Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Uurimistööde korraldamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIKS PRAKTILINE TÖÖ ?
  • MIS ON PRAKTILINE TÖÖ ?
  • MILLES ON KOKKU LEPITUD ?
  • Kelle uurimistöö kaitsmine meeldis kõige enam, miks ?
  • Mida kasulikku õppisin tuleviku jaoks oma uurimistöö kursuse läbimiseks ?
  • Kui praktilist tööd ?
  • Millisele probleemile pakub õpilasfirma lahendust ?
  • Mida oleks vaja teha, et sellest firmast saaks jätkusuutlik ettevõte ?
  • Miks kasutada uurimuslikku õpet ?
  • Mis on takistanud uurimusliku õppe kasutamist ?
 
Säutsu twitteris
53






Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis.
Juhendmaterjalid koolidele

sissejuhatus


Maie Soll
Õppekava talitus
Haridus - ja Teadusministeerium
2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami.
Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst , muusika , majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist.
Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja , kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne.
Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud , millega kõik õpilased tuttavad on.
Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama. Kuid teiste kogemustest tasub õppida.
Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et ei saa lootma jääda, et vaid üksikud õpetajad uurimus- ja praktilisi töid juhendama hakkavad, nagu see praegu mõnedes koolides on olnud. Arvestades seda, et nõue kehtib kõigile õpilastele, siis on lootus, et üksikud õpetajad kõigi õpilaste juhendamisega toime tulevad, neile õpetajatele lihtsalt ülejõukäiv. Teiseks võiks ka uurimus- ja praktilised tööd olla seotud õpilaste huvidega , st valitud õppesuunaga ja õppesuunas aineid õpetavad õpetajad saavad seega võimalikeks juhendajateks olla.
See, mida koolis minimaalselt teha oleks vaja, on üldisel tasandil kirjeldatud haridus- ja teadusministri määruses Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord.
Kasulik tugimaterjal on ka määruse seletuskiri . Nende koostamiseks kutsus haridus- ja teadusminister kokku töörühma, kuhu kuulusid lisaks haridusametnikele eelkõige nende koolide esindajad, kus praktilise töö või uurimistöö läbiviimise kogemused on üsna pikaajalised, samuti inimesed, kes on ise sellelaadseid töid juhendanud. Käesolev materjal sisaldab nende tunnustatud praktikute poolt kirja pandud soovitusi , juhendmaterjale, näidiseid.
Kuna tegemist on elektroonselt kättesaadava materjaliga , siis võimaldab see olla ka avatud uute näidete, soovituslike juhendmaterjalide jm osas.
Sisukord
Uurimistöö ja praktiline töö kooli õppeprotsessi osana 5
PRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA 6
Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis 10
Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis. Lisa 1 Tiitellehe vormistamise näidis 14
Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis. Lisa 2 Sisukorra vormistamise näidis 15
Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis. Lisa 3 Kirjanduse nimekirja vormistamine 16
Tallinna Reaalkooli uurimistööde koostamise protsessi juhtimine 17
Keskkooli/gümnaasiumi praktiline lõpueksami töö kunstis või disainis  24
MEEDIA LÕPUTÖÖ EHK MEEDIAPROJEKT LÕPUEKSAMINA LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMIS 26
Õpilasürituse korraldamine kui praktiline töö 28
Õpilasfirma kui praktiline töö 32
Praktilise töö kirjalik kokkuvõte. Õpilasfirma aruanne 34
Ülevaade valdkonnaraamatute artiklitest uurimistöö ja uurimusliku õppe rakendamise kontekstis 37
Uurimistööde temaatikast 41
Nõuanded uurimistöö juhendajale 47
Uurimistöö allikad 51

