Tallinna
Järveotsa Gümnaasium
TALLINNA
JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE
JUHENDKoostanud :
Chris-Evelin Luik
Tallinn
2009
SisukordSISSEJUHATUS 2
1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD 4
2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID 6
3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD
SISULISED NÕUDED 7
4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD
EETILISED NÕUDED 8
5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID 9
5.1.Teema valik 10
5.2.Kirjandusega
tutvumine 10
5.3.Kava koostamine 10
5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks 11
5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs 11
5.6.Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine 12
5.7.
Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine
loogiliseks tervikuks 12
5.8.Uurimistöö viimistlus 13
6.UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 14
6.1.
Tiitelleht 14
6.2.Sisukord 15
6.3.Sissejuhatus 15
6.4.Töö põhiosa 16
6.5.Kokkuvõte 17
6.6.Kasutatud lühendite
loetelu 17
6.7.Kasutatud kirjandus 18
6.8.Lisad 18
7.UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE 19
7.1.Üldnõuded uurimistöö
vormistamisel 19
7.2.Uurimistöö
keeleline vormistus 20
7.3.
Viitamine 20
7.4.
Tabelite ja
jooniste vormistamine 23
7.5.Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine 24
8.ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU TEGEVUSE AJAL 28
9.UURIMISTÖÖ
RETSENSEERIMINE 30
10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE 32
KASUTATUD KIRJANDUS 34
LISA 2.
Tiitellehe pööre 36
LISA 3.
Juhendaja annotatsioon 37
LISA 4.
Arvutil vormistamise õpetus 38
SISSEJUHATUS
Uurimisöö
kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või
ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda,
näha ja luua
seoseid . Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle
esitatavatele nõuetele. Need nõuded on küll suures plaanis
universaalsed , kuid teatud nüansid on õppe- ja teadusasutuseti
erinevad. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis (TJG) valmivad
uurimistööd peavad vastama käesolevas juhendis välja toodud
nõuetele.
Juhendi
koostamisel on kasutatud Merlecons ja Ko õpimappi „Õpilaste
uurimistööde juhendamine ja kaitsmine“ (Tallinn, 2008),
Tallinna Saksa Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhendit
(Tallinn, 2007); Gustav
Adolfi Gümnaasiumi õpilase uurimistöö
koostamise ja hindamise juhendit (Tallinn, 2003); Hugo Treffneri
Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde koostamise juhendit (Tartu,
2008); Saaremaa Ühisgümnaasiumi uurimistööde koostamise ja
vormistamise juhend (Kuressaare, 2001); M. Vija,
Kadri Sõrmuse ja
Irene Artma raamatut „Uurimistöö kirjutajale“ (Tartu, 2008).
Tööindu,
avastamisrõõmu ja sisukaid uurimistöid!
MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD
Selleks,
et uurimistööd konkreetsemalt tutvustama hakata ja samm- sammult uurimistöö etappe kirjeldada, peab teadma mõningaid teadustöödega
seotud mõisteid.
UURIMISTÖÖ
– õpilase valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal
iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva metoodilise
juhendi nõuetele. Uurimistöö toetub mitmele algallikale ja
sisaldab autori enda panust. Õpilase uurimistöö põhieesmärkideks
on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja
analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine.
Uurimistöö sisaldab uurimusliku protsessi konkreetset tulemus-
kirjalikku aruanne sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning
millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus
jõudis.
PROBLEEM
– lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne.
Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele
ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning
leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused.
HÜPOTEES
– oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on
esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber
lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel
juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on
võimatu. (Näiteks väidab õpilane, et TJG gümnasistidest ei söö
hommikust vähemalt pooled. Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust
või lükatakse ümber, tulebki läbi viia uurimus gümnasistide
seas.)
JUHENDAJA
– on TJG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd
koostada. Ta on õpilase innustaja ja tugisammas , kuid samas ka töö
õiglane kritiseerija. Juhendaja ei ole uurimistöö autor, vaid
suunab ja juhib õpilast sisuliselt täiusliku töö poole. Töö
andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse eest vastutab õpilane. Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja.
Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent .
Juhendamisest räägib kaheksas peatükk.
RETSENSENT
– uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda
hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine
spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent
koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja
sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas
peatükk.
PLAGIAAT
ehk LOOMEVARGUS – kellegi teise mõtete, ideede või andmete
esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt
peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane
oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele.
Uurimistöö
koostamisel leiad abi:
Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks)
Raamatukogude
elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee
Hirsjärvi,
S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007). Uuri
ja kirjuta.
Tallinn: Medicina .
Ehala,
M. (2000). Kirjutamise kunst .
Tekstiõpetuse õpik. Künnimees.
Roomets,
S. (2006). Üliõpilastööd
ja nende vormistamine arvutil.
Tallinn.
Vija,
M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö
kirjutajale.
Tartu.
UURIMISTÖÖ EESMÄRGID
Uurimusliku
töö eest võib saada üleminekueksami hinde X ja XI klassi
lõpetamisel või eksamihinde gümnaasiumi lõpetamisel. Uurimuslikke
töid saadetakse olümpiaadidele ja võistlustele. Teadusliku töö
koostamine gümnaasiumis on oluline õpioskus, mis valmistab õpilase
ette tulevasteks teaduslikeks töödeks. Uurimistöö eesmärgiks on:
- anda õpilasele kogemusi teaduslikuks tööks – kuidas koguda erialast teaduskirjandust ja andmeid ning neid töödelda. Kuidas seostada teooria uurimusliku osaga;
- anda õpilasele võimalus uurida põhjalikumalt mõnd probleemi või ainevaldkonda;
- suurendada õpilase oskust iseseisvalt mõelda, luua seoseid, teha järeldusi ja kokkuvõtteid; julgust avaldada oma arvamust ja võtta vastu otsuseid;
- arendada õpilase koostöö- ja ajaplaneerimisoskust;
- korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
- teadustöö korrektse vormistusoskuse omandamine;
- suurendada õpilase avaliku esinemise kogemust uurimistöö kaitsmise kaudu.
UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED
Teadustöödele,
sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid:
- uudsus ja aktuaalsus (kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud);
- objektiivsus (autor on erapooletu ; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata);
- tõestatavus (kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele)
- tulemuste kontrollitavus (arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid leiab vajaduse korral algallikast);
- täpsus (kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt);
- süsteemsus (teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks);
- selgus (töö peab olema struktureeritud nii, et see oleks üheselt aru saadav; kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida; põhimõte nii lihtsalt kui võimalik; sõnadevalik täpne ja üheselt mõistetav);
- kriitilisus (olemasolevaid seisukohti tuleb vaadelda kriitiliselt; allikakriitika);
- selektiivsus (vali valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete ja meetodite seast sellised, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni).
UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED
Teaduslikus
uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust eetikanõuetele:
- lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse.
- kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju (sh füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset).
- uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil.
- uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud.
- uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.
UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID
Igasugune
kirjutamine koosneb mitmest etapist. Ka uurimistöö kirjutamine on
protsess, mis koosneb erinevatest etappidest.
etapp: õpilane valib õpetajate poolt koostatud teemapangast endale huvipakkuva teema ja võtab ühendust vastava teema välja pakkunud õpetajaga (ehk juhendajaga). Kui õpilasel on endal uurimisvaldkond ja teema, mis teda huvitaks, siis leiab ta ise sobiva õpetaja, kes võiks tööd juhendada. (Detsember).
etapp: õpilane tutvub juhendaja soovitatud ja enda poolt leitud vastavasisulise kirjandusega antud teema kohta ning koostab referaadi, kirjeldades teiste tehtut. (Jaanuar–veebruar).
etapp: koos juhendajaga sõnastatakse probleem ehk uurimisülesanne, mida hakatakse lahendama . (Veebruar–märts).
etapp: koos juhendajaga kavandatakse uurimus ja koostatakse töö kava (plaan), ka ajakava .
etapp: õpilane viib läbi uurimuse, vaatluse, andmete kogumise jne.
etapp: õpilane analüüsib saadud tulemusi ja vormistab need uurimistööks. Õpilane kirjutab kokkuvõtte uuringust ning esitab järeldused. (Aprill).
etapp: õpilane seostab teoreetilise osa ja uuringu tulemused. (Aprill).
etapp: töö vormistamine ja n-ö viimase lihvi andmine. Töö esitamine kaitsmiskomisjonile. (Mai).
etapp: õpilane valmistab koos juhendajaga ette uurimistöö kaitsekõne.
etapp: retsensiooniga tutvumine, uurimistöö kaitsmine. (Mai lõpp).
Uurimistöö
valmib tõrgeteta ainult siis, kui peetakse kinni kokkulepetest ja
ajakavast ning õpilane teeb juhendajaga aktiivselt koostööd
(vastupidi loomulikult ka).
Teema valik
Uurimistöö
teema ei ole referatiivne , vaid teema peab eeldama uurimisprobleemi
või hüpoteesi. Kindlasti peab uurimisteema pakkuma huvi õpilasele
endale ning vastama ka tema võimetele. Samuti tuleb teema valikul hinnata selle lahendatavust. Õpilasuurimistöö puhul on soovitav keskenduda pigem kitsamale ja konkreetsemale teemale . Teema valikul
püstitatakse ka töö esialgsed eesmärgid ning uurimisküsimused.
Nii mõeldakse läbi, kuhu üldjoontes tahetakse jõuda. Soovitatav
on valida teema, mida lugedes hakkab kohe mõte liikuma ja
vaimusilmas on näha, kuidas sellist teemat uurima hakata. Arvesse
võiks võtta ka antud teema edasise uurimise võimalusi.
Kirjandusega tutvumine
Teemakohase
kirjandusega tutvumine on oluline, kuna ainult nii on õpilasel
võimalik endale selgeks teha töö teoreetiline taust. Kirjandusega
tutvumist tuleks alustada mõne hea õpikutekstiga. Edasi otsida
raamatuid raamatukogude andmebaasidest märksõnade kaudu. Samuti
kasutada interneti otsingumootoreid (ära unusta allikakriitikat).
Hea nipp on vaadata läbi töötatud allika kasutatud kirjanduse
nimekirja – sealt saab samuti väärt vihjeid teistele raamatutele.
Oluline on otsida varasemaid sama valdkonna uurimusi ja tutvuda nende
tulemustega.
Kirjanduse
leidmisel abistab õpilast kindlasti juhendaja. Siinkohal kehtib
reegel, et liiga vähe kirjandust uurida on patt, liiga palju kulutab
aga asjatult aega. Uurimistöö raames kirjandust lugedes on mahust
hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest
ning materjali paigutamine enda töö konteksti. Soovitav on teha
endale kirjandusest viidetega väljakirjutisi, vastasel juhul võib
hiljem olla raske loetus orienteeruda.
*
TJG uurimistöös peaks olema vähemalt 4 allikat (neist mitte rohkem
kui pooled internetiallikad).
Kava koostamine
Teema
valiku ja kirjanduse alusel püstitatakse tööle eesmärgid ja
sõnastatakse uurimisküsimus ning mõeldakse uurimistöö
hüpotees(id).
Kirjanduse
analüüsi, töö eesmärkide ja uurimisküsimuste alusel koostatakse
töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide
pealkirjad ja esialgne järjestus. Oluline on, et kava oleks
terviklik, selge ja loogiline, ning töö ülesehitus oleks allutatud
töö eesmärkidele.
Andmete kogumine uurimuse jaoks
Uurimistöö
käigus kogutakse materjali töö hüpoteeside kontrollimiseks.
Teoreetilise materjali allikaks on kirjandus. Empiiriliseks
materjaliks on uurimisküsimusest lähtuvad andmed. Viimaste
kogumiseks kasutatakse vastavalt vajadusele andmekogumismeetodeid,
näiteks vaatlust, küsitlust, eksperimenti, intervjuud või
dokumentide analüüsi.
Materjali
kogumine ning kasutatavate meetodite valik sõltub uurimisküsimusest
ja uurimisteemast. Oluline on materjali kogumise protseduuri
korrektsus. Siinkohal tuleb õpilasel kindlasti nõu pidada
juhendajaga ning materjalide kogumise protseduur väga põhjalikult
läbi mõelda.
Uurimistöö
materjali kogumise etapi võtmesõna on planeerimine . Materjali
kogumist ette valmistades tuleb jälgida, et kogutava materjaliga saaks vastata püstitatud uurimisküsimustele. Liigse materjali
kogumist tuleks samas töömahu tõttu vältida. Andmestik on piisav
siis, kui autor saab selle põhjal midagi väita ja järeldada.
Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs
Kogutud
materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel
analüüsida. Meetodid, mida kasutatakse, sõltuvad uuritavast
küsimusest ning valdkonnast laiemalt. Juhendaja aitab leida sobivaid meetodeid .
Materjali
analüüsi juures on viimane aeg alustada töö reaalse
kirjutamisega. Vastasel juhul viiakse analüüsides läbi hulk
protseduure, mis hiljem osutuvad ebavajalikeks. Kirjutamise aluseks
võetakse töö esialgne kava, mida vastavalt vajadusele muudetakse.
Kindel kava on kirjutamisel äärmiselt vajalik, vastasel juhul
võidakse kirjutama jäädagi.
Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine
Uurimistulemuste
tõlgendamine ja üldistamine tähendab kogutud andmete ja nende
analüüsitulemuste lahtimõtestamist laiemas kontekstis. Õpilane
tõlgendab kogutud andmeid ja arutleb nende põhjal, mida saadud
tulemused näitavad või tähendavad. Tulemusi saab esitada tabelite
ja skeemidena, kuid nendes sisalduvad andmed (arvud, protsendid jms)
tuleb kindlasti tekstis lahti kirjutada. Uurimistulemuste
tõlgendamise käigus peaks saama vastused järgmistele küsimustele:
1.
