Uurimuse vormistamine (0)

Tallinna  Laagna  Gümnaasium 
 
 
 
 
 
Tiitellehe näidis 
 
 
 
 
 
 
 
Mati  Allik  
 
12.c klass 
 
 
HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES  
 
Uurimistöö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja : õpetaja  Maret  Mets 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2009 
 
Sisukord 
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 
1. 
ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 
2. 
TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 
3. 
TEEMA VALIK  ...................................................................................................................... 6 
4. 
UURIMISTÖÖ  ESIALGNE KAVASTAMINE .................................................................... 7 
5. 
UURIMISTÖÖ  ÜLESEHITUS .............................................................................................. 8 
5.1. 
Tiitelleht ....................................................................................................................... 8 
5.2. 
Sisukord ....................................................................................................................... 8 
5.3. 
Sissejuhatus.................................................................................................................. 8 
5.4. 
Töö põhiosa (peatükid) .............................................................................................. 10 
5.5. 
Kokkuvõte.................................................................................................................. 10 
5.6. 
Kasutatud kirjandus ................................................................................................... 10 
6. 
UURIMISTÖÖ  SÕNASTUSE PÕHINÕUDED .................................................................. 12 
7. 
REFEREERIMINE  JA TSITEERIMINE .............................................................................. 13 
8. 
VIITAMINE  .......................................................................................................................... 13 
9. 
TABELID ,JOONISED,VALEMID jms ................................................................................ 14 
10. 
UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS  ................................................... 15 
KOKKUVÕTE .............................................................................................................................. 17 
KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 18 
LISA 1. KAITSEKÕNE STRUKTUUR ....................................................................................... 19 
LISA 2.  Retsensiooni näidis ......................................................................................................... 20 
LISA 3. UURIMISTÖÖDE  HINDAMISJUHEND  ...................................................................... 21 
 
 
 
 
2 
SISSEJUHATUS 
 
Öeldakse,  et   muusika   üheks  iseloomulikumaks  joo neks  on   universaalsus   –  muusikat  mõistavad 
kõik,  olenemata  soost,   vanusest   ja keelest. Vaadates aga  tänapäevaseid  Eesti  meediaväljaandeid, 
tekib  tunne,  et  see  universaalsus  hakkab  kaduma  just  keelekasutuse  tõttu.  Muusikažanrite 
nimetusele  ei  leita  enam  eestikeelseid  vasteid  ja  nii  kihavadki  muusikaalased  tekstid  kaldkirjas 
olevatest  tsitaatsõnadest.   Sellistest   võõrsõnade  rohkest  kasutusest  on  ajendatud  ka  minu 
uurimistöö.  
 
Töö  eesmärgiks  oli  uurida  erinevate  väljaannete  muusikaalast  sõnavara,  et  vaadata,  kas  rohke 
tsitaatsõnade  kasutamine  on  õigustatud  ja  kuidas  võõrapäraseid  sõnu  ja  nimetusi  eesti  keeles 
koheldakse. 
 
Töö  käigus  tekkis  vajadus  vaadelda  ka  seda,  kas  võõrsõnade  leksikon  aitab  muusikahuvilisel 
orienteeruda  keeruliste  nimetustega  stiilide  seas  ehk  kui  paljud  leitud  sõnadest  on  kirjas 
võõrsõnade leksikonis. Lisaks nendele eesmärkidele andis töö võimaluse mingil määral otsustada 
Eesti erinevate väljaannete keele korrektsuse üle.   
 
Vaatluse all olid  Eesti trükiväljaanded. Ajalehtedest  Postimees  (PM), Eesti Päevaleht (EPL), SL 
Õhtuleht (SLÕ), Eesti   Ekspress  (EE), Sakala  ning  nende väljaannete  lisad:   Arter ,  Versus,   Areen , 
Hip. Ajakirjadest  Muusika , Teater. Muusika. Kino  (TMK), Kroonika, Stiina ja Eesti Naine.   
 