Uurimistöö ja praktiline töö kooli õppeprotsessi osana


Neeme Katt
Jõgeva Ühisgümnaasium
Õpilasuurimuse või praktilise töö ettevalmistamine, teostamine ja kaitsmine on juhendatud õppeprotsess. Seega tuleb koolis läbi mõelda, kuidas valmistada õpilasi ette uurimistöö või praktilise töö tegemiseks ja läbi viimiseks. Kooli direktor kehtestab õpilasuurimuse ja praktilise töö läbiviimise, juhendamise, esitamise, retsenseerimise , kaitsmise ja hindamise täpsustatud tingimused ja korra. Lisaks peavad olema kehtestatud nõuded nii uurimistöö kui ka praktilise töö kirjalikule vormile: milline peab olema töö struktuur, milliseid vormistusnõudeid arvestada ja kuidas viidata teiste autorite töödele.
Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaks valikkursust, mille eesmärgiks on õpetada uurimistöö tegemist, kuid mis toetavad ka praktilise töö vormistamist ja kaitsmist: õppekava lisa 12 on valikkursuse „Uurimistöö alused“ ainekava ja lisas 4 (loodusainete valdkonnas) on esitatud valikkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös“.
Valikaine „Uurimistöö alused“ annab algteadmised teadusliku uurimistöö olemusest, meetoditest , etappidest, struktuurist, vormistamisest ning kaitsmisest. Ainekava kohaselt koosneb õppetöö auditoorsetest loengutest ja/või e-õppevormidest, mille jooksul käsitletakse eespool nimetatud teemasid . Lisaks kasutatakse individuaalõppevormi, mille vältel õpilane koostab koostöös juhendajaga vabalt valitud ainevaldkonnas uurimistöö, sh uurimistöö annotatsiooni emakeeles ja A-võõrkeeles, ning retsensiooni kaasõpilase uurimistöö kohta. Kooli määrata on kursuse „Uurimistöö alused” auditoorsete tundide arv ja/või veebipõhises õpikeskkonnas antava iseseisva töö maht teoreetiliste algteadmiste omandamiseks. Valikaine on tihedalt lõimunud emakeele, võõrkeele, infotehnoloogia ja uurimistöö teemaga otseselt seotud ainekursustega.
Valikkursus „Arvuti kasutamine uurimistöös” kuulub tinglikult informaatika õppeaine alla, kuid keskendub informaatika põhiküsimustele üsna kitsas kontekstis, mis on piiritletud otseselt gümnaasiumiastmes tehtava uurimistöö vajadustega. Selle kursusega tutvustatakse õpilastele praktiliste tegevuste kaudu meetodeid ning tarkvaravahendeid, mis lihtsustavad uurimisandmete kogumist, töötlemist, analüüsi ja esitlemist. Kursus jaguneb seitsmeks viietunniseks mooduliks , millest viimane on ette nähtud õpetaja juhendamisel toimuvaks iseseisvaks tööks oma lõpparuande kallal. Esimesed kuus moodulit keskenduvad järgmistele teemadele: infootsing ja viitamine , uurimisandmete kogumine, andmetöötluse alused, järeldav statistika, andmetöötlus kvalitatiivse uuringu puhul ja uurimisaruande vormistamine. 2013. a sügiseks peaks valmima kursust toetav õppekomplekt.
Gümnaasiumi riikliku õppekava § 11 (10) kohaselt võib omavahel siduda erinevaid kursusi. Sõltuvalt kohalikest oludest võib pakkuda õpilastele nii mõlemat valikkursust eraldi kui ka põimitult. Näiteks võib kool korraldada uurimistöö alast tegevust õpilase jaoks kahe kursuse mahus nii, et õpilased läbivad ühe kursuse jooksul teoreetilise ettevalmistuse uurimistöö tegemiseks (lõimides omavahel kahte eespool kirjeldatud valikkursust) ning teise kursuse raames koostavad ja kaitsevad koostöös juhendajaga uurimistöö (st teine kursus toimuks auditoorse tegevuseta).

PRAKTILINE TÖÖ GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMINA


Jaanus Kann
Tallinna Nõmme Gümnaasiumi õpetaja
Uue riikliku õppekava (RÕK 2010) järgi on gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslik sooritada 3 riigieksamit, üks nn kooli komplekseksam ja uurimuslik või praktiline töö. Uurimistöö korraldamisest ja läbiviimisest on paljudel koolidel kogemused ning ka enamik õpetajatest on oma haridustee jooksul teadustöö kirjutanud. Problemaatilisem on aga praktilise töö läbiviimine, kuna sellega on seni kokku puutunud peamiselt kutseõppeasutused ning kunsti- ja muusikakoolid.
Käesolev artikkel tutvustab eksamina arvestatava praktilise töö sisu, eesmärke ning võimalikke probleeme selle rakendamisel, uurides, miks ja kuidas praktilist tööd koolis läbi viia.
  • MIKS PRAKTILINE TÖÖ?


