ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND (0)

Tartu Emajõe Kool 
 
 
 
 
 
 
ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ 
KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2015 
 
 
Sisukord 
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 4 
1. 
UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 
1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 
1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 
1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine ................................................................... 7 
1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 
1.4. Töö kava koostamine .............................................................................................................. 8 
2. 
UURIMISTÖÖ STRUKTUUR .................................................................................................. 9 
2.1.  Tiitelleht  .................................................................................................................................. 9 
2.2. Sisukord ................................................................................................................................. 10 
2.3. Kasutatud lühendite loetelu  ................................................................................................... 10 
2.4. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 10 
2.5. Kirjanduse ülevaade .............................................................................................................. 11 
2.6. Metoodika ............................................................................................................................. 11 
2.7. Tulemused ............................................................................................................................. 12 
2.8 Arutelu.................................................................................................................................... 12 
2.9. Kokkuvõte ............................................................................................................................. 13 
2.10. Kasutatud kirjandus ............................................................................................................. 13 
2.11. Lisad .................................................................................................................................... 13 
3. 
PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMINE ................................................................................................ 15 
3.1. Praktilise töö olemus ............................................................................................................. 15 
4. 
PRAKTILISE TÖÖ STRUKTUUR ................................................................................................... 16 
4.1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 16 
4.2. Tööprotsess  ........................................................................................................................... 16 
4.3. Tulemused ja arutelu............................................................................................................. 17 
4.4. Kokkuvõte .............................................................................................................................. 17 
4.5. Kasutatud kirjandus ............................................................................................................... 17 
5. 
UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE .................................................. 18 
5.1. Üldnõuded  ............................................................................................................................. 18 
5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine ............................................................ 19 
3.3.  Tabelite  ja  jooniste vormistamine ......................................................................................... 20 
5.4 Viitamine  ................................................................................................................................ 21 
5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine .......................................................................... 21 
2 
 
6. 
UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS ......................................................... 25 
6.1 Uurimistöö ja praktilise töö kaitsmine ................................................................................... 25 
7. 
UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE .......................................................... 26 
KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................... 29 
Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm ............................................................................................. 30 
Lisa 2.  Retsensendi hinnanguleht  ..................................................................................................... 31 
Lisa 3.  Juhendaja  hinnanguleht ........................................................................................................ 33 
Lisa 4.  Kaitsekõne  elemendid .......................................................................................................... 34 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
3 
 
SISSEJUHATUS 
 
Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) kohaselt tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks 
sooritada   õpilasuurimus  või praktiline töö (PGS § 31 p 6). Õpilasuurimuse ja praktilise töö 
ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja kord on kehtestatud  haridus - ja teadusministri 
määrusega nr 62 (12.10.2011).  
Käesolevas  „Tartu  Emajõe  Kooli  õpilasuurimuse  ja  praktilise  töö  koostamise  ja 
vormistamise  juhendis“  tutvustatakse  õpilasuurimuse  ja  praktilise  töö  koostamise  ja 
vormistamise  nõudeid  Tartu  Emajõe  Koolis.  Juhendi  esimeses  peatükis  kirjeldatakse 
õpilasuurimuse  olemust  ning  uurimuse  kirjutamisele  eelnevaid  töölõike.  Juhendi  teises 
peatükis on loetletud nõuded õpilasuurimuse ülesehitusele ja konkreetsetele osadele.  
Kolmandas peatükis kirjeldatakse praktilise töö olemust. Neljandas peatükis on välja toodud 
nõuded  praktilisele  tööle  ja  selle  ülesehitusele.  Viiendas  peatükis  vaadeldakse  töö 
vormistamise  ning  viitamisega  seonduvat.  Viimastes  peatükkides  antakse   soovitusi   töö 
kaitsmiseks ja tuuakse välja uurimustöö ja praktilise töö  hindamisjuhend . 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
4 
 
1.  ÕPILASUURIMUSE KOOSTAMINE 
1.1. Õpilasuuriumuse olemus 
 
Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt  õppekava  raames ette valmistatud kirjalik töö, 
mis  järgib  teaduslikule  tööle  esitatavaid  nõudeid  ja  vastab  käesoleva  metoodilise  juhendi 
nõuetele. Õpilasuurimus  on algupärane, objektiivne ja süsteemne, uurimuse tulemused on 
tõendatavad,  mõtestatud  ja   selgitatud .  Õpilasuurimus  kajastab  õpilase  uurimistulemusi  ja 
seisukohti ning ei piirdu üksnes refereerimisega. Uurimustöö on uurimusliku suunitlusega. 
Töös tuleb selgelt välja tuua  käsitletava  teema valiku põhjendus, üldteoreetiline taust koos 
viidetega 
senitehtule, 
uurimuse 
probleem, 
põhieesmärgid 
ja 
töö 
hüpoteesid , 
uurimismetoodika  ning –tulemused, tulemuste analüüs ja järeldused.  
Õpilasuuriumuse põhieesmärkideks on:  
  erialase  teaduskirjanduse  ja  andmete  kogumise  ja  nendega  töötamise  kogemuse 
omandamine;  
   korrektse   kirjaliku   väljendusoskuse   (teaduskeele  ja  erialase  terminoloogia) 
omandamine;  
  töö korrektse vormistusoskuse omandamine.  
Uurimistöö  vormistatakse  kindlas  järjekorras  esitatud  osade  kaupa.  Uurimistöö 
orienteeruvaks mahuks  tiitellehe  ja lisadeta on 15 - 20 lk.  
Uurimustöö  kirjutamisel  on õpilasele  toeks  juhendaja. Juhendaja aitab teema  valikul , suunab 
allikmaterjalide   otsimisel ,  abistab   vormistamisel   ja  töö  käigus  tekkivate  küsimuste  puhul. 
Uurimustöö lõpeb uurimuse kaitsmisega komisjoni ees.  
1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus 
 
Teema valikul arvestada:  
  teema aktuaalsust ja originaalsust;  
  teema konkreetsust ja piiritletust;  
  allikmaterjalide kättesaadavust; 
  erialakirjanduse olemasolu;  
  oma võimeid ja huvisid;  
  töö tegemiseks kasutada olevat aega. 
5 
 
Soovitav   on  keskenduda  kitsamale  ja  konkreetsemale  teemale,  mis  eeldab 
uurimisprobleemi.  
Uurimistöö  algabki  uurimisprobleemi  püstitamisest.  Uurimisprobleemi  ei  sõnastata 
küsimuse  vormis,  probleem  kirjeldab   tausta ,  põhjendades,  miks  on  vaja   uurimistööd   läbi 
viia.  
Näide: 
Õppeveerandi lõpparuannetest  selgub , et gümnaasiumiõpilased puuduvad palju ning 
nende õppetöö tulemused on madalad. 
Uurimisprobleemist kasvab välja uurimistöö eesmärk. Eesmärk näitab,  mida antud tööga 
tahetakse välja selgitada või saavutada. Eesmärk peab saama uuringus täidetud ja seda võib 
töö käigus kohandada. Eesmärk on suunatud tulemusele (leida,  avastada ), mitte protsessile 
(uurida, otsida). 
Näide: 
Uurimistöö  eesmärk  on  välja  selgitada,  mil  määral  gümnaasiumiõpilaste  sage 
puudumine ja madal õppeedukus on omavahel seotud. 
Kui  õpilase  valitud  uurimistöö  teema  eeldab  uuringute  läbiviimist,  tuleb  koostöös 
juhendajaga valida metoodika.  
Tööks vajaliku materjali kogumise meetodid valitakse vastavalt sellele, kas uurimustöö on 
empiiriline  või  teoreetiline.  Empiirilises  uurimustöös  kasutatakse  uurimismeetodina 
küsitlusi, intervjuud,  vaatlusi  ja katseid või eksperimente. Vastused probleemidele leitakse 
andmete  kogumise  ja  töötlemisega.  Teoreetiline  uurimustöö  tugineb  olemasolevatele 
uurimustele, mille põhjal leitakse uudne lähenemine probleemile ja analüüsitakse erinevaid 
teooriaid.  
Edasi  peab  uurija  vastavalt  probleemile  ja  eesmärgile  otsustama,  kas  ta  tahab  probleemi 
lahendada  kvalitatiivselt,  st  keskenduda  nähtuste  kvaliteedile,  seesmisele  olemusele  ja 
tõlgendamisele  kirjelduste  abil.  Kvalitatiivse  uurimustöö  eesmärk  on  uuritavat  nähtust 
mõista.  Otsitakse  teavet,  mida  arvuliselt  väljendada  on  ebaotstarbekas  või  võimatu,  st 
tulemused on üldjuhul sõnalised (nt uuritava nähtuse põhjused, küsitletute isiklik arvamus 
jne). See sobib teemadele, mille eesmärk on objekti või nähtuse kirjeldamine, analüüsimine, 
võrdlemine,  tõlgendamine.    Antud  juhul  saab  andmeid  koguda   intervjuude ,  küsitluste, 
fotografeerimiste, lindistuste ja vaatluste abil. Toimub andmete analüüsiks organiseerimine, 
andmete jagamine väiksemateks ühikuteks  (nt õpilased, üritused, suhted omavahel, suhted 
6 
 
õpetajatega jne) ja andmete sünteesimine, korrastatud tõlgenduste esitamine. Järeldusteni ei 
jõuta statistika põhjal, vaid leitakse n-ö mustreid. 
Kui uurija soovib probleemi lahendada kvantitatiivselt, st keskenduda nähtuste praktilisele 
mõõdetavusele ja tulemuste esitamisele arvkujul, siis domineerib statistiliste faktide analüüs, 
mille  aluseks  on  andmed,  mida  kogutakse  vaatluste,  mõõtmiste,  eksperimentide  ja 
varasemate uurimuste abil.  
1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine 
 
Valides   kvantitatiivse  uurimuse,  tuleks  eelnevalt  püstitada   hüpotees .  Hüpoteesi 
püstitamiseks  tuleb  õpilasel  endale  ette  kujutada  võimalikke  seoseid   uuritavate   objektide 
vahel  ja  nendele  tuginedes  sõnastada  oma  hüpotees.  Hüpotees  peab  arvestama  varem 
avastatud  seaduspärasusi,  st  see  ei  tohi  olla   vastuolus   varem  teaduslikul  teel  saadud 
tulemustega.  Sellepärast  on  soovitatav  enne  hüpoteesi  sõnastamist  tutvuda  erialase 
kirjandusega. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole 
uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. Hüpoteesides on hea võrrelda 
tunnuseid või rühmi (tüdrukud-poisid, erinevad vanusegrupid). 
Näide: 
Gümnaasiumiõpilaste  kõrge  puudumiste  arv  on  seotud  madala  õppeedukusega 
(võrreldakse puudumiste arvu ja keskmist hinnet).  
Enne  kvalitatiivset  uurimistööd  püstitatakse   uurimisküsimus .  Uurimisküsimus  on 
küsimus, millele tahetakse antud uuringuga vastust leida ja ühtlasi aitab see mingi nähtuse 
kohta  leida  erinevaid  tähendusi.   Uurimisküsimused   algavad  tavaliselt  sõnadega  mis? 
kuidas? missugune?. Uurimisküsimusest on näha, keda või mida uuritakse. 
Näide:  
Kuidas põhjendavad õpilased oma puudumisi? (uuritakse õpilasi) 
Uurimisküsimus(ed)  on  sisuliselt  uurimuse  eesmärgi  või  uurimisprobleemi  sõnastamine 
küsimuse vormis. 
 
 
7 
 
1.3. Kirjandusega tutvumine 
 
Töö koostamiseks  vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine  on õpilase 
iseseisev  ülesanne,  sest  ainult  nii  on  võimalik  endale  selgeks  teha  töö  teoreetiline  taust. 
Alguses  on  kasulik  tutvuda  mõne  võimalikult  uue  uuritavat  teemat  käsitleva  artikli  või 
monograafiaga. Paralleelselt raamatu sisukorraga jälgida ka selle lõpus asuvat märksõnade 
ning kirjanduse loetelu, et leida rohkem teavet otsitava probleemi kohta. 
Oluline on otsida varasemaid, aga  kaasaegseid  sama valdkonna uurimusi ja tutvuda nende 
tulemustega.  Süvitsi  uurimiseks  valitav  kirjandus  peab  olema  mitmekülgne,  haarates 
erinevaid  autoreid  ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta ainult 
ühe autori kirjutisi. 
Ajakirjandusartikleid  ja  õpikuid  ei  ole  üldjuhul  soovitav  kasutada  (v.a  erandkorras  ja 
teadusliku  käsitlusega  kõrvutamiseks).  Kirjanduse  valikul  on  soovitatav  kasutada  ka 
teatmeteoseid,  samuti  Internetis  esitatud  teadusallikaid  ja  andmebaase.  Seejuures  pöörata 
tähelepanu  asjaolule,  et  usaldusväärsel  allikal  on  autor  ning  väljaandja  (haridusasutus, 
kirjastus vm).  
Loetud materjalide põhjal on soovitatav teha viidetega väljakirjutusi, mis sisaldavad uuritava 
probleemi  kohta  huvitavaid  mõtteavaldusi,  tsitaate,  definitsioone,  probleemiarendusi. 
Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. 
Uurimistöö  raames  teoreetilist  kirjandust   lugedes   on  mahust  hoopis  olulisem   loetust  
arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 
1.4. Töö kava koostamine 
 
Töö  eesmärkide,  uurimisülesannete  ja  kirjandusega   tutvumise   alusel  koostatakse  töö 
esialgne  kava.  Selles  näidatakse  kavandatavate  peatükkide  ja  alapeatükkide   pealkirjad , 
nende  plaanitav  järjestus.  Soovitav  on  kirja  panna  ka  uurimistöö  koostamise   ajakava   ehk 
kalenderplaan .  
 
 
8 
 
2.  UURIMISTÖÖ STRUKTUUR 
 
Uurimistöö  koosneb  kindlatest  osadest,  seejuures  nende  järgnevus  on   teadustöö   puhul 
oluline.  Samas  võib  mingil  määral  uurimistöö  ülesehituses  esineda  ka  ainespetsiifilisi 
iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga.  
Tartu Emajõe Koolis koosneb õpilasuurimus reeglina järgmistest osadest:  
1.  Tiitelleht 
2.  Sisukord 
3.  Kasutatud lühendite loetelu (vajadusel) 
4.  Sissejuhatus 
5.  Kirjanduse ülevaade 
6.  Metoodika 
7.  Tulemused 
8.  Arutelu 
9.  Kokkuvõte 
10. Kasutatud kirjandus 
11. Lisad (vaid vajadusel) 
2.1. Tiitelleht 
 
Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis peab sisaldama järgmist informatsiooni:  
1)  tiitellehe ülaservas keskel õppeasutuse nimi;  
2)  9 rida allpool keskel töö koostaja ees- ja perekonnanimi ;  
3)  selle alla järgmisele reale klass;  
4)  2 rida allpool tumedas kirjas keskel töö pealkiri (trükitähed, kirja suurus 18);  
5)  2 rida allpool keskel töö liik (uurimistöö);  
6)  3 rida allpool paremas servas juhendaja nimi ja amet või teaduslik kraad;  
7)  viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!).  
Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit  tiitellehele  ei panda. Tiitelleht vormistatakse 
Times New  Roman  kirjas suurusega 14 (pealkiri 18),  reavahe  1,5 ja valdavalt keskjoondusega 
(Justify).  
9 
 
2.2. Sisukord 
 
Sisukord  hõlmab  endas  kõigi  üksikute  alajaotuste  täielikke  pealkirju  koos  nende 
alguslehekülgede  numbritega.  Sisukorda  ei  kuulu  tiitelleht  ega  sisukord  ise.   Sisukorra  
liigendus  pealkirjadeks  ja  alapealkirjadeks  peab  vastama  töös  kasutatud  liigendusele. 
Sissejuhatus,  kokkuvõte  ja  kasutatud  kirjanduse  loetelu  ei  kuulu  peatükkidena 
nummerdamisele, küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, 
kui neid on rohkem kui üks (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne). 
Sisukord 
koostatakse 
automaatselt 
tekstitöötlusprogrammi 
abil. 
Selleks, 
et 
tekstitöötlusprogramm saaks sisukorra (Table of Contents) luua, peavad kõik pealkirjad ja 
alapealkirjad  olema  juba  eelnevalt   vormistatud   pealkirjadena  ( Heading ).  Aeg-ajalt  tuleb 
sisukorda uuendada. Arvuti koostatud  sisukorras  ei puudu ükski pealkiri,  leheküljenumbrid  
sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed.  
2.3. Kasutatud lühendite loetelu  
 
Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud 
lühendi või sümboli. Kõikidest  loetelus  toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni 
pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a, jne, nt, vt, vms, nn, n-ö) loetellu ei lisata. Samuti 
ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad 
(näiteks USA, ÜRO , ROK). Sobimatu on lühendada Eesti Vabariik (EV).  
Kui  töös  kasutatakse  vähem  kui  kümmet  lühendit,   defineeritakse   nad  esmakordsel 
kasutamisel  tekstis.  Täieliku  kirjapildi  lõppu  lisatakse  sulgudesse  lühend,  mida  edaspidi 
tekstis kasutama hakatakse (näiteks sisemajanduse kogutoodang  (SKT)). 
2.4. Sissejuhatus  
 
Sissejuhatuse eesmärgiks on lugeja  häälestamine . Sissejuhatuse maht on umbes 10-15% töö 
sisulise  osa  mahust,  aga  üldjuhul  ei  tohiks  sissejuhatuse  pikkus  ületada  kahte  lehekülge. 
Sissejuhatuses  püstitatud eesmärgid ja hüpoteesid/uurimisküsimused täpsustavad pealkirjas 
esitatud probleemi. Kõik sissejuhatuses esitatavad väited peavad olema varustatud viidetega 
allikatele. 
Uurimistöö sissejuhatus peab sisaldama järgmist: 
10 
 
1.  Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 
2.  Töö  eesmärgi  piiritlemine:  mida  soovitakse  tõestada  või  ümber  lükata,  millisele 
probleemile otsitakse  lahendust , millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles 
valdkonnas tehtud.  
3.  Eesmärgi  saavutamiseks  püstitatud  uurimisülesannete  piiritlemine  (hüpoteesi  ja 
uurimisküsimuse sõnastamine).  
4.  Töö alaosadeks jaotamise põhimõtete selgitamine.   
5.  Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik).  
Sissejuhatuses  ei   esitata   töö  tulemusi  ega  järeldusi.  Kui  autor  soovib  töö  valmimisega 
seoses  kedagi  tänada,  on  seda  sobilik  teha  sissejuhatuse  lõpus.  Sissejuhatus  tuleb  valmis 
kirjutada  töö  alguses,  aga  selle  lõplik   versioon   valmib  töö  sisulise  osa  ja  kokkuvõtte 
kirjutamise järel. Sissejuhatust peatükina ei nummerdata.  
2.5. Kirjanduse ülevaade 
 
Selles  peatükis  antakse  ülevaade  uuritavast  probleemist  loetud  kirjanduse  põhjal. 
Fikseeritakse  uuritava  probleemi  tegelik  olukord  ning  esitatakse  uurimistöö  teoreetilised 
lähtekohad (erinevate  autorite  teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, 
peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta.  
Kirjanduse ülevaates toodud faktid ja seisukohad peavad olema  viidatud . Tuleks kasutada 
mitut  erinevat  kirjanduslikku  allikat  (minimaalselt  3),  neis  toodud  seisukohti  omavahel 
võrrelda. Kirjanduse ülevaate pealkirjaks võib olla „Kirjanduse ülevaade“ või teemakohane 
pealkiri. 
2.6. Metoodika 
 
Metoodika osas käsitletakse võimalikult detailselt ja põhjalikult 
  uurimisobjekte ja valimit (uuritavad isikud, nähtused, materjalid, andmed, allikad 
jne)  –  kirjeldatakse  uurimisobjekte  või  uuritavaid  (uuritavate  hulk  ja  neid 
iseloomustavad  andmed)  ning  valimiga  uurimuse  puhul  valimi  moodustamise 
põhimõtteid; 
11 
 
  uurimisstrateegiat  ja  andmekogumismeetodeid  –  põhjendatakse  nende  valikut, 
usaldusväärsust  ning  sobivust  uurimisküsimustele  vastamiseks  või  hüpoteeside 
tõestamiseks; 
  uurimuse  protseduuri  –  kirjeldatakse  millal,  kus  ja  kuidas  midagi  tehti. 
Kirjeldatakse  andmeanalüüsi meetodeid ja põhimõtteid. 
Selleks,  et  lugeja  saaks  tehtud  uuringuid  soovi  korral  mis  tahes  ajahetkel   korrata ,  peavad 
kirjeldused  olema  võimalikult  täpsed.  Meetodid  esitatakse  nende  kasutamise  järjekorras. 
Mitme  autoriga  töö puhul tuuakse selgelt välja  rühmatöö  toimimise (juhtimise) põhimõtted 
ja praktika ning iga autori panus. 
2.7. Tulemused 
 
Kolmandas  peatükis  esitatakse  uurimise  käigus  saadud  tulemused  (joonised,   tabelid , 
diagrammid  jne). Tulemuste osa peab olema konstateeriv, mitte arutlev. Tulemused peavad 
vastama püstitatud küsimustele (eesmärkidele) ja kontrollima hüpoteese. Esitatakse ka need 
tulemused, mis ei kinnitanud hüpoteese.  
2.8 Arutelu 
 
Arutelu  osas  tõlgendatakse  saadud  tulemusi  ning  seostatakse  need  kirjanduse  ülevaates 
kirjeldatuga. Arutelu peab olema konkreetne, liigseid sõnu tuleb vältida. Kõik tõlgendused 
peavad tulenema loogiliselt uurimuse autori ja/või teiste autorite tulemustest, seejuures tuleb 
viidata kirjandusallikatele. Tuuakse välja sarnasused ja erinevused käesolevas töös saadud 
tulemuste 
ja 
kirjanduse 
ülevaates 
esitatu 
vahel 
ning 
pakutakse 
leitud 
erinevustele/sarnasustele põhjendusi või selgitusi.  
Arutelus  tuuakse  välja  järeldused  ja  üldistused  ning  arutletakse  nende  kehtivuse  üle. 
Arutluse  käigus  peavad   selguma   autori  isiklikud  seisukohad  uurimistulemuste  kohta. 
Tehakse  soovitusi  uurimistulemuste  rakendamiseks  või  täiendavateks  uuringuteks.  Kui 
uurimuses  olid  püstitatud  hüpoteesid,  analüüsitakse  siin  seda,  kas  hüpoteesid   leidsid  
kinnitust või mitte. Ka hüpoteese vaid osaliselt toetanud või koguni neid eitanud tulemused 
tuleb esitada. Arutelusse uut teavet ei tohi esitada.  
Arutelus tuuakse välja ka piirangud, mis võisid takistada või mõjutada töö tulemusi. 
12 
 
2.9. Kokkuvõte 
 
Kokkuvõte  peegeldab  sissejuhatust,  sellest  peab  saama  välja  lugeda,  kas  püstitatud 
eesmärgid  täideti  ning  hüpoteesid  leidsid  kinnitust.  Kokkuvõte  peab  olema  arusaadav  ja 
andma piisava ülevaate tööst ka ilma ülejäänud osasid lugemata.  
Kokkuvõte  algab   lühikese   kirjeldusega,  kuidas  sissejuhatuses  püstitatud  probleemi  uuriti. 
Seejärel võetakse kõige olulisemad saadud tulemused sissejuhatuses sõnastatud eesmärkide 
kaupa kokku ning tuuakse välja olulised järeldused. Jälgitakse, kas sissejuhatuses püstitatud 
probleemid  leidsid  lahenduse.  Lahenduse  puudumisel  tuuakse  esile  lahendamatuse 
põhjused. 
Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja töös üles kerkinud küsimused edasiseks uurimistööks. Kõik 
kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös  käsitletud . Kokkuvõttes ei püstitata uusi 
probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole 
käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid 
seisukohti  ja järeldusi. Kokkuvõtet ei nummerdata ja selle pikkus  võiks  olla umbes 1-1,5 
lehekülge.  
2.10. Kasutatud kirjandus  
 
Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. 
Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras,  kusjuures  ühe autori 
tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui  autorit  ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, 
paigutatakse  allikas  kirjanduse  loetellu  tema  pealkirja  esimese  sõna  järgi.  Pealkirjades  ei 
kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt 
(Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 
2.11. Lisad 
 
Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas  esitamiseks  liiga mahukad 
ning  raskendaksid  töö  lugemist  (näiteks   pikemad   tabelid,  joonised,  loetelud,  fotod, 
matemaatilised   valemid,  ankeedid,   memuaarid ,  intervjuud,  suuremahulised  arvandmed, 
luuletused, mõõtmis- ja vaatlusprotokollid, suuremad plaanid, geograafilised kaardid, CD- 
või DVD- plaadid  jms). Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest 
13 
 
selgub  ka  materjalide  päritolu  (näiteks  Autori  erakogu;  K.   Kase   eraarhiivist  jne).  Kui 
uurimistöö  juurde  on  lisatud  CD-  või  DVD- plaate ,  tuleb   plaadile   kirjutada  järgmised 
andmed: uurimistöö pealkiri ja autor, aasta ning mis andmed plaadil on.  
Iga lisa algab uuelt lehelt. Lisad pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Rohkem kui 
ühe lisa korral peab need ka nummerdama vastavalt tekstis viitamise järjekorrale (näiteks 
Lisa 1: Küsitlusleht; Lisa 2: E-ajakirjade loetelu).  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
14 
 
3.  PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMINE 
3.1. Praktilise töö olemus 
Praktiline töö on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames loodud teos, õpilasfirma , 
tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik 
kokkuvõte avab praktilise töö tausta lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab 
kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktilise töö laiem 
eesmärk on õpilase isikupära, loova  eneseväljenduse, koostöö ja iseseisvalt töötamise 
oskuste arendamine.  
Praktiline töö koosneb tööst ning selle juurde kuuluvast kirjalikust osast. Mõlemate puhul 
võib eristada kindlat vormi. Võimalikud praktilise töö vormid on järgmised: 
1)  teos (kunsti-, kirjandus-, ajakirjandus-, heliteos , fotoseeria, jutustus, film, näitus , 
temaatiline stend vms); 
2)  õpilasfirma (Eesti õpilasfirmade võistluste (Junior Achievement) nõuetele vastav 
õpilasfirma); 
3)  tehnoloogiline lahendus (leiutis, arvutiprogramm , -mäng, VHS-materjalide 
digitaliseerimine ja  kasutajaliidese  loomine jne); 
4)  õppematerjal (ülesannete kogu koos selgituste ja lahendustega, õppemängud , 
interaktiivne õppematerjal, õppevideod jms); 
5)  projekt (ürituse korraldamine, projekti kirjutamine ja juhtimine, suurema projekti 
raames väiksema projekti teostamine). 
3.2. Nõuded praktilisele tööle 
Praktilise töö vormide rohkuse tõttu ei ole tööle seatud väga täpseid nõudeid. Koostöös 
juhendajaga tuleb töö iseloomust lähtudes leida kõige sobivamad lahendused. Praktilise töö 
juures on oluline tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:  
1)  valminud praktiline töö peab vastama seatud eesmärkidele ja ideedele (esitatakse 
kirjalikud osas); 
2)  töö sisuline teostus peab olema mõtestatud; 
3)  töö peab olema korraliku tehnilise ja/või vormilise teostusega; 
4)  töö peab olema väärtuslik, kasulik teistele ja/või hästi  rakendatav (ei piisa, kui töö 
on kasulik või väärtuslik vaid autorile endale). 
 
 
 
 
 
15 
 
4.  PRAKTILISE TÖÖ STRUKTUUR 
Praktilise töö kirjaliku osa vormistamine tähendab töö idee, eesmärgi, tausta, tööprotsessi 
kirjelduse ning tulemuste nõuetekohast esitamist. Töö vormistatakse kindlas järjekorras 
esitatud osade kaupa. Reeglina on praktilise töö kirjalik osa üles ehitatud järgnevalt: 
1.  Tiitelleht 
2.  Sisukord 
3.  Sissejuhatus 
4.  Tööprotsess 
5.  Tulemused ja arutelu 
6.  Kokkuvõte 
7.   Resümee  eesti ja võõrkeeles 
8.  Kasutatud allikad 
9.  Lisad (vajadusel) 
Töö autoril või autoritel on koostöös juhendajaga õigus töö ülesehitust muuta, kui see on 
töö iseloomust tulenevalt otstarbekas. Sel juhul tuleb tagada, et töö vastaks  kõigile 
käesolevas juhendis ning hindamisjuhendis toodud nõuetele.  
4.1. Sissejuhatus 
Sissejuhatuse alguses tutvustatakse praktilise töö ideed ja vormi. Põhjendatakse töö 
teostamise vajalikkust, töö olulisust ja väärtuslikkust kindlatele sihtgruppidele. 
Tutvustatakse praktilise töö tausta: varasemaid sarnaseid töid ja teoreetilisi käsitlusi. Tuleb 
tähelepanu pöörata sellele, et esitatud taustinformatsioon oleks: 
1)  asjakohane; 
2)  seotud otseselt tööga;  
3)  piisav töö mõistmiseks; 
4)   usaldusväärne ; 
5)  tuginetakse usaldusväärsetele allikatele; 
6)  selge; 
7)  põhimõisted on defineeritud; 
8)  varasemaid sarnaseid töid ja teoreetilist tausta on käsitletud selgelt ja seostatult. 
Töö eesmärk sõnastatakse soovitud tulemuse või seisundina. Vajadusel kirjeldatakse töö 
eesmärgi saavutamiseks läbitavaid etappe  ja ülesandeid. Kui töö ülesehitus erineb kooli 
juhendis toodust, tutvustatakse sissejuhatuses töö alaosadeks jaotamise põhimõtteid. Kui 
töö autor või autorid soovivad töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha 
sissejuhatuse lõpus.  
4.2. Tööprotsess 
Tööprotsessis kirjeldatakse, millal, kus, kuidas, mis vahenditega midagi tehti. Mitme 
autoriga töö puhul tuuakse selgelt välja töörühma toimimise (juhtimise) põhimõtted ja 
16 
 
praktika ning iga autori panus. Esitatakse töö tegemise etapid, kasutatud materjalid, 
tehnilised vahendid ning eelarve (kui oli rahalisi väljaminekuid). Kirjeldatakse 
üleskerkinud probleeme ning lahendusi. Tööprotsessi kohta esitatakse asjakohast pildi- 
ja/või videomaterjali (kui see on töö iseloomust tulenevalt võimalik ja mõistlik). 
4.3. Tulemused ja arutelu 
Antud peatükis analüüsitakse eesmärgist ja tööprotsessist lähtudes töö tulemust. 
Soovitavalt analüüsitakse töö väärtuslikkust/kasulikkus teistele ja/või rakendatavust. 
Teatud praktiliste töö vormide puhul on töö tulemuste kohta vaja esitada pildi- ja/või 
videomaterjali, et mõista töö sisu ja seda adekvaatselt hinnata. Näiteks on kindlasti vajalik 
esitada toimunud ürituse (kontserdi, näituse vms) kohta pildi- või videomaterjali, kui 
retsensendil ja tööde kaitsmise komisjoni liikmetel ei ole võimalik üritusest osa võtta. 
Kirjandusteose puhu ei pruugi see olla otstarbekas ja mõistlik – töö räägib iseenda eest. 
4.4. Kokkuvõte 
Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, mida ja kuidas tehti. Seejärel võetakse saadud 
tulemused sissejuhatuses sõnastatud eesmärkide kaupa kokku ning tuuakse välja olulised 
järeldused. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud. Sissejuhatus 
ja kokkuvõte peaksid olema kooskõlas, moodustades omaette terviku. Viiteid kokkuvõttes 
ei kasutata. Kokkuvõtte pikkus võiks olla 1 – 1,5 lehekülge. 
4.5. Kasutatud kirjandus 
Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema nimetatud kõik allikad, millele töös on viidatud. 
Need tuuakse välja autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori 
tööd reastatakse ilmumisaasta järgi. Kui autorit ei ole raamatukaanel ega tiitellehel näidatud, 
paigutatakse  allikas  kirjanduse  loetellu  tema  pealkirja  esimese  sõna  järgi.  Pealkirjades  ei 
kasutata siinkohal lühendeid ega jutumärke. Kasutatud kirjanduse loetelu algab uuelt lehelt 
(Insert→Page Break) ja seda peatükina ei nummerdata. 
 
 
 
 
 
 
17 
 
5.  UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ VORMISTAMINE 
5.1. Üldnõuded 
 
Uurimistöö  vormistatakse  arvutiga  ühepoolsel  A4   formaadis   valgel  lehel  arvutikirjas. 
Kirjatüübiks  on  Times  New  Roman  suurusega  12  ja  reavahega  1,5  punkti  (välja  arvatud 
sisukord, loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse reavahet 1,0).  
Leheküljed  
nummerdatakse 
automaatselt 
alates 
tiitellehest, 
kuid 
tiitellehele 
leheküljenumbrit ei panda (Diffrent First Page). Lehekülje number lisatakse alla paremasse 
nurka või keskele. 
Tekstileheküljel  kasutatakse  korrastatud   veergu   (Justify):  mõlemad   servad   on  joondatud. 
Lehekülje  vasakusse  serva  jäetakse  3  cm,  paremasse  serva  2,5  cm  ning  üla-  ja  alaserva 
samuti 2,5 cm laiune veeris (File→Page Setup). 
Teksti  liigendamiseks  ei  kasutata  taandridu,  vaid  lõigu  piiri  märgib  üks  tühi  vaherida  või 
täiendav 6-punktine vahe ( Format →Paragraph→ Spacing Before→6 pt).  
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) 
kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. 
Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte 
ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt 
leheküljelt,  kusjuures  iga  alapealkirja  ees  on  täiendav  24  punktine  lõiguvahe.  Peatükid  ja 
alapeatükid  tähistatakse   araabia   numbritega,  näiteks  1.;  1.1.;  1.2.  jne.  Ei  ole  soovitav 
kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga 
lühikesed  alapeatükid  tuleb  pikematega  ühte  siduda.  Peatüki  (ka  alapeatüki)  pealkirja  ja 
sellele  järgneva  teksti  vahele  jäetakse  üks  tühi  rida.  Sissejuhatust,  kokkuvõtet,  kasutatud 
kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata.  
Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei 
lisata.  Uurimistööde  pealkirjades  küsi-  ja  hüüdlauseid  reeglina  ei  kasutata.  Pealkirjade 
kirjatüübiks  on  Times  New  Roman,  mille  suurus  on  pealkirjade  alanevale  hierarhiale 
vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas.  
Kõikide  töö  iseseisvate  osade,  st  sissejuhatuse,  sisupeatükkide,  arutelu,  kokkuvõtte  ja 
kasutatud  kirjanduse  pealkirjad   kirjutatakse   läbivate  suurtähtede  ja  esimese  astme 
pealkirjadena  (Heading  1),  alljaotuste  pealkirjad  (sh  lisade  pealkirjad)  kirjutatakse 
18 
 
väiketähtedega (v.a suur  algustäht ). Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading-
stiilis, korjatakse hiljem sisukorda (Table of Contents). Ka pealkiri „Sisukord” on soovitav 
sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1.  
Töös kasutatud fotod allkirjastatakse: kes või mis on  fotol , kes on foto jäädvustanud, kelle 
omanduses on  originaal  jms. Ühikute märkimisel on numbri ja sõna vahel  tühik .  Erandiks  
on  protsendi-  ja  kraaditähiste  kokkukirjutamine  eesoleva  arvuga  (näiteks  majanduskasv 
4,1%,  kalle  8°).  Ajavahemiku  vms  korral  kirjutatakse  ühik  kas  viimase  arvu  järele  või 
esimese arvu ette (näiteks 16−75 aastat, aastatel 1990−2006).  
Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab 
nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 
5.2. Uurimistöö ja praktilise töö keeleline vormistamine 
 
Uurimistöö tuleb vormistada  korrektses eesti keeles. Töö korrektne   vormistus eeldab veatut 
kirjakeelt, selget ja täpset sõnastust. Lubamatud on  trükivead . Teadusteksti stiil on tavaliselt 
neutraalne ,  emotsioonideta  ja   impersonaalne .  Kokkuleppeliselt  kasutatakse  teaduslikus 
tekstis  umbisikulist  väljendust  (käsitletakse,  vaadeldakse,  analüüsitakse)  või  kindlat 
kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö peab olema ühtne nii vormilt kui 
ka keelelt. Tähele tuleb panna seda, et ei kasutataks  olevikku  ja minevikku läbisegi, samuti 
peab olema ainsuse ja mitmuse kasutamine läbivalt ühesugune. Kõikidest kasutusele võetud 
terminitest, lühenditest ja sümbolitest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada.  
Võõrkeelsest kirjandusest materjali tõlkimisel peab kindlasti jälgima lauseehitust ja püüdma 
vältida liiga  pikki   lauseid. Tõlkida tuleb lause mõtet, mitte üksikuid  sõnu. Arusaamatuste 
vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes kursiivkirjas (Italic) selle 
võõrkeelne nimetus. 
Ühekohalised  arvud  on  soovitav  kirjutada  sõnadega,  ülejäänud  arvud  numbritega  (nt  viis 
punkti, kuus nädalat, 130 õplast). Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, 
siis  kirjutatakse  ta  numbriga  (nt  50%  vastanuist).  Käändelõppe  arvudele  ei  lisata  (nt  5 
katsealusele,  27  vastanust).  Järgarvu  järele  pannakse  punkt  (nt  11.  klassis,  2012.  aastal). 
Aastad tuleks märkida arvuliselt, mitte eelmisel aastal ega käesoleval aastal. Suurte arvude 
korral  on  soovitav  kasutada  kombineeritud  kirjutusviisi,  mille  puhul  arv  on  märgitud 
numbri(te)ga  ja  suurusjärk  sõnadega  (nt  1,34  milj  elanikku).  Lauset  ei  alustata  numbriga, 
vaid sõnaga.  
19 
 
Tuleb eristada kriipse: - on sidekriips ning – on kuni-kriips ja mõttekriips .  
Kui  töö  on  valminud,  tuleb  see  kindlasti  paar  korda  läbi  lugeda.  Kirja-  ja  sõnastusvigade 
avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. 
3.3. Tabelite ja jooniste vormistamine 
 
Tabelid  ja  joonised  võimaldavad  ülevaatlikult  esitada  arvandmeid  ning  seoseid  või 
illustreerida  teksti.  Iga  tabel  nummerdatakse  (Tabel  1,  Tabel  2  jne)  ning  varustatakse 
võimalikult selge ja lühikese pealkirjaga. Tabeli pealkiri paikneb tabeli peal (vt Tabel 1).  
Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klasside ja sugude kaupa 
 
Katsealused 
2. klass 
3. klass 
4. klass 
Tüdrukud 
16 
18 
19 
Poisid 
20 
10 
20 
Kokku 
36 
28 
39 
 
Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest  tabelist töös. Tabelis esitatud andmed 
peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid 
seletatakse tabeli all. 
Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest eraldatud. Mahukad 
tabelid, mille esitamata jätmine töö põhiosas ei vähenda töö selgust, on mõistlik panna töö 
lisasse.  Tabelite  kujundus  peab  olema  kogu  töös  ühtne.  Tabelile  peab  olema  teksti  sees 
viidatud. 
Joonisteks  nimetatakse  kõiki  teisi  illustratiivse  väärtusega  materjale,  nagu  graafikud, 
diagrammid,  skeemid,  pildid,  fotod,  kaardid  jne.  Joonised  on  sarnaselt  tabelitele 
nummerdatud ja varustatud pealkirjadega ning neilegi viidatakse tekstis. Erinevalt tabelist 
asub joonise pealkiri joonise all. Kui  uurimistöös  kasutatakse  fotosid , tuleb neile lisada ka 
kirje foto autori kohta, nt Joonis 1. Luikede ränne. (Foto: Villem Vaarikas 2013) 
 
 
20 
 
5.4 Viitamine 
 
Kõikidele töös esitatud seisukohtadele, andmetele ja faktidele, mis ei ole autori enda poolt 
välja  mõeldud,  tuleb  viidata.  Võõraste  mõtete  esitamist  enda  omadena  käsitletakse 
plagiaadina.  Erandiks  on  üldtuntud  faktid  ja  seisukohad,  mille  puhul  viitamist  ei  nõuta. 
Tähelepanu  tuleb  pöörata  ka  kõigi  töös  kasutatavate  teiste  autorite   fotode ,  graafikute  jm 
illustratiivse materjali viitamisele.  
Peamine viis teoreetilistele allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise 
autori  mõte  kokku  või  jutustatakse  ümber  oma  sõnadega.  Refereeringu  puhul  ei  kasutata 
jutumärke,  kuid  tekstist  peab  olema  selgelt  nähtav,  kust  refereering  algab  ja  kus  lõpeb. 
Tekstisisese viitamise puhul on kõige lihtsam viidata allika autori perekonnanime ja allika 
ilmumisaasta kaudu, väga täpsete andmetega teksti ning  tsitaadi  korral lisada ka lehekülje 
või lehekülgede number. Viide paigutatakse teksti sisse ümarsulgudesse ( Kask , 2010, lk 33). 
Juhul,  kui  refereeritava  autori  nimi  on  osa  tekstist,  lisatakse  ilmumisaasta  nime  järele 
sulgudesse  Kask  (2010,  lk  33) märgib,  et … .  Kui  viidataval  allikal on  rohkem kui  kolm 
autorit, pannakse sulgudesse esimese autori nimi, millele järgneb lühend jt (Soorm jt, 1997, 
lk  75).  Kui  viidatakse  ühe  autori  mitmele  samal  aastal  ilmunud  allikale,  tuleb  aastaarvud 
tähistada (näiteks  Kask,  2001a; Kask, 2004b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud 
kirjanduse loetelus. 
Internetimaterjalidele   viitamisel   tuleb  järgida  raamatutele  viitamise  põhimõtet:  esitada 
autor  ja  avaldamisaasta.  Autori  andmete  puudumisel  on  põhiliseks  viitamisaluseks  teksti 
pealkiri  või  veebilehe  nimetus,  mitte  aga  internetiaadress.  Näiteks:  „Riigieksamitele 
registreerimise tähtaeg on 20. jaanuar 2011“ (Varem-lõpetanute… 2011).  
Kaudviitamine ehk viitamine mõnele autorile teise autori teose kaudu on üldiselt  taunitav , 
võimalusel  tuleb  katsuda  kätte  saada  siiski  originaalteos.  Kui  see  kuidagi  ei  õnnestu, 
kasutatakse erandkorras kaudviitamist – viidatakse nii originaalteosele, aga märgitakse ära 
ka reaalne kasutatud allikas. Näiteks:  Henno  Käo kirjeldab … (1999, viidatud Salumets 2001 
järgi). 
5.5. Kasutatud kirjanduse loetelu vormistamine 
 
Kasutatud  kirjanduse   loend   uurimistöö  lõpus  hõlmab  endas  kõiki  töös  viidatud   allikaid . 
Kasutatud  allikad  esitatakse  loetelus  autorite  perekonnanimede  tähestikulises  järjekorras, 
21 
 
kusjuures  ühe  autori  tööd  reastatakse  ilmumisaasta  järgi.  Allikad,  millel  autorit  ei  ole, 
tuuakse  kasutatud  allikate  loetlus  välja  pealkirja  esimese  sõna  järgi.  Autoriteta  allikad  on 
näiteks seadused.  
Kirjalike allikate alla kuuluvad: 
  arhiividokumendid  
  publitseeritud allikad (näit. “ Henriku  Liivimaa  kroonika”)  
   käsikirjad (päevikud, käsikirjalised mälestused, kodu-uurimistööd, diplomitööd)  
  dokumendid kellegi eravalduses  
  ajaleheartiklid  
  kirjavahetus jne.  
Suuliste allikate kogumisel tuleb kindlasti üles märkida andmed isiku kohta, kellelt mälestusi 
koguti. Kui ta on  pensionär , siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel. Kui  ametiisik , siis 
amet ja kindlasti fikseerida ka üleskirjutamise aeg. 
Kasutatud  kirjanduse  alla  käivad  raamatud,  brošüürid,  mitmesugused  jätkväljaanded  jm. 
Loetellu lülitatakse ainult selline materjal mida töös ka tegelikult kasutati.  
Allika andmetest  tuleb märkida autor  (autorid),  ilmumisaasta, teose pealkiri  ja alapealkiri 
(alapealkirjad),   ilmumise   koht  ja  kirjastus.  Kui  tegemist  on  ajalehe-  või  ajakirjaartikliga 
kirjutatakse artikli pealkiri kaldkirjas (Italic). 
Internetist leitud materjali puhul tuuakse kasutatud kirjanduse  loendis  ära järgmised andmed: 
pealkiri  (alapealkiri),  allika  veebiaadress,  allalaadimise  kuupäev  (NB!  See  märgitakse 
nurksulgudesse). 
 
Raamat 
Autori  perekonnanimi,   initsiaal   (tühik).  Väljaandmise  aeg  (ümarsulgudes).  Pealkiri. 
Kirjastuse asukoht: kirjastaja. 
Näide:   Hirsjärvi ,  S.,  Remes,  P.,   Sajavaara ,  P.  (2010).  Uuri  ja  kirjuta.  Tallinn:  Medicina 
kirjastus. 
 
 
 
 
 
22 
 
Ajakirjaartikkel 
Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime  
initsiaal(id).  (Ilmumisaasta).  Artikli  pealkiri.  Ajakirja  nimi,  number,  artikli  lehekülje 
numbrid. 
Näide: Kaljurand, R. (2010). Mõtteid möödunud valimistest Rootsis. Diplomaatia, 
10, 10–12. 
 
Artikkel kogumikus 
Artikleid, mis on ilmunud artiklikogumikes, viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi 
ja  eesnime  initsiaal(id).  (Ilmumisaasta).  Artikli  pealkiri.  Toimetaja(te)  perekonnanimi, 
eesnime initsiaal(id) (Toim.).  Kogumiku  pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, leheküljed.  
Näide:  Lagerspetz,  M.  (2005).   Kodanikeühiskond   ja  turvalisus.  Raska,  E.,  Raitviir,  T. 
(Toim.).  Eesti  edu  hind:  eesti  sotsiaalne  julgeolek  ja  rahva  turvalisus.  Tallinn:  Eesti 
Entsüklopeediakirjastus, 179-186. 
 
Artikkel ajalehes 
Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, 
kuupäev. 
Näide:  Reier , L. (2012).  Õppematerjalid : õhinapõhisus  versus  metoodilisus. Õpetajate Leht, 
26. oktoober. 
 
Elektroonilised allikad 
Autori(te)  perekonnanimi  ja  eesnime  initsiaal(id).  (Ilmumisaasta).  Pealkiri  [allika  tüüp 
(õppematerjal, pilt, video, e-raamat vms)]. Internetiaadress (materjalide  vaatamise  kuupäev). 
Näide:  Uibu,  K.  (2010).  Eesmärk,  uurimisküsimus  ja  hüpotees  [ Elektrooniline  
õppematerjal]. 
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15086/index.html 
(29.04.2013). 
 
Näide,  kus  autorit  ei  ole:  REL  2011:  Vabaabielu  populaarsus  kasvab.  (2013).  Eesti 
Statistikaamet .  http://www.stat.ee/65349  (29.04.2013). 
 
Ilma autorita teos 
Teose pealkiri (Ilmumisaasta). Koht: Kirjastus. 
23 
 
Näide: Maailma riigid (2001). Tartu: Regio . 
Ilma  autorita  teosed  on  ka  seadused  ja  muud   õigusaktid ,  millele  viitamisel  esitatakse 
avaldamismärge, mis koosneb Riigi  Teataja  osast, avaldamise kuupäevast ja artikli numbrist. 
Näide: Gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Riigi Teataja I, 14.01.2011, 2. 
 
Õigusakti elektroonilisele versioonile viitamisel esitatakse veebilehe aadress koos 
külastamise 
kuupäevaga.  
Näide:  Gümnaasiumi  riiklik  õppekava  (2011).  Riigi  Teataja  I,  14.01.2011,  2. 
https://www.riigiteataja.ee/akt/120092011002  (30.04.2013). 
 
Arhiivimaterjalid 
Säiliku nimetus, arhiivi täielik nimetus, fondi (f) number, nimistu (n) number, säiliku (s) 
number. 
Näide: Jaani kiriku meetrikaraamat. Eesti Ajalooarhiiv, f 1294, n 1, s 113 A I-III. 
 
Kirjastamata  allikate  viitamise  puhul  on  oluline  anda  allikate  loetelus  piisavalt 
informatsiooni, et lugejal oleks võimalik allikad üles leida. Kirjastamata allikad on  uurimis - 
ja  lõputööd,  õppematerjalid,  memuaarid,  intervjuud,  märkmed  jms.  Kirjastamata  allikaid 
viidatakse sõltuvalt nende kohta olemasolevast informatsioonist. 
Näide:  Kumari,  V.  (2005).  Hindamisvahendite  komplekti  koostamine  ja  katsetamine 
algklassiõpilaste  verbaalse mõtlemise ja mälu hindamiseks. Magistritöö , Tartu Ülikool. 
 
 
24 
 
6.  UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KORRALDUS 
 
1.  Hiljemalt  10.  septembriks  tehakse  õpilastele  teatavaks  direktori  poolt  kinnitatud 
õpilasuurimuse ja praktilise töö koostamise ajakava. 
2. Juhendaja aitab selgitada õpilasele tööga kaasnevat materjali mahtu, lahendamist vajavaid 
probleeme.  Juhendaja  suunab  juhendamisprotsessis  õpilast  abistavate  allikmaterjalidega 
tutvumisel ning rõhutab õpilasele töö protsessi ja esteetilise lõpptulemuse tähtsust.  
3.   Retsensent   tutvub  tööga  hiljemalt  kaks  nädalat  enne  kaitsmist  ja  esitab  kirjaliku 
retsensiooni, mis lisatakse õpilase tööle enne selle esitamist komisjonile. 
4. Kaks nädalat enne kaitsmist esitatakse töö hindamiseks vähemalt viieliikmelisele direktori 
käskkirjaga kinnitatud komisjonile, kuhu kuuluvad kooli juhtkonna liikmed ja aineõpetajad.  
5. Õpilaste tööd arhiveeritakse kooli poolt (teksti-, pildi-, heli-, video- vm failidena) ja/või 
säilitatakse koolis ja/või tagastatakse autorile. 
6.  Õpilaste  töödega   seonduvaid   materjale  kasutatakse  kooli  õppetegevuses,  kooli 
tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne. 
6.1 Uurimistöö ja praktilise töö kaitsmine 
 
1. Kaitsekõne (vt Lisa 4) 
•  uurimistöö koostaja 15 - 20 minutiline ettekanne tehtud tööst, 
•  on arusaadav ja toob välja põhilise, 
2. Töö kaitsmisel tuleb arvestada retsensendi märkustega, vastata kaitsmiskomisjoni 
liikmete ja kuulajate küsimustele. 
3. Töö kaitsmisel teeb retsensent lühiettekande retsenseerimise tulemustest. 
4. Tähtis on esinemisoskus (soovitavalt peast) ja kompetentsus küsimustele vastamisel. 
5. Kaitsmine lõppeb kaitsja lõppsõnavõtu ja tänusõnadega. 
6. Kaitsmisele järgneb uurimistöö hindamine. 
 
 
25 
 
7.  UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ HINDAMINE 
 
Töö hindamisel arvestatakse: 
1) protsessi (20% hinde mahust), 
2) töö sisulist külge (40% hinde mahust), 
3) töö vormistust  (20% hinde mahust), 
4) kaitsmist (20% hinde mahust). 
Uurimistöö  ja  praktilise  töö  eest  on  võimalik  saada  kokku  100  punkti  (20+40+20+20). 
Punktid 
teisendatakse 
numbriliseks 
hindeks  
vastavalt 
Tartu 
Emajõe 
Kooli 
hindamisjuhendile. 
 
7.1.Töö protsess 
Tööprotsessi hindab juhendaja. Maksimaalne tulemus on 20 punkti (iga aspekt annab kuni 5 
punkti). 
Aspekt 
Maksimaalne  sooritus  
Ajagraafikust  kinnipidamine  
Töö osad valmisid planeeritud ajagraafiku alusel; kõikumised 
olid põhjustatud objektiivsetest teguritest. Vahearuanne oli 
korrektselt ja õigeks ajaks esitatud. Õpilane esitas töö 
kaitsmiseks õigel ajal. 
Õpilase motiveeritus 
Õpilane suhtus töösse hoolikalt, hoidis juhendajaga kontakti, 
arvestas juhendaja soovitustega. 
Juhendaja hinnang tööle 
Töö vastab täielikult uurimistööle esitatud nõuetele. 
Õpilase areng töö käigus 
Õpilane on omandanud uusi töövõtteid ja oskusi, saanud juurde 
teadmisi. Õpilase iseseisva töö oskus on suurenenud ja 
enesekindlus kasvanud. 
 
7.2.Sisuline külg 
Töö  sisuline  külg  annab  kokku  kuni  40  punkti  (iga  aspekt  annab  kuni  8  punkti).  Hindab 
retsensent. 
7.2.1.  Uurimistöö sisulise külje hindamine 
Aspekt 
Maksimaalne sooritus 
Pealkiri, eesmärgid, töö 
Töö pealkiri on töö sisuga vastavuses; eesmärgid  
struktuur 
sõnastatud täpselt ja selgelt. Kõik uurimistöö kohustuslikud 
 
osad on töös olemas ja proportsionaalsed . 
Teema teoreetiline  käsitlus  
Teema teoreetiline käsitlus on piisav. Allikate valik on 
põhjendatud, ülevaade selge ja täpne. 
Uurimisküsimus, hüpotees ja 
Uurimisküsimus on formuleeritud selgelt ja täpselt. Materjali 
metoodika  
kogumiseks on valitud põhjendatud ja sobiv meetod. 
Uurimus (statistiline analüüs)   Uurimuslik  osa on hästi koostatud. Materjal on kogutud 
läbimõeldult. Materjali hulk on piisav usaldusväärsete järelduste 
tegemiseks. 
26 
 
Sisuline analüüs ehk 
Materjali analüüs on korrektne ja põhjalik, arutelu on selge, 
tulemuste tõlgendus, arutelu, 
täpne ja süsteemne. Kokkuvõte annab selged ja konkreetsed 
kokkuvõte 
vastused sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele. 
 
7.2.2.  Praktilise töö sisuline külje hindamine 
 
Aspekt 
Maksimaalne sooritus 
Pealkiri, eesmärgid, töö 
Töö pealkiri on töö sisuga vastavuses; eesmärgid  
struktuur, originaalsus , 
sõnastatud täpselt ja selgelt. Kõik töö kohustuslikud 
praktilisus 
osad on olemas, terviklikud ja proportsionaalsed. Töö on 
 
originaalne ja rakendatav. 
Teema teoreetiline käsitlus  Teema teoreetiline käsitlus on piisav. Allikate valik on 
põhjendatud, ülevaade selge ja täpne.  
Uurimisprobleem , 
Teema valik ja uurimisprobleem on formuleeritud selgelt 
metoodika, 
ja täpselt. Töö meetod on põhjendatud ja hästi rakendatud.  
teema valiku põhjendus  
 
Tööprotsessi kirjeldus 
Kõiki töö etappe on kirjeldatud üksikasjalikult, selgelt ja 
ühtset metoodikat järgides . Tööprotsess on korrektselt ning 
vastavalt nõuetele dokumenteeritud. Tööprotsessi kirjeldus 
moodustab terviku. 
Sisuline analüüs, arutelu, 
Kokkuvõttev analüüs töö teostamise protsessist on 
kokkuvõte 
korrektne ja põhjalik, arutelu on selge, täpne ja süsteemne. 
Kokkuvõte annab selged ja konkreetsed vastused 
sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, autori hinnangu 
tehtud töö tulemuslikkusele. 
 
8.  Vormistus 
Vormistus annab kuni 20 punkti (iga aspekt annab kuni 5 punkti). Hindab retsensent. 
Aspekt 
Maksimaalse soorituse kirjeldus 
Teksti suuruse, reavahede, 
Tekst ja pealkirjad on õiges kirjas ja õige suurusega, 
joondamise, pealkirjade, 
korrektselt joondatud. Joonised on nummerdatud, 
diagrammide jooniste, tabelite 
pealkirjastatud, allikatele on viidatud. Tabelid on loetavad, 
kasutamine. Töö üldilme. 
arusaadavad, pealkirjastatud ja nummerdatud, kogu töö 
 
ulatuses ühtselt vormistatud. Töö üldilme on esteetiline .  
Sisukord, kasutatud allikate 
Sisukord vastab tööle. Allikad on süstematiseeritud ja 
nimekiri. 
korrektseks nimekirjaks vormistatud. 
Viitamine 
Viitamissüsteem on kogu töö ulatuses ühtne. Viited on 
vormistatud nõuetekohaselt. 
Keelekasutus 
Töö keeleline pool vastab teaduskeele nõuetele. Sõnavara 
on teaduskeelele kohane, keelevigu ei ole. Arvude esitus on 
korrektne. 
 
9.  Kaitsmine 
Uurimistöö kaitsmise eest saab õpilane kuni 20 punkti (iga aspekt annab kuni 4 punkti). 
Kaitsmist hindab komisjon . 
Aspekt  
Maksimaalse soorituse kirjeldus 
27 
 
 
Ettevalmistus 
Õpilane teab kaitsmise korda, on töö kaitsmiseks põhjalikult 
valmistunud. 
Kaitsekõne 
Õpilase kaitsekõne on selge, loogiline, ammendav. Kõnes 
tutvustab õpilane nii töö teemat, eesmärki, uurimismeetodit 
kui ka tulemusi. 
Näitlikustamine 
Õpilane kasutab oma kaitsekõne näitlikustamiseks sobivaid 
esitlusvahendeid; esitlus toetab ettekannet. 
Vastus retsensioonile 
Õpilane on tutvunud retsensiooniga ja esitab läbimõeldud 
vastulause (d). 
Kompetentsus 
Õpilane oskab vastata uurimistööd puudutavatele 
küsimustele. 
 
 
 
 
28 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
 
1.   Antsla Gümnaasiumi uurimus- ja praktilise töö koostamine (2012). 
http://www.antslakk.edu.ee/pdf/AG_uurimis_ja_praktilise_too_juhend.pdf 
(17.01.14). 
2.  Gustav Adolfi Gümnaasiumi uurimistöö juhend (2003). 
http://www.gag.ee/materjalid/Uurimist%C3%B6%C3%B6%20juhend.pdf 
(17.01.14). 
3.  Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: 
Tallinn. 
4.  Hugo Treffneri Gümnaasiumi uurimistööde juhend (2013) 
http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTG_opilasuurimuse_ja_praktilise_too_koostamise
_ja_vormistamise_juhend_ 2013.pdf (17.01.14). 
5.  Rajangu, V. (2001).  Diplomi -, bakalaureuse-, magistri - ja doktoritöö koostamine 
ning kaitsmine. Tegevusjuhend. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 
Haridusuuringute keskus, 57 lk. 
6.  Tallinna 32. Keskkooli uurimistööde koostamise ja kaitsmise juhend (2011). 
http://mail.32kk.edu.ee/uurimistoodevorm2012.pdf  (17.01.14). 
7.  Tartu Kivilinna Gümnaasiumi uurimistööde koostamise, vormistamise, kaitsmise ja 
hindamise juhend (2012).  http://www.kivilinn.tartu.ee/wp -
content/uploads/2012/04/Uurimist%C3%B6%C3%B6de-koostamise-ja-
vormistamise-juhend.pdf (17.01.14). 
8.   Uuspõld , E. (2000). Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu.  
9.   Varik , M. Soovitusi uurimistöö koostamiseks Ajalooõpetajate Seltsi lehel 
http://www.eas.edu.ee/juhiseid.html  (17.01.14). 
 
 
29 
 
Lisa 1. Uurimistöö vahearuande vorm 
 
UURIMISTÖÖ VAHEARUANNE 
 
Õpilane ____________________________________________________ Klass ________ 
Uurimistöö pealkiri ________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
 
Vabas vormis kirjeldus (koos kuude/kuupäevadega), mis on juba tehtud, mida on veel vaja 
teha, missugused probleemid on ilmnenud jne. 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
_________________________________________________________________________ 
 
Õpilane  on  tutvunud  kirjandusega,  omab  ülevaadet  teemast.  Töös  kasutatav  materjal  on 
suures osas kogutud ja analüüsitud. Õpilane tegeleb tulemuste tõlgendamisega ja uurimistöö 
kirjutamisega. Juhendaja on töö käiguga kursis ja hindab töö võimalust saada kaitstud. 
 
Õpilane ________________________ / allkiri / 
Juhendaja __________________________________ /nimi, allkiri/  
Kuupäev _______________ 
 
 
30 
 
Lisa 2. Retsensendi hinnanguleht 
 
Retsensent: ___________________________________  
Amet: _______________________________________  
Töökoht: _____________________________________  
Retsensioon  
_____  klassi  õpilase  ___________________________________________  uurimistööle 
_________________________________________________________________________ 
Retsenseeritava uurimistöö maht on _____ lehekülge põhiosa ning _____ lehekülge lisasid. 
Materjali illustreerimiseks on kasutatud _____ tabelit ja ____ joonist. Kasutatud materjalide 
loetelus on ________ nimetust .  
Tutvunud  põhjalikult ülalnimetatud uurimistöö sisu  ning vormiga, annab  retsensent Tartu 
Emajõe  Kooli  uurimistööde  vormistusjuhendile  ning  hindamisjuhendile  tuginedes  tööle 
järgmise hinnangu:  
1.  Töö sisuline külg 
Positiivsed märkused  
 
 
Negatiivsed märkused  
__________________________________   _____________________________________  
__________________________________   _____________________________________  
__________________________________   _____________________________________  
__________________________________   _____________________________________  
__________________________________   _____________________________________  
__________________________________   _____________________________________  
__________________________________   _____________________________________  
__________________________________   _____________________________________  
 
2.   Vormistus 
Positiivsed märkused  
 
 
Negatiivsed märkused  
__________________________________  _____________________________________ 
__________________________________  _____________________________________ 
__________________________________  _____________________________________ 
__________________________________  _____________________________________ 
__________________________________  _____________________________________ 
__________________________________  _____________________________________ 
__________________________________  _____________________________________ 
__________________________________  _____________________________________ 
31 
 
Retsensendi koondhinnang  
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________ 
 
Kõik kokku _________ punkti 
 
Küsimused uurimistöö kaitsjale 
1.  ___________________________________________________________________ 
2.  ___________________________________________________________________ 
3.  ___________________________________________________________________ 
 
 
 
“_____” ____________________   _______________________  
Kuupäev  
 
 
 
Retsensendi allkiri 
 
 
32 
 
Lisa 3. Juhendaja hinnanguleht 
 
Juhendaja: ______________________________________  
Amet: __________________________________________  
Töökoht: ________________________________________  
 
Hinnang uurimistöö valmimise protsessile 
_______ klassi õpilase ______________________________________________________ 
uurimistööle ______________________________________________________________ 
 
Arvestades  uurimistööle  esitatud  nõudeid,  on  juhendaja  koondhinnang  tööprotsessile 
järgmine 
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________ 
Kõik kokku _____ punkti 
 
“_____” ____________________   _______________________  
Kuupäev  
 
 
 
Juhendaja allkiri 
 
 
 
33 
 
Lisa 4. Kaitsekõne elemendid 
 
Uurimistöö autori kaitsekõne sisaldab järgmisi elemente: 
7)  pöördumine komisjoni liikmete ja kuulajaskonna poole; 
8)  enda tutvustus („Tere. Olen … 13. klassi õpilane“); 
9)  töö pealkiri („Minu uurimistöö teema on …“); 
10) töö eesmärk ja selle realiseerumine; 
11) töö ülesehitus; 
12) peatükkide lühitutvustus; 
13) kokkuvõtte lühitutvustus; 
14) õnnestumised, probleemid töö kirjutamisel; 
15) mida uurimistöö kirjutamine andis; 
16) kas teema vajab edasist uurimist; 
17) tänu abi eest töö valmimisel. 
 
 
34