LÄÄNE-VIRUMAA RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Ines Annus EESTI MAJANDUSE PÄEVASÜNDMUS TÖÖHÕIVEREFORM Essee Õppejõud: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esia...
Tsitaadid ja refereer ingud 1. ,,Tsiteerin sageli iseennast; see annab jutuajamisele vürtsi juurde." (George Bernard Shaw) 2. ,,Tühipaljas pikaealisus võib olla hea neile, kes jälgivad elu pealtvaatajana. Ent neile, kes selles mängus osalevad, võib üks tund tunduda aastana ja üheainsa päeva töö igaviku saavutusena." (Gabriel Heatter) 3. ,,Aeg on materjal, millest ma olen tehtud. Aeg on jõgi, mis kannab mind edasi, kuid mina olengi jõgi; see on tiiger, mis mind alla kugistab, kuid mina olengi tiiger; see on tuli, mis mind hävitab, kuid mina olengi tuli." (Jorge Luis Borges) 4. ,,Liblikas ei loe kuid, vaid hetki, ja tal on aega küllaga." (Rabindranah Tagore) 5. ,,Mul pole eilseid. Aeg võttis need ära, homset ei pruugi tulla aga mul on täna!" (Pearl Y. McGinnis) 6. ,,Aeg on kõige väärtuslikum asi, mida inimene saab kulutada." (Theophrastos) 7. ,,Kes teab, võibolla on täna õhtul maailmalõpp?" (Robert...
Sissejuhatus personalijuhtimisse Inimkapital on tänapäeva ettevõtetes muutunud kõige väärtuslikumaks ressursiks, seetõttu peab üha enam organisatsioone vajalikuks, et neil oleks olemas inimene, kes tegeleb ettevõtte töötajatega. Olulised on kõik valdkonnad olenevalt tööturu toimimise põhimõtetest ja töötajate värbamisest kuni karjääri planeerimise ja töösuhte lõpetamiseni. Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv.Juhtimise funktsioonidena on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine,organiseerimine,eestvedamine ja kontrollimine. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise,poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Eestvedamine kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks pingutu...
Analüüs on olemas ja põhjendab piisavalt valitud teemat. Töö teoreetiline pool ja praktiline pool on omavahel tasakaalus. On olemas järeldused ja kokkuvõtted. Töös kasutatud metoodika oli test sooritustest, kus õpilastele jagati sammumõõtjad seitsmeks päevaks, et jälgida nende liikumist. Tabelid ja joonised on vormistatud nõuete kohaselt. Kõik tabelid on korralikult pealkirjastatud ja nummerdatud (tabel 1 , jne) ja lahti seletatud. Töös ei olnud tsitaate, kuid olid refereeringud . Leidus ka parafraseeringut. Refereeringud on kokkuvõtvad. Kokkuvõte ja sissejuhatus on omavahel seotud. Terminid on selgitatud lahti. On tutvunud kirjandusega, lugedes paljude tunnustatud Eesti teadlaste poolt avaldatud materjale aktiivse liikumise mõjust tervisele. Kasutatud kirjandust on 19 ühikut ja on vormistatud õigesti. Töö vormistamisel ei esinenud grammatilisi vigu kui ka väiksemaid tähevigu. Umbisikulise tegumoega ei ole ülepingutatud.
Viitamine e allikate näitamine on teadusteksti üks olulisi nõudeid ja norme. Viitamise funktsioonid: 1. Teadustada lugejale kasutatud uurimuste või allikate ja nende autorite olemasolu. 2. Anda võimalus kontrollida kasutatud materjali täpset edasiandmist ja õigesti mõistmist. 3. Võimaldada asjast huvitatul leida teisi käsitlusi samal või lähedasel teemal. Viidatakse: kasutatud teosed, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid määratlusi/andmeid mujalt ei leia). Töö ükski osa ei tohi olla lihtsalt laenatud/viidatud lausete-lõikude jada. Igal peatükil ja alapeatükil peab olema oma teema ja läbimõeldud ülesehitus, mille aluseks on kogu töö eesmärk ja autori endapoolne arendatav mõtteliin
Nimi: Õpperühm: Veebiallikate hindamine Tööleht 1. Otsige veebist materjale vastuolulisel/vaieldaval teemal – nt tuumakatastroof (nuclear armageddon), tüvirakkude eraldamine (“stem cells” abortion), geneetiliselt töödeldud toit, kliima soojenemine, surmanuhtlus, pagulased, enda erialal midagi jne. 2. Püüdke hinnata otsitulemuste hulgast valitud vastuseid (valige 2 vastuseks saadud veebisaiti) kasutades järgnevat küsimustikku. Päring: Geneetiliselt muundatud toit Üldinfot: Kasutasin Google otsimootorit ja otsingusse kirjutasingi oma teema: Geneetiliselt muundatud toit. Vastavusi tuli 70 200. Nendest vastavustest olid kindlasti üle poolte kasutuskõlbmatud, aga minu eesmärgiks oli oluline leida ainult kaks erinevat, teemaga haakuvat veebilehte. Hinnatav veebileht 1 Hinnatav veebileht 2 ...
· Otsene kõne on selgem kui kaudne. · Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada. · Ära kasuta liiga pikki lauseid. · Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid. · Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Töö põhiosas tuuakse teema loogilise arenduse seisukohalt olulised materjalid, siia hulka kuuluvad ka tsitaadid ja refereeringud ning töö autori kommentaarid nende juurde. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse).
(Home-Paragraph-Spacing-After/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) 12pt 1.9. Kohustuslik on vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga. 1.10.Teksti esile tõstmise kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Kasutatakse 1-2 erinevat vormindamise võtet. 1.11.Võõrkeelsed sõnad, selgitused eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas (Italic/Kursiiv) ja on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 1.12. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 6 2. Tiitelleht 2.1.1 õppeasutuse nimetus; 2.1.2 eriala nimetus; 2.1.3 töö liik (nt praktika aruanne, portfoolio, miniuurimistöö); märgitakse, mis aines töö on koostatud (va kursusetöö); kursusetöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö ; 2.1.4 töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold), praktikaaruande puhul 2.1
töö eesmärgi selgitamine, probleemi tutvustamine; töö ülesehituse selgitamine; kasutatavate andmete ja metoodika lühitutvustus; rühmatöö korral näidatakse ära iga rühmaliikme osa töös. Põhiosa töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuse küsimustele; töös on õpilase isiklikud mõtted käsitletud autorite seisukohtadega; on oluline, et refereeringule lisab töö autor omapoolsed kommentaarid; refereeringud peavad olema viidatud! 16.10.2015, reede Tsiteerimine ja refereerimine Miks viidata? võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest; lisab kirjutisele autoriteeti; võimaldab lugejal leida üles algallika. (Uibu 2009) Tsitaat ja refereering ...on varasemate uurimuste ja teiste autorite seisukohtade/andmete esitamiseks omas tekstis. Tsitaat ehk sõnasõnaline väljavõte tekstist.
6) küsimused tuleb esitada kõigile ühtmoodi; 7) küsitlust ei tohi segada kõrvalised isikud. Loetelu osade nummerdamist on hea kasutada nendel juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada mõttekriipse, tärnikesi või ,,linnukesi". Igale loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang. Tsitaadid, refereeringud, viited tekstis 3 Kõik teistelt autoritelt pärinevad seisukohad ja töös kasutatav andmestik või info peab olema viidatud. Kõik kasutatud kirjanduse loetelus ära toodud allikad peavad olema töös viidatud. Viitamisel on lubatud kasutada kas ainult tekstisisest või joonealust viitamist. Viitamisel kasutada läbi töö ühtset stiili. Teiste autorite seisukohti või uurimusandmeid esitatakse kas tsitaatidena või refereeritud kujul.