    Nii uurimuslik kui ka praktiline töö õppeülesandena lähtub otseselt esimesest gümnaasiumihariduse alusväärtusest:
    Gümnaasiumihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist. Gümnaasium loob igale õpilasele võimalused tema võimete maksimaalseks arenguks õpilase eelistusi arvestades, loovaks eneseteostuseks, teaduspõhise maailmapildi kinnistumiseks ning emotsionaalse, sotsiaalse ja kõlbelise küpsuse saavutamiseks.1
    Lahtiseletatult on praktilise töö olulisemateks eesmärkideks:
    • Individuaalne lähenemine õpilasele. Kui ainetundides on sageli keeruline (kuigi mitte võimatu!) mingi teema käsitlemisel arvestada kõikide õpilaste soovide, huvide ja seniste teadmiste-kogemustega, siis individuaalsel töövormil on siinkohal oluline eelis.
    • Õpimotivatsiooni suurendamine . Kui anda õpilasele mõista, et kõik tema senised nii koolis kui ka väljaspool seda kogutud teadmised ja oskused on väärtuslikud, võib eeldada, et ka õpilane suhtub õpetaja teadmistesse suurema tähelepanuga ning oskab neid paremini enda kogemustega seostada.
    • Eneseteostuse toetamine . Praktilise töö teostamine on terviklik loomeprotsess, millel on kindel algus ja lõpp, ning positiivne tulemus annab julgust uute projektide algatamiseks.
    • Ettevõtlikkuse tähtsustamine. Kooli õhkkond, mis soodustab ideede genereerimist, julgustab nende ellu viimist , aitab kaasa töö planeerimisele ning sooritamisele, on aluseks tugevale kodanikuühiskonnale.

  • MIS ON PRAKTILINE TÖÖ?


    Praktilise töö eesmärk on väärtustada õpilase individuaalseid teadmisi, oskusi ja huve ning luua väljund loominguliseks eneseteostuseks. Juhendaja ülesandeks on õpilase ideid, soove ja võimeid arvesse võttes aidata tal leida sobiv ning teostatav praktiline töö. Alltoodu on soovituslik ning sellesse võib juhendaja suhtuda paindlikult, kohandades seda õpilasele ning tema valitud tööle sobivaks . On oluline, et praktiline töö oleks õpilast arendav ning väärtuseks ka teistele.
    Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatav praktiline töö on terviklik ja juhendatud protsess, nn projekt, mis koosneb kolmest põhietapist:
    • ettevalmistus (ideede ja taustainfo kogumine, koondamine ning analüüsimine, samuti selle vormistamine ning tööplaani koostamine);
    • praktilise töö teostamine koos teoreetilise osa koostamisega kavandatud plaani järgi, mida vajadusel töö käigus muudetakse;
    • töö kaitsmine. Õpilane esitab komisjonile praktilise töö ning sellega seotud teoreetilise osa või õpimapi, mis sisaldab protsessi kirjeldust, töö teostamise analüüsi ning hinnangut lõpptulemusele. Kaitsmisel teeb õpilane töö teostamise protsessist ja lõpptulemusest verbaalse kokkuvõtte.

    Praktilise töö võib liigitada järgmistesse valdkondadesse:
    • Loomingulised tööd: etenduse lavastamine; kontserdikava ettevalmistamine ja selle esitamine; kirjandus- või kunstiteose , filmi, heliplaadi vm loomine.
    • Üritused: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine.
    • Õppematerjalid: eksami/olümpiaadi kordamisülesannete kogumiku koostamine; veebipõhise õppekeskkonna loomine; õppevahendite valmistamine ( muusikainstrumendid , geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud tabelid jm).
    • Õpilasfirma. Toote või teenuse idee leidmine, äriplaani koostamine, õpilasfirma loomine, tegutsemine ja juhtimine; toote müük või teenuse osutamine; raamatupidamine; õpilasfirma lõpetamine, lõpparuande koostamine; õpilasfirma esitlus hindamiskomisjonile.


