Eetilisus - igaveseks kadunud? Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele. Kiire elutempo ei luba peatuda vanal, mis pole ...
Eetilisus juhtimises ja ärieetilised probleemid ettevõttes Efektiivset, tulemuslikku juhtimist ei saa olla ilma eetikata, ettevõtte enda hea käekäigu nimel on oluline suhtuda teistesse austavalt, väärtustada teisi inimesi ja arvestada sellega, mis toimub ettevõtte sees ja selle ümber. Iga organisatsioon on osa ühiskonnast ja suuremast keskkonnast, ühiskonna ja keskkonnaga mitte arvestamine võib viia tulemuseni, kus ettevõttel polegi enam võimalik tegutsemist jätkata. Inimesed loovad organisatsiooni ja tegelikult luuakse see eelkõige inimeste jaoks. Ka kõiki tooteid ja teenuseid, mida valmistatakse ja mida pakutakse, on loodud just inimeste jaoks ja nende vajaduste rahuldamiseks. Inimesed moodustavad organisatsioonid, ühiskonnad ja riigid, seetõttu ei saa ära unustada inimest ja tema vajadusi ning soove. Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas...
Ameerika Ühendriigid, Indoneesia) Monarhias on riigipea päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir ja see jaguneb: Konstitutsiooniline, kus monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (ntks Suurbritannia, Tai) Absoluutne monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaadet kui ka kohtuvõim (ntks Katar, Vatikan, Saud Araabia) Filosoofia Teema: Kloonimise eetilisus Näidisküsimus: Millistel eetilistel kaalutlustel pooldad/ei poolda reproduktiivset kloonimist? Materjal: http://www.eetika.ee/et/377874 Pooldan kloonimist, sest õigus reproduktiivsele vabadusele, viljatuse probleemi lahendamine, raskete pärilike haiguste vältimine, vajalike kudede ja organite tagamine.
jõutud, sest väärtushinnangud on erinevates kultuurides ja religioonides erisugused. Näiteks on egiptlastel pühaks loomaks kass, kelle peal katsete tegemine on kindlasti täiesti välistatud. Seega on tõsiselt ebaeetiline kasutada Egiptuses sellised teadmisi, milleni on jõutud kassi peal katseid tehes. Seevastu aga näiteks Saksamaal pole kassid pühad loomad ning nende peal tehtud katsete tulemuste kasutamine on seal riigis mingil määral isegi eetiline. Samuti sõltub teadmiste eetilisus sellest, kui ebaeetilisel teel on selleni jõutud, milliseid ning kui raskeid reegleid on rikutud, kas ühiskond on selle ebaeetilisusest teadlik ning kui paljud ning kes seda ebaeetiliseks peavad. Arvan, et kui on jõutud selliste teadmisteni, mis oluliselt parandab ühiskonda, loodust ning meie elu, siis saab nende teadmiste kasutamist pidada eetiliseks, aga seda ka ainult siis, kui see leiab ühiskonnale kasulikku rakendust. Näiteks võib tuua enne poelettidele
intersubjektiivsus jms. Teiseks, eksisteerib ka teaduse vorm institutsioonina (ühiskondlik/teoreetiline). Institutsiooniks võib pidada erinevaid teadusorganisatsiooni/ülikoole ning need muudavad teadust nähtavaks. Kui terve institutsioon kõneleb teadusest, siis on see rohkem kuuldavam, kui nt ainuüksi müni professor sellest räägiks. Institutsioon on ka üldjuhul ühiskondlik organisatsioon. Kolmandaks aspektiks on aga teaduse eetilisus. Teaduse eetilisus tähendab seda, et teadus peab jälgima mingeid väärtushinnanguid ja moraalprintsiipe. 4. On olemas neli uuringuliiki: puhas alusuuring, toodetele orienteeritud uuring, rakendusele orienteeritud alusuuring ning alusuuringule orienteeritud rakendusuuring. Uurimine universumi vanuse kohta peaks arvatavasti käima puhta alusuuringu liigi alla, kuna see on kosmoloogia uurimine ning antud teaduse/nähtuse tulemustel pole rakendust näha. Vesiniku baasil
- Wikip, aruteluportaalid – saab ise muuta sisu, artiklites ebatäpne ja vananenud info. 11) Milliseid kriteeriume peab uurimisülesanne täitma? - Teostatavus: uuritavate adekvaatne arv, adekvaatne uurimistehnika, tasuvus aja- ja rahakulu arvestades, sihtmärgi järgitavus. - Huvitatavus teostajale - Uudsus: kinnitab või lükkab ümber varasemaid leide, laiendab varasemaid leide, kindlustab uusi tulemusi. - Eetilisus - Tähtsus: teadusliku teabe suhtes, praktika juhtimise suhtes, edasiste uurimiste suhtes. 12) Millised on esmaste andmete kogumise meetodid? Millisel juhul on eri meetodite kasutamine kõige otstarbekam? - Küsitlus - kvantitatiivne/kvalitatiivne. - Vaatlus – isiklik, mehhaaniliste vahendite abil - Eksperiment – laboratoorne, välieksperiment 13) Mis on pseudoteadus ja kuidas seda ära tunda?
