27
Uurimistöö kirjutamise ja
vormistamise juhend
Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme
õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada:
- teadusliku kirjandusega töötamise kogemus;
- teaduslik väljendusoskus;
- vormistusoskus.
Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma
laadilt uurimus,
mille tunnused on:
- teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta);
- erinevate uurimismeetodite kasutamine;
- uurimistulemuste analüüs ja järeldused.
7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka
referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist
või teemast.
Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida
või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja
vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni
lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse
objektiivse hinnangu
andmiseks töödele.
I. Uurimistöö kirjutamine
Uurimistöö
mõiste ja etapid
Uurimistöö on teaduslik töö, mille eesmärgiks on anda õpilasele
kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate
meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö
vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8.
klassi ja 10.-11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami
üks võimalikke vorme, mis on välja
pakutud kooliõppekavas.
Uurimistöö on uurimusliku
suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava
teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos
viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja
tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja –tulemused, tulemuste
üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö
põhieesmärkideks on
- erialase teaduskirjanduse ning andmete kogumise ja nendega töötamise kogemuste omandamine;
- korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeele ja erialase terminoloogia) omandamine;
- töö korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiva) vormistamisoskuse omandamine.
Referaat
on teatud probleemi või teema
kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse
eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on
süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning
arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb eristada ja võrrelda eri
autorite seisukohti, ei eeldata uudsete
seisukohtade väljatöötamist.
Referaadis tuleb esitada ka töö autori
omapoolne arvamus ja
järeldused.
Essee on lühem
vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku
laadi mõttearendus valitud
või etteantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne
arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse
kasutamine ja sellele
viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht
on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt.
Essee enamlevinud pikkus on 5–10 lk.
Uurimistöö etapid:
- teema valik;
- juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus;
- materjali otsimine ja lugemine;
- kava koostamine;
- materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs;
- töö ülesehitus ja koostamine;
- töö vormistamine;
- töö kaitsmine.
Töö
teema valik
Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:
- teema peab olema kirjutajale võimete- ja eakohane;
- teema peab pakkuma huvi nii töö koostajale kui sihtgrupile;
- teema peab olema konkreetne ja piiritletud;
- teema kohta peab leiduma piisavalt materjali, millele on vaba juurdepääs;
- kui tegemist on üleminekueksamina esitatud uurimistööga või referaadiga , on soovitatav valida teema, mida autor saab lõputööks edasi arendada.
Juhendaja
leidmine ja töö eesmärgi püstitus
Pärast meelepärase ja jõukohase teema valimist asub kirjutaja
läbirääkimistesse juhendaja leidmiseks. Uurimistöö juhendajaks
võib olla
- õpilase vastava aine õpetaja;
- mõni teine vastava aine õpetaja koolis;
- vastava eriala inimene väljastpoolt kooli.
Koos juhendajaga täpsustatakse teema ja sõnastatakse töö
eesmärgid. Pärast kokkuleppe saavutamist töö juhendajaga esitab
õpilane hiljemalt kooli poolt määratud tähtajaks direktori
asetäitjale õppe- ja kasvatusalal avalduse, milles teatab, et on
valinud koolieksamiks uurimistöö. Avalduses peab olema nimetatud
uurimistöö teema, õppeaine ja juhendaja nimi ning see peab olema
varustatud õpilase ja juhendaja allkirjaga.
Materjali
otsimine ja lugemine
Töö tegemist on soovitatav alustada
kasutatava materjali otsimisest
ja kättesaadavuse väljaselgitamisest ning teema kohta
leiduva kirjanduse
lugemisest . Teemakohase kirjanduse leidmiseks on olemas
erinevad infoallikad:
- publitseeritud materjalid (ilukirjanduslikud teosed, teatmeteosed, erialased väljaanded, perioodilised väljaanded);
- publitseerimata materjalid (uurimistööd, kirjad, kroonikad jms);
- elektroonilised väljaanded (võivad dubleerida paberkandjail olevaid trükiseid), arvutite vahendusel kasutatavad andmebaasid (Internet);
- suulised allikad (mälestused, intervjuud), mis võivad olla subjektiivsed, kuid saab siiski kasutada, kui esitatud materjali õigsust saab kinnitada teistest allikatest leitud faktilise materjaliga.
Kooli raamatukogu võimaldab põhikooliõpilasele kogu vajamineva
informatsiooni, gümnaasiumiastme uurimistööde maht on
ulatuslikum ja seetõttu on vaja kasutada ka rahva- või teadusraamatukogudes
leiduvaid materjale.
Materjalide leidmisel on abiks raamatukogude
kataloogid (paber- ja
elektroonilised kataloogid). Täiuslikem on Eesti raamatukogude
elektronkataloog
ESTER aadressil
http://helios.nlib.ee .
Rahvusvaheline teadusartiklite andmebaas asub aadressil
search.epnet.com (kasutajanimi: S361916
parool : tehnika).
Loetud materjali põhjal on otstarbekas kohe koostada kasutatud
kirjanduse
loetelu . See hõlbustab hilisemat põhjalikumat tööd
materjaliga. Töö vormistamise käigust tuleb sel juhul loetelust
likvideerida need nimetused, millele töö lõplikus variandis ei
viidata.
Erinevate allikate otsimisel ja lugemisel võib teema esialgne
sõnastus ja esialgu kavandatud töömaht muutuda. Sel juhul tuleb
tingimata konsulteerida juhendajaga.
Töö
esialgse kava koostamine
Järgneb töö eesmärgi täpsustamine ja uurimistöö kava
koostamine. Töö eesmärk peab andma selge ettekujutuse sellest,
mida uut on autoril antud teema kohta öelda, missuguse vaatenurga
alt ta
teemale läheneb, kas ta saab tööga midagi tõestada või
ümber lükata ning kellele on see töö suunatud.
Töö koostamist alustatakse töö sisulise osa struktureerimisest
ehk peatükkide jaotusest. Esialgu planeeritud kava võib töö
käigus muutuda vastavalt uutele ideedele ja materjalide
kättesaadavusele. Reeglina väheneb alapeatükkide arv, aga võib
juhtuda, et mõne teema või peatüki puhul on alajaotuste suur arv
põhjendatud või koguni möödapääsmatu. Töö liigendamise osas
teeb lõpliku otsuse autor koostöös juhendajaga.
Esialgse kava juurde peab kuuluma ka töö koostamise kalenderplaan,
milles on ära toodud töö tähtsamate etappide ja peatükkide
valmimise tähtajad.
Ajakava koostamine ja sellest
kinnipidamine on
aluseks uurimuse tähtaegsele valmimisele. Kalenderplaani koostamisel
tuleb jätta piisavalt aega töö lõpliku vormistamise jaoks, mis
nõuab tavaliselt rohkem aega, kui algul arvatakse. Töökava tuleb
kooskõlastada juhendajaga.
Materjali
läbitöötamine, uuringu teostamine
Kasutatava materjali põhjalikum läbitöötamine toimub pärast kava
koostamist ja selleks on kõige otstarbekam kasutada sedelsüsteemi.
Allikate läbitöötamisel tehtud märkmed, tsitaadid, muud
väljakirjutused vormistatakse kartoteegina. Iga sedel kartoteegis on
varustatud kõigi bibliograafilises kirjes nõutavate andmetega.
Kartoteek võib olla nii käsikirjaline kui
elektrooniline . Meetodi
valib iga uurimistöö kirjutaja ise. Arvestades seda, et töö
lõplik vormistamine toimub arvutil, on otstarbekas kasutada
elektroonilist süsteemi.
Kirjanduse läbitöötamine ja sedeldamine, sedelite
süstematiseerimine ja vastavate peatükkide vahel jaotamine on
õpilase iseseisev ülesanne. See on uurimistöö koostamise juures
kõige mahukam ja aeganõudvam töö ning vastava oskuse omandamine
ja arendamine ongi uurimistöö üks peamisi eesmärke.
Kui õpilase poolt valitud uurimistöö teema eeldab uuringute
teostamist, tuleb koostöös juhendajaga valida metoodika.
- Andmete kogumiseks kasutatakse vaatlust, eksperimenti või küsitlust.
- Andmete töötlemisel keskendutakse keskmisele, hälvetele või korrelatsioonile ning saadud tulemused esitatakse tabelite ja diagrammidena.
- Saadud tulemuste lahtimõtestamiseks kasutatakse võrdlust, sünteesi, analüüsi või üldistust.
- Tulemuste esitamisel tuuakse esile need järeldused, mis lisavad uut, võrreldes varasemate uurimustega.
Töö
ülesehitus ja koostamine
Õpilase teadusliku töö struktuur koosneb järgmistest osadest:
- tiitelleht ;
- sisukord;
- sissejuhatus;
- lühendite ja terminite loetelu (vajadusel);
- töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid);
- arutelu;
- kokkuvõte;
- tänusõnad;
- kasutatud kirjanduse loetelu;
- registrid (vajadusel);
- lisad (vajadusel).
Sissejuhatus
Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised
ülesanded:
- teema valiku argumenteeritud põhjendus;
- teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus ;
- töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud);
- valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine);
- töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus;
- peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus.
Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele
nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini
mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid,
sisukorras ja
põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid
andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust.
Töö
põhiosa
Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi
püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni.
Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast
teemast ja eesmärgi püstitusest.
Teoreetilist uurimustööd koostades tuleb kasutada paljude autorite
erinevaid või isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb kõrvutada,
võrrelda ja analüüsida.
Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal,
kuid ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel
on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad
selguma töö
autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta.
Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö
mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja
äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur
liigendus ja sellest tingitud liiga lühikesed alapeatükid ja -punktid mõjuvad
halvasti tööle kui tervikule, liiga vähene liigendus seevastu
muudab töö raskesti loetavaks ja süsteemituks.
Empiiriline uurimus viiakse läbi mingi teadusliku probleemi
lahendamiseks, mis tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Et
seda kontrollida, viiakse läbi empiiriline uuring, milleks
koostatakse vastav metoodika. Saadud tulemusi analüüsitakse
püstitatud hüpoteesist lähtudes ja kaalutakse nende praktikasse
rakendamise võimalusi.
Empiirilise uurimuse puhul esitatakse töö tavaliselt kolme
peatükina:
- teoreetiline osa ehk ülevaade teemakohasest kirjandusest (mida teised on teinud);
- uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid (mida töö autor on teinud);
- uurimise käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused (teiste poolt tehtu ja töö autori poolt tehtu võrdlus).
Kui töös kasutatakse andmetöötlust, tuleb viidata
andmetöötlusprogrammidele ja esitada tulemuste
korrektne tõlgendus.
Probleemide käsitlemine uurimistöö põhiosas peab olema
võimalikult terviklik ja süsteemne. Peatükid ja alapeatükid
peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ja
moodustama teemale vastava terviku.
Töö tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükkidena.
Arutelu
Arutelu peamisteks ülesanneteks on:
- kõige olulisemate tulemuste väljatoomine;
- järelduste ja ettepanekute tegemine;
- töö edasiarendamise võimaluste analüüs.
Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses
püstitatud ülesanded. Arutelus võib püstitada uusi probleeme, mis
tulenesid töö tulemustest. Arutelus ei tõsteta töö eelnevate
osade tekstilõike mehhaaniliselt kokku. Arutelus võivad sisalduda
viited
tekstile ja kirjandusele.
Kokkuvõte
Töö
tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükina. Kokkuvõtte
võib esitada ka numereeritult või teesidena. Kokkuvõte ei püstita
uusi probleeme ega tõsta töö eelnevate osade tekstilõike
mehhaaniliselt kokku, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid tekstile
ega kirjandusele.
Uurimustöö
sisule esitatavad nõuded
Igale uurimistööle kehtivad üldtunnustatud nõuded.
- Töö peab sisaldama midagi uut ja aktuaalset, mida varasemates töödes pole esitatud.
- Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma objektiivselt, järeldused peavad olema kookõlas uurimistulemustega.
- Kõik esitatud väited peavad olema tõestatavad ja toetuma faktidele.
- Töö tulemusi peab olema võimalik kontrollida ja algallikatele peab olema täpselt viidatud .
- Töö peab olema andmete poolest ja terminoloogiliselt täpne, loogiline ja selge.
- Teaduslik töö peab olema vastuoludeta terviklik süsteem.
- Töö ülesehituses, sisus, mõistetes, arutlustes, sõnastuses peab valitsema selgus.
- Nii olemasolevate kui ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline.
- Tohutust materjalihulgast tuleb selekteerida antud teema käsitlemiseks kõige olulisem.
Uurimistööle
esitatavad eetilised nõuded
Teaduslikus uurimistöös tuleb järgida uurimuste vastavust
eetikanõuetele. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad
reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid.
- Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata.
- Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt.
- Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik.
- Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud.
- Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode , videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek.
II. Uurimistöö
vormistamineTartu Gümnaasiumi uurimistööde vormistamisnõuded lähtuvad
kehtivatest rahvusvahelistest nõuetest (ISO standardist). Töö
esitatakse
pehmes köites.
Üldnõuded
Uurimistöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse
paberi formaati A4. Kirja tüüp on Times New
Roman , tähesuurus 12
punkti, reavahe 1,5. Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 2,5
cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 3 cm. Tekst
paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv
jääb sirge. Kõik leheküljed töös nummerdatakse, number
trükitakse ülaservast 1 cm allapoole lehe paremasse nurka.
Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit
sellel välja ei
kirjutata .
Uurimistöö
keel ja stiil
Uurimistöö keeleks on reeglina eesti keel. Vastava kokkuleppe
alusel töö autori ja juhendaja vahel võib töö keeleks olla ka
mõni teine keel, eeldusel, et nii töö
koostaja kui juhendaja seda
keelt valdavad. Võõrkeeles kirjutatud tööle lisatakse
inglisekeelsele
Abstract ’le eestikeelne kokkuvõte.
Töö keel on rangelt teaduslik ja selle tagamisel peetakse silmas
järgmisi nõudeid:
- Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama kasutatava keele ortograafiale.
- Töös kasutatakse üldtunnustatud terminoloogiat ja lühendeid.
- Väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest.
- Välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi.
- Sõnakorduste asemel kasutatakse rikkalikumat sõnavara.
- Hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest.
Valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös
soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse,
vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö
käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö
kirjutamisel välditakse nii kõne- kui konspektistiili. Kõnestiilile on omane
liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad
liiga
lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus.
Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb muuta lausete struktuuri
vastavalt eesti keele süntaksile ning kasutada käsitletava
valdkonna termineid õiges tähenduses ja kontekstis. Arusaamatuste
vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes
selle võõrkeelne nimetus. Lühendi esmakordsel kasutamisel tuleb
see defineerida täieliku kirjapildi kaudu nt ERA (Eesti
Riigiarhiiv), erandi moodustavad üldlevinud lühendid nt
NATO , ÜRO,
õa jne. Lühendite järele punkti ei panda. Kui punktita lühend
langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, pannakse lühendisse
sõnavahet märkiv punkt nt e.m.a (enne meie aega). Kogu töö
ulatuses tuleb kinni pidada kõikidest kasutusele võetud terminitest
ja lühenditest. Kui neid on üle kahekümne, on vaja koostada
lühendite ja terminite loetelu ja paigutada see
sisukorra järele.
Ühekohalised arvud
kirjutatakse tekstis sõnadega, ülejäänud
arvud numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või
tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Käändelõppe arvudele ei
lisata (nt 26 õpilasele). Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad
tuleb märkida numbritega, mitte “eelmisel aastal” või
“käesoleval aastal”. Suurte, rohkem kui nelja tüvenumbriga
arvude korral on soovitatav kasutada
kombineeritud kirjutusviisi,
mille puhul arv on märgitud numbritega ja suurusjärk sõnadega (nt
2,35 milj dollarit või 34,2 tuh veist). Lauset alustatakse üldjuhul
sõnaga, erandi moodustavad aastaarvud.
Tiitelleht
Tiitelleht sisaldab järgmisi andmeid:
- Õppeasutuse nimi paigutatakse lehe ülemisse serva keskele .
- Töö täielik pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu.
- Pealkirja alla märgitakse töö liik (referaat või uurimistöö).
- Autori ja juhendaja nimed trükitakse tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva, juhendaja nimele lisatakse sõna ”juhendaja” ja teaduskraadi või kutset näitav tiitel (õp, mag vm).
- Töö valmimise koht ja aasta paigutatakse lehe alumisse serva keskele.
KokkuvõteKokkuvõte sisaldab
järgmisi kirjeldusi:
- Uurimistöö eesmärk ja objekt.
- Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks kasutatud meetodid.
- Uurimistöö käigus saadud kõige olulisemad tulemused.
- Uurimistöö tulemuste peamine järeldus.
Kokkuvõtte
maksimumpikkuseks võib olla 1 lehekülg.
Sisukord
Sisukord asub töös kokkuvõtte järel ja selles näidatakse kõik
töö alajaotused ranges vastavuses töös kasutatud pealkirjade,
alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega.
Töö kujundamisel tuleb lähtuda järgmistest nõudmistest:
- Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja -punktideks, mis pealkirjastatakse ja nummerdatakse hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega.
- Sisukorras loetletakse, kuid ei nummerdata sisukorda, sissejuhatust, kokkuvõtet, loetelusid , registreid ja lisasid.
- Kõiki iseseisvaid struktuuriüksusi alustatakse töös uuelt lehelt.
- Alapeatükke ja alapunkte alustatakse samalt lehelt, kui pealkirjaga samale leheküljele mahub vähemalt kaks rida järgnevat teksti.
- Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida.
- Alapealkirja ja sellele eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
- Töö vormistamisel kasutatakse plokksüsteemi, kus tekstilõikude vahele jäetakse tühi rida.
Pealkirjad kujundatakse järgmiselt:
- Kõik uurimistöö iseseisvate osade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurte tähtedega. Alapeatükkide ja -punktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda.
- Pealkirjades sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata.
- Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva.
Töö põhiteksti täiendavad osad (
tabelid , joonised, pildimaterjal
jne.), mis on liiga mahukad, paigutatakse
lisadena töö lõppu.
Lisad, kui neid on rohkem kui üks, pealkirjastatakse ja
nummerdatakse eraldi araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne). Lisade
pealkirjad esitatakse sisukorras.
Näide:
KOKKUVÕTE 2
SISUKORD 3
LÜHENDID JA TERMINID 4
SISSEJUHATUS 5
1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI 7
2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI 7
2.1. Teise peatüki esimene alapeatükk 8
2.2. Teise peatüki teine alapeatükk 9
2.3. Teise peatüki kolmas alapeatükk 9
2.3.1. Kolmanda alapeatüki esimene alapunkt 9
2.3.2. Kolmanda alapeatüki teine alapunkt 12
2.3.3. Kolmanda alapeatüki kolmas alapunkt 15
3. KOLMANDA PEATÜKI PEALKIRI 19
3.1. Kolmanda peatüki esimene alapeatükk 22
3.2. Kolmanda peatüki teine alapeatükk 23
3.2.1. Teise alapeatüki esimene alapunkt 24
3.2.2. Teise alapeatüki teine alapunkt 25
3.2.3. Teise alapeatüki kolmas alapunkt 28
ARUTELU 29
TÄNUSÕNAD 30
KASUTATUD MATERJALID 31
LISAD 33
Lisa 1. Pealkiri 32
Lisa 2. Pealkiri 41
Kasutatud
materjalide loetelu koostamine
Igas uurimistöös kasutatakse teiste autorite materjale:
ajalooürikuid, kirju,
fotosid , raamatuid, ajakirjandust, filme,
mõõtmis- või küsitlustulemusi,
vaatlusandmeid , suulisi mälestusi,
intervjuusid jne. See on vajalik taustsüsteemide kirjeldamiseks ning
oma järelduste ja seisukohtade võrdlemiseks. Kasutatud
materjalidest koostatakse viitekirjete (kasutatud kirjanduse)
loetelu, mis sisaldab ainult töös viidatavaid materjale. Viidete
järgi on võimalik töös esitatut kontrollida. Seepärast kuulubki
kasutatud materjali loetelu kohustusliku
osana uurimistöö juurde.
Kasutatud kirjanduse
loetelus järjestatakse viitekirjed
tähestikuliselt autorite või nende puudumisel trükiste pealkirjade
esimeste sõnade järgi. Kõik materjalid kantakse loetelusse kindla
skeemi kohaselt, mis sõltub materjali liigist. Pealkirjades
lühendeid ja jutumärke ei kasutata.
Olenemata valitud viitamise süsteemist on viitekirjete elemendid
samad, erineb vaid ilmumisaasta asukoht: numbrilise viitamise korral
on see kirje lõpul, nimelise korral aga autori nime järel.
Alljärgnevad näited on toodud numbrilise viitamissüsteemi
kasutamise kohta.
- Ühe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal (id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta.
Näide: EDULA, E.
Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003.
- Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta.
Näide:
TALI , E.-M. &
TALI, T.
Tähtraamat: aastaring Maarjamaal . Tallinn: Maalehe
Raamat,
2001.
- Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim.), Raamatu nimi kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta.
Näide:
KÕIV, K.
Lastekodu – koht
koduta lastele või koduta laste kodu
.
T. Edovald (Toim.),
Võrgustikutöö
võimalusi töös lastega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2003.
- Ühe autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid , millel artikkel asub,.
Näide:
LÄÄNEMETS, U. Õppekavad erivajadustega lastele. -
Haridus .
2003/6, lk 10-12.
- Mitme autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.
Näide:
SISASK, U. & KAHRO, A.
Astroloogia ennustab
minevikku . -
Loodus.
2003/3, lk 10-13.
- Artikkel ajalehest: AUTORI NIMI, Initsiaali(id). Artikli pealkiri. - Ajalehe nimi kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev.
Näide:
KUMBERG, K. Nali on meie ainuke tõeline kaitseingel. -
Postimees .
2003, 30.05
- Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev.
Näide:
(A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).-
Eesti
Päevaleht. 2003,
24.02
- Artikkel teatmeteosest: Nimetus. – Teatmeteose nimi kaldkirjas. Köite number. Väljaandmiskoht, aasta, veeru või lehekülje numbrid.
Näide:
Viieristi looduskaitseala. -
Eesti
entsüklopeedia.
10. köide. Tallinn, 1998, lk 394.
- Artikkel Interneti koduleheküljelt: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress. Materjali kasutamise kuupäev.
Näide:
SIIBAK, E. Toataimed.
URL=
http://www.tba.ee/Lood/Toataimed.ht m 16. juuni 2003.
- Kui kasutatakse Internetis ilmunud kirjutist, mis on ilmunud trükisena, tuuakse kirjes autori nimi ja artikli pealkiri, teisele reale lisatakse elektrooniline aadress.
Näide:
TEA Võõrsõnastik. URL=
http://ee.www.ee/VS/ Kui materjal on ainult Internetis, peavad kõik viidatud artiklid
olema disketile salvestatud, kuna artikkel võidakse Internetist
kustutada ja siis on töö autoril vajaduse korral viite korrektsust
raske tõestada.
- Teadustööd: AUTORI NIMI, Eesnimi(nimed). Töö pealkiri kaldkirjas. Teadusasutuse või õppeasutuse nimi. Koht, aastaarv. [Töö liik nurksulgudes].
Näide:
TAMMEPÕLD, Mikk.
Henri
de Toulouse-Lautrec.
Tartu Gümnaasium. Tartu, 2000
[Uurimistöö].
- Aruanded , dokumendid jms: dokumendi nimetus. 2001. Ettevõtte nimetus, Linn, 2001.
Näide:
Klassipäevik. Tartu Gümnaasium, Tartu, 2001.
- Arhiivimaterjalid: arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number.
Näide:
EAA, f.250, n.3, t.15, l.24.
- Kirjanduse loetelu lõpus esitatakse arhiivide lühendid. Erakogude korral tuleb leida ise lühendid.
Näide:
Lühendid
EAA – Eesti
Ajalooarhiiv
EKM – Eesti
Kunstimuuseum
ERA – Eesti
Riigiarhiiv
- Intervjuu : Intervjueeritava nimi, initsiaal(id). Intervjueerija nimi, initsiaal(id). Intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis). Intervjueerimise koht, kuupäev. Kui intervjueerinud on autor ise, tuleb allikmaterjalide loetelus näidata intervjueeritava nimi, intervjuu tüüp (üleskirjutus või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht.
Näide:
Madis Milk. Autori intervjuu. Üleskirjutus. Tartu, 16. aprill 1997.
Kõik viitekirjed reastatakse kasutatud kirjanduse loetelus autorite
perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras. Numbrilise
viitamise korral tuleb viitekirjed nummerdada, nime/aasta viitamise
korral pole seda vaja teha. Sama autori tööd esitatakse nende
ilmumisaastate järjekorras. Kui
autorit ei ole võimalik välja tuua
(nt entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast.
Esmalt loetletakse ladina- ning seejärel kreeka- ja slaavitähestikulised
materjalid. Intervjuud lisatakse arhiivimaterjalide lühendite järel.
Viitamine
Viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud.
Viide peab olema täpne ja selge. Kõik teistele autoritele kuuluvad
seisukohad ja andmed tuleb töös esitada kas täpselt viidatud
tsitaatidena või refereeringutena. Kõik töö sisulises osas
kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad,
probleemipüstitused, tsitaadid,
arvandmed jm peavad olema viidatud.
Üldtuntud seisukohtadele ei viidata. Teiste autorite seisukohtadele
ja väljaannetele viidatakse tsiteerimise või refereerimise teel.
Tsiteerimisel esitatakse autori tekst sõna-sõnalt.
Tsitaati on mõtet kasutada neil juhtudel, kui on oluline edasi anda
sõnastust, kui see on eriti tabav. Tsitaat pannakse jutumärkidesse
ja väljajäetavad sõnad asendatakse mõttepunktidega (...). Mitmest
kohast võetud lausekatkendeid ei tohi meelevaldselt üheks
tervikuks liita. Iga eraldiseisev lauseosa tuleb varustada
omaette jutumärkidega ja
viitega originaalile. Tsiteerimisel võõrkeeltest
tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt,
vajaduse korral esitatakse originaalsõnastus joonealusena.
Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis oma
sõnadega. Autor võib seejuures refereeringu sisu kommenteerida ja
lisada
omapoolseid seisukohti, sulatades selle teksti vastavalt oma
sõnastusstiilile. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, küll
on aga vajalik viitamine allikale või autorile. Ulatuslikum
refereering algab autori nime mainimisega ja lõpeb viitega kasutatud
kirjandusele. Kui refereering koosneb ühest lausest, siis paikneb
viide enne lauset lõpetavat punkti, kui aga tervest lõigust, siis
pärast punkti. Lubamatu on esitada refereeringu pähe jutumärkideta
tsitaati või refereeringut, kus on originaaltekstiga võrreldes
asendatud ainult mõni sõna või sõnavorm.
Uurimistöödes kasutatakse autori
valikul ühte kahest
viitamissüsteemist:
- numbrilist viitamist;
- nime/aasta viitamist,
Numbriline viitamine põhineb kasutatud kirjanduse
tähestikulisel loetelul: nurksulgudes tuuakse ära viitekirje
järjekorranumber kasutatud kirjanduse loetelus ja leheküljed.
Järjekorranumbri ja leheküljenumbri vahel on
koolon ja tühik.
Näide:
Majandusteadust on
defineeritud kui teadust, mis uurib inimese käitumist sõltuvana
tema eesmärgi ja võimaluste mittevastavusest [16: 78]. Samu aspekte
on rõhutatud ka majanduse üldteooria määratluses: ”Majanduse
üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult
efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks”
[2: 34]
Nime/aasta viitamise korral järjestatakse viitekirjed
tähestikuliselt ilma neid nummerdamata. Ümarsulgudes esitatavas
viites tuuakse autori nimi või selle puudumisel trükise pealkirja
esimesed sõnad kaldkirjas, ilmumisaasta ja lehekülg(küljed).
Ilmumisaasta ja leheküljenumbri vahel on koolon ja tühik. Kui
kirjanduse loetelus on mitu samal aastal ilmunud tööd, siis
eristatakse need tähtedega a, b, c jne. Kui tekstis, millele
viidatakse, on autori nimi, siis viites pole seda vaja
korrata .
Näide:
Hinne on õiglane
siis, kui ta võtab arvesse õpilase
pingutusi hinde saamiseks
(Vernik 1995: 6) Anti
Kidron esitab
koolitaja võtmeküsimused (1999:
9) ja rõhutab naeru tervistavat osa (1997b: 151)
Kui ühele ja samale allikale viidatakse ühel leheküljel mitu korda
järjest, kasutatakse järgmistel kordadel lühendit Ibid. (ladina
keeles ibidem – samas kohas) koos lehekülgede äranäitamisega. nt
[Ibid.: 22]
Tabelid,
lisad, joonised, valemid ja loetelud
Tabelid võimaldavad arvandmeid esitada süstematiseeritult ja
ülevaatlikult. Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia
numbritega kas kogu töö ulatuses nt Tabel 1 või üksikute
peatükkide ulatuses nt Tabel 3. 4,
kusjuures viimane tähendab
kolmanda peatüki neljandat tabelit. Sama moodust on soovitatav
kasutada ka
jooniste tähistamisel.
Tabeli number paigutatakse pealkirjast üks rida kõrgemale paremasse
serva. Sõna “tabel” on sõrendatud. Teksti paigutatavad tabelid
peavad kandma nende sisu lakooniliselt lahtimõtestavat pealkirja.
Pealkirja sõnastamisel tuleb alustada tabeli sisust, millele järgneb
objekti (ettevõtte, riigi jm.) nimetus ja lõpuks ajavahemik.
Pealkiri trükitakse rasvaselt ja paigutatakse keskele. Kui tabel
pole ise koostatud, tuleb märkida allikas.
Tabel tuleb esitada kirjasuurusega 11 punkti ja paigutada keskele.
Kõigil tabeli veergudel peab olema nimetus, mis paigutatakse
kaldkirjas veeru keskele. Üldreeglina veerge ei nummerdata, välja
arvatud juhud, kui töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele.
Kui tabel jätku teisel leheküljel, tuleb tabeli nimetusi korrata.
Tabelites esitatud andmed tuleb siduda töö
tekstiga . Selleks
kasutatakse
- otsest viitamist (Alljärgnev tabel 3 iseloomustab ...),
- kaudset viitamist (vt tabel 8).
Pärast sellist viidet peab töös kas kohe või järgmisel
leheküljel järgnema tabel.
Näide:
T a b e l 1
Huviringid Tartu
Gümnaasiumis 2001/02. õppeaastalLaul, pillimängTantsTeater, meediaSportKäsitöö, tehnikaMudilaskoor
(2.-4.klass)
1.-2. klassi
rahvatantsu segarühm
Algklasside näitetrupp
Poiste käsipall
(1.-6.
klassid )
Kunstiring (algklassid)
Töö teksti paigutatavad tabelid olgu võimalikult lihtsad ja
lühikesed. Tekstis esitatakse tavaliselt tabelid, mille maht ei
ületa ühte lehekülge. Mahukamad tabelid tuuakse lisades.
Tekstiga väheseotud materjal paigutatakse
lisana töö lõppu
kasutatud kirjanduse loetelu taha.
Erineva sisuga materjal vormistatakse erinevate lisadena. Igale
lisale antakse pealkiri ja number. Töö tekstis viidatakse lisadele
(nt vt Lisa 4).
Alljärgnevalt on toodud valik võimalikest materjalidest, mida
lisadena esitatakse.
- ankeetküsitluse vorm ja vajadusel ka vastatud ankeedid;
- andmete statistilise töötluse tulemused koondtabelina;
- graafikud ja diagrammid , kui neid on palju ja neile suhteliselt vähe viidatakse;
- suuremad plaanid ja kaardid;
- keeleuurimustes kasutatud sedelid;
- mõõtmis- ja vaatlusprotokollid;
- töös kasutatud kirjad, memuaarid, intervjuude tekstid;
- skeemid ja joonised;
- pildid ja fotod;
- reproduktsioonid.
Jooniste alla kuuluvad kõik töös sisalduvad
illustratsioonid, olgu need siis diagrammid, graafikud,
geograafilised kaardid, joonistused, skeemid või fotod. Igal
joonisel peab olema
allkiri , mis sellel kujutatut lakooniliselt
sõnastab. Joonis paigutatakse vasakule ja allkiri reastatakse
vasakult. Kõik joonised nummerdatakse analoogiliselt tabelitega kogu
töö ulatuses nt Joonis 1 või üksikute peatükkide ulatuses nt
Joonis 2.4. Järjekorranumber kirjutatakse allkirja ette ja
eraldatakse sellest
punktiga (Joonis 1.
Piirkulu …).
Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida
suurusega 11 punkti. Igale joonisele tuleb töö tekstis viidata.
Väikeste mõõtmetega joonis paikneb teksti vahel
sobivas kohas,
suurem eraldi lehel, pärast viidet. Kui joonis pole autori enda
poolt koostatud, siis tuleb analoogiliselt tabeliga märkida allikas.
Näide:
Joonis 1. Põhikooli
lõpetajate riiklike eksamite tulemused Tartu Gümnaasiumis 2002.
aastal
Joonisel
kasutatud tähised tuleb selgitada kas joonise väljal või tekstis
joonise juures.
Näide:
Joonisel 1 kajastab lilla tulp kooli keskmist ja punane tulp
vabariigi keskmist hinnet
.Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis
vastavad üldistele eesti keele reeglitele. Kõik märgid, arvud ja
tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi
sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu
töö ulatuses tuleb järgida valemite ühtset kirjutusviisi. Valemid
kirjutatakse kaldkirjas kirja suurusega 12 punkti. Vältida tuleb
definitsioonide esitamist valemi kujul. Üksikud sümbolid ja lihtsad
matemaatilised
avaldised esitatakse reeglina teksti sees omaette
reale viimata. Võrdust ja võrratust väljendavad avaldised
esitatakse tavaliselt omaette real. Kui töös on mitu valemit, tuleb
need nummerdada. Valemi number paigutatakse valemiga samale reale
paremale sulgudesse.
Valemites ei tooda mõõtühikuid, need
esitatakse valemites kasutatud sümbolite seletustes. Valemi
sümbolite seletus algab sõnaga “kus” ning seletused
kirjutatakse üksteise alla.
Näide: Tarbimise eelarvepiirang avaldub:
(1)
kus pi – hüvise hind (
kroonides ),
xi – hüvise kogus (tk),
n – hüviste arv,
c –
tarbimiseelarve (kroonides).
Loetelud , mis koosnevad üksikutest sõnadest või lühikestest
fraasidest, kirjutatakse üksteise järel ja eraldatakse komaga.
Näide:Modernistlikud
kunstivoolud on sümbolism, impressionism,
ekspressionism , kubism ja
konstruktivism .
Pikematest fraasidest koosnevad loetelud eraldatakse semikooloniga.
Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või
tähtedega.
Kui loetelu punktideks on üksikud
laused või lauseosad, võib need
kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuest
reast .
Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja
laused eraldatakse üksteisest semikooloniga.
Näide 1:
1996-1997. aastal
viidi läbi uurimus, mille eesmärgid olid:
1) diagnoosida 3.-6.
klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset;
2) uurida õpilaste
oskusi koostada ise mõtlemisülesandeid;
3) analüüsida ja
võrrelda õpetaja sihipärase töö tulemusi, õpilaste mõtlemise
arendamisel matemaatikatundides.
Näide 2:
1996-1997. aastal
viidi läbi uurimus, mille eesmärgid olid:
a) diagnoosida 3.-6.
klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset;
b) uurida õpilaste
oskusi koostada ise mõtlemisülesandeid;
c) analüüsida ja
võrrelda õpetaja sihipärase töö tulemusi, õpilaste mõtlemise
arendamisel matemaatikatundides.
Kui kasvõi üks loetelu punktidest koosneb kahest või enamast
lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga. Kui
mõni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse
üldisema loetelu punktide järjekorda tingimata numbritega, alluva
loetelu punkte aga tähtedega (koos
suluga ).
Näide:
Õpiülesanded I
klassi kunstiõpetuse
tundides vormi õpetamiseks on järgmised:
Vorm, selle elemendid.
Oskus edasi anda üldvormi, selle iseloomu. Üldvorm ja detailid.
Joon ja selle liigid.
Loetelus kasutatakse nummerdamist tavaliselt siis, kui on oluline
nende järjekord või arv, kui tekstis mõnele neist viidatakse.
Muudel juhtudel võib järjekorra tähistuse asendada mõttekriipsuga
(kui loetelu punktid on eelneva teksti otseseks jätkuks) või mõne
muu tähistusega.
Näide:
Aastapäevaga seoses
andis kool välja mitmesuguseid trükiseid ja meeneid:
- kooli almanahh Hõik 3;
- kooli tutvustav voldik;
- aastapäevalogoga kutsekaart;
- 8. ja 9. klasside poiste poolt valmistatud kooli logoga suveniirkell;
- kooli logoga pastapliiats.
Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi
erinevat sisu ning et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele
grammatika reeglitega. Loetelu igal tasandil peab olema vähemalt
kaks alapunkti. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude erinevate stiilide kasutamist.
III. Uurimistööde
hindamine, juhendamine, kaitsmine
Õpilastööde
hindamise kriteeriumid
Hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
- uuritava probleemi uudsus ja aktuaalsus, selle teoreetiline ja praktiline tähendus ning probleemiseade põhjendatus;
- sisu vastavus teemale ja pealkirjale, püstitatud eesmärkidele ning ülesannetele;
- autori omapoolne intellektuaalne panus;
- töö ülesehituse terviklikkus ja selle osade omavaheline seotus , ülesehituse loogilisus ja liigenduse otstarbekus ;
- teemale vastava kirjanduse ja teoreetiliste käsitluste tundmine , materjali läbitöötatus ja selle süstemaatiline, selge ja loogiline esitus;
- kasutatud meetodite valiku põhjendatus ja valdamine ;
- andmete esinduslikkus ja kontrollitavus, andmeanalüüsi kvaliteet;
- töö vormistuslik külg;
- töö keeleline tase;
- argumentatsiooni veenvus , järelduste ja ettepanekute põhjendatus;
- töös kirjeldatud seisukohtade esitamine ja argumenteerimine ning küsimustele vastamine avaliku kaitsmise käigus;
- töös käsitletava materjali illustratiivsus.
Uurimistööde täpne hindamisjuhend on toodud lisas 1.
Juhendamine
Uurimistöö on õpilase iseseisev töö, mis toimub koostöös
juhendajaga. Juhendaja roll on suunav: ta aitab teema valikul ja
uurimisplaani koostamisel, soovitab kirjandust, jälgib töö
vastavust sisulistele ja vormilistele nõuetele.
Juhendamine saab alguse juhendaja ja õpilase kokkuleppest. Õpetajal
on õigus keelduda õpilase valitud teemat juhendamast, kui õpetaja
ei ole antud valdkonnas asjatundja või õpilane ei ole suuteline töö
eesmärke sõnastama. Üks täiskohaga õpetaja võib ühe õppeaasta
jooksul juhendada kuni kolm uurimistööd.
Õpilasel on õigus konsultatsioonile 15 akadeemilise tunni ulatuses,
millest kolmandik hõlmab töö läbilugemiseks kuluvat aega.
Juhendaja ja õpilase vahelisel kokkuleppel on võimalik
konsultatsioonide määra suurendada või vähendada.
Uurimistööde
kaitsmine
Nõuded ruumile:
- Sobivad tingimused multimeediaesitluseks.
- Kaitsmiskomisjoni liikmed istuvad näoga kaitsja poole.
- Publiku toolid asetsevad teatristiilis kaitsmiskomisjoni selja taga.
- Ruumis valitseb akadeemiline õhkkond.
Nõuded kaitsmiskomisjonile
- Kaitsmiskomisjon määrab kindlaks uurimistööde kaitsmisjärjekorra, kus igale kaitsjale on ettenähtud maksimaalselt 15 minutit, millest 5 minutit kaitsekõnele ja 10 minutit retsensendi ja komisjoni arvamustele, küsimustele ning nendele vastamisele.
- Kaitstav töö tuleb läbi töötada vähemalt ühel komisjoniliikmel, kes ei ole kaitstava töö juhendaja.
- Uurimistööde kaitsmise juhatab sisse komisjoni esimees, kes tutvustab publikule ja kaitsjatele komisjoniliikmeid ning kaitsmise korda.
Nõuded juhendajale
- Kaitsmisele pääsevad tööd, mis on juhendaja poolt retsensendile esitatud vähemalt viis päeva enne kaitsmist.
- Juhendaja hinnang uurimistööle tuleb esitada komisjonile vähemalt 2 päeva enne kaitsmist.
- Juhendaja ei tohi mingil moel sekkuda kaitsmisprotsessi, isegi juhul, kui ta on kaitsmiskomisjoni liige, kuna see võib mõjutada kaitsmiskomisjoni otsust.
- Juhendaja üheks oluliseks ülesandeks on eelnev tutvumine kaitstava tööga, tähistades seda märkega töö kaanel ”Lubatud kaitsmisele” ning kinnitades seda oma allkirjaga.
Nõuded töö esitamisele
- Kaitstav uurimistöö tuleb komisjonile esitada kaks nädalat enne kaitsmist.
- Tähtajaks esitamata tööd kaitsmisele ei pääse.
- Kaitstav töö tuleb komisjonile esitada kahes eksemplaris, millest üks jääb komisjonile ja teine retsensendile.
- Mõlemal eksemplaril peab olema juhendaja märge ”Lubatud kaitsmisele” ning allkiri.
Nõuded retsensendile
- Üks retsensent võib ühe eksamiperioodi jooksul retsenseerida kuni kolm uurimistööd.
- Retsensendiks võib olla Tartu Gümnaasiumi õpetaja, õpilane või mõni vastava ala spetsialist väljastpoolt Tartu Gümnaasiumi.
- Retsensioon peab lähtuma Tartu Gümnaasiumi urimistöö kirjutamise ja vormistamise juhendist.
- Retsensioon tuleb esitada komisjonile ja kaitsjale tutvumiseks 2 päeva enne kaitsmist.
Nõuded kaitsjale
- Kaitsja valmistab ette kaitsekõne, mis ei ületa 5 minutit.
Töö kaitsmine on avalik. See toimub suulise ettekandena, mida on soovitav illustreerida korrektse akadeemilise multimeedia esitlusprogrammiga. Ettekandes ei ole otstarbekas kulutada aega
üldtuntud seisukohtade esitamisele. Õpilane peab lühidalt suutma:
- põhjendada teema valikut;
- selgitada töö eesmärki;
- põhjendada uurimisobjekti valikut;
- nimetada olulisemad allikmaterjalid;
- välja tuua tulemused, üldistused, järeldused.
Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate
poole, millele järgneb:
- töö sisuline tutvustus;
- retsensiooni esitamine;
- autori vastus retsensioonile;
- diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused);
- autori lõppsõna.
- kaitsja keelekasutus on akadeemiline.
Nõuded
kaitsmisprotseduurile
- Kaitsja pöördub lugupidamisavaldusega komisjoni, retsensendi ja publiku poole.
- Kaitsja tutvustab end ja nimetab oma töö teema.
- Kaitsekõne maksimaalne pikkus on 5 minutit, mida mõõdab üks komisjoni liikmetest.
- Ajalimiidi ületamisel katkestab komisjoni esimees kaitsekõne.
- Komisjoni esimees annab sõna retsensendile, kes annab lühihinnangu kaitstavale tööle ning esitab vajadusel küsimusi töö sisu kohta.
- Komisjoni esimees annab komisjoniliikmetele ja publikule võimaluse esitada küsimusi kaitstava töö kohta.
Lisa nr. 1 Uurimistöö hindamisjuhend
Hindamisjuhendi ülesandeks on anda töö autorile täpne tagasiside.
Esialgne hinnang tööle antakse 100-palli süsteemis. Nii
retsensent, juhendaja kui komisjon toetuvad tööle hinnangu andmisel
antud uurimistööde hindamise juhendile. Lõpliku hinde paneb tööle
komisjon pärast arutelu 5-palli süsteemis.
Töö
sisu
Töö sisulise osa
eest saadav maksimaalne punktide arv on 35, hinnatakse:
- töö vastavust teemale (5 p);
- sissejuhatust ja kokkuvõtet, mis peavad näitama, kui selget ülevaadet omab töö autor antud teema kohta, seetõttu hinnatakse nende täpsust erilise põhjalikkusega. Resümee olemasolul hinnatakse selle ülevaatlikkust (10 p);
- töö uurimuslikkust, objektiivsust, autori omapoolse analüüsi ja selgituste olemasolu, ebatäpsuste ja vigade puudumine (15 p);
- kogu uurimistöö struktuursust, terviklikkust ja proportsionaalsust (5 p).
Teemavalik
Teema valiku eest saadav maksimaalne punktide arv on 15,
täidetud peab olema vähemalt üks alljärgnevatest komponentidest:
Viitamine
Viitamise eest saadav maksimaalne punktide arv on 10.
Hindamisel arvestatakse:
- tsitaatide põhjendatust, täpsust ning nende kontrollitavust;
- kõikidele kasutatud allikatest saadud mõtetele, ideedele, andmetele jmt allikale viitamist refereeringute puhul;
- töö autori originaalteksti rohkust ja head keelekasutust (viidatud tekst ühildub originaaltekstiga;
- kogu töö ulatuses ühtse, juhendile vastava viitamissüsteemi kasutamist.
Märkus:
Töö hinnet ei mõjuta kasutatud kirjanduse nimekirja pikkus.
Vormistus
Vormistuse eest saadav maksimaalne punktide arv on 20.
Hindamise aluseks on käesolev vormistusjuhend, arvestatakse
järgmiste elementide õiget vormistust :
- töö üldilmet (korrektne väljatrükk, trüki- ja keelevigade puudumine);
- tiitellehe korrektsust;
- jooniste, diagrammide, fotode, graafikute selgust ja allkirjade olemasolu;
- tabelite loetavust ning pealkirjade olemasolu;
- sisukorda ja selle vastavust tööle;
- töö liigendust ning selle põhjendatust;
- lisade olemasolu korral nende paigutust, põhjendatust ja proportsiooni.
Kaitsmine
Kaitsmist hindab komisjon ja selle eest saadav maksimaalne
punktide arv on 20. Hinnatakse:
- esinemisoskust (selget ja artikuleeritud kõnet, soovitavalt peast );
- multimeediaesitluse korral selle korrektsust ja põhjendatust;
- kompetentsust küsimustele vastamisel;
- kaitsekõne selgust, arusaadavust , ammendavust, ajast kinnipidamist.
Töö
protsess
Töö protsessi hindab juhendaja ja selle eest saadav maksimaalne
punktide arv on 20. Hinnatakse:
- omaalgatuslikkust teema valikul ja töö koostamisel;
- tähtaegadest kinnipidamist, hilinemise korral selle põhjendatust;
- aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel.
Lisa nr. 2 Uurimistöö retsensioon
Retsensent:
_____________________
Amet: _____________________
Töökoht: _____________________
RETSENSIOON
_______ klassi
õpilase _________________________________________ uurimistööle
______________________________________________________________________
Retsenseeritava
uurimistöö maht on ____ lehekülge, millest põhiosa on ____ lk,
lisad ____ lk, materjali illustreerimiseks on kasutatud ___ joonist
ja ___ tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelus on ___ nimetust.
Sisuline hinnang
tööle (positiivsed ja negatiivsed märkused):
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Hinnang töö
erinevatele komponentidele:
1. Töö sisu: ________ punkti (maksimaalselt 35 p)
2. Teemavalik: ________ punkti (maksimaalselt 15 p)
3. Viitamine: ________ punkti (maksimaalselt 10 p)
4. Vormistus : ________ punkti (maksimaalselt 20 p) KÕIK KOKKU: _________ punkti (maksimaalselt 80 p).
"___" _________________ ___________________________
kuupäev retsensendi allkiri
Lisa nr. 3 Uurimistöö juhendaja hinnang
Juhendaja:
_____________________
Amet: _____________________
Töökoht: _____________________
HINNANG UURIMISTÖÖ
VALMIMISE PROTSESSILE
_______ klassi
õpilase _________________________________________ uurimistöö
______________________________________________________________________
Uurimistöö
valmimise protsessi hindamisel arvestab juhendaja:
- tähtaegadest kinnipidamist (arvestatakse hilinemise põhjendatust)
- aktiivsust ja asjatundlikkust juhendajaga suhtlemisel
- töö autori isiklikku panust uurimistöö kirjutamisel
- võimalikke objektiivsed takistusi, mis võisid negatiivselt mõjutada töö tulemust.
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
HINNANG TÖÖ
PROTSESSILE: _________ punkti (maksimaalselt 20 p).
"___"
_________________ ___________________________
kuupäev Juhendaja
allkiri
Lisa nr. 4 Uurimistöö tiitelleht
Tartu Gümnaasium
TARTU GÜMNAASIUMI AJALUGU
Uurimistöö
Mari Kask
Juhendaja õp Jaan Kuusk
Tartu 2005
Kõik kommentaarid