Mida saadud tulemused tegelikult näitavad? Näiteks tulemus, et
poiste keskmine hinne füüsikas on oluliselt kõrgem tüdrukute
omast, näitab, et poiste õpitulemused füüsikas on tüdrukute
omadest paremad.
2.
Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Oma uurimistöö
esimeseks kriitikuks peab olema õpilane ise! Eelkõige mõjutab
usaldusväärsust materjali kogumise ja analüüsimise korrektsus ja
põhjalikkus.
3.
Kas hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte?
4.
Milline on saadud tulemuste seos ja vastuolu varasemate uurimustega?
Siinkohal on vaja orienteeruda sarnase teemaga tegelevates
varasemates uurimistöödes. Vastuolusid võiks seejuures proovida
põhjendada.
5.
Milles seisneb saadud tulemuste uudsus? Sellega näidatakse, miks
just see töö suure teaduse kontekstis vajalik on. Rakendusliku
suunitlusega tööde puhul tuleks siin näidata, kui kasulikud on
tulemused praktikas.
6.
Millised on töö peamised järeldused? Järeldusi tehes võib saadud
tulemuste põhjal välja pakkuda ka võimalusi teema edasiseks
uurimiseks.
Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks
Õpilane
ühendab esialgse referaadi ja läbiviidud uuringu tulemused
loogiliseks tervikuks. Ära unusta, et kõik peatükis ja alapeatükid
peavad lõppema peatükis olnud sisu paarilauselise lühikokkuvõttega.
Valmib korrektne töö sisukord. Õpilane kirjutab tööle lõpliku
sissejuhatuse ja kokkuvõtte.
Uurimistöö viimistlus
Uurimistöö
peab vastama talle esitatud nõuetele. TJG-s kaitstavad uurimistööd
peavad vastama käesolevale juhendile.
Uurimistööd
kirjutades on kaval meeles pidada, et seda kirjutatakse lugejale.
Seega peab kirja pandu olema mõistetav ka inimesele, kes küll
tunneb valdkonda, kuid ei ole kursis konkreetse uurimisküsimusega.
Kõik kasutatud alustekstid peavad töö autori enda mõtetest
selgelt eristuma (vt viitamine peatükk 7.3.).
Kui
töö on valminud, tuleb see kindlasti läbi lugeda. Soovitavalt
paari päeva pärast. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on
kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul.
Kaitsekõne
vt peatükk 10; retsensioon vt peatükk 9.
UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS
Uurimistöö
koosneb kindlatest osadest, kusjuures nende järgnevus on oluline.
Mingil määral on uurimistöö ülesehituses ainespetsiifilisi
iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga.
TJG-s
koosneb õpilasuurimus järgmistest osadest:
Tiitelleht
Sisukord
Sissejuhatus
Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)
Teoreetiline taust
Uurimuslik osa
Teooria ja praktika võrdlus ning seostamine
Kokkuvõte
Kasutatud lühendite loetelu (vajadusel)
Kasutatud kirjandus
Lisad (vajadusel)
Tiitelleht
Tiitelleht
on töö esimene lehekülg. Tiitellehel peavad olema välja toodud
õppeasutuse nimi; koostaja ees- ja perekonnanimi ; töö pealkiri;
töö iseloom – uurimistöö; juhendaja ees- ja perekonnanimi ning
amet või teaduslik kraad ; töö valmimise koht ja aasta. Punkti
tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda.
Vormistatakse Times New Roman
(TNR) kirjas suurusega 12, reavahe 2,0.
Tiitellehe ülaservas keskel kooli täielik nimi.
9 rida allpool keskel töö koostaja nimi ja selle alla järgmisele reale klass.
Üks rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 14).
Üks rida allpool keskel töö ainevaldkond (uurimistöö).
Kolm rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet.
Viimane rida keskel töö valmimiskoht ja aastaarv.
Tiitellehe
pöördel on välja toodud kaitsmisele lubamise kuupäev, kaitsmise
kuupäev, retsensendi nimi. Õpilase ja juhendaja allkiri autoriõiguse seaduse täitmise kohta. Õpilase ja kooli autoriõigust kinnitav märge.
Tiitellehe
näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1, tiitellehe pöörde
näidis lisas 2.
Sisukord
Sisukord
(vt lk 2) hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke
pealkirju koos leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud
liigendusele. Sissejuhatus,
kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu
peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga.
Sisukorda
on kaval lasta koostada tekstitöötlusprogrammil. Selleks, et vastav
programm sisukorra looks, peavad pealkirjad (TNR, kirja suurus 16,
paks) ja alapealkirjad (TNR, kirja suurus 14/13, paks) olema
märgistatud pealkirjadena. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4.
Sissejuhatus
Sissejuhatusel
on järgmised peamised ülesanded:
Teema valiku põhjendamine. Põhjenduse parimaks viisiks on sisuline argumentatsioon, mitte kellegi kolmanda arvamusele apelleerimine (õpetaja pakkus sellise teema välja ja arvas , et see on huvitav).
Töö eesmärgi sõnastamine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud.
Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine.
Töö ülesehituse selgitamine .
Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. Varasemad uuringute mainimine, mis antud valdkonnas tehtud.
Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista.
Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete
esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute
või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö
kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda
püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega;
üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive .
Heaks
tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine
sissejuhatuses.
Sissejuhatust
peatükina ei nummerdata. Pikkus ca 1–2 A4.
Töö põhiosa
Uurimistöö
põhiosa algab uuelt lehelt ja on töö kõike mahukam ning
väärtuslikum osa ja see on soovitav üles ehitada kolmeosalisena:
mida teised on teinud (referaat) – hõlmab probleemi käsitlust, uurimisala või uuritava objekti kirjeldust vms. kirjanduse põhjal. Tekstis peavad olema korralikud viited kõigile kasutatud allikatele.
mida mina tegin (uurimus) – peatükk peab sisaldama uuritava objekti, mudeli või katseseadme ja kasutatud uurimis meetodite kirjeldust. Eksperimentaalsete tööde korral tuleb esitada ka katseseadmete ja andmetöötlusmeetodite täpne kirjeldus ning andmete usaldusväärsuse hinnang. Materjali ja metoodika peatükk on mõistlik jaotada alapeatükkideks, nt: uurimisobjekti(de) iseloomustus; uurimisala; välitööd; laboratoorsed tööd; andmetöötlus.
minu ja teiste tehtu võrdlus (uurimuse kokkuvõte ja järeldused; teooria ja praktika võrdlus) – tulemused esitatakse koos tõlgendusega. See tähendab, et alapeatükkide kaupa tuuakse välja materjali analüüsist tulenevad konkreetsed tulemused ning seejärel kõrvutatakse neid varem kirjanduses esitatud andmete või seisukohtadega. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Tulemuste osa lõpeb tööst tehtud järelduste väljatoomisega.