H&M tootmise eetilisus Kiirmood tähendab tabada kõige viimaseid trende ning disainida need uutesse nii öelda kuumadesse rõivakollektsioonidesse, mille tarbijateni jõudmine on võimalikult kiire ja odav. Moemaailma rattad käivad peamiselt suurfirmade reeglite järgi. Suured tegijad nagu Index ja H&M on need, kelle järgi asju paika pannakse Tootjate eesmärk on toota riideid võimalikult odavalt, mis tihti toob kaasa järeleandmisi neid valmistavate inimeste tasus, tootaine kvaliteedis ja tootmise protsessi ohutuses. Inimesed ei julge samas vastu protestida, et töötasu suureneks, sest kardetakse ilma jääda ka sellest viimasest perele tulutoovast töökohast. Kontrolli ja töötingimuste parandamist saab tootjalt nõuda riik ning kohalikud ametnikud. Sageli on aga sellistes piirkondades ebastabiilne poliitiline olukord ning seega keegi ei kontrolligi nende reeglite täitmist. Nende tingimuste parandamiseks peab ka tarb...
Õpetaja kutse-eetika Õpetajate eetilisus ja professionaalsus, samuti ka südametunnistus ja pühendumus panevad aluse meie ühiskonnas väärika põlvkonna ja õnneliku inimese kujunemisele. Õpetajatel on kohustused oma õpetajakutse, õppurite, kolleegide, õpetajate lastevanemate ja ka juhtivate töötajate ees. Õpetaja peab suhtuma õpilastesse võrdselt. Ta peab olema salliv kõigi suhtes Õpetajad peavad hoidma oma professionaalset hoiakut oma kutse suhtes. Üldkättesaadav haridus peab olema kvaliteetne, kuna see annab oma panuse nii ühiskonna majandus-, sotsiaal- kui ka kultuurivaldkonna arengusse. Haridustöötajad peavad lugu oma kolleegidest, arvestades nende kutsealastest arusaamadest ja arvamustest, ning on valmis andma nõu ja abi neile, kes on oma karjääri alguses või alles õpivad Õpetaja kavandab iseseisvalt ja koos teiste õpetajatega õpitegevust, õpetab ja kujundab selgeks õppija arengut toeta...
3. Esimeseks teaduse aspektiks on teadusteoreetiline. See tähendab ,et teadus peab suutma end ära tõestada. Selleks on seatud teatud kriteeriumid ,millele teadus peab vastama. Nende kriteeriumite juurde arvatakse kontrollitavus, korratavus, intersubjektiivsust, jne. Teiseks on ühiskondlik teoreetilises tähenduses (teadus institutsioonina). Selleks on üldjuhul ülikoolid või muud ühiskondlikud organisatsioonid ning nad toovad teaduse nähtavale Kolmandaks on eetilisus. See kannab endas väärtushinnanguid ja moraali. 4. Neli teadusliku uuringu liiki: puhas alusuuring, rakendusele orienteeritud alusuuring, tootele või leiutisele orienteeritud uuring ning alusuuringule orienteeritud rakendusuuring 1) uurimine universumi vanuse kohta peaks kuuluma puhtasse alusuurigusse. 2) uurimine , kuidas täiustada vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit peaks kuuluma toodete või leiutistele orienteeritud uuringusse. 5
Annab tööd pea 17 000 inimesele, mis moodustab 14% kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast, samuti annab 3% SKPst ja 10% kogu riigi ekspordist. Eesti ekspordib näiteks piima ja lihatooteid Venemaale Eesti toiduainetetööstus jaotatakse allharudeks: Kõige mahukamad on piima-, jookide- ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust: Trendid aastaks 2011 Funktsionaalne toit, tervislikkus, heaolu, tarbijapõhisus ja eetilisus. Tootearendust mõjutavad ka maailma trendid: üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress, elustiilist tingitud haigused, muutused ühiskonnas, globaliseerumine, urbaniseeriumine(mugav). Rohkem rohelist mõtlemist öko- ning mahetoodete eelistamise kasv.
Teaduseetika tänapäeval Teaduseetika eetika haru, mis tegeleb teaduses esinevate eetiliste probleemidega. Praeguseks on teaduseetika uurmisvaldkond kujunenud väga suureks. Puudutades kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Saadakse teada, milline on õiglane teaduspoliitika, kuidas mõõta tulemust sotsiaal-, huminitaar- ja reaalteadus valdkondades, kellega neid jagada, intellektuaalse ja autorikaitse omandi õiguse küsimused, loom- ja inimkatsete eetilisus. Eriteaduste eetiliste haruga tegelevad ka eriteaduste eetikad, nagu näiteks seda on keskkonnaeetika, hariduseetika, sotsiaaleetika, bioeetika ja meditsiinieetika. Inimuuringud Tänapäeval meditsiini ja Biomeditsiiniliste bioloogia edusammud inimuuringute eetika põhinevad suurel ulatusel hakkas kiiresti arenema teaduslikul uurimistööl alles 20. sajandi nendes valdkondades ning keskpaigast ning on näitab praegust ja ka tänaseks muutunud edaspidist kasvudentsi
" Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol. Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb otsuseid teha, valida ise, ei sõltu teistest. Teosed- ,,Katk", ,,Võõras." E.M.Remarque (1898-1970)
Neid võib käsitleda raamidena, millest normaalne inimene tavaliselt ei välju, sest see toob endaga kaasa ebameeldivusi. Kõlbelisuse kaudu moraali seisukohalt on tähtsad 2.-6. eluaasta, (hiljem ka murdeiga). Moraali kujunemine on seotud sel perioodil südametunnistuse ja süütunde arenguga. Kõlbelise käitumise omandamine on ennekõike seotud jäljendamisega, seega on oluline keskkonna mõju. I. Ebberi järgi on kõlbluse hindamiseks kolm üldisemat kriteeriumi: o passiivne eetilisus: ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Välditakse kurja tagemist teistele inimestele ja ühiskonnale o aktiivne eetilisus: tee teistele seda, mida sooviksid sulle tehtavat. Sellel tasemel otsitakse võimalusi teha teistele ja ühiskonnale head. Kurjus pole ainult pahategu, vaid ka tegemata jäetud heategu. o autonoomne eetilisus: kes metsaliste seas inimeseks jääb, on elu väärt. Sellel tasemel inimene käitub kõlbeliselt ka siis, kui see on karistatav või eluohtlik.