Uurimismaterjaliks  said  tekstides  esinenud  muusikateemalised  võõrapärased  sõnad  ja 
sõnaühendid.  Sõnad  on   kantud   sedelitele  koos  viitega.  Sedeleid  sai  kokku  164.Kõrvale  jäid 
vanemad muusikaalased sõnad, mis on  varasemast  ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla 
koha  ja  väljakujunenud  kirjapildiga   stabiilselt   keelekasutuses  käibel  (enamasti  pärinevad  need 
itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad.   
 
Sedelid on jaotatud  viide  alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on 
loodud  ka  töö  osad.  Töö  põhiosa  moodustavad  tabeli  vormis  esitatud  sedelitel  olevad 
lausekatked,  mis sisaldavad  võõrapärast keelekasutust.  Lisatud on ka sõna tähenduse  selgitused . 
Selgituste  saamiseks  on  kasutatud  nii  võõrsõnade  leksikoni  (Võõrsõnade  leksikon 
2000,parandanud  ja  täiendanud  Eduard  Vääri  jt)  kui  ka  interneti  abi.  Tabelitele  järgnevad 
analüüsid.  
 
Neljandas osas on analüüsitud muusikaalaste sõnade eesti keelde  tuleku  peamisi probleeme. Töö 
lisas  on  toodud  erinevate  väljaannete  võrdlus.  Teoreetiliseks  abimaterjaliks  on  kasutatud 
keeleteadlaste  (R.Kasik,  J.Sang,  E.Vääri,  M. Erelt   jt)  vastavateemalisi  keeleteaduslikke  artikleid 
ajakirjadest Keel ja Kirjandus, Oma Keel.   
 
3 
  
1.  ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA 
 
Koolis tuleb õpilasel koostada  referaate, aine- ja  uurimistöid jms.  Teadusliku töö koostamine on 
oluline  õpioskus,  mis  nõuab  õpilaselt  materjalide  leidmise,  mõistmise,  tõlgendamise  ning  uue 
materjali korrastamise võimet, arendab kriitilist mõtlemist ja oskust iseseisvalt töötada.  
 
 
 
  Uurimistöö  on  eelkõige  protsess  ja  töömeetod,  mille  käigus  analüüsitakse  uuritavat 
probleemi.  Uurimistöö    tulemuseks  on  uurimus  (  nimetame  koolis  seda  uurimistööks), 
referaat, ainetöö jms.  
 
  Uurimistöö  on kirjutatud lugejale, see  vahendab töö käigus omandatud teadmisi. 
 
  Uurimistöö  on  suunatud  probleemile,  tema  eesmärgiks  on  leida  püstitatud  probleemile 
vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee.  
 
  Uurimistöö  on  konkreetses  õppeaines  koostatav  põhjalik  iseseisev  töö,  mis  ei  piirdu 
refereerimisega.  Uurimusest  peavad   selguma   õpilase  seisukohad  ja  järeldused.  Õpilase 
jaoks tuleb pidada esmatähtsaks kogemuste omandamist, mitte niivõrd tõsiteaduslikkust.   
 
  Uurimused võivad olla kolmel tasemel:  
 
1. Kirjeldavad  uurimused. 
2. Kahe nähtuse vaheliste seoste  uurimine . 
3. Probleemi põhjuste analüüsimine. 
 
  Õpilane  peab  saama  uurimistööle  ühe  retsensiooni.  Oma  töö  kaitsmisel  peab  õpilane 
esitama kaitsekõne. 
 
  Kunstiõpetuses tuleb teha arvutiesitlus. Kasutada mitte üle kaheksa slaidi! 
 
  Juhul,  kui  töös  esineb  olulisi  puudusi  (töös  esitatud  probleemi  käsitlus  vajab 
edasiarendamist,  esineb  jämedaid  terminoloogilisi  vigu  või  autoriõiguste  rikkumisi  jne) 
võib juhe ndaja õpilast kaitsmisele mitte lubada.  
 
4 
2.  TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID 
 
 
Uurimistöö tegemine hõlmab endas üksteisele järgnevaid etappe : 
1.etapp: Õpilane valib iseseisvalt õppeaine, milles ta planeerib uurimistöö läbi viia. 
 
2.etapp: Õpilane valib koos juhendajaga teema ja koostab töö tegemise  ajakava . 
 