Töö
põhiosa liigendatakse teemast ja analüüsitud materjalist
tulenevalt sobivateks peatükkideks ning alapeatükkideks. Tuleb
jälgida, et iga lõik oleks sisuline tervik ja et ei esineks
lühikesi, paarist lõigust koosnevaid peatükke. Peatükid algavad
uuelt lehelt. Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte
siduda. Kui kasutatakse alapeatükke, siis peab neid olema vähemalt
kaks. Ei ole hea tava kasutada pikemaid kui kolmeosalisis
alapealkirja jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud).
Võiks
mahtuda 15-le leheküljele.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes
esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud probleemi (hea
kokkuvõte võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes ikkagi aru
saada, mida töös on käsitletud).
Kokkuvõtte
peamisteks ülesanneteks on:
- lühidalt esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud , ettepanekud jne;
- välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid.
Kokkuvõttes
ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi
küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud.
Kokkuvõte
ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline
kokkutõstmine.
Kokkuvõttes
ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt
pärinevaid seisukohti ja järeldusi.
Kokkuvõte
algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata, pikkus ei ole
rohkem kui 2 A4-ja.
Kasutatud lühendite loetelu
Lühendite
loetelu lisatakse tööle sel juhul, kui töös on kasutatud üle
kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud
lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Üldlevinud
lühendeid (näiteks lk, a) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata
loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul
kõik töö lugejad teavad (nt USA).
Kui
töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad
esmakordsel kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu
lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama
hakatakse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT).
Kasutatud
lühendite loetelu algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei
nummerdata.
Kasutatud kirjandus
Ühtki uurimust ei ole võimalik kirjutada, kui pole kasutatud mingeid
lisamaterjale, nagu ajalooürikuid, kirju, fotosid , raamatuid,
artikleid, vaatlusandmeid, ankeetküsitluse vastuseid, suulised
mälestusi, intervjuusid jne. Mida rohkem erinevaid materjale töö
käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimus omandab.
Kasutatud
kirjanduses loetletakse töö koostamisel kasutatud ja viidatud
allikad. Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises
järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul reastatakse ühe
autori tööd ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole näidatud,
paigutatakse allikas kirjanduse loetellu tema pealkirja esimese sõna
järgi.
Uurimistöö
vormistamisel on oluline jälgida, et kõik tekstis esinevad viited
oleksid kasutatud kirjanduse loetelus välja toodud. Samuti peaks töö
valmimisel üle vaatama, kas kõiki loetletud allikaid on ikka
lõpptekstis viidatud.
Kasutatud
kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei
nummerdata.
Viitamise
ja kasutatud kirjanduse loetelu vormistamise nõuded on toodud
käesolevas juhendis uurimistöö vormistamise all, vt peatükk 7.3.
ja 7.5.
Lisad
Lisadesse
paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas
esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist ( tabelid ,
joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, luuletused jms).
Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse ning tuuakse välja
sisukorras.
UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE
Uurimistöö
vormistamisel on oluline järgida just selles haridus - või
teadusasutuses, kus tööd kaitsma hakatakse, kehtivaid
vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks TJG-s valmivate
uurimistööde vormistamiseks. Kindlasti on ta sobilik ka teistes
haridusasutustes juhul, kui seal eraldi vormistamisjuhendit ei ole.
Erinevatest õpilaste uurimistööde konkurssidest osa võttes tasub
kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi välja
toodud või mitte.
Üldnõuded uurimistöö vormistamisel
Uurimistöö
esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Kirjatüübiks
on Times
New Roman suurusega
12 punkti. Reavahe on 1,5 punkti (välja arvatud sisukord, loendid,
tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset
reavahet). Taandrida ei kasutata. Tekstilõigu ette jäetakse
täiendav 6 punktine vahe. Tekst paigutatakse paberile rööpselt,
püüdes seejuures vältida põhjendamatuid sõrendusi. Oluliste
mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja ( Bold ),
kursiivkirja (Italic)
kasutakse vaid võõrkeelsetele sõnadele ja väljenditele.
Lehekülje
vasakusse serva jäetakse 3–4 cm, paremasse serva 2 cm ning üla-
ja alaserva 2,5 cm laiune veeris .
Töö
iseseisvad osad (näiteks sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud
kirjandus) alustatakse uuelt leheküljelt. Peatükid algavad uuelt
lehelt. Iga peatüki järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe.
Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt. Iga alapealkirja ees ja
järel on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1., 1.1., 1.2., 2. jne. Sissejuhatust,
kokkuvõtet, kasutatud lühendite, kasutatud kirjanduse loetelu ja
lisasid ei nummerdata. Peatükkide hierarhia ei tohiks olla liiga
keerulise ülesehitusega. Kui juba töö koostajal on hierarhias raske orienteeruda, ei saa keegi teine sellest ammugi aru.
Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Taandridu ei kasutata.
Pealkirjade kirjatüübiks on Times
New Roman,
mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja
13 punkti paksus (Bold)
kirjas.
Kõik
leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele
numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel. Vt arvutil vormistamise juhendit lisas 4.
Pealkirjade
lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud , kus pealkiri
koosneb mitmest lausest. Küsi- ja hüüdlauseid uurimistöödes
reeglina pealkirjades ei kasutata.
Tööd
esitatakse kas köidetult või kiirköitjas.
Uurimistöö keeleline vormistus
Uurimistöö
tuleb vormistada korrektses eesti keeles (abiks sõnaraamatud). Töö
peab moodustama terviku, kus antakse edasi kõik uurimistöö seisukohast vajalik. Uurimistöö vormistatakse kas umbisikulises
vormis (tehti, uuriti ja järeldati), meie-vormis ( tegime , uurisime
ja järeldasime) või mina-vormis (tegin, uurisin ja järeldasin).
Esimene variant on kõige enam ja viimane kõige vähem levinud. Igal
juhul peab vorm olema kogu töös ühtne.
Võõrkeelsest
kirjandusest refereeritud mõiste, mille tähendus ei ole eesti
keeles kõigi jaoks üheselt tuntud, tuleb töös esimest korda
mainides sulgudes kursiivkirjas ka originaalkeeles välja tuua.
Näiteks: Enesetõhusus (self-efficacy)
on tugevalt seotud õpitulemustega.
Võõrkeelsest
kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima
lauseehitust ning püüdma vältida liiga pikki lauseid .
NB!
Erista kriipse - sidekriips ja – kuni kriips .
Viitamine
Kõigile
töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei
ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata.
Mööndus tehakse siin kõigile üldtuntud faktidele, kuid siiski on
parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste
mõtete esitamist enda omade pähe käsitletakse plagiaadina.
Hea
toon näeb ette, et uurimistöös viidatakse teaduslikule või
vähemalt teaduslikkusele pretendeerivale kirjandusele. Uurimistöös
ei viidata ajaviiteajakirjade artiklitele ega populaarteaduslikele
raamatutele, kui see ei ole uurimistöö teema seisukohalt vajalik.