sunnitud omaette tegutsema, niivõrd arenguvõimelisteks ning avatud mõtlemisega inimesteks ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale. Tänapäeval täidavad need mitte ainult tänuväärset rolli laste hoidjana, vaid ka arendajana. Siiski on lasteaial ja koolil inimese arengus vaid suunav, kodul siiski määrav roll. Eetilisus ja kombed tulevad kaasa sealt, kus kasvame. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. See on meisse justkui sisse kodeeritud, et jäljendame, kas siis tahtlikult või mitte, oma lähedasi. Isegi pesemise-söömise-magamise harjumused pärinevad kodust. Koolis või mujal võime ju püüda vahest varjata ja mitte välja näidata oma harjumusi, ajapikku tulevad need ikkagi ilmsiks. Sellegipoolest saab haridusasutus suunata õigemale teele. Olulised on mõlemad.
konkreetsemaid eeldatavaid arengutulemusi. Lasteaias on õppimine mängu kaudu, tööd tehes ja lühikeste õppetundide kaupa. Hindamine on vaatlusprotsess, üleskirjutamine, laste tööde kogumine. Hinnata võib kõiki õppekava osi, mitte üksnes lapse tulemusi, vaid ka näiteks õpiprotsessi. Saab hinnata ka rühma tegevust tervikuna, pedagoogide teadmisi, kodu ja lasteaia koostööd jms. Nii lasteaias kui kõrgkoolis on olulised: inimese potentsiaali avamine, demokraatia, eetilisus, avatus uutele ideedele, loov mõtlemine, soov ja valmidus elukestvaks õppeks jne.. Subjekt-subjekt-suhe- õpetaja võtab lapse perspektiivi ning mõistab last. Osapooled jagavad ülesandeid, arutavad eesmärke ja motiive. Kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu väljundile, lõpp- ja vahetulemustele. Protsesi oluliseks osaks on suhted kõigi protsessis otsemalt või kaudsemalt osalejate vahel. Oluline on õppimine huvi kaudu.
konkreetsemaid eeldatavaid arengutulemusi. Lasteaias on õppimine mängu kaudu, tööd tehes ja lühikeste õppetundide kaupa. Hindamine on vaatlusprotsess, üleskirjutamine, laste tööde kogumine. Hinnata võib kõiki õppekava osi, mitte üksnes lapse tulemusi, vaid ka näiteks õpiprotsessi. Saab hinnata ka rühma tegevust tervikuna, pedagoogide teadmisi, kodu ja lasteaia koostööd jms. Nii lasteaias kui kõrgkoolis on olulised: inimese potentsiaali avamine, demokraatia, eetilisus, avatus uutele ideedele, loov mõtlemine, soov ja valmidus elukestvaks õppeks jne.. Subjekt-subjekt-suhe- õpetaja võtab lapse perspektiivi ning mõistab last. Osapooled jagavad ülesandeid, arutavad eesmärke ja motiive. Kvaliteedi kindlaksmääramisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu väljundile, lõpp- ja vahetulemustele. Protsesi oluliseks osaks on suhted kõigi protsessis otsemalt või kaudsemalt osalejate vahel. Oluline on õppimine huvi kaudu.