Vead tsiteerimisel: · Tsiteerimine peab olema lühike ja täpne; liiga pikad tsitaadid kirjandis jätavad mulje, et autoril napib oma mõtteid. · Tsitaate ei ole mõtet kuhjata; neid kasutatakse vaid oma mõtte kinnitamiseks ja ilmestamiseks ning näitena autori teksti kohta. Kirjandis pole vaja autorile ja teosele referatiivses stiilis viidata, piisab eelpoolnimetatud võimaluste kasutamisest. Veaks peetakse: · kui tsitaadid ja refereeringud ületavad autori teksti; · kui tsitaadid ei haaku autori tekstiga; · kui tsitaatidega püütakse demonstreerida oma teadmisi ja lugemust, mitte teksti ilmekamaks muuta; · kui tsiteerimisel eksitakse autori või teose nimega või õigekirjaga. Õige tsiteerimise vajalikkus: · Kontekstist välja kistud tsitaat iseloomustab abitut kirjutajat ja kahandab arutluse kaalukust. · NÄIDE 1: On kevad. Kõige ilusam ja tähtsam minu elus
(1785) ja Shingaku hayasomegusa (1790). Sharebon: Keiseikai shij hatte (The Forty-Eight Grips in Buying a Whore )(1790). Yuushi Hougen ''Live for pleasure alone'' (Man about town, Youth, Hira) Meiji kirjandus Yano Rykei (tema pseudonimi)- kirjanik ja aktivist poliitikas. Veidi arenenum Meiji poliitiline romaan on Yano Rykeis (1850-1931) Keikoku bidan (1883). Sündmustele, mida jutustatakse, on antud kreeka ajaloo autoriteetide refereeringud. Shiba Shir - Meiji ajastu üks tuntumaid kirjanikke. Tema teos Kajin no Kigu (Chance Encounters with Beautiful Women). Tegemist poliitilise novelliga. Tsubouchi Shy - tegemist autoriga, kriitikuga, tõlkija, näitekirjanik, toimetaja. Tegemist esimese põhjaliku analüüsiva, kriitilise teosega Shsetsu Shinzui (The Essence of the Novel) 1885. Nõustus Fellonosa arusaamaga, et kunst on inimese nooblimaid tegevusi. Ka kirjandus on kunst, millel on samamoodi kogemuseväline efekt
huvitav ning autor soovis lähemalt teada saada erinevate majandusteadlaste mõttekäikudest tööväärtusteooria seisukohalt. Töö koosneb kahest peatükist, kus esimeses kirjeldatakse kõige pealt tööväärtusteooria ajalugu ning teises tööväärtusteooria edasist arengut ja seejärel Adam Smithi, David Ricardo ja Karl Marxi arusaamu ja nägemusi tööväärtusteooriast. Töö allikateks on erinevad raamatud, artiklid, õppematerjalid ja refereeringud internetist. 3 1. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA Pikka aega tugines majandusteooria turuhindade selgitamisel sisemise väärtuse teooriatele. Neist olulisim oli tööväärtusteooria. Tööväärtusteooria järgi sõltub majandusliku hüve väärtus sellesse panustatud füüsilise töö mahust. Seetõttu nägid 18. sajandi klassikalised liberaalid väärtusloomet eelkõige põllumajanduses ja tööstuses. Majanduse teenuste poolt,
jutumärkidega. Tsitaadist väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega ja lauseid mõttekriipsudega, mis paigutatakse nurksulgudesse. Tsitaatidega ei tohi liialdada, neid tuleks kasutada siis, kui tahetakse mõnd olulist mõtet esile tõsta või illustreerida. Tsitaat olgu lühike ja täpne. Refereerimisel tuleb mõtted edasi anda moonutamata ja võimalikult autoripäraselt. Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1
jutumärkidega. Tsitaadist väljajäetud sõnu tähistatakse mõttepunktidega ja lauseid mõttekriipsudega, mis paigutatakse nurksulgudesse. Tsitaatidega ei tohi liialdada, neid tuleks kasutada siis, kui tahetakse mõnd olulist mõtet esile tõsta või illustreerida. Tsitaat olgu lühike ja täpne. Refereerimisel tuleb mõtted edasi anda moonutamata ja võimalikult autoripäraselt. Veaks loetakse seda, kui tsitaadid ja refereeringud ületavad mahult kirjandi autori teksti. Viitamine on kohustuslik nii tsiteerimisel kui refereerimisel. Kirjandis esitatakse viited tavaliselt tsitaadi või refereeringu järel sulgudes. Viites märgitakse bibliograafilised andmed järgmiselt: Autor, Pealkiri. Ilmumiskoht, ilmumisaasta, viidatav lehekülg. Nt "Sa oled maailmas, mis mulle ja ka nähtavasti teistele suletud on. Sest me pole piisavalt kompetentsed!" (A.Särg, Sametingel. Lambri Raamat, 2002, lk 84). Kirjandi ülesehitus 1
kirjutusviis muutus autoriteetseks (Meyer 2007, lk 59) Seaduste keele muutumine ja tõlkimine Tahvlite seaduste keelekasutus pole jäänud täpselt samasuguseks nagu see 3. saj. eKr . Ainsad teadmised, mis meil tänapäeval XII tahvli seadustest on, 1 ,,kui on kompromiss, siis väljakuulutamine" Dictionary of Latin Law Terms 6 pärinevad kohalike juristide üleskirjutistest, millest ,,mõned refereeringud on täpsemad kui teised" (Meyer 2007, lk 61). Tänapäeval on kogutud üle 100 katkendi ja mälestuse õigusallika kohta (Ilus, lk 33) Ajapikku muudeti seaduste keelt ka teadlikult seda nimetati ,,concepta verba" sõnaseadmiseks (Meyer 2007, lk 62). Kuigi tahvlite keelt muudeti, ei vahetunud roomlaste austusväärne suhtumine seadustesse (Meyer 2007, lk 63) Kuna tahvlite sisu oli suunatud vaid Rooma riigi kodanikele, säilisid seadused kuni 4. sajandini vaid ladina keeles.