  • SOOVITUSED JUHENDAJALE

  • Ettevalmistamise etapp


    Kõige esimeseks probleemiks on ilmselt töö mahu ning iseloomu kindlaks määramine – millisest hetkest võib praktilist õppeülesannet pidada lõpueksami vääriliseks. Loomulikult ei ole selleks muuseumikülastuse organiseerimine , kus õpilase ülesandeks jääb vaid aja broneerimiseks tehtav telefonikõne. Kuid kui õpilane on ise muuseumi giidiks, tutvub eelnevalt iseseisvalt eksponaatidega ning teeb neist muuseumipedagoogidega konsulteerides huvitava ja õpetliku kokkuvõtte, mõtleb läbi loogilise ja sujuva ekskursiooni, moodustab õpperühma, kogub raha, tellib bussi ja kogub hiljem külastajatelt tagasisidet, on töö maht võrdväärne mõneks kirjalikuks eksamiks ettevalmistamisele kuluva ajaga. Õpilane saab temalt oodatavast paremini aimu , kui iga õpetaja toob kursuse alguses mõned näited, kuidas ta oma valdkonnas praktilisi töid ette kujutab.
    Esmalt võiks rääkida õppevahenditest, mis õppetööd lihtsamaks muudaksid (ülesannete kogumikud, isiklik ainealane veebileht vms), või sellest, kuidas kooli füüsilist keskkonda parandada. Siinkohal on ehk õpilasedki märganud, mida uuendada või täiendada võiks (paremad tingimused jalgrataste turvaliseks parkimiseks, eri võimalused vahetunnis aja veetmiseks jne). Korraldusliku praktilise töö saab siduda kooli traditsioonidega (aktused, kontserdid, luuleõhtud, spordi- ja lauluvõistlused), mis lühendab ideede otsimise perioodi, kuid teeb ühtlasi ülesande raskemaks, kui õpilastel on piisavat ambitsiooni kujundada üritus omanäoliseks ning meeldejäävaks.
    Mahukamate projektide teostamine võib toimuda ka rühmatööna, kuid sellisel juhul peab iga õpilane panustama nii praktilise kui ka kirjaliku osa valmimisse ning viimases tuleb iga õpilase individuaalne panus selgelt välja tuua. Tehes näiteks dokumentaalfilmi kodukohast, tuleks määrata iga meeskonnaliikme vastutusala: üks õpilane hoolitseb stsenaariumi kirjutamise, teine lavastamise, kolmas tehnilise poole eest jne. Mõned ideed võivad välja areneda kaasõpilaste töödest ning olla nende „jätkuprojektideks“, näiteks võtab õpilasfirma turustada ühe õpilase poolt koostatud heliplaadi.
    Kui on selgeks tehtud, milleni tahetakse protsessi lõpuks jõuda, järgneb töö planeerimise etapp. Juhendaja peaks nõudma esialgsele kavandile või lahendusele alternatiivi(de) otsimist, et õpilane õpiks oma ideedesse kriitiliselt suhtuma
    Seejärel on vajalik kokku leppida tööplaan – jagada protsess alaülesanneteks ning määrata igaühe täitmiseks kindel tähtaeg, sest millegipärast on tähtajatutel loomingulistel ideedel omadus mitte realiseeruda. Kui õpilane teadvustab, et komisjon hindab lisaks lõpptulemusele ka protsessi kulgu , võib loota , et praktilise tööga ei alustada vahetult enne kaitsmist.
  • Töö teostamise etapp


    Arengut oluliseks pidav õpetaja ei võta praktiliste tööde juhendamist lisakohustusena, vaid näeb selles võimalust uute kogemuste hankimiseks, mille käigus saab oma õpilast paremini tundma õppida ning tema mõttemaailma individuaalselt kujundada. Kuigi professionaalsel juhendajal peab olema juhendatavast rohkem teadmisi ja oskusi, ei tohiks karta ka valdkonda, milles praktilised kogemused puuduvad, või olukorda, kus õpetaja õpib ja kogeb midagi uut koos õpilasega. Kunstiõpetaja ei ole õppinud skulptoriks, aga ta on suuteline aitama õpilasel, kes otsustab skulptuuri valmistada, oma kunsti mõtestada. Muusikaõpetaja pädevusse ei kuulu näiteks kandle ehitamine, aga seda õpilasega paralleelselt tehes valmib koolile üks täiendav instrument ning õpetaja ja õpilase vahel toimub vastastikune kogemuste vahetamine.
    Praktilise töö teostamise käigus peab paralleelselt valmima ka kirjalik/teoreetiline osa, mis aitab õpilasel oma tegevust paremini mõtestada, ühtlasi saab juhendaja selle abil pideva ülevaate töö edenemisest.
  • Töö kaitsmise etapp