mitte seotud valdkondades, ja iga meie tegu ja otsus sisaldab meie endi väärtusi, seda mida me peame oluliseks ja tähtsaks. Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema. Üldiselt võib ärieetikat defineerida kui eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Ärieetika jaguneb: 1. kitsas ärieetika – siia alla kuulub ettevõtte sisene eetika ehk ettevõtte ärikultuur ning tegeleb ettevõtte siseste probleemidega, 2. laiem ärieetika – siia alla kuuluvad ettevõtluse ja riigi vahel esile kerkivad eetilised probleemid. Eetiline käitumine ei tarvitse alati kerge olla – aga see on alati õige. 4 4. ÄRIEETIKA ROLL
minu nö pärisameti omaga, väga sarnane. Politseinikuna enesele hinnangut andes, lähtun ma politseiorganisatsiooni põhiväärtustest, mis omakorda toetuvad ametniku eetikakoodeksile. Samamoodi on ka õpetaja eneseanalüüsi aluseks eetikakoodeks, mis annab ette õpetajat iseloomustavad väärtused. Politseiametniku põhiväärtused on ausus, inimlikkus, professionaalsus ja koostöö. Õpetaja puhul on sellisteks väärtusteks väärikus, ausus, õiglus, iseseisvus ja eetilisus. Nii nagu politseiniku tegevuse lõppeesmärk ei ole alati sanktsioonirakendav, nii ka õpetaja ei saa alati jääda kiivalt kinni pedagoogilisse eesmärki, vaid peab vajadusel suutma oma õpilasi, ka igaüht eraldi, toetada, suunata ja ka usaldada. Meelis Juhandi
suhtumine ärisse erinev. Esimesel juhul on äri soliidsem ja väärtustatakse ka väikseid ettevõtteid, mis töötavad hoolimata madalast kasuminäitajast. Põhjuseks võivad olla just traditsioonid, kuna see ettevõte võib olla ühe perekonna käes olnud juba palju aastaid. Liberaalse majanduse puhul hinnatakse just aktiivset tegevust ja vähemkasumlike ettevõtete kõrvale tõrjumist. Kõik peab olema moodne ja tootma maksimaalset kasumit. Just viimast põhimõtet järgides võib kergesti eetilisus ununeda, kuna sellel pole lihtsalt kohta. Kui kasum on suur, siis sellest piisab ja eetilisuse probleemidega end ei vaevata. Samas ei ole siiski õige äri ja eetikat omavahel väga tugevalt siduda. Äri ise ei saa olla ei eetiline ega ka ebaeetiline. Neid omadussõnu saab kasutada vaid nende inimeste kohta, kes äriga tegelevad. Põhimõtteliselt on äritegevuse eesmärk vaid üks teenida kasumit. Erinevused tulevad esile siis, kui võrrelda, kuidas ja milliseid
oluline allikate relevantsus ja usaldusväärsus, andmete korrektne interpretatsioon ja õigete järelduste tegemine. Järelduste tegemisel on oluline veenduda, et järeldused oleks ,,loogikaaukude" (logic leaps) vabad ehk iga põhjus ja tagajärg oleks omavahel selgelt seostatud. Kroos on uurimustöö läbiviimisel ja raporti koostamise kvaliteedikriteeriumid võtnud kokku järgnevalt: tähtsus e olulisus ja eetilisus, argumentatsiooni veenvus, asjatundlik meetodite kasutus sisukus ja komplekssus ning esitluse ja vormistuse korrektsus. 2. Teema valik Lähteülesanne: Palun selgita, millele peab teema valikul ja uurimisprobleemi püstitamisel tähelepanu pöörama! Vastavalt Karmo Kroos-i loengutes käsitlutele on üks olulisimaid nüansse teema valikul tema täpsus. ,,Teema ei tohi olla liiga lai ega liiga kitsas" (Kroos 2009). Näiteks on liiga lai teema
,,Akadeemia". Ma ei teadnud, et selline asi on Eestis olemas. Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest perioodist, kus kirik keelas ära ambude (crossbow) kasutamise kristlaste vastu, sest antud relv olevat liiga surmav (ning ei vajanud kasutamiseks erilist treeningut). Kindlasti leidub veel teisigi
Neile sobib uuendaja ja arendaja roll. Pean lugu väga oma organisatsiooni juhtidest, kes on kõva ja ausa tööga taganud endale hea positsiooni Eesti ärimaastikul. Ärijuhti iseloomustavad paljud positiivsed omadused, nagu näiteks aktiivne eluhoiak, loomingulisus, initsiatiiv, julgus võtta riske ja olla vastutav, otsustusvõime, eestvedamis-, oraganiseerimis- ja suhtlemisoskus, taiplikus, haritus, kiire reaktsioon, eetilisus, ausus, ambitsioonikus, kohusetundlikkus, lai silmaring, koostöövalmidus, paindlikkus ja sihikindlus. Paraku ei ole neid positiivseid omadusi kõikies ettevõtlikes inimestes. Võib ka olla nii, et ärijuht on ettevõtlik, kuid ebaeetiline ja pettur, need isikud on üritajad. Seetõttu ongi tõsiselt ettevõtlikke ärijuhte, kes ka tulemuse saavutavad veelgi vähem. Sellised inimesed on õiged ja tublid tegijad, nad ei hoople oma saavutustega, on tagasihoidlikud
1. Töötajate värbamine ja valik. Valikuprotsess keskendub selliste töötajate meelitamisele, kes jagavad just selle organisatsiooni väärtusi, kuhu nad kandideerivad. Seega kui inimene kandideerib näiteks Politsei- ja Piirivalveametisse ja osutub sobivaks, siis võiks arvata, et ta jagab samu väärtusi ka eetilise käitumise osas ning soetab kohvi töö juures pettuseta. Seevastu mõnes eraettevõttes, kus eetilisus pole niivõrd kõrgel kohal väärtuste osas, võib pettuse tase olla kõrgem. 2. Väärtused: kas inimene ja organisatsiooni väärtused on sarnased. 3. Töötajate koolitamine. Iga organisatsiooni elujõulisuse säilitamiseks on vajalik koolitada nii uusi kui ka vanu töötajaid, et oleks võimalik muutuva keskkonnaga kaasas käia. Kui seda ei tehta, võib see mõjutada töötajate rahulolu. Samuti on oluline koolitada
südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade
loobuda, olgu see kui tahes magus ja hea. Tuleb möönda, et erinevad grupid ei ole oma suuruselt, mõjult jms. sugugi võrdsed ja ühiskonna seisukohalt tuleb olulisemaks lugeda neid seltskondi, mille tähtsus ja mõju on ühiskonnale suuremad. Samas võiksid just eetiline käitumine ja edu olla need hoovad, mis toovad inimesele teiste usalduse ja autoriteedi ning saavad sillutada teed võimutüüri juurde. Selge peaks olema see, et eetilisus ja seaduslikkus pole päris üks ja seesama ning need, kes üht põhjendavad teisega ei ole kas asjast aru saanud või püüavad selgest ja ausast vastusest mingil põhjusel kõrvale hiilida[6] [[2] Sellist lähenemist võiks kutsuda ,,jäljendavaks moraaliks". Tegemist on igati kasuliku arusaamaga, mis võimaldab kohaneda teiste sotsiaalsete süsteemidega. Raskeks läheb siis, kui jäljendada tuleb pidevalt ja loomusele mittesobivat, kuid antud loos ei ole see suure tõenäosusega nõnda.
Raamatus on järgmise artiklid: Käitumishäiretega laste mõistmine: Õpetajate eraldatus, kolleegide toetav suhtumine, põhjuslik patoloogia, mida me saame kontrollida, kordarikkuv käitumine või käitumishäire, tähelepanupuudulikkuse häire, käitumise õpetamine. Käitumistaastuse põhijooned: käitumisprofiili tuvastamine, kava koostamine, klassiõpetaja roll, juhtuminõustamine, neljasilmakohtumised. Programmi kavandamine: peegeldamine, eetilisus, vihjepildid, küsimused, harjutamine, tagasiside, edasijõudmine, kontrollikese, sisekõne kasutamine käitumistaastuses, kujutletav abiline. Emotsionaal-ja käitumisraskustega õpilaste motiveerimine: motivatsioon, ebaõnnestumised, õpetaja ootused, julgustamine, ennetavad suunised. Eakaaslaste rakendamine käitumistaastuse toetamiseks: klassikoosolekud. Emotsionaal- ja käitumisraskustega laste distsiplineerimine: korrigeeriv distsiplineerimine,
" On põhjust küsida, kas Üdi ikka räägib neist rästikutest, kes roomavad metsa all, või pigem nendest, mis roomavad keeles ja kõlavad kokku ,,vastikute" ja ,,nastikutega". Võib arvata, et tõele lähemal on teine variant. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi" veel uudiskogud ,,Elulootus" (1980) ning ,,Tänan ja palun" (1983). ,,Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt." Alates 1980. aastast kirjutas Viiding lühemat ja vabama vormiga luulet lisaks veel igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistus. ,, Seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga need mahenevad. Üksikud luuletused 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest ilmusid ajakirjanduses. Pärast autori surma pani Hasso Krull
Treviño defineeris eetilise kultuuri ametlikud ja mitteametlikud kontrollsüsteemid (juhtimine, võimustruktuurid, tasusüsteemid, koodid ja poliitika, otsustusprotsessid, eetikanormid, partneritega käitumine), mis toetavad organisatsiooni eetilisust või ebaeetilisust. Eetilisele suhtumisele ja käitumisele aitavad kaasa organisatsioonikultuuri faktorid nagu eetilist käitumist toetav juhtimisstiil ja tasusüsteem, töötajate õiglane kohtlemine, eetilisus igapäevaste otsuste tegemisel ja töötajatele tähelepanu pööramine. Tasu-ja karistussüsteem mõjutab eetilisust väga oluliselt.Mida eetilisem on organisatsioon, seda rohkem on tal eetilisi juhtimismudeleid, ametlikke poliitikaid ja mitteametlike norme. Ebaeetilised juhid teevad ka ebaeetilisi otsuseid. Eetilised juhid ei suuda kaua koos töötada ebaeetilises töökeskkonnas. Eetilisuse levikuga tuleb ettevõtte siseselt olla järjekindel ja tänapäeva ühiskonnas
esitama nende kohta maksudeklaratsioonid 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. 4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5
Kr). Otstarbeka käitumise määratlus sõltub keskkonnast, kultuurist, ajastust, maailmavaatest, personaalsest hoiakust ja paljust muust. See on dünaamiline nähtus, mis muutub ajastust ajastusse ja kultuurist kultuuri. See on subjektiivne. · Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid · Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti e valik hea ja halva vahel · Mis on hea, mis halb? Kas hea on alati hea ja halb alati halb? · Meie eetilisus väljendub meie käitumises (aga mõtted?) · Eetilise ja empaatiavõimelise inimese kasvatamine/kujunemine (kaasasündinud? omandatud?) · Millest algab lapse kasvatamine? · Mida tähendab eetiline/ebaeetiline tegu? · Kes otsustab? · M. Jürgen: Äri Võru moodi: haiglavoodist otse ahju EE 15.08.2013 Raha surve Lõuna-Eesti Haigla on rentinud oma katlamajas ruumi matusebüroole, kes hakkab seal surnuid tuhastama.