Kõige
lihtsamini saab teaduslikul ja mitteteaduslikul kirjatükil vahet
teha selle järgi, kas tekstis esinevad viited või mitte.
Uurimistöös võiks kasutada allikaid, kus esinevad viited. Erandite
alla käivad viited arhiivimaterjalidele, sõnaraamatutele,
intervjuudele, arvamustele ja teistele originaalallikatele, aga ka eelpool nimetatud mitteteaduslikele tekstidele, kui viimased on osa
uurimistöö teemast (näiteks, kui uuritakse kooliõpilaste
probleemide kajastamist peredele suunatud ajakirjades).
Teistele
autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib uurimistöös
esitada tsitaatidena
või refereeringutena.
Tsitaat on sõnasõnaline väljavõte viidatava kirjatüki tekstist.
Tsitaatidena tuuakse välja eriti ilmekad või huvitavad mõtted või
näited. Tsitaate võib lühendada või katkestada, aga seejuures
tuleb väljajäetav koht kindlasti tähistada (…) märgiga.
Lühendus ei tohi muuta ka originaalteksti mõtet. Tsitaat peab olema
jutumärkides ning lõppema viitega.
Näiteks:
„Ebaturvalises ja raskesti ennustatava tulevikuga ühiskonnas
võivad küll tekkida ühekordsed protestiaktsioonid (…), aga mitte
kodanikeühiskonda, mis oleks võimeline kaitsma turvalisust kui
ühishüve” (Lagerpetz, 2005: 4).
Peamine
viis kirjanduse allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul
võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber.
Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema
selgelt nähtav, kust ühe autori refereering algab ja kus lõpeb.
Näiteks:
Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma
häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Õppimise protsessi asemel
keskenduvad edu saavutamisele suunatud inimesed pigem õppimise
tulemusele (Eppler ja Harju, 1997: 109).
Viitamistehnikaid
on mitmeid. Järgnevalt on välja toodud TJG-s nõutav tehnika.
Oluline on, et kogu
uurimistöös viidataks ühesuguse süsteemi alusel.
Viitamine
toimub teksti sees ja viide pannakse refereeritud lause lõppu. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja
leheküljenumber (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra
tähelepanu koma ja kooloni asukohale!
Näiteks:
Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma
häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes
teistega (Covington, 2000: 23).
Kui
viidataval kirjatükil on rohkem kui kaks autorit, tuuakse esimese
kuue autori perekonnanimed välja ainult esimeses viites. Edaspidi
kasutatakse esimese autori nime ja tähistust jt.
Näiteks:
Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes jt,
2005: 45).
Kui
viidatakse mitmele sama autori samal aastal ilmunud tööle, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks: Covington, 2000a; Covington, 2000b).
Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus.
Kui
refereering on pikem kui üks lause, siis pannakse ka lauselõpu
punkt, sulgudes viide ja punkt.
Näiteks:
Tema tööd ei paku ühtset sotsioloogilist analüüsimudelit. Pigem
sisaldab tema looming operatiivset metakeelt, mis võimaldab eritleda
paljusid inimtegevuse tahke.
(Tamm, 2002: 9–10).
Bourdieu edu võib üritada põhjendada sellega, et kuigi teda
klassifitseeriti kas siis sotsioloogiks või antropoloogiks, oli
temas siiski ka veel olemas filosoof . Need pooled balansseerisid
teineteist – filosoof küsitles sotsioloogi meetodeid, samas kui sotsioloog hoidis filosoofi n-ö maa peal.
(Jenkins, 2002: 16).
Kui
refereering on terve lõigu pikkune , siis pannakse viimase lause
punkt, sulgudes viide ja punkt sulu sisse.
Näiteks:
Kui juba teadus on mehi ja naisi nii vaimselt kui ka füüsiliselt
erinevateks pidanud, siis pole imestada, et tavaelus on soo kohta
käibel väga palju ja erinevaid stereotüüpseid arvamusi .
Soostereotüübid elavad aga omaette elu ja mõjutavad inimeste
käitumist – mida peetakse sobivaks , kohaseks ja õigeks, ning eelistusi – millist ametit ja rolli sobib valida.
(Einpalu, 2001: 14.)
Juhul,
kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta
nime järele sulgudesse.
Näiteks:
Eppleri ja Harju (1997: 109) arvates keskenduvad edu saavutamisele
suunatud inimesed peamiselt õppimise tulemusele. Jänes jt (2005:
45) on öelnud, et demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna
muutustest.
Juhul
kui autorid pole märgitud, tuuakse sulgudes trükise pealkirja
esimesed sõnad.
Näiteks:
Eestis tehtud õpiku-uuringutes antakse tihti õpikuautoritele nõu
ja jagatakse soovitusi ning ettepanekuid , kuidas õpikuid
tasakaalustatumaks muuta, et õpik peegeldaks ühiskonnas valitsevat tegelikkust ( Soorollid õppekirjanduses, 2003: 76). Võõrkeelsete
nimede mugandamine pelgalt kirjapildi poolest pole soovitatav
(Kirjakeele …, 1985: 74).
Kasutatud
kirjanduse loetelu koostatakse sellise viitamissüsteemi puhul
tavaliselt autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras.
Tabelite ja jooniste vormistamine
Tabelid
ja joonised võimaldavad esitada süstematiseeritult ja ülevaatlikult
arvandmeid ning seoseid või illustreerida teksti (vt arvutil
vormistamise juhendit lisas 4).
Iga
tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud
pealkirjaga, mis paiknevad tabeli peal. Tabeli numbreid hakatakse
lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema
võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu
lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema töös
viidatud (vt tabel 1). Tabelis esitatud andmed peavad olema
ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav ka põhiteksti
süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema
nimetused, mis on andmetest eraldatud. Tabeli kujundus peab olema
kogu töös ühtne.
Tabel 1. Uurimuses osalenud
õpilaste jagunemine klassiti ja sooti
2. klass
3. klass
4. klass
5. klass
6. klass
Poisid
45
97
134
89
37
Tüdrukud
49
91
140
91
49
Kokku
94
188
274
180
86
Joonisteks
nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale, nagu
graafikud, diagrammid , skeemid, pildid, fotod, kaardid jne. Joonised
on sarnaselt tabelitele nummerdatud (Joonis 1, Joonis 2 jne) ja
varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis (vt joonis
1). Erinevus on selles, et joonise pealkiri asub joonise all.
Joonis
1. Põhikooli lõpus osaoskuste testi kirjutanud õpilaste arv
Nii
joonised kui tabelid paigutatakse uurimistöös võimalikult lähedale
tekstile, kus neid esmakordselt viidatakse.
Mahukad
tabelid ja joonised, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei
vähenda töö selgust, on mõistlik panna töö lisasse.
Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine
Kasutatud
kirjanduse loetelu uurimistöö lõpus (vt lk 34) hõlmab endas kõiki
töös viidatud allikaid. Materjali, mille autor küll läbi töötas,
kuid mida uurimistöö tekstis ei ole tsiteeritud ega refereeritud,
kirjanduse loetellu ei lisata. Kasutatud kirjandus esitatakse
loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Sama
autori teosed järjestatakse ilmumisaastate järjekorras. Allikad,
millel autorit ei ole, järjestatakse kasutatud kirjanduse loetlus
pealkirja esimese sõna järgi.
Raamatuid
viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal (id) (Ilmumisaasta). Pealkiri.
Ilmumiskoht: Kirjastus. Autorita raamatul alustatakse raamatu
pealkirjast ja kui on toimetaja , siis lisatakse tema nimi pärast
teose pealkirja.
Aarma ,
A., Kalle, E. (2005). Teadustöö
alused.
Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.
Vabakasvatus.
(1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.
Mis
on koolilapsel muret?
Toim. Mehilane, L. (1999). Tartu: Tartu Ülikooli
Psühhiaatriakliinik.
Artiklid
artiklid ajakirjas
Artikli
autor. (Ilmumisaasta). Artikli
pealkiri.
Ajakirja või jätkväljaande nimetus, väljaande number, artikli
leheküljed.
Kukk,
K. (1997). Arvuti
kui haigus.
Arvutimaailm, nr 3, lk 24–25.
artiklid ajalehes
Artikli
autor. Artikli
pealkiri.
– Ajalehe nimetus, ilmumiskuupäev (päev, kuu, aasta) ja
lehekülg(küljed).
Talts,
L. Barbie kui lapse kasvataja.
– Maaleht , 28.06.2008, lk16–17.
Autorita
artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil:
New exam for the doctor of future.
– The New York Times, 15.03.1989, B-10.
Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms),
paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause:
(J.
Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis ). – Postimees , 16.09.2006, lk
2.
artiklid kogumikus
Artikli
autor. (Ilmumisaasta). Artikli
pealkiri.
– Rmt: Väljaande pealkiri ja number. Koostaja või toimetaja.
Ilmumiskoht: kirjastus, leheküljed. Kogumiku nime ette lisada lühend
Rmt:, võõrkeelsel väljaandel In: (sees).
Veinberg,
A. (2000). Välisperioodika
avakogu ja selle kasutamine.
– Rmt: Aastaraamat 1999/ Eesti Akadeemiline Raamatukogu. Tallinn:
Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 11–117.
artiklid teatmeteostes
Artikli
nimetus.
Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, lehekülg
(-küljed).
Eesti.
Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, 1934, lk 521–671.
Õigusaktid
Akti
nimetus.
Vastuvõtmise aeg. Allikas, milles akt on ametlikult avaldatud.
Perekonnaseadus .
(1994). Riigi Teataja I. 75, 1326.
Arhiivimaterjalid
Säiliku
nimetus.
Arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number,
säiliku (s) number.
Jaani
kiriku meetrikaraamat.
Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I–III.
Internetimaterjalidele
võib viidata ainult siis, kui materjalil on välja toodud autor, kui
sama materjali ei ole võimalik usaldusväärsematest allikatest
kätte saada või kui on tegemist uurimisküsimusest lähtuva
materjaliga. Kui te kasutate Internetist loetud allikat, mis on ka
paberväljaandena samal kujul välja antud, tuleks viidata viimasele. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele
kommunikatsioonile ainult tekstis ja seda ei kajastata allikate
loetelus.
Internetimaterjalidele
viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime
initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri.
Allika täielik aadress [vaadatud: materjalide vaatamise kuupäev].
Tiit,
E.-M. (2006). Eesti
rahvastiku põhinäitajad aastail 2005–2006 Euroopa taustal.
www.rahvastikuminister.ee/
upload/ dokumendid /tiit_2006.doc
[vaadatud: 25.09.07].
Talts,
L. Barbie
kui lapse kasvataja.
– Maaleht, 28.06.2008. www.maaleht.ee/talts0098765kki
[vaadatud:
16.08.2009].
Kirjastamata
allikate
viitamise puhul on oluline anda kirjanduse loetelus piisavalt
informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida.
Kirjastamata allikad on uurimis- ja lõputööd, õppematerjalid,
memuaarid, intervjuud, märkmed jms. Kirjastamata allikaid viidatakse
sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist.
Kumari ,
V. (2005). Hindamisvahendite
komplekti koostamine ja katsetamine algklassiõpilaste verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks.
Magistritöö, Tartu Ülikool.
Paju,
J. (2000). Johannes
Paju (sünd 1914) mälestused.
Kirja pandud 10.10.2000 töö autori poolt.
Audio -visuaalsed
allikad
Filmid
Jamnes,
P. (2000). Käitumine
töölevõtu intervjuul .
[ Film ]. AMI.
Holdt,
D. (Producer), & Ehlers, E. (Director). (1997). River
at High Summer : The St.
Lawrence .
[Film].
Kassetid, CD ja DVD
Rebane ,
T. (Režissöör). Jõulujutud.
[ Kassett ]. Tallinn: Eesti Raadio.
Agu,
M. ( Produtsent ). (1997). Kodused
tantsud.
[CD]. Tallinn: Eesti Raadio.
Arvutiprogrammid
Estonia.
(1998). Microsoft Encarta 98 Encyclopedia. [CD ROM]. Microsoft
Corporation.
Intervjuud
Intervjueeritava
nimi. Intervjuu pealkiri.
Intervjueerija nimi, intervjueerimise aeg ja koht. [intervjuu
salvestuse vorm (käsikiri, helisalvestus, videolindistus)].
Eller, Maili . Käina
raamatukogu minevikust.
Eveliis Eller, 21.08.2000, Käina. [Autori üleskirjutis].
Muudel
juhtudel pöördu abi saamiseks juhendaja poole.
ÕPILASTE JUHENDAMINE UURIMUSLIKU TEGEVUSE AJAL
Juhendaja
on TJG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd
koostada; juhendaja juhib uurimistöö kirjutamise protsessi. Ta on
õpilase innustaja ja tugisammas, kuid samas ka töö õiglane
kritiseerija. Juhendaja ei ole uurimistöö autor, vaid suunab ja
juhib õpilast sisuliselt täiusliku töö poole. Töö
andmete ja viidete õigsuse ning vormistuse eest vastutab õpilane.
Juhendaja
ülesanded:
- annab teema ja peab arvestama sellega, et ta oskab antud teemat juhendada, st teab juba teemat andes vähemalt kolme allikat, kust teemakohast teoreetilist taustainfot leida ja mida ka õpilasele soovitada .