- Kasutamise korral peab olema viitest selge, milline oli vahendav, milline algne allikas; nt: (Lehis 1997, viidatud Kask 2008 järgi). - Kasutatud materjalide loetelus esitatakse nii see allikas, mida uurija ise kasutas, kui ka selles viidatud originaalallikas (viimasele lisatakse vahel tärn vm tähis). 9 3.1.2 Viidatav tekstiosa Viidatakse: kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, refereeringud, tsitaadid, arvandmed, valemid jne. Ei viidata: üldtuntud faktid ja üldised teadmised, mis on pärit nt kooliõpikutest, üldjuhul ka teatmeteoste informatsioon (kui see pole just spetsiifiline info ja põhjalikumaid andmeid mujalt ei leia). Viite asukoht - Viide ei pea olema lõigu v lause lõpus; viide on seal, kus ta sisu järgi peab olema (nt nime, teose v uurimuse pealkirja, mõiste, lauseosa, lause v lõigu järel). Kohe nime järel
Kui seda siiski teed, siis viita korrektselt oma varasemale tööle, mida kasutasid! · Pigem kirjuta igaks aineks uus iseseisev tudengitöö! YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 25 Kuidas plagiaadist hoiduda viita! Kuidas viidata VIITAMINE MILLAL JA KUIDAS? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 26 Millal on viitamine vajalik? · Tsitaadid (viide koos lk.-ga) · Joonised, tabelid, statistika · Refereeringud (st kasutatud on teisest allikast võetud mõtet/väidet) · Väited, mis pole üldlevinud A) Eesti on demokraatlik riik B) "Koalitsiooni valijate seas on suure sissetulekuga inimesed üleesindatud ja madalama sissetulekuga inimesed alaesindatud" (Solvak 2011: 55) Kuidas teha tsitaadist refereering? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 27 9
1 Vaba aja sotsioloogia Joe Noormets 23. 09 iseseisev töö lonegumärkmed kirja panna. Õpipäevik loengupäevik ja lugemispäevik. 5. jaaanuariks hiljemalt tuleb saata. "Leisure science" ajakiri. Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis o...
Viinapuud on soojalembesed taimed, aga pidevalt tehakse intensiivseid pingutusi, et aretada järjest külmakindlamaid ning suvel väiksema soojushulgaga hakkama saavaid sorte. Nii on Eesti aiapidajatelgi võimalus üritada saaki saada isiklikelt viinapuudelt. Järjekindlaks viinapuude propageerijaks on olnud Hr. Jaan Kivistik Räpinast. Täpsemaid näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks võite leida mitmetest tema poolt kirjutatud artiklitest ja raamatutest. Alljärgnevalt vaid mõned refereeringud alustuse tarvis. Sordiaretuseks on kasutatud mitmeid viinapuuliike: euroopa viinapuu (Vitis vinifera ssp. sativa) - soojalembene, marjad maitsvad, vajab väga pehmet talve; põhja-viinapuu (V. labruska) - sültjad, iseäraliku maitsega marjad, suhteliselt külmataluv, pärineb USA kirdeosast ja Kanada kaguosast; kallas-viinapuu (V. riparia) - on väga külmakindel, saab hakkama lühikese kasvuperioodiga, vastupidav haigustele, marjad väikesed, hapud, parkaineterikkad; amuuri viinapuu (V
järgi kirjeldatute Normatiivide Eeskiri, kogumikud, Korraldus Juhend Käskkiri Juhis reeglid ümberjutustused või refereeringud Põhimäärus Põhikiri Määrustik ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED Nõukogude õiguses nimetati üldkohustuslikku õigusnormi sisaldavat õigusakti normatiivaktiks. (Tänapäeva eesti õiguskeeles kasutatakse samas tähenduses termineid ‘õigustloov akt’, ‘õigusloome akt’ ja ‘üldakt’.) Direktiive ehk üldisi suuniseid sisaldasid nõukogude ajal partei (parteiorganite) aktid. (Sõna
tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest. 7 Teoreetilist uurimustööd koostades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid või isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb kõrvutada, võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa autoripoolsel tekstil. Arutlustes peavad selguma töö autori arvamused ja seisukohad uurimistulemuste kohta. Teoreetilise töö puhul sõltub töö liigendamine töö mahust ja iseloomust. Otstarbekas on piirduda alapeatükkide ja äärmisel juhul alapunktidega. Teksti põhjendamatult suur liigendus
2.2.4. Töö põhiosa Töö põhiosa jagatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks, kus esitatakse teema põhjalik käsitlus. Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates ülesande või probleemi ja hüpoteeside püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilist uurimistööd kirjutades tuleb kasutada paljude autorite erinevaid, isegi vastakaid seisukohti, mida tuleb võrrelda ja analüüsida. Refereeringud ja tsitaadid on omal kohal, kuid 12 ainult neile uurimistöös toetuda ei saa. Tulemuste esitamisel on tähtis osa töö autori tekstil. Peavad selguma töö autori seisukohad ja arvamused uurimistulemuste kohta. Uurimistöö, mis viiakse läbi mingi probleemi lahendamiseks, tugineb teaduslikule oletusele ehk hüpoteesile. Selle kontrollimiseks kasutatakse uuringus sobivat metoodikat. Tulemusi
Kas töö teooriaosa on seotud uurimusliku osaga? Kas töö põhiosa on jaotatud peatükkideks? Kas peatükid on loogilises järjestuses ning üksteisega sisuliselt seotud? Kas töö sissejuhatuses esile toodud probleemile/hüpoteesile antakse kokkuvõttes vastus? Töö vormistus Kas töö leheküljed on nummerdatud? (aga lisal?) Kas peatükid on nummerdatud? Ega ükski pealkiri ei ole jäänud lehekülje lõppu? Kas tekst on liigendatud paraja pikkusega lõikudeks? Kas tsitaadid ja refereeringud on korrektselt viidatud? Kas iga tekstisisene viide kajastub ka kirjanduse loetelus? Kas viited on täpsed? Kas kirjanduse loetelus olevad materjalid on kõik ka tekstisiseste viidetena leitavad? Kas teksti paigutus arvestab köitmisvaruga? 3. Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside · Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega! · Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi! · Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega!
· Kirjandusallikas vastab uurimistöö eesmärgile ja annab vastuse vähemalt ühele uurimisülesandele. 8 Esmane allikate valik tehti allika pealkirja ning väljaande aasta järgi, seejärel loeti läbi kokkuvõte ning kui see sobis uurimisteemaga, siis loeti allikas täies mahus läbi ning võõrkeelsed allikad tõlgiti eesti keelde. Artiklites märgiti tekstisisese markeriga sobilikud lõigud. Sarnase sisuga lõikude refereeringud koondati kokku ja neile tuginedes kirjutati lõputöö erinevad peatükid. Antud töös kasutati 40 allikat, neist 38 olid tõenduspõhised artiklid, millest 22 olid ülevaateartiklid ning 16 empiirilised artiklid. 2.2 Uurimiseetika Kõik töös kasutatud allikad viidati korrektselt ja lisati kirjanduse loetellu vältimaks plagiaati. Lõputöös püüti teiste autorite seisukohti edasi anda oma sõnadega, esialgset mõtet muutmata
Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. 14. Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga (välja arvatud järelduste peatükk). 15. Kui on vajadus tekstis rõhutada mõnd sõna või lauseosa, siis selle esiletõstmiseks kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Tekstis allajoondamist mitte kasutada. 16. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 3.2. Tiitelleht Tiitelleht on töö esimene leht (vormistatakse lisa 3 toodud näidise järgi), millele märgitakse: Õppeasutuse nimetus. Õppetooli nimetus. Kursus ja rühm, näiteks Õ III-3 (diplomitööl ei märgita kursust ja rühma). Autori ees- ja perekonnanimi. Töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold ja tähe suurus 12 punkti). Töö liik (nt
1996. a. avaldas oma kolmanda s~onaraamatu Jits¯ u . 1998. a. tunnistas Jaapani riigiv~oim Shirakawa elut¨o¨od andes talle Kultuuriteenete Kava- leri autiitli. Hoolimata k~orgest vanusest (90!) on Shirakawa praegugi hea tervise juures ning tegeleb oma 12-k¨oitelisse koguteosesse koondatud elut¨o¨o toimetamisega. Allpool esitan l¨ uhirefereeringud Shirakawa kanji morfoloogiast vasta- valt [ 94] esitatule. Toodud refereeringud pole t~olked, olen p¨ uu ¨dnud anda edasi u ¨ksnes olulisema osa, k~oik algtekstis toodud viited on reeglina v¨alja j¨aetud, erandiks on u¨ksnes seletused, mis v~ordluse eesm¨argil teiste levinud seletustega enamasti ¨ara t~oin. Toodud m¨argid on jaotatud kolme ossa: 1. J¨arjestatud vastavalt Nihongo Shoho [ 85] o~ppet¨ ukkide j¨ar- jestusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