Kui suur on töötaja mõju või panus protsessi ; kuivõrd protseduuri reegleid täidetakse või rikutakse; kui palju tunnustatakse normidest kinni pidajat ja reeglite täitjat; kas otsused tuginevad tööga seotud kriteeriumitele; kas antakse tagasisidet, kas see on kohane ja õigeaegne. Tunnused: Järjekindlus, erapooletu, täpsus, reeglipärasus, protseduur peab suutma selgelt välja tuua kriteeriumid, mille alusel otsustatakse, korrigeeritavus, eetilisus, esindatavus. Kommunikatiivne õiglus- juhtide suhtumine oma töötajatesse, kas neid koheldakse lugupidamisega ja kas neid usaldatakse. Kuivõrd õigeaegselt jõuab töötajateni tööks ja organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks vajalik informatsioon. Oluline on seejuures ka informatsiooni terviklikkus, kohasus, vastavus ja korrektsus. 28. Juhtimiskogemuse kujunemine. Juhtimise seisukohalt on kompetentsus oskus ja võime
saanud omale taha ka viisi. 1991. aastal ilmus ,,Osa", kus Viiding on muutnud melanhoolsemaks kui varem, üks luuletus selles on pühendatud tema tütrele Elole. Selles mõtiskleb ta, milline võiks olla tütre lein isa surma järel. Üdi luule ilmutab ka modernistlikku huvi keele vastu, kuid säärast teatraalset esinemisviisi vormi pole just sageli kasutatud. Tema luules on ka teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki tuli seda võtta päris tõsiselt. 1980. aastatel kirjutas ta ka lühemat ja vabama vormiga luulet, igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistusi. Tekstides on ka midagi, mis võiks meenutada religioosset ilmutust. 1980. aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Tema värvideks oli kõige vastandlikumad must ja valge, mis
Eksamiküsimused 1. Millised on uurimistöö kvaliteedikriteeriumid? Tähtsus ehk olulisus, uudsus ehk aktuaalsus, eetilisus, asjatundlik meetodite kasutus, sisukos ja kompelksus, esitluse ja vormistuse korrektsus, objektiivsus, tõestatavus ehk usaldusväärsus, selgus ehk arusaadavus, kriitilisus. 2. Millised on uurimistöö koostamise etapid? Teema valimine Info, teabe kogumine, tutvumine varasemate uuringutega Uurimisprobleemi, eesmärgi piiritlemine Uurimismeetodi valik Uurimiseks vajaliku andmestiku kogumine Uurimismaterjali analüüs
erinevaid huvikonflikte. [8] Nii infotehnoloogia Liit kui ka Eesti Infotehnoloogia Selts on kirjutanud eetika koodeksi, mis aitab mõista ning hallata eetilist vastutust. Koodeks annab turvatunde nii arvutispetsialistile kui ka ühiskonnale. Arvutiprofessionaal peaks olema esimene , kes tunneb ära eetilised probleemid ja pakub neile lahendust ning mõistab ka probleemide tekkimise põhjuseid ja võimalikke alternatiive. [10] Arvutimaailmaga seonduv eetilisus on seotud ka arvuti või programmide vigadega ja sellest tulenev kahju võib olla äraarvamatu. Inimeste privaatsed andmed võivad sattuda valedesse kätesse.[4] Eestis on ilmselt üks viimase aja enim kõneainet pakkunud Geenivaramu projekt, kus paljud kriitikud on tõstatanud küsimuse eetilisuse kohta, kuna kergesti võivad andmed sattuda valedesse kätesse. Geenivaramu andmekogu ei hoita internetiga ühendatud arvutites. See ei käi aga perearstide arvutite kohta, kus hakatakse
võimalus; ei sekku - Neutraalsuse säilitamine võib keeruline olla; konfidentsiaalsus; vaadeldavate reaktiivsus Täielikult mittesekkuv Otsene kontakt puudub Uurija isik on avalikustamata (varjatud vaatlus) Toimub avalikus ruumis või fotode ja videote pealt + reaktiivsuse riski pole vaatleja juuresolek ei mõjuta vaadeldava käitumist - ei jaga kogemust; ligipääs ainult osale infole; eetilisus? 28. Vaatluse aja planeerimine. Aja valik (time sampling) vaadeldakse käitumist mingi perioodi vältel Juhuslik nt kokku 1 tund, 10 minutiste intervallide kaupa juhuslikel aegadel päeva jooksul Süstemaatiline nt igas tunnis 10 esimest minutit, kokku 1 tund Kogu sündmus (event sampling) sündmuse toimumise aeg määrab vaatluse aja Huvialune käitumine esineb ebaregulaarselt või lühikest aega
Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus, luure Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laienemine Kavandamine ja paindlikkus: mittetakerdumine reeglitesse Keskkonna mõjutamine Eetiline ja sotsiaalne vastutus Seadused, eetika ja vaba tahe Eetika: üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Milline tegu on/ei ole eetiline? Isiksuse mõju otsustele (kasvatus) Firma poliitika mõju ostustele (konformsus) Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused) Eetilisus väljendub... Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid Kas on seadusega lubatud..? Kas otsus on tasakaalus? Kuidas otsus mind tundma paneb? Sotsiaalne vastutus Võimu õige kasutamine Ootustele vastamine. Dialoog Sotsiaalne kulu ja kasu Kliendid (riik) kannavad ka kulusid Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega Mis on kultuur? 1 TEHIS EI ANTA EDASI GENEETILISELT
võime tegu hinnata: 1) kategooriline imperatiiv kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga. Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem? Usun, et võtmeks on suhtumine inimesesse. Ükski
suunati nagu suhtlema teistega. Ei sallinud nooremaid, kuna nende mõttemaailm oli lapsik. Mulle meeldisid täiskasvanud, ka siiani on see nii. Aga kuna olen siiski üsna salliv kõigi vastu, siis kui mulle miski ei meeldi, siis ma ei torma kohe sõimama ja räuskama, et vot mulle see ja see ei meeldi. Ma olen vait ja teen järeleandmisi. Ma olen küll väga otsekohene, aga eetilisus vahel ei luba teatud olukordades nii öelda, et see äeldu teist haavaks. Ma ei suru enda väärtuseid kellelegi peale. Ollakse selline nagu ollakse, see pole minu asi ega minu muuta. N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg 2 KESKMINE LAPSEIGA 7-12 a Kooli läksin ma seitsmeselt ja sain kohe ka 8a. Kuue aastaselt taheti juba mind kooli panna, aga mulle endale see aeg ei sobinud. Ma ei tahtnud ise koolis käia nii noorelt.
