lastekirjanikuna ja ajakirjanikuna töötada. Seda on ta ka teinud. 2 Jaan Rannapi teoseid · Viimane valgesulg (1967) · Topi (1970) · "Jefreitor Jõmm" (1971) · Nublu (1972) · Toonekurg Tooni (1986) · Kasulaps (1989) · Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) · "Agu Sihvka annab aru" (1973) · Kukepoks (1979) · Koolilood (1981), koolilugude kogumik 3 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Rannap · M. Kalda, K. Muru, H. Puhvel, E. Sõgel, A. Tamm, A. Vinkel. Eesti kirjanduse ajalugu V köites: 1. raamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. 395-397 lk. · http://www.estonica.org/failid/115/rannap.jpg · http://www.rmtk.ee/rannap3.jpg 4
koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989) Salu Juhan ja ta sõbrad (1964) "Agu Sihvka annab aru" (1973) Kukepoks (1979) Koolilood (1981) Tuukerkoer Torru ja teised loomad (1994) Spordilood (1996) Lipslaps, lehelind (2008) Maari Suvi (1983) Jaan Rannapi missioonitunne, humoorikus ja elutarkus, rohked teadmised spordist ja loodusest teevad temast ainulaadse kirjaniku kaasaja Eesti lastekirjanduspildis. Ta on küll terava silmaga, kuid siiski südamliku ja lahke sulega kirjanik, kellel on aega märgata nii poiste hingeelu kui ka looduses ja loomadega toimuvat
Rannapi onu. Aastal 2010 tunnustas president Toomas Hendrik Ilves lastekirjanik Jaan Rannapit loometegevuse Valgetähe IV järgu teenetemärgiga. Jaan Rannapi teoseid ,,Viimane valgesulg" (1967) ,,Topi" (1970) ,,Jefreitor Jõmm" (1971) ,,Nublu" (1972) ,,Toonekurg Tooni" (1986) ,,Kasulaps" (1989) ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964) ,,Agu Sihvka annab aru" (1973) ,,Kukepoks" (1979) ,,Koolilood" (1981), koolilugude kogumik 2 J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat
Raamatuarvustus: ,,Medaljon" Tavaliselt ma raamatuid vabal ajal ei loe, loen kooli kohustuslikku kirjandust. Tihti on nii, et ma ei jõua oodata, millal loetav raamat läbi saab - see pole minu jaoks huvitav või on liiga raskesti loetav. Näiteks oli selline raamat 6. klassis loetud ,,Koolilood" . Õnneks sai õpetaja sellest aru ja vahetas raamatut. Viimane teos, mida ma praegu lugenud olen, on ,,Medaljon" . See pani mind hoopis teisiti suhtuma kõikidesse raamatutesse. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17-aastasena. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009. aastal. Ene Sepp kirjutas noortele raamatu, mis räägib tänapäeva elust. Selle peategelasteks on 9. klassi õpilased Heidi ja Tanel. Lugu räägibki noorte elust: nende raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga.
TÖÖLEHT: Piret Tali ,,Pioneer Viru tänavast. Stagna-aja koolilood" 1. Seleta mõistete tähendusi: tuusik, suure vaevaga saadud luba, et kuhugi puhkama sõita, või pioneerilaagrisse saada Artek, pioneerilaager eeskujulikele pioneeridele oivik, eeskujulik õpilane (pioneeri)malev, noortele pioneeridele esimese töökogemuse saamiseks (suvel) pilotka, pioneeri müts oktoobrilaps, esimesest kuni kolmanda klassini enne pioneeriks saamist olid oktoobrilapsed patseerimine, mõttetult ringi kusagil käimine
Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983). Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Üldsuse suurenenud huvi lastekirjanduse probleemide vastu: uurimused, võistlused, lastekirjanduse kriitika. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises.
tutvumine esivanematega, nende ideaalide ja arusaamade mõistmine, mineviku seotus oleviku või tulevikuga. Tänapäevane realism – domineerib kui kasvatus- ja õpetusvahend, lapsed õpivad tundma ühiskonna ja selle suhete võrgustikku. Realism lastekirjanduses *ellujäämislood – nt peategelane vastamisi loodusega, võib olla ka linnakeskkonnas, tegude peatelk on tegelase psüühiliste või füüsiliste võimete proovilepanek *perekonna- ja koolilood – erinevad probleemid ja kogemused, mis tänapäeva tegelikkust puudutavad, nt vastuolu kooli ja perekonnaga *loomalood – lood, kus loomad ei ole personifitseeritud ega räägi, koheldakse realistlikult nt J. London ''Valgekihv'' *spordilood – mõned spordilood on tihti metafoorid saavutamisele, eluvõitlusele, eesmärkide täitmisele *seikluslood – neid iseloomustab pinge, ohud, dramaatilisus, risk, ootamatused *kriminaal – ja detektiivilood
eesti ja lapse isiklikke(sünnipäev) tähtpäevi. Näiteks I. Imbi Muhel „Meie lapse jõuluraamat“ „Meie lapse lihavõtteraamat“„Meie lapse sünnipäevaraamat“ „Meie lapse käitumisraamat“. Ene-Maris ja Tarmo Tali „Tähtraamat. Aastaring Maarjmaal“ Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse minevikku, tervisekäitumist, kombeid Minevik: Tiia Toomet „Kaltsutitt ja puuhobune“, „Nukuraamat“, „Suur karuraamat“, „Vana aja koolilood“,Leelo Tungal „Juku, Kalle ja kottermann Tallinnas“, Kadri-Rutt Hahn „Tallinna vanalinn ehk kõnelused kummitusega“ Tervis: Mall Johanson „Kuidas ma maailma tulin“, Harri Jänes „Hambaharja lugu“„Seebi seiklused“„Katrini taskurätikud“, Urmas Lennuk„Sööärasöö!“ Kuulo Kutsar,,Mõmmikute pere lood”. Kombed: I. Muhel.,,Meie lapse käitumisraamat”, ,,Mina teiste seas” R. Kasser ,,Lahediku käitumiskool”.
9. klassis õpitakse lähiajalugu ning õpilastel on eelteadmised 20. sajandi Eesti ajaloost. 9. klassi ajaloo uurimistöö võib olla vanema põlvkonna elusolevate esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel. Näidisteemad: Minu suguvõsa ajalugu Minu vanavanemate küüditamine Vanaisa sõjamälestusi Minu vanavanemate elust nõukogude korra ajal Vanaema, ema ja minu kooliaeg Kolme põlvkonna koolilood Kolme põlvkonna eluolust Mõni hobi, mis ühendab suguvõsa Vanaisa, isa ja minu hobidest jne Õpilane saab nendel teemadel kirjutades kasutada koolitundides õpitut. Hindamine Projektülesannet ja iseseisvat uurimistööd hinnates tuleb jälgida töö valmimise protsessi (probleemi püstitamine, andmete kogumine, selekteerimine, analüüsimine, töö vormistamine, klassis ettekandmine), mitte ainult lõpptulemust. Selleks oleks soovitatav
Liigitada tuleb need jutud nn emantsipatoorsesse vormi kuuluvaks. Emantsipatoorse poisteraamatu peategelast iseloomustavad naiselikud jooned (abivalmidus, tundlikkus, iseseisvuse puudumine jne), ta on sageli üksi ning tegeleb sisevaatluse ja mõtisklusega (Lastekirjanduse sõnastik 2006: 145). Poistekirjandusele ei viita ka teose paratekstuaalsed väljendusvahendid pealkiri ega kaanekujundus. Pealkiri ei anna otsest informatsiooni selle kohta, et sisuks on realistlikud koolilood. Kindlasti on raamat loetav ka tüdrukutele, kellele peaksid meeldima ka fotod raamatu lehekülgi kaunistavad fotod õitsvatest õunapuudest. Lugu ,,Säde" sobib tüdrukutele kõige enam, sest seal on peategelase eneseotsingute käivitajaks soov näha sädet tüdruku silmades. Oluline kõrvaltegelane kõikides lugudes on isa. Last karistav või teda mures üksi jättev lapsevanem puudub juttudes täiesti. Isa on arusaav ja toetav, kellelt poeg saab nõu küsida
annaabi.ee 
