine – mai
  

Teema valik ja eesmärgi püstitus

• teema aktuaalsust ja originaalsust;
  
• teema konkreetsust ja piiritletust;
  
• võimalust andmete kogumiseks;
  
• erialakirjanduse olemasolu;
  
• oma võimeid ja huve;
  
• võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes.
  

Töö kava

Kirjanduse valik ja läbitöötamine

• Esialgsel kirjandusega tutvumisel tuleb pöörata tähelepanu temaatikaga seonduvatele märksõnadele ja mõistetele. Uurimiseks valitav kirjandus peab olema võimalikult mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta vaid ühe autori kirjutisi. Otstarbekas on jälgida ka raamatute lõpus leiduvat märksõnade ja kirjanduse loetelu , et hõlbustada teabe leidmist otsitava probleemi kohta.
  
• Kirjanduse põhjalikumal läbitöötamisel ja analüüsimisel on soovitav teha lühikokkuvõtteid, mis sisaldava huvitavaid mõtteavaldusi, tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. uuritava probleemi kohta. Kindlasti tuleb lisada autori nimi, teose pealkiri ning kõik teised bibliograafias nõuavad andmed. See lihtsustab hilisemat kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist.
  
• Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni.
  

TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS

• töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi;
  
• töö kirjutatakse umbisikulises vormis;
  
• pealkirjades ei kasutata lühendeid;
  
• lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus;
  
• vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused ;
  
• terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm;
  
• võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud kirjanduse loetelus .
  

• üleval ja all peab olema 3 cm vaba ruumi;
  
• vasakul pool peab olema 4 cm vaba ruumi;
  
• paremal pool 2 cm vaba ruumi.
  

• Esimese astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 16 punkti, rasvases kirjas. Pealkirja ette jätta täiendavalt 48 punkti (4 tähekõrgust) vaba ruumi.
  
• Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga . Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi.
  
• Kolmanda astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 12 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi.
  

• Tiitelleht
  
• Sisukord
  
• Sissejuhatus (teemavaliku põhjendus; kasutatud metoodika)
  
• Sisu peatükkidena
  
• Kokkuvõte (uurimistöö tulemused)
  
• Kasutatud kirjandus
  
• Lisad (vajadusel)
  

Tiitelleht

• õppeasutus ;
  
• töö pealkiri;
  
• töö liik
  
• autori ees- ja perekonnanimi ;
  
• klass;
  
• juhendaja nimi;
  
• töö kirjutamise koht ja aeg.
  

Sisukord

Sissejuhatus

Sisu peatükkidena

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus

Kasutatud allikate kirjete koostamine

Raamatu kirje

• Autori eesnimi ja initsiaalid kirjutatakse perekonna nime järgi.
  
• Mitme autori puhul eraldatakse nimed komadega, autorid tuuakse samas järjekorras nagu tiitellehel.
  

• Kasutatakse ka, kui autoreid ei ole märgitud (teatmeteosed, kogumikud), kui autoriks on asutus või organisatsioon .
  
• Autorid (koostajad, toimetajad ) näidatakse kaldjoone järel, kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette.
  

Artikli kirje

E-artikli (veebidokumendi) kirje

Aruande, dokumendi jms viide

Arhiivmaterjali kirje

Intervjuu kirje

Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud

VIITAMINE

UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE

Lisa 1 Tiitellehe vormistamine

Lisa 2 Sisukorra vormistamine