Strateegia muutmine Ühinemised: uued turud või laienemine Kavandamine ja paindlikkus: mittetakerdumine reeglitesse Keskkonna mõjutamine 10 Eetiline ja sotsiaalne vastutus Seadused, eetika ja vaba tahe Eetika: üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Milline tegu on/ei ole eetiline? Isiksuse mõju otsustele (kasvatus) Firma poliitika mõju ostustele (konformsus) Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused) 11 12 Eetilisus väljendub... Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid Kas on seadusega lubatud..? Kas otsus on tasakaalus? Kuidas otsus mind tundma paneb? 13 Sotsiaalne vastutus Võimu õige kasutamine Ootustele vastamine. Dialoog Sotsiaalne kulu ja kasu Kliendid (riik) kannavad ka kulusid Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega 14 Mis on kultuur? 1
Kirjanik elu oli raske abielu läks lõhki ja ainuke naine, keda ta armastanud oli suri. Pettumused ja kaotusevalu, millest sai alguse allakäik , andis lükke mehe mõttemaailmale, et kõik naised on lihtsalt seksuaalobjektid, kes pole armastamist väärt. Kuid elutõde on see, et olles talunud eluraskusi ja hoidnud kogu seda koormust enda õlgadel muutis mehe nõrgaks ning juhtus see, mis juhtub paljudel kordadel ellu võetakse vastu alkohol, lõdvad kombed. Kaovad eetilisus ja moraalitunnetused. Irooniliseks võib pidada seda, et kõige selle juures soovitakse ainult õnnelikust, rahulolu ja armatust. Võid tahta olla õnnelik, kuid tänu oma tegudele ja mõtlemisele lõpetad lõpuks ikka üksinduses, seltsiks vaid hägused mälestused headest aegadest. ,,Ma olen viiskümmend aastat vana ja polnud neli aastat ühegi naisega maganud. Mul polnudki tuttavaid naisi. Tänaval või ükskõik kus ma naisi vahtisin küll, aga ma vahtisin neid
1) kategooriline imperatiiv - kas me saame antud tegu laiendada kõigile 2) "moraalse agendi" printsiip - iga inimene on ise väärtus. Keegi ei või kedagi oma huvides ära kasutada. Selleks, et tegu oleks hea, peab see olema tehtud mitte ainult vastavuses kategoorilise imperatiiviga, vaid sellepärast, et halb tegu on meile vastumeelt. Kaasinimesi ei tohi kohelda kui vahendeid. Eetilisus avaldub eelkõige selles, kuidas me suhtume teistesse inimestesse. Eetilisus ei ole algselt, otseselt nähtav kasutoov tegevus. Eetilisusest sugeneb kasu pikema aja jooksul. Esialgu võib see tähendada pigem lugupidamist, usaldusväärsust, austust ja rahulolu iseendaga. Mida peaks tegema Eesti ettevõtja, et olla eetilisem? Usun, et võtmeks on suhtumine inimesesse. Ükski inimene ei tohi olla teistele vahendiks, iga inimene on eesmärk iseeneses
... Jumal, jumal küll!" · ,,Mis inimene on, kui ülim hüve on söök ja uni tal? Vaid loom, mis muud. Kes nii meid lõi, et meie avar pilk näeb edasi ja tagasi, ei andnud me võimeid ja me jumalikku mõistust ju selleks, et need pehkiks tarbetult!" Klassikaline tragöödia "Oidipus" "Hamlet" Kangelane, eriline inimene Oidipus Hamlet Kangelase eetilisus Soovis kõigile head, Kas tappa kuningas Cladius põgeneda saatuse eest Traagiline situatsioon Oidipuse isa tapmine, Hamleti isa tapmine (õnnetus, kuhu tegelane abiellumine oma emaga satub) Positiivse lahenduseta Ema saatuse eest Kuningas Cladius saab tõe olukord põgenemine teada
Anda võimalus tegutsemiseks, suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Koolitusprotsessi etapid Koolitusprotsessi kavandamine Täiskasvanute õpetajale on oluline eesmärgiteadlikkus, situatsiooni teadlikkus, meetoditeadlikkus, eetilisus. Oluline on õpetaja pidev õppimine, kriitilise ja süsteemse mõtlemise arendamine, enesehindamine aj reflektsioon, õpetamistegevuse sisu teadvustamine ja analüüs, realistlik orientatsioon ja eesmärkide olemasolu. Oluline: Õppimises domineerib uute tähenduste otsimine. Õppimine eeldab uute tähenduste otsimist, mille põhjal täiskasvanu kinnitab või loob uusi tähendusi. Oluline on õpitu reflekteerimine
Nt: poliitika, reklaam, teise riigi turule minek. Väljamüügi hind sõltub organisatsiooni kuludest.) Tootjad, kes omavad oma jaekauplusi turul: Marat, Suva sokid Eetiline ja sotsiaalne vastutus: Seadused, eetika, vaba tahe Eetika: üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. (mida peetakse heaks, halvaks?) Isiksuse mõju otsustele. Tuleneb kasvatusest. Firma poliitika mõju otsustele (konformsus) Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused) Eetilisus väljendub... -- Kuidas organisatsioon kohtleb töötajaid? Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni? Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid? Kas on seadusega lubatud..? Kas otsus on tasakaalus? Kuidas otsus mind tundma paneb? Sotsiaalne vastutus Võimu õige kasutamine Ootustele vastamine. Dialoog Sotsiaalne kulu ja kasu Kliendid (riik) kannavad ka kulusid