    Kaitsmise täpne kord ning kirjaliku töö minimaalne maht sätestatakse kooli praktilise töö juhendis, samas tuleb alati arvestada konkreetse projekti eripäradega. Juhendaja jälgib, et töö kirjaliku kokkuvõtte ning suulise kaitsekõne põhjal saab komisjon ülevaate nii tööprotsessist kui ka lõpptulemusest.
    Näide kirjaliku/teoreetilise osa komponentidest:
  • Sissejuhatus ehk põhjendus. Võrreldav probleemi püstitamisega uurimistöös: töö valiku põhjendus ning eesmärgid, milleni soovitakse jõuda ja miks. Lisatakse lühiülevaade eelnevatest analoogilistest töödest.
  • Ideekavandid, visandid vms. Võiks olla vähemalt kolm erinevat kavandit – see sunnib õpilast süstemaatiliselt töötama, mitte ainsana pähetulnud mõtet kohe teostama , ühtlasi õpetab oma ideed analüüsima erineva vaatenurga alt.
  • Töö käik. Koosneb tööplaanist ning selle hilisemast analüüsist, samuti tööprotsessi lühikirjeldusest (võib olla jäädvustatud ka fotode või lühifilmina).
  • Digitaalne portfoolio valmis objektist erinevate kaadrite, vaatenurkade ja variantidega – võimaldab õpilasel tutvustada oma loomingut sisseastumiseksamitel, töövestlustel või mujal.
  • Esitlus tööprotsessist ja valmis teosest, mille abil esitatakse kaitsekõne.
    Projektidele, mida finantseerivad lisaks õpilasele ka muud osapooled (näiteks kaasõpilased, kool või kohalik omavalitsus ), tuleb lisada eelarve ning aruanne raha kasutamise kohta.
    Kogu tööprotsessile annab lisaväärtuse tehtud töö kajastamine ning eksponeerimine ajalehes , almanahhis, stendidel või mujal avalikus ruumis nii kooli piirides kui miks mitte ka laiemalt.
  • KOKKUVÕTTEKS


    Tuleb meeles pidada, et praktiline töö lõpueksamina ei tähenda gümnaasiumihariduse võrdsustamist tabureti treimisega – ülesanne peab olema sooritatud nii, et õpilase ideede ja õpetajapoolsete nõudmiste sümbioosis kujuneb iseseisev tegutseja, kes on kogenud oma idee teostumist ning oskab uutes projektides esile kerkida võivaid takistusi ennetada. Loovus , töödistsipliin ja suhtlemisoskus on märksõnad, mis on olulised nii ülikoolis teadust tehes kui ka mistahes muul erialal töötades.
    Autor tänab Krista Arenit oma kogemuste jagamise eest.

    Gümnaasiumi praktilise töö läbiviimise juhend kunstis


    Üllar Sillaots
    Tartu Kunstigümnaasiumi õpetaja

    Eesmärk ja töökorraldus


    Praktilise töö eesmärgiks on soodustada õpilaste loomingulist algatusvõimet, arendada loovust , mis näitab hetkel õpilase omandatud teadmiste ja oskuste taset. Praktilise töö valmimise tööprotsess annab õpilasele uusi iseseisva töö kogemusi. Oluline osa selles loomingulises protsessis on suhtlusel õpetaja(-te) (juhendaja) ja õpilase (-te) vahel.
    Praktilise töö korraldus on seotud kooli õppesuunaga. Praktiline töö tehakse individuaalselt või meeskonnatööna, kaasates otsustusprotsessi õpilased ja juhendavad õpetajad. Praktiline töö koosneb kirjalikust osast (näiteks praktilise töö teostamise protsess) ja praktilisest tööst (näiteks omaloominguline kunstiteos ).

    praktilisetöö koostamise etapid


    1. Õpilane on läbinud sissejuhatava teooria kursuse gümnaasiumi praktilise töö ettevalmistamisest, -tingimustest ja -kaitsmisest.
    2. Juhendamine
    Praktiliste tööde valikuteks kasutatakse kooli aineõpetajate ettepanekuid ja soovitusi ning lepitakse kokku teema (-de) valikutes. Juhendaja aitab selgitada õpilasele teoreetilise-, kirjaliku- ja praktilise tööga kaasnevat materjali mahtu, lahendamist vajavaid probleeme. Juhendaja suunab juhendamisprotsessis õpilast abistavate allikmaterjalidega tutvumiseks ning rõhutab õpilasele töö protsessi ja esteetilist lõpptulemuse tähtsust praktilises töös.
    3. Õpetajad (juhendajad) peavad olema tasakaalustavad suunajad praktilise töö valmimisel. Praktilise tööga seonduvat õppeülesannet tuleb kavandada nii, et see nõuaks õpilaselt pingutust, kuid arvestaks ka jõukohasust. Tähtis on rakendada õppetöö käigus juba õpitud ja omandatud teadmisi ning praktilisi oskusi.
    4. Lisaks koolipoolsele juhendajale võib õpilane praktilise töö juhendaja (võimalusel ja vajadusel) valida väljastpoolt kooli. Selleks tuleb õpilasel õigeaegselt II- poolaasta alguseks kokkuleppida juhendajaga praktilise töö teostamise ajakava (teemad, tehnika, praktilise töö suurus (maht), kuidas toimub juhendamine jne.). Praktilise töö valiku, mis sisaldab teemat, tehnikat ja formaadi vms, kinnitab õpilane kirjalikult oma allkirjaga hiljemalt II kursuse II nädala lõpuks. Täpne ajagraafik praktilise töö teostamiseks kinnitatakse igal õppeaastal direktori käskkirjaga.

    praktilise töö kirjalik osa ja praktilise töö vorm ning vormistamine


    Praktilise töö kirjalik osa peab olema vormistatud kirjalikult A4 kiirköitjasse (läbipaistva kaanega) - Tiitelleht ja sisukord (vt lisa 1 ja 2).
    Sissejuhatus - annab ülevaate praktilise töö teemast, tehnikatest, materjalidest . Tutvustatakse ja iseloomustatakse näiteks nii tänapäevaseid kui ka ajaloolisi lähtekohti kunstiteose teemade, tehnikate, lahendusvõimaluste jne kohta.
    Praktilise töö eesmärk – kirjeldatakse praktilise tööga seonduvaid eesmärke, -lahendusvariante, - võimalusi jne.
    Tööprotsess – praktilise töö tegemiseks vajalikud materjalid, - tööetapid, tööprotsessi käigus üleskerkinud probleemid ja lahendused jne.
    Kokkuvõte – enesekriitiline hinnang praktilise töö teostamise protsessist, juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine , abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle).
    Režümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) – lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis).
    Lisad – visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi.
    Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) – tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad).

    praktilise töö osa


    Praktiliseks tööks gümnaasiumi astmes võib olla:
    • kunstiteos (joonistus, graafiline teos või tööde seeria , maal, skulptuur , makett, moekollektsioon jne)
    • ehted
    • kollaažid (erinevatest materjalidest)
    • tarbekunst (keraamilised vormid, - plaadid , nahkehistöö, siidimaalid, puitesemed jne)
    • foto- või videofilmi teos
    • mööbel (uuslooming või restaureeritud mööbliese)
    • disain toode jne
    • digitaalsed kunstiteosed (koduleheküljed, digitaalsed maalid ja –joonistused, 3D animatsioonid jne)

    Loetelus puuduvate kunstivormide teostamise osas tuleb eraldi kokkuleppida (juhendaja ja õpilase vahel) ning lähtuda praktilise töö teostamise reaalsest otstarbekusest , mis kataks juhendmaterjalist lähtuvad vajalikud praktilise töö teostamise nõuded.
    Praktiline töö tuleb nõuetekohaselt vormistada vastavalt valitud praktilise töö kunstilisele vormile.
    Praktilise töö teostamisega ja vormistamisega seonduvad rahalised kulutused kannab praktilise töö autor (-id) või võimalusel kool (kirjalikul kokkuleppel praktilise töö teostajaga).

    praktilise töö esitamine (kaitsmine) ja hindamine


    Retsensent tutvub praktilise töö kirjaliku osaga ja praktilise tööga vähemalt kaks nädalat enne kaitsmist. Retsensentideks võivad olla kooli õpilased, kes tutvuvad juhendis püstitatud punktide nõuetekohase täitmisega. Retsensendid määratakse vähemalt kuu aega enne praktilise töö kaitsmise tähtaega. Retsensenti abistab arvamuse vormistamisel koolis õpetaja, kes pole otseselt seotud retsenseeritava õpilase juhendaja õpetaja rolliga. Retsensioon võib olla suuline või kirjalik (kui retsenseerija ei osale praktilise töö kaitsmisel). Määratud tähtajaks (soovitavalt kursuse või õppeperioodi lõpuks) esitatakse praktiline töö koos kirjaliku osaga hindamiseks komisjonile, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna liikmed ja aineõpetajad (vähemalt kolmeliikmeline komisjon). Komisjon kinnitatakse kooli poolt direktori käskkirjaga. Praktilise töö esitamisel ja kaitsmisel osalevad õpilasi õpetanud ja juhendanud aineõpetajad.
    Nõuetekohaselt vormistatud praktilist tööd kaitseb selle teostanud õpilane või õpilased.
    Praktilise töö komisjonile esitamise (kaitsmise) aluseks on registreeritud õpilaste nimekiri, kes on läbinud eelkontrolli praktilise töö valmimise protsessi kohta. Eelkontroll toimub üks nädal enne kindlaksmääratud kaitsmise kuupäeva. Eelkontrolli teostab aineõpetaja, kes juhendab õpilas(-t)e praktilist tööd.
    Praktilise töö kaitsmisel esitab õpilane vormistatud kirjaliku kokkuvõtte ja praktilise töö.

    praktiliste tööde hindamine


    Praktilist tööd hinnates arvestab erapooletu kooli eksamikomisjon
    • töö autori suulist kokkuvõtvat kaitsmist,
    • töö teostamisel juhendist kinnipidamist,
    • retsensendi arvamust
    • juhendaja hinnangut
    • autorikaitse nõuetest kinnipidamist.

    Praktilise töö hindamisel lähtutakse 5 – palli süsteemis ning juhindutakse koolis kinnitatud hindamisjuhendist!
    5“ – väga hea - on omandanud väga heal tasemel ainealased pädevused säilitades seejuures isikupärase väljenduslaadi, suurepärased praktilise töö tehnilise teostuse oskused, tasakaalustatud praktilise töö sisu ja vormistuse hea kooskõla, esteetiliselt korrektne vormistus , juhendist lähtuvate nõuete täpne kinnipidamine.
    4“ – hea - on omandanud heal tasemel ainealased pädevused, hea praktilise töö tehniline teostus (juhendaja näeb õpilases paremaid võimeid, kuid neid ei suutnud õpilane kasutada valitud praktilise töö teostamiseks), võimetekohased ideed, kuid puudub isikupärane lahendus, korrektne vormistus, järgitud on eelkontrolli ja koolipoolseid praktilise töö eeskirja nõudeid.
    3“ – rahuldav - on omandanud rahuldaval tasemel ainealased pädevused, praktilise töö autori(-te) tehnilised oskused on tagasihoidlikud, praktilise töö idee ja teostus on vastuoluline , praktiline töö
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Uurimistööde korraldamine #1 Uurimistööde korraldamine #2 Uurimistööde korraldamine #3 Uurimistööde korraldamine #4 Uurimistööde korraldamine #5 Uurimistööde korraldamine #6 Uurimistööde korraldamine #7 Uurimistööde korraldamine #8 Uurimistööde korraldamine #9 Uurimistööde korraldamine #10 Uurimistööde korraldamine #11 Uurimistööde korraldamine #12 Uurimistööde korraldamine #13 Uurimistööde korraldamine #14 Uurimistööde korraldamine #15 Uurimistööde korraldamine #16 Uurimistööde korraldamine #17 Uurimistööde korraldamine #18 Uurimistööde korraldamine #19 Uurimistööde korraldamine #20 Uurimistööde korraldamine #21 Uurimistööde korraldamine #22 Uurimistööde korraldamine #23 Uurimistööde korraldamine #24 Uurimistööde korraldamine #25 Uurimistööde korraldamine #26 Uurimistööde korraldamine #27 Uurimistööde korraldamine #28 Uurimistööde korraldamine #29 Uurimistööde korraldamine #30 Uurimistööde korraldamine #31 Uurimistööde korraldamine #32 Uurimistööde korraldamine #33 Uurimistööde korraldamine #34 Uurimistööde korraldamine #35 Uurimistööde korraldamine #36 Uurimistööde korraldamine #37 Uurimistööde korraldamine #38 Uurimistööde korraldamine #39 Uurimistööde korraldamine #40 Uurimistööde korraldamine #41 Uurimistööde korraldamine #42 Uurimistööde korraldamine #43 Uurimistööde korraldamine #44 Uurimistööde korraldamine #45 Uurimistööde korraldamine #46 Uurimistööde korraldamine #47 Uurimistööde korraldamine #48 Uurimistööde korraldamine #49 Uurimistööde korraldamine #50 Uurimistööde korraldamine #51 Uurimistööde korraldamine #52 Uurimistööde korraldamine #53 Uurimistööde korraldamine #54 Uurimistööde korraldamine #55 Uurimistööde korraldamine #56 Uurimistööde korraldamine #57 Uurimistööde korraldamine #58 Uurimistööde korraldamine #59 Uurimistööde korraldamine #60 Uurimistööde korraldamine #61 Uurimistööde korraldamine #62 Uurimistööde korraldamine #63 Uurimistööde korraldamine #64
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sipsuke18 Õppematerjali autor

    Mõisted

    jõustunud põhikooli, õpetajad uurimus, kasulik tugimaterjal, meedia lõputöö, problemaatilisem, lahtiseletatult, alltoodu, variantidega, suhtlemisoskus, õpilasele teoreetilise, tööprotsess, teostus, käitumine kaitsmisprotsessis, tallinna reaalkoolis, uurimistöö koostamine, arendusjuht, infojuht, raamatukogutöötaja, uurimistöö ainekursus, tunnist, probleemsed, määravaks, õpilasretsensiooni koostamiseks, hindamiseks, protsessi hinnangut, komisjoni liikmetel, sõnaline põhjendus, lähte ühisgümnaasiumis, meediaprojektide hindamine, fotolugude puhul, videotöödest, meediaprojektid, valdkond, juhendajaks, esinemis, lõpetamistingimusena, õpilasuurimus, uurimistöö juhendamine, lühiuurimus, uurimistöö põhikoolis, omaette alapeatükk, järgnev ülevaade, esitatud töödest, tööde täistekste, merefüüsikas, optikas, sport, veeanalüüsid, otsitud, bioloogia, roheline bioloogia, uurimisobjektideks, põnevad, väljareklaamitule, harrastavad, koduloouurimine, peamised uurimisobjektid, tähelepanu all, maailmasõda, meedialiigid, põnevad, lustigi luule, noorte lemmikraamatuteks, kirjanduseks või, levib e, metatasandit, uurimistöö ettevalmistamine, juhendaja ülesandeks, juhendaja rolliks, hindama, usaldusväärsuse tõstmiseks, läbiviimise etapil, puuduste esinemisel, töö illustreerimisel, uurimistöö kaitsmine, lisaks sellele, juhendaja roll, kaitsmisele eelnevalt, käesolevalt, juhendamisoskuste arendamisel, viitamise süsteemid, keskkonnaseire rubriigist, ilmaandmeid, emhi, loomiseks, statstikaameti andmebaasist, koondamise kohta, andmebaasidest

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    27
    doc
    Uurimistöö vormistamine
    21
    docx
    Uurimistöö alused
    20
    doc
    Uurimustöö vormistamise juhend
    23
    rtf
    Uurimistöö koostamine
    41
    doc
    Uurimistöö kirjutamise juhend
    46
    pdf
    Uurimistöö koostamise juhend
    30
    doc
    Uurimistöö vormistamine
    63
    doc
    Lõputööde vormistamine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun