27

Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend

Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada:

• teadusliku kirjandusega töötamise kogemus;
  
• teaduslik väljendusoskus;
  
• vormistusoskus.
  

Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on:

• teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta);
  
• erinevate uurimismeetodite kasutamine;
  
• uurimistulemuste analüüs ja järeldused.
  

7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast.
Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objektiivse hinnangu andmiseks töödele.
I. Uurimistöö kirjutamine

Uurimistöö mõiste ja etapid

Uurimistöö on teaduslik töö, mille eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.-11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas.
Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja –tulemused, tule­muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on

• erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine;
  
• korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
  
• töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine.
  

Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb eristada ja võrrelda eri autorite seisukohti, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused.
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et­teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 5–10 lk.
Uurimistöö etapid:

• teema valik;
  
• juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus;
  
• materjali otsimine ja lugemine;
  
• kava koostamine;
  
• materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs;
  
• töö ülesehitus ja koostamine;
  
• töö vormistamine;
  
• töö kaitsmine.
  

Töö teema valik

Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:

• teema peab olema kirjutajale võimete- ja eakohane;
  
• teema peab pakkuma huvi nii töö koostajale kui sihtgrupile;
  
• teema peab olema konkreetne ja piiritletud;
  
• teema kohta peab leiduma piisavalt materjali, millele on vaba juurdepääs;
  
• kui tegemist on üleminekueksamina esitatud uurimistööga või referaadiga , on soovitatav valida teema, mida autor saab lõputööks edasi arendada.
  

Juhendaja leidmine ja töö eesmärgi püstitus

Pärast meelepärase ja jõukohase teema valimist asub kirjutaja läbirääkimistesse juhendaja leidmiseks. Uurimistöö juhendajaks võib olla

• õpilase vastava aine õpetaja;
  
• mõni teine vastava aine õpetaja koolis;
  
• vastava eriala inimene väljastpoolt kooli.
  

Koos juhendajaga täpsustatakse teema ja sõnastatakse töö eesmärgid. Pärast kokkuleppe saavutamist töö juhendajaga esitab õpilane hiljemalt kooli poolt määratud tähtajaks direktori asetäitjale õppe- ja kasvatusalal avalduse, milles teatab, et on valinud koolieksamiks uurimistöö. Avalduses peab olema nimetatud uurimistöö teema, õppeaine ja juhendaja nimi ning see peab olema varustatud õpilase ja juhendaja allkirjaga.

Materjali otsimine ja lugemine

Töö tegemist on soovitatav alustada kasutatava materjali otsimisest ja kättesaadavuse väljaselgitamisest ning teema kohta leiduva kirjanduse lugemisest . Teemakohase kirjanduse leidmiseks on olemas erinevad infoallikad:

• publitseeritud materjalid (ilukirjanduslikud teosed, teatmeteosed, erialased väljaanded, perioodilised väljaanded);
  
• publitseerimata materjalid (uurimistööd, kirjad, kroonikad jms);
  
• elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjail olevaid trükiseid), arvutite vahendusel kasutatavad andmebaasid (Internet);
  
• suulised allikad (mälestused, intervjuud), mis võivad olla subjektiivsed, kuid saab siiski kasutada, kui esitatud materjali õigsust saab kinnitada teistest allikatest leitud faktilise materjaliga.
  

Kooli raamatukogu võimaldab põhikooliõpilasele kogu vajamineva informatsiooni, gümnaasiumiastme uurimistööde maht on ulatuslikum ja seetõttu on vaja kasutada ka rahva- või teadusraamatukogudes leiduvaid materjale.
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude kataloogid (paber- ja elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude elektronkataloog ESTER aadressil http://helios.nlib.ee . Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil search.epnet.com (kasutajanimi: S361916 parool : tehnika).
Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud kirjanduse loetelu . See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei viidata.
Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb tingimata konsulteerida juhendajaga.

Töö esialgse kava koostamine

Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava koostamine. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest, mida uut on autoril antud teema kohta öelda, missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb, kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud.
Töö koostamist alustatakse töö sisulise osa struktureerimisest ehk peatükkide jaotusest. Esialgu planeeritud kava võib töö käigus muutuda vastavalt uutele ideedele ja materjalide kättesaadavusele. Reeglina väheneb alapeatükkide arv, aga võib juhtuda, et mõne teema või peatüki puhul on alajaotuste suur arv põhjendatud või koguni möödapääsmatu. Töö liigendamise osas teeb lõpliku otsuse autor koostöös juhendajaga.
Esialgse kava juurde peab kuuluma ka töö koostamise kalenderplaan, milles on ära toodud töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks uurimuse tähtaegsele valmimisele. Kalenderplaani koostamisel tuleb jätta piisavalt aega töö lõpliku vormistamise jaoks, mis nõuab tavaliselt rohkem aega, kui algul arvatakse. Töökava tuleb kooskõlastada juhendajaga.

Materjali läbitöötamine, uuringu teostamine

Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi. Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud väljakirjutused vormistatakse kartoteegina. Iga sedel kartoteegis on varustatud kõigi bibliograafilises kirjes nõutavate andmetega. Kartoteek võib olla nii käsikirjaline kui elektrooniline . Meetodi valib iga uurimistöö kirjutaja ise. Arvestades seda, et töö lõplik vormistamine toimub arvutil, on otstarbekas kasutada elektroonilist süsteemi.
Kirjanduse läbitöötamine ja sedeldamine, sedelite süstematiseerimine ja vastavate peatükkide vahel jaotamine on õpilase iseseisev ülesanne. See on uurimistöö koostamise juures kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine ja arendamine ongi uurimistöö üks peamisi eesmärke.
Kui õpilase poolt valitud uurimistöö teema eeldab uuringute teostamist, tuleb koostöös juhendajaga valida metoodika.

• Andmete kogumiseks kasutatakse vaatlust, eksperimenti või küsitlust.
  
• Andmete töötlemisel keskendutakse keskmisele, hälvetele või korrelatsioonile ning saadud tulemused esitatakse tabelite ja diagrammidena.
  
• Saadud tulemuste lahtimõtestamiseks kasutatakse võrdlust, sünteesi, analüüsi või üldistust.
  
• Tulemuste esitamisel tuuakse esile need järeldused, mis lisavad uut, võrreldes varasemate uurimustega.
  

Töö ülesehitus ja koostamine

Õpilase teadusliku töö struktuur koosneb järgmistest osadest:

• tiitelleht ;
  
• sisukord;
  
• sissejuhatus;
  
• lühendite ja terminite loetelu (vajadusel);
  
• töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid);
  
• arutelu;
  
• kokkuvõte;
  
• tänusõnad;
  
• kasutatud kirjanduse loetelu;
  
• registrid (vajadusel);
  
• lisad (vajadusel).
  

Sissejuhatus

Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded:

• teema valiku argumenteeritud põhjendus;
  
• teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus ;
  
• töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud);
  
• valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine);
  
• töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus;
  
• peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus.
  

Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust.

Töö põhiosa

Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest.
Teoreetilist uurimustööd koostades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid või isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb kõrvutada, võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta.
Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur liigendus ja sellest tingitud liiga lühikesed alapeatükid ja -punktid mõjuvad halvasti tööle kui tervikule, liiga vähene liigendus seevastu muudab töö raskesti loetavaks ja süsteemituks.
Empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi lahendamiseks, mis tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Et seda kontrollida, viiakse läbi empiiriline uuring,