teha ja hoolitseda enda kutsealase täiendamise eest sõltuvad palju õppetöösse ja haridusse paigutatud ressurssidest. Seega on õpetajal õigus nõuda enda pingutustele tunnustust töötingimuste ja staatuse näol./ Pilli, E. (2004)./ Õpetaja täidab olulist rolli kodanikuühiskonna kujunemisel ning on teadlik ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja suundumustest. Õpetaja tegutseb koostöös kodu, kooli ja ühiskonnaga. Õpetaja professionaalsus ja eetilisus, pühendumus ja südametunnistus panevad aluse ühiskonnas õnneliku inimese ja väärika põlvkonna kujunemisele. Õpetaja on rahvuskultuuri ja identiteedi hoidja ning kandja Õpetaja kutse-eetika tähtsusest ja selle kajastamise vajalikkusel ning sellekohase näitliku osa väljatoomisel käesolevas referaadis lähtusin aineõpetaja vajadusest osata 8
2) Liidri omadused ja tunnused (Daft, 1998, 66) Füüsilised omadused Isiksuse omadused Sotsiaalsed tunnused · aktiivsus · erksus (alertness) · koostöö ja · energia · originaalsus, loovus poolehoid (ability · isiksuse terviklikkus, to enlist eetilisus cooperation) · eneseusaldus · koostöövõime · populaarsus, prestiiz · isiksustevahelised oskused Sotsiaalne taust
Juhiks saamist ei tohi võtta kui tasu. Juht peaks teenima oma meeskonda, sest selle suhtumisega kahanevad paljud riskid, nagu 11 näiteks võimu kuritarvitamine ja käsutamine. Juht ei tohi piirata inimeste õigusi ja vabadusi, vaid hoopis peab looma vaba ja loovat mõtlemist toetava keskkonda. Muidu töö muutub liiga pingeliseks ja väga stressiliseks (Politsei- ja piirivalveamet ... 2011). Eetilisus annab kindlasti efektiivsusele kaasa. Juht peab efektiivsuse küsimustes olema professionaalne. Ta peab leidma, läbi mõtlema ja kontrollima kõik võimalikud variandid. Isegi rasketel aegadel organisatsioon ei tohi kaotada oma hinge. Ta võib kaotada oma teenuseid, kuid mitte hinge. Sellel perioodil on kõige lihtsam teha ebamoraalseid otsuseid, kuid see on just juhi katsumus seda vältida (Politsei- ja piirivalveamet ... 2011).
Ning juhtimine on spetsiifiliseks tööriistaks, funktsiooniks ja instrumendiks, mis võimaldab institutsioonidel tulemusi saavutada. (Drucker, F. P. 2003, lk. 51 ) 10 3. JUHTIMINE 21. SAJANDIL Patrick Dixon (19) kujutas tulevikuühiskonna omadusi veereva täringu kuuel tahul. Need on kiirus, linnastumine, hõimluse rõhutamine, universaalsus, radikaalsus ja eetilisus. Vapustavaid muutusi ennustas Eestis tegevjuhtide konverensil esinenud Charles handy (1996). Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisatsioonides (Kreitner 1998). (Alas, R. 2004, lk.17) Need on: 1. virtuaalne organisatsioon 2. ajutine personal 3. teadmistega töötajate valitsemine 4. õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine 5. töötajate erinevuste kasv 6
Millegipärast arvan, et siinpuhul kehtib pigem teises lõigus esitatud mõte, et süües kasvab isu. Millegi saavutamine paneb hoopis rohkemat tahtma. Kuivõrd meie isiklikud saavutused on seotud õnnega, sõltub igast üksikindiviidist endast ega pruugi kõigi kohta kehtida. Kokkuvõtteks on essees küll käsitletud üsna olulist teemat, nagu inimese eesmärgid, saavutused, väärtushinnangud ja eetilisus, ning tehtud seda üsna põhjalikult, kuid seos kirjatüki pealkirjaga jääb lünklikuks. Ühtlasi oleksin lugejana tahtnud näha rohkem näiteid autori väidete toetuseks. See aitaks võib-olla teksti terviklikkuse puudumist vähendada. Üsna häirivad ka poolikud või hoopis pikad ja kohmakad laused, mille kirjavahemärkide panemisega on eksitud. See aga jätab lugejale kiirustades kirjutatud töö mulje. Pealkirjas
VT SLAIDILT HALDUSE KURJUS: · Mida peavad Adams ja Baflour silmas halduse kurjuse all? o Näited: Holokaust, Otsuse teeb juhtivametnik, aga täide viivad selle alamad ametnikud,. o Moraali küsimus võib tulla seaduste puhul esile. Näiteks ka samasooliste abielud. Eetilised tõekspidamised sõltuvad ka sellest, mida ühiskond õigeks peab. Seaduste eetilisus: kust läheb piir, näiteks piinamisega? Usa määratles piinamise sellisena: kui ei jää füüsilisi märke piinamisest, siis on tegu ebamugavustundega...ntks Waterboarding. · Millised bürokraatia tunnused aitavad sellele kaasa? Käsuahel; halduskuruse alla läheb ka see, kui ametnikud jooksutavad tavainimesi ühest ametiasutusest teise, mingi probleemide korral). Kurjuse mittenimetamine, otsitakse sünonüüme
annaabi.ee 