3.etapp: Õpilane tutvub juhendaja soovitatud vasta vasisulise kirjandusega antud teema kohta. 
 
4.etapp: Koos juhendajaga sõnastatakse probleem.  
 
5. etapp: Koos juhendajaga kavandatakse töö käik. 
 
6.etapp: Õpilane viib läbi uurimuse. 
 
7.etapp: Õpilane vormistab uurimistöö. 
 
8.etapp: Koos juhendajaga valmistutakse kaitsmiseks.  
 
 
 
Uurimistöö  koostamise etapid võib juhendaja määrata ka kirjalikult.  
 
Näide:  
Teema valimine – 20.jaan. 
Teemakohase kirjandusega  tutvumine  – 15.veebr. 
Töö kalenderplaani koostamine – 20.veebr. 
Tööks vajalike andmete/materjalide kogumine ja läbitöötamine – 10.märts. 
Laiendatud kava koostamine – 20.märts. 
Teksti kirjutamine ja töö algvariandi esitamine – 20.apr.. 
Teksti viimistlemine ja lõplik vormistamine – 30.apr 
Töö retsenseerimine  – 15.mai. 
Uurimistöö kaitsmine – juuni. 
 
5 
3.  TEEMA VALIK 
 
Teema  valikul  tuleb õpilasel:  
  lähtuda oma võimetest, kogemustest ja huvidest ning järgida juhendaja  soovitusi ; 
  silmas pidada töö koostamise eesmärki ja töö koostamiseks  kasutada olevat aega; 
  arvestada vaba juurdepääsuga kirjandusele jt lähteandmetele; 
  arvestada teema konkreetsust ning käsitlemise võimalusi. 
 
Teemad jagunevad  laadilt  teoreetilisteks ja praktilisteks.  
 
Teoreetilise suunitlusega töö peamiseks allikaks on teemakohane kirjandus.  
 
Praktilise  kallakuga  töö  eesmärgiks  on  enamasti  probleemide  väljaselgitamine  ja  nende 
lahendamiseks ettepanekute esitamine.  
 
Töökogemusliku  uurimuse allikaks on  mitmesugused kogutavad andmed, küsitluste,  vaatluste 
jms  tulemused.  Kogutud  andmed  tuleb  töödelda,  süstematiseer ida,  analüüsida  ning  sünteesida 
(gümnaasiumis tehakse seda  laadi  tööd harva).  
 
Teemat   valides   peab  õpilane  endale  selgeks  tegema,  millist  probleemi  ja  kuidas  lahendama 
hakata ning kuhu lõpuks tuleb välja jõuda.   
 
6 
4.  UURIMISTÖÖ  ESIALGNE KAVASTAMINE 
 
 
Tööd kavastama  asudes  tuleks: 
  läbi  mõelda  teema  valiku  põhjendus,  st  täpsustada,  miks  antud  teema  käsitlemine  on 
vajalik; 
  püstitada  eesmärk,  määratledes,  miks  antud  tööd  koostatakse  ja  milliste  järeldusteni 
soovitakse jõuda; 
  mitte unustada, et töö peab olema  uurimuslik , seega analüüsiv ja üldistav; 
  esitada tööhüpoteesid – väited, mille paikapidavust tahetakse oma töös tõestada või ümber 
lükata; 
  fikseerida  konkreetsed  ülesanded,  mis  näitavad,  mida  tuleb  hüpoteeside  tõestamiseks  ja 
eesmärgi saavutamiseks teha; 
  valida  juhendaja  abiga  sobiv   uurimismeetod :  kronoloogiline  (materjali  esitamine  ajalise 
toimumise  järjekorras),  süsteemne  (probleemide   kompleksne ,   seostatud   käsitlus), 
analüütiline  (probleemide  käsitlus,  liikudes  üldiselt  üksikule),sünteetiline  (käsitlus, 
liikudes üksikult üldisele), kvalitatiivne (sõnalised kirjeldused), kvantitatiivne( statistilis -
matemaatiline analüüs ja prognoos); 
  koostada  esialgne  sisukord.  Et  uurimistöö  peab  olema  terviklik,  selge  ja  loogiline,  siis 
mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja  pealkirjad ; 
  jälgida, et uurimistöö  vastaks   teemale  ja töö osad (peatükid) arendaks teemat ning vastaks 
pealkirjadele; 
  vältida pealkirjade sõnastuses retoorilisi küsimusi,  hüüdlauseid  ja  ilukirjanduslikku stiili. 
Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused.  
 
7 
5.  UURIMISTÖÖ  ÜLESEHITUS 
 
Struktuur on  uurimistööl, ka referaadil,  ainetööl, jne ühesugune. Õpilasuurimus peaks koosnema 
järgmistest osadest: 
  tiitelleht  
  sisukord  
  sissejuhatus, u 1 lehekülg 
  töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge 
  kokkuvõte (järeldused, soovitused), u 1 lehekülg 
  kasutatud kirjandus 
  lisad 
 
5.1. Tiitelleht 
Tiitellehele  (vt näidist) märgitakse järgmised andmed:  
  õppeasutus (Tallinna Laagna Gümnaasium); 
   autori nimi;  
  töö pealkiri  kirjutatakse   läbivate trükitähtedega ja  paksendatult  (kirjastiilis Bold),   font  
12,  kirjatüüp  Times  New  Roman ; 
  töö liik (referaat, uurimistöö, ainetöö, essee vm);  
  juhendaja nimi;  
  töö valmimiskoht ja aastaarv (ühele reale,  koma  ei panda. Näit: Tallinn 2009). 
 
5.2. Sisukord   
  Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (vt näidist). 
  Pealkirjade sõnastus  sisukorras  peab vastama nende sõnastusele uurimistöös.  
   Sisukord paiknegu alati tiitellehe järel.  
  Sisukorras  märgitakse  ära  kõik  uurimistöös  nummerdamata  leheküljed:  sisukord, 
kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad.  
 
5.3. Sissejuhatus 
Selles põhjendatakse: 
  teema valikut, selle tähtsust ning vajadusel piiritletakse teema täpsemalt; 
  öeldakse lühidalt, mis materjal on töös uurimise alla võetud; 
  antakse ülevaade analüüsitavast materjalist ja probleemi(de)  senisest  käsitlusest;  
  tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti ja  vajadusel kirjeldatakse andmete kogumist; 
  sõnastatakse  töö  eesmärk,  hüpoteesid  ja  uurimisülesanded,  mida  tuleb  lahendada 
eesmärgi saavutamiseks ning hüpoteeside kinnitamiseks ja võimaluse ko rral ka meetodid, 
mida kasutatakse materjali kogumiseks ja läbitöötamiseks; 
  ülevaate  korras  märgitakse  ära,  kes  on  varem  sama  probleemi  käsitlenud  ja  missuguste 
järeldusteni jõudnud; 
 
8 
  tutvustatakse töö ülesehitust (peatükkide liigendust); 
  võib viidata ka allikatele ja töös kasutatavatele andmetele. Sobiv maht: u 1 lehekülg. 
Sissejuhatuses ei tohi esitada töö tule musi, mis kuuluvad kokkuvõttesse.  
 
9 
5.4. Töö põhiosa (peatükid)  
  Töö  põhiosa  on  teema  käsitlus,  mis  on  liigendatud  2-  kuni  3-astmeliselt:  peatükid, 
alapeatükid ja punktid. Näide töö liigendamise kohta : 
1. Populaarsed eesnimed  
   1.1. Populaarseimad eesnimed sada aastat tagasi 
   1.2. Populaarseimad eesnimed tänapäeval 
2. Nime saamise lugu ja nimede päritolu 
   2.1. Nime saamise lood 
   2.2. Eestipärased nimed 
   2.3. Võõrapärased nimed 
  Liigendamisel võib järjekorranumbreid joondada ka otse (mitte astmeliselt). 
  Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist.  
  Peatükkides esitatakse töö tulemused. Mõnedes ainevaldkondades saab tulemusi kajastada 
ka  tabelite  ja  jooniste  abil. 
  Oma  tulemusi  on  soovitatav  võrrelda  teiste  uurimuste  tulemustega  (kirjanduses 
avaldatuga) ja kirjutatut teoreetiliselt põhjendada.  
  Praktilise  suunaga  töö  ülesehitus  võib  olla  pisut  erinev  ja  seal  võib  esitada  probleemi 
lahendusvariante ja teha  ettepanekuid , mida võiks praktikas ellu viia.   
  Töös esitatud seisukohad peavad olema argumenteeritud ja põhjendatavad. 
  Uurimistöö  ei  saa  piirduda  pelgalt  oma  arvamuse  kajastamisega  ning  järeldused  ei  pea 
olema üksnes positiivsed.  
  Ka püstitatud hüpoteese võib vaidlustada.  
 
5.5. Kokkuvõte 
  Selles osas antakse hinnang, kas töös tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on 
uurimistöö põhilised tulemused.  
  Kokkuvõttes  märgitakse  ära,  missugused  küsimused  jäid  vastuseta  või  missugused  uued 
probleemid võisid üles kerkida. 
  Kokkuvõttes ei esitata uut materjali. 
  Võib esitada ideid, mis suunas võiks tööd jätkata.  
Sobiv maht on u 1 lehekülg. 
 
5.6. Kasutatud kirjandus 
 
  Mida  rohkem  erinevaid  materjale  töö  käigus  on  läbi  töötatud,  seda  suurema  väärtuse 
uurimistöö omandab.  
  Kasutatud  kirjanduse   loetelus   järjestatakse  viitekirjed  tähestikuliselt  ilma  neid 
nummerdamata (vt näidet). 
  Raamatute  puhul  esitatakse  järgmised  andmed:  autor,  ilmumisaasta,  pealkiri,  (vajadusel 
köite nr), ilmumiskoht, kirjastus. 
  Kui pole märgitud autorit , vaid  toimetaja , siis tuleb see näidata pärast pealkirja. Nime ette 
lühend toim. 
 
10 
5.6.1.Ühe  autori  raamat:  Erelt,   Tiiu     2002.Eesti  kirjakeele  korraldus.  Tallinn:  Eesti  Keele 
Sihtasutus  
Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu:  Tartu Ülikooli Kirjastus 
NB!  Ühe  autori  eri  aastatel  ilmunud  raamatutest  tuleb  kõigepealt    kirjutada  esimesena  ilmunud 
raamat. Jälgi kirjavahemärke! 
 
5.6.2.Kahe-kolme autori raamat:  
Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel , P.1975. Saksa-eesti sõnaraamat. Tallinn: Valgus 
 
5.6.3.Rohkem kui kolme autori raamat: 
Erelt,  T.,   Leemets ,  T.  jt  2006.  Eesti  õigekeelsussõnaraamat  ÕS  2006.  Tallinn:  Eesti  Keele 
Sihtasutus 
 
5.6.4.Autorit ei ole, on nimetatud toimetaja. Alusta pealkirjast! 
Näide:  
Eesti alevik 21.sajandi algul. 2004. toim  Kalmus ,V., Lauristin, M. Tallinn: Valgus 
 
 
 
5.6.5.Artikkel  ajakirjast:  artikli  autor(id)  märkida  nagu  raamatu  puhul,  ilmumisaasta, 
pealkiri,(mõttekriips)  ajakirja  nimetus,  köide  (aastakäik)  teadusajakirja  puhul,  number, 
leheküljed. 
Näide: 
 Lill, Anne 1984. Võõrast päritolu terminid vanemas eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus, nr 10, 
lk 614-621 
 
5.6.6.Artikkel  ajalehest:  artikli  autor,  ilmumisaasta,  pealkiri  (mõttekriips),  ajalehe  nimetus, 
ilmumiskuupäev (ja leheküljed).  
Näide:  
Sivers, Fred 2005. Kas mäss  nalja  pärast või sõnumiga karje. – Postimees, 22.11.05, (lk 4) 
 
 
 
5.6.7.Inte rnetiallikad: 
Elektrooniliste dokumentide kohta märgitakse autor, töö nimetus, asukoha aadress ja ülespaneku 
kuupäev (või materjali kasutamise kuupäev).  
Näide:  
a) Tiidemann , M. Kursuseprojekti juhend. http//:www.mart.ee/projekt/