- aitab formuleerida töö eesmärgi ja struktuuri;
- aitab koostada uurimistöö programmi ja kalenderplaani;
- annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks;
- konsulteerib õpilast uurimistöö käigus;
- korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja konsultandiga;
- kontrollib töö valmimist osade kaupa;
- suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist; järgib uurimistöö vormistamise nõuetest kinnipidamist;
- otsustab uurimistöö kaitsmisele lubamise;
- otsib tööle retsensendi;
- aitab koostada kaitsekõnet;
- hindab õpilase töö protsessi (annotatsioon, vt lisa 3).
Juhendaja
teeb õpilasega koostööd, suhtub juhendatavasse eelarvamusteta ja
positiivselt, innustab ja julgustab ning annab konstruktiivset
tagasisidet.
Juhendaja
kirjutab õpilase uurimistööle hinnangu ehk annotatsiooni (vt lisa
3). Juhendaja hinnang lähtub põhimõttest, et see on hinnang ka
minu tööle. Seega juhendajal ei ole arukas välja tuua probleeme,
pigem peaks tema huvi olema neid varjata.
Juhendaja hinnangus tuleks esile tuua uurimistöö autori saavutused ja
peamised töö tugevused, hinnang teoreetilisele käsitlusele ja
empiirilisele osale, uurimisproblemaatika aktuaalsusele ja valitud
metoodika otstarbekusele.
Juhendaja
võib lisaks uurimistöö sisulisele osale esitada ka omapoolse
hinnangu õpilase kohta, milles oleks soovitatav viidata õpilase
töösse suhtumisele, tema initsiatiivile, iseseisvale probleemide
lahendamisele, analüüsi ja sünteesi oskusele, kompetentsusele ning
selle kujunemisele uurimistöö kirjutamise käigus antud valdkonnas.
Kui
juhendaja on uurimistöö kaitsmisele lubanud, siis sellega ta
kinnitab, et uurimistöö vastab TJG-s kehtivatele uurimistöö
koostamise ja vormistamise nõuetele ja soovitab lugeda töö edukalt
sooritatuks. Juhendaja pädevusse ei kuulu uurimistöö hindamine.
Kindlasti
peaks juhendaja juhendatava õpilasega ka pärast kaitsmist kohtuma
ja arutama läbi, kuidas kaitsmine läks, mis meeleolus on õpilane
ning tunnustama teda hea sõnaga.
UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE
Retsensent
on uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi
tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine
spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent
koostab uurimistööle retsensiooni, kus avaldab arvamust uurimistöö
sisulise külje kohta, autori saavutuste ja peamiste töös esinevate
puuduste kohta. Retsensent esitab oma arvamuse kaitsmisel.
Retsensiooni
alguses tuleb välja tuua:
- Õpilase nimi ja uurimistöö teema („Retsensioon on esitatud ees- ja perekonnanimi uurimistöö kohta, mis käsitleb teemat uurimistöö teema.“);
- Uurimistöö lühikirjeldus („Uurimistöö koosneb viiest peatükist, sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet. Töö esitab 19 joonist ja 11 tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab 32 nimetust “.)
Retsensioonis
oleks soovitav esile tuua vastused järgmistele küsimustele:
Kas esitatud uurimistöö vastab teemale? Kas uurimistöös käsitletav uurimisproblemaatika on aktuaalne?
Mida loeb retsensent uurimistöö peamisteks väärtusteks (teoreetiliseks, praktiliseks)? Milliseid uudseid ja algupäraseid momente uurimistöö sisaldab? Kas töös esitatud seisukohtadel on praktilist väärtust?
Kas õpilase kogutud materjal on piisavalt läbi töötatud ja analüüsitud? Kas õpilane on toetudes sellele materjalile teinud piisavalt põhjendatud järeldusi?
Kas uurimistöös leidub terminoloogilisi eksimusi või vaieldavusi, millega retsensent ei saa nõustuda?
Kas kasutatud kirjandus on esinduslik ja autoriteetne?
Kas kõik teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed, joonised, tabelid on viidatud?
Kas uurimistöös esitatud kokkuvõte/järeldused tulenevad ülesannete lahendamise tulemusena või on need oletuslikud (st ülesannete lahendamise käigus pole tegelikult antud küsimustega tegeletud)?
Kas uurimistöö vastab retsensendi meelest TJG uurimistöö koostamise ja vormistamise juhendile?
Kui
retsensendil tekib uurimistööd lugedes täpsustamist nõudvaid
küsimusi, siis tuleb need retsensioonis eraldi välja tuua. Näiteks:
Elulookirjelduste uurimine on õpilaste hulgas populaarne (lk 16).
Millisele faktile või millisele allikale tuginedes uurimistöö
autor seda väidab?
Täpsustavaid
küsimusi võiks uurimistöö autorile püstitada mitu (3–5), et
näha, kui ladusalt valdab õpilane uurimistöö teemaga seonduvat
materjali. Küsimused peavad lähtuma uurimistööst ja olema
uuritava teemaga seotud. Küsimused tuuakse retsensiooni lõpus
eraldi välja. Retsensioon lõppeb kokkuvõtva hinnanguga
uurimistööle, milles retsensent soovib lugeda töö edukalt
sooritatuks (ettepanek hindeks) või mitte sooritatuks.
Retsensent
peab saama uurimistöö kaks nädalat enne kaitsmise toimumist ja
retsensioon peab olema kaitsmiskomisjonis vähemalt kaks päeva enne
kaitsmist.
Retsensiooni pikkus võiks olla 1–2 lehekülge ja see esitatakse
trükitult kahes eksemplaris (komisjonile ja õpilasele).
UURIMISTÖÖ KAITSMINE
Kaitsekõnes
tutvustab uurimistöö autor oma tööd kaitsmiskomisjonile, vastab
retsensendi ja kuulajate küsimustele ning saab pärast edukat
kaitsmist teada oma hinde. Uurimistöö autor ei tutvusta end ise,
vaid seda teeb kaitsmiskomisjoni esimees, töö autor kordab üle
vaid uurimistöö teema.
Kaitsmisprotseduur:
Uurimistöö autori pöördumine: „Lugupeetud/austatud uurimistööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad.“
Minu uurimistöö on kirjutatud teemal „…“.
Ülevaade uurimistööst: „Uurimistöö on kirjutatud … lehel. Koosneb … peatükist, sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Sisaldab … joonist ja … tabelit. Kirjanduse loetelus on … nimetust.“
Töö autor esitab kaitsekõne tekst, tuues esile töö eesmärgid, uurimise vajaduse põhjendus ja senitehtu kirjeldus, uurimuse tulemused ja järeldused, uuringu olulisus ja tulemuste võimalik rakendus . Võimalusel illustreeritakse PowerPoint esitlusega.
Kaitsekõne lõpetamine: „Tänan kuulamast.“
Sõna saab retsensent, tema küsimused.
Uurimistöö autori vastused retsensendi küsimustele.
Kui teistel kohalviibijatel on küsimusi, siis vastab töö autor ka neile. Küsimuste esitamist ja vastamist suunab kaitsmiskomisjoni esimees.
Sõna saab juhendaja, kes esitab annotatsiooni.
Kaitsmiskomisjoni esimees annab lõppsõna õiguse uurimistöö autorile.
Uurimistöö autor tänab kaitsmiskomisjoni, retsensenti ja juhendajat. Vajadusel veel kolmandaid isikuid, kes on uurimistöö valmimisele otseselt kaasa aidanud. Samuti võib tänada kuulajaid tähelepanu eest.
Kaitsmiskomisjoni esimees tänab autorit ja kaitsmiskomisjon koguneb n-ö kinniste uste taha, et hinnata uurimistööd.
Kasuta
kaitsmisel ainult korrektset keelt, ole selge ja arusaadav, räägi rahulikult ja ära kasuta pikki, ülekoormatud liitlauseid. Ole veenev ja näita, et sa tunned antud teemavaldkonda hästi.
Retsensendile vastates jää alati viisakaks ja kui retsensendi
kriitika on õigustatud, siis võta see omaks.
Kaitsekõne
ei tohiks olla pikem kui 5–7 minutit.
KASUTATUD
KIRJANDUS
Saaremaa
Ühisgümnaasiumi uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend.
(2001). http://www.syg.edu.ee [vaadatud: 26.08.2009].
Tallinna
Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde koostamise
juhend.
(2003). http://www.gag.ee/index.php?categoryid=43 [vaadatud: 26.08.2009].
Tallinna
Saksa Gümnaasiumi uurimistööde koostamise juhend.
(2007). http://www.saksa.tln.edu.ee/index.php?option=com_content&task=category§ionid=5&id=58&Itemid=137 [vaadatud: 28.08.2009].
Tartu
Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde koostamise
juhend.
(2008). http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTGuurimistoojuhend_191108.pdf [vaadatud: 31.08.2009].
Vija,
M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö
kirjutajale.
Tartu.
Õpilaste
uurimistööde juhendamine ja kaitsmine.
(2008). Merlecons ja Ko õpimapp. Tallinn.
T LISA 1. Tiitellehe näidis
allinna Järveotsa Gümnaasium
Mart
Mägi
10.a
klass
RAHVAPÄRIMUS
ANDRUS KIVIRÄHKI LOOMINGUS
Uurimistöö
Juhendaja:
õpetaja Kati Karu
Tallinn
2010
LISA
2. Tiitellehe pööre
Uurimistöö
on lubatud kaitsmisele 6. mail 2010. aastal Tallinna Järveotsa
Gümnaasiumi uurimistööde kaitsmisnõukogu poolt.
Kaitsmine
toimub 26. mail 2010. aastal kell 10.00 Tallinna Järveotsa
Gümnaasiumi aulas.
Retsensent:
Pille Pilv
Koostasin
käesoleva uurimistöö iseseisvalt. Kõik antud töös esitatud
andmed ja muud faktid on usaldusväärsed ning täpsed.
õpilane
/nimi, allkiri/
Autoriõigus:
Mart Mägi, 2010
Autoriõigus:
Tallinna Järveotsa Gümnaasium, 2010
LISA
3. Juhendaja annotatsioon
Tallinna
Järveotsa Gümnaasiumi õpilane … kirjutas uurimistöö teemal
Iseõppimine,
selle plussid ja miinused.
Uurimistöös
keskendub … põhiliselt eesti- ja inglisekeelsele erialasele
kirjandusele, eesmärgiga välja selgitada iseõppimisele omased jooned, tugevad ja nõrgad küljed ning tulemuslikkust mõjutavad
tegurid.
Uurimistöös
antakse ülevaade iseõppimise erinevatest määratlustest,
rõhutades, et tegemist on protsessiga, kus õppija kontrollib oma
tegevust algusest lõpuni, püstitades ise eesmärgid ja valides vahendid ja viisid, et soovitud tulemuseni jõuda.
Iseõppimist
soodustavatele isiksuslikele omadustele lisaks on käsitletud
mentorite-juhendajate, lapsevanemate ja kooli rolli antud protsessis.
Põhitähelepanu on iseõppimise tugevatel ja nõrkadel külgede, mis
siis vastavalt kas soodustavad või taksitavad õpiprotsessi
toimumist. Analüüsitud on ka iseõppimise kriteeriume, mis määravad
õpilaste suutlikkust iseõppimisega tegeleda.
Uurimistöö tugevaks küljeks on see, et … lükkab ümber teoreetikute
seisukohad iseõppimisest kui täiuslikku õppijat eeldavast
õppimisviisist. … leiab, et iseõppimise plussid ja miinused küll
mõjutavad õppetegevuse käiku, kuid ei määra otseselt õppimise
reaalseid tulemusi. Tulemused sõltuvad paljuski mentor -juhendaja ja
iseõppija koostööst.
Uurimistöö
juhendaja:
Nimi
Tiitel
Kuupäev
LISA
4. Arvutil vormistamise õpetus
Reasamm
ja lõiguvahe
Reasammu
määramiseks tuleb esmalt märgistada tekst, seejärel klikkida hiire parema klahviga ja valida tekkinud menüüst Lõik
(Paragraph).
Vahed
( Spacing ) – täiendav 6 punktine vahe lõikude ees (eesti k punkt –
p, inglise k punkt – pt).
Reasamm
(Line Spacing) – esilehel 2,0 (kahekordne, double), ühekordne
reasamm määra sisukorras, loendites ja tabelites , ülejäänud töös
kasuta 1,5-kordset reasammu.
Pealkirjade laadid
Pealkirjade
laadid tuleb määrata enne sisukorra loomist. Mine hiirega Pealkiri
1
( Heading 1) peale, kliki hiire parema klahviga ja vali menüüst
Muuda
(Modify).
Vorming
Font
Suurtähtkiri (All caps , trükitähed)
Vorming
Lõik (Paragraph)
Reasamm ja täiendav vahe
Pealkiri
1
(Heading 1) – TNR, kirja suurus 16, trükitähed, paks kiri (Bold),
reavahe 1,0, pealkirja järel täiendav 24 punktine vahe.
NB!
Ära unusta, et peatükid algavad uuelt lehelt. Kasuta leheküljepiiri
(Page Break, Ctrl + Enter).
Pealkiri
2
(Heading 2) – TNR, kirja suurus 14, paks kiri (Bold), reavahe 1,0,
alapealkirja ees ja järel täiendav 24 punktine vahe.
Pealkiri
3
(Heading 3) – TNR, kirja suurus 13, paks kiri (Bold), reavahe 1,0,
alapealkirja ees ja järel täiendav 24 punktine vahe.
Laadi määramiseks märgista pealkiri ja klikka sobival laadil.
Sisukord
Vali
menüüst Viited
(References)
Sisukord
(Table of Contents).
Leheküljenumbrid
Vali
menüüst Lisa
( Insert )
Leheküljenumber
(Page Number) (vali stiil, kus number asub lehekülje all ja keskel).
Esilehelt numbri eemaldamiseks vali menüüst Erinev
esileht
( Different First Page).
41
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 41 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
119 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kalletakel93
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid