Amort. kulu 2,600 Mas. akum. kulum 2,600 Materjalikulu 220,000 Materjal 220,000 Palgakulu 60,000 Palgavõlg 60,000 Sots.maksukulu 19,800 Sots.maksuvõlg 19,800 TKM kulu 480 TKM võlg 480 Reklaamikulu 700 Võlg tarnijale 700 KM võlg 140 Võlg tarnijale 140 Muud ärikulud 240 A/konto 240 Muud ärikulud 60 TM võlg 60 Intressikulu 600 Intressivõlg 600
, akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr. kvartalis, palgakulu turustus ja haldusosakonnas 50 000 kr. kvartalis, lähetuskulud 13 000 kr. kvartalis ja kindlustuskulu 17 000 kr. kvartalis. Lapsevankri müügihind on 2 300 kr. Plaaniaasta alguses oli ettevõtte rahajääk 120 000 kr. ja I kvartalis plaanitakse võtta laenu 200 000 kr., mille tagasimakse tähtaeg on III kvartali lõpp. Laenu intress on 5% kvartalis. Ettevõtte tulumaksu avanss on 15 000 kr. kvartalis. 1. Müügiplaan e. Müügieelarve
sarnased tootmiskulud, mida ei lülitata müüdud toodete maksumusse. Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu arvestatakse samasugustest põhimõtetest ja kogustest lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu. Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum
Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest, kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada. Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht ja maakonnalehte Järva teataja .Ainuke kogu maakonnas leviv kuulatav raadiojaam on Kuma Raadio. Müürilehtede trükkimise kuluks Kuma trükikojas on 300 krooni. Raadioreklaami valmistamine maksab 500 krooni
7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000 K Nõuded ostjatele 461 000 8. D Võlad töötajatele 100 000 D Üksikisiku tulumaks 17 000 D Käibemaks 40 000 D Sotsiaalmaks 33 000 D Töötuskindlustusmaksed 1000 D Võlad tarnijatele 150 000 K Arvelduskonto 341 000 9. D Nõuded ostjatele 1 680 000 K Käibemaks 280 000 K Müügitulu (ilma käibemaksuta) 1 400 000 10. D Dividendivõlad 50 000 D Dividendide tulumaks 13 291 K Arvelduskonto 63 291 11. D Reklaamikulu 2000 K Arvelduskonto 2000 12. Soetusmaksumus- 20 000, Kulumimäär 20 000*20*6/12*100=2000 D Amortisatsioonikulu 2000 K Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 2000 D Ostjatelt laekumata summad 14 400 K Käibemaks 2400 K Masinad ja seadmed 13. D Muud lühiajalised nõuded 50 000 K Arvelduskono 50 000 14. D Bürootarvete kulu 5000 D Käibemaks 1000 K Võlad tarnijatele 6000 15. D Autode kulud 800 D Käibemaks 160 K Võlad tarnijatele 960 16
Kokk 6 380,00 125,40 5,32 510,72 2280,00 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel 1. kuu tegevuskulu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevusk tegevus tegevuskulu ulu kulu d kokku Reklaamikulu 1770 eur 1420 eur 800 eur 1210 eur Proovi söök 930eur 710 eur 460 eur 640 eur Müümiseks 4100 eur 440 eur 5100 eur 2720 eur produkt Mööbel 1150 eur 100 eur 80 eur 390 eur Kokku : 7950 eur 6630 eur 6440 eur 4960 eur 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti
Normatiivne kassajääk, RÜ 80 Krediidiliin kasutatakse kuu algusest, tagastamine selle kuu lõpus, mil tekib kassas ülejääk Intress kuu lõpus Aasta intress,% 14% Kuu eelarvestatud kulud: Töötasu 75 Transpordikulu, lähetused(% käibest) 6% Reklaamikulu, EEK 60 Kulum, % 25% Muud kulud (% müügist) 4% Kaupade üleminev varu, % järgneva kuu müügist 30% Seadmete ostmine Aprill Mai
teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk 2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000 3) müügikulu-komisjonitasu 200 /tk, reklaam 1000 4) tootmiskulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 5) tootmise üldkulud- seadmete rent 2000, amortisatsioon 167 kuus 6) pöördumatu kulu- amortisatsioon 167 kuus 7) alternatiivkulu- saamata 3% intresse, mida enne sai säästude pealt pangalt. 8) kulude vahe tootmise ja mittetootmise korral- kui ei tooda jääb amortisatsioonikulu
meie enda ostuhind läheb ka kõrgemaks, aga üritame hoida seda enda plaanile võimalikult soodsana, et teenida rohkem kasumit. Mõningase hinnatõusuga peame siiski arvestama. I aasta: 48 000 ostuhind/remont x2 =96 000. Müügihinnaks paneme 64 000 ühe objekti pealt. 64 000x2 =128 000. Selles summast peame tasuma vekslivõla, mis on planeeritud 64 000 ja on võetud erainvesteerijalt. Järelejäänud 64 000 tuhandest võtame maha enda investeeritud 32 000 renoveerimiseks, reklaamikulu 1000 eurot ja maakleritasu 1000 eurot.. Järele jääb 30 000. See summa jääb ,et investeerida uude korterisse. II aasta 51 000 ostuhind/remont x2 =102 000. Müügihind 70 000 eurot .70 000 x2 = 140 000 eurot. 102 000 eurost ostuhinnast oli meie investeering 19 000 eurot. (5400 jätame jooksvate kulude katteks) Tasudes müügist saadud tulu eest vekslivõla, mida plaanime teisel aastal võtta 75 000 eurot ,et saaks korteri koheselt ilma pangatoetuseta välja osta, jääb alles 40 600.eurot
Käibemaks kauba sisseveol 14000 16000 20000 26000 Ruumide majandamiskulud Ruumide rent 3348 3682 3861 4247 Kommunaalkulud 2880 3024 3175 3333 Seadmete hooldus ja remont 100 200 250 400 Reklaamikulu 400 200 200 200 Ruumide sisustus 5700 500 500 500 Kauba kindlustus 30 30 40 50 Tööjõukulu + sotsiaalmaks + töötuskindlustus 23409 25749 22497,17 23609,15
Rahavoogude aruanne koosneb kolmest põhiosast: 1. Äritegevuse rahavood - see on ettevõtte põhitegevus, mis on seotud toodangu valmistamise ja realiseerimisega või teenuse osutamisega. Tüüpilised laekumised on toodete ja teenuste müügist saadud raha. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga seotud kulud - suuremaks kuluks töötasu väljamaksed ja kaasnevad maksud, tooraine ja materjalikulud, reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt tegutsevas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Kui on tegemist hooajalise tegevusega ja väljaminekud ei lange ühte perioodi, siis on kulu ühes perioodis ja tulu palju hiljem (vili, metsakasvatus) ehk siis negatiivne ületab positiivse. Samasugune olukord uue ettevõtte käivitamisel. 2. Investeerimisest tekkivad rahavood - need on seotud peamiselt põhivarade ja väärtpaberitega
redaktsioon: Anna Sidorenko) 4.2. Ettevõtte poolaasta müügieelarves on selline osa: Müügitulu: 50 000 tooteühikut hinnaga à 20 euro, kokku 1 000 000 euro Müügikulud: Reklaam 100 000 Müügijuhi tööjõukulud 80 000 Müügipersonali komandeeringukulud 50 000 Müügiosakonna ruumide rendikulu 10 000 Järgmiseks poolaastaks kavatseb ettevõte laiendada müüki uuel territooriumil, milleks nähakse ette suurendada reklaamikulu 30% võrra, palgata täiendavalt üks müügimees tööjõukuludega 15 000 euro ja suurendada komandeeringukulusid 10% võrra. Eesmärgiks on müüa uuel territooriumil täiendavalt 10 000 tooteühikut. Muutuvkulu on 5 euro tooteühikule. Kas uuele territooriumile suundumine on neil tingimustel otstarbekas? Jooksvad Uus projekt Täiendtulud ja tulud ja kulud (tulud ja -kulud kulud)
40€ 55 blondeerimis spaatel 2 1.00€ 2.00€ 56 kliendikate 2 17.26€ 34.52€ 57 juuksuri põll 2 8.90€ 17.20€ KOKKU: 2010.472€ 3.6 Sidekulud Ettevõte omab 1 lauatelefoni , keskmiselt räägitakse umbes 10 tundi, võrgusisese kõne hind 0.35 €/min, liitumistasu 53.56€, kuutasu 6.33€ KOKKU: 99.88€ 3.7 Reklaamikulud (ühekordsed) Avamiseelse reklaamikulu Tallinna „Linnalehte“ 20€. Avaldan kuulutuse kaks nädalat enne salongi avamist. Visiitkaardid 200 tükki 2.04€€ . Silt uksel 25€ ja silt aknal 314.47€. Koduleht 140€ KOKKU: 501.51€ 3.8 Hinnakiri Naiste juustelõikus: Lühike juukselõikus (30 minutit) 10€ Keskmise pikkusega juustelõikus (45 minutit) 15€ Pikkade juustelõikus (tund) 20€
kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid. · Kaugperioodil on kõik kulud muutuvkulud. 1 · Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tootmismahust. Näiteks ruumide rent ja palgakulu, reklaamikulu. · Muutuvkulud on otseselt sõltuvad tootmismahust. Näiteks: tootmiseks kuluv materjal. · Muutuvkulud on ettevõttes tootmismahtude kasvades pidevalt suurenev kulu. · Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. · Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte uuel tegevustasandil muutuda. See muutus on aga astmeline, mitte pidev, nagu muutuvkulude puhul. · Püsikulu näiteks muutub kui ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde tootmishoone.
9 3.5 Sidekulud Ettevõte omab 2 lauatelefoni , keskmiselt räägitakse umbes 10 tundi, võrgusise minuti hind normaalajal 0.34 kr/min, soodusajal 0.28 kr/min, öösel 0.14 kr/min. Liitumine 95 krooni. Kuutasu 98 krooni. Kuid koos Internet ja digi tv paketiga on kuutasu 455 krooni ja liitumistasu pole. Postikulud on umbes 40-50 krooni. Kokku: 550 krooni http://www.elion.ee 3.6 Reklaamikulud (ühekordsed) Avamiseelse reklaamikulu Tallinna ,,Linnalehte" 1400 krooni. Avaldan kuulutuse kaks nädalat enne salongi avamist. Visiitkaardid 200 tükki 450 krooni. Silt uksel 354 krooni ja silt aknal 300 krooni. Koduleht 3450 krooni. KOKKU: 5954 krooni http://www.adograaf.ee/ http://www.edge.ee 3.7 Kindlustuskulud Ettevõte omab ergo kindlustust korteris maksuvusega 1957000 krooni, kindlustus maksuvus on 1577 krooni kuus. Kindlustus summad on saadud ergo kindlustuse töötajalt, kellega võtsin ühendust meili teel.
investeeringute plaanile. Kindlustust maksti esimesel kvartalil 4500, teisel 5000, kolmandal 7500 ja neljandal 9000 krooni. I II III IV A Müügikogus, tk 5 000 10 000 15 000 15 000 45 000 Muutuv.kulu üh. kr/tk 2 2 2 2 2 Kokku muutuvkulu 10 000 20 000 30 000 30 000 90 000 Püsikulud: Reklaamikulu 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 22 Palgakulu 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 Sotsmaksukulu 6 930 6 930 6 930 6 930 27 720 Lähetuskulu 7 000 7 000 7 000 7 000 28 000 Kindlustuskulu 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000
kaks uut ABC Kinga kauplust, I.L.U. uus kauplus. Samas 2011-ndal on Eesti müügitulu osa natuke vähenenud 0,44% võrreldes 2010-ndaga, mis võib olla seotud mitmete kaupluste sulgemisega (Zeppelini ABC King, Foorumi Stepper , Hiiumaa SHU ja Soldino Selver) seoses vähese tootlikkuse ja perpektiiviga. Tegevuskuludest kõige suurema osakaaluga on rendikulu, mis viitab sellele, et ettevõtte rendib palju vajaminevat pinda. Järgnevad ekspluatatsioonikulud, soojus- ja elektrienergiakulu ning reklaamikulu. Ülejäänud tegevuskulud jäävad alla 10%. 10 Vertikaalanalüüsist on näha trastiline muude äritulude langus, mille struktuuri uurides on näha, et ära on kadunud ühisreklaamitulu, mis 2009-ndal aastal moodustas 43,52% ja 2010-ndal 52,25% muudest ärituludest. Selle tulu ära jäämine näitab, et lõpetati ära allrentnike ja hankijatega ühiste reklaamikampaaniate korraldamine. Ära on lõpetatud
Tal on kasutamata tootmisvõimalusi ja ta ei ole nii efektiivne, kui täieliku konkurentsituru firmad kokku Iseloomulikud on suured reklaamikulud, mis on vajalikud toodangu iseärasuste selgitamiseks ja ei ole vajalikud täieliku konkurentsituru firmal, kus tooted on ühesugused (nt sai). Kaks erinevat seisukohta: o Joan Robinson liiga palju pakkujaid ja liigne diferentseeritud pole vajalik. See on lihtsalt lisa reklaamikulu jms. o Edward Chamberlin suur valik on kasulik tarbijale, ei ole raiskamine, annab infot parema otsuse tegemiseks. Oligopol Mittetäieliku konkurentsi turu üks tähtsatest turustruktuuridest. Väike arv müüjaid. Firmad on üksteisest sõltuvad oma turukäitumisega. Toodang võib olla homogeenne või diferentseeritud (sellest tuleneb erinev tundlikkus). Firmad on hinnakujundajad. Turukaitsetõkked: Mastaabisääst
dividendi võimaluste kohta ja võetakse vastu otsuseid, kas firmasse investeerida või mitte. 1. Äritegevuse rahavoog tekib toodangu välja laskisest ja müügist või teenuse osutamisest. Tüüpiline positiivne rahavoog on rahas saadav müügitulu. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga ning tootmisega seotud kulud (töötasu ja maksuhulk). Muude ärikuludena on olulisemad reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt funktsioneerivas ettevõttes peaks äritegevuse rahavoo lõpptulemus olema positiivne. 2. Investeerimisest saadav rahavoog mis tähendab põhivarade ja väärtpaberite soetamist või nende müüki. Laekumised ehk positiivsed rahavood on põhivarade müük, laenude võtmine ja väljaantud laenude tagastumine, väärtpaberite müük. Tüüpilised väljaminekud: põhivarade soetamine, laenude väljaandmine ja võetud
müügitulu. Brutokasum (-kahjum) Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu ja allahindlused, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu 19 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud,
2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80 4 Tootmistsehhi kommunaalkulud, kuus 1000 5 Põhitööliste tükitasu 30 6 Tootmise abimaterjalid (joodis, määre jms.)/ühik 12 7 Tsehhi juhataja kuupalk 1500 8 Reklaamikulu kuus 6000 9 Komisjonitasu müügimeestele/ühik 10 10 Tootmishoone kulum kuus 1500 a) Liigitada kulud järgmise skeemi kohaselt põhipalk põhimaterjal tootmise üldkulud perioodikulud esmaskulud tootekulud konverteerimis(töötlemis)kulud b) Arvutada tsehhi kuu tootmiskulud
lähtuvalt, nagu on arvestatud müügitulu Brutokasum (-kahjum) 3. Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks 43 tehtud kulud (sh turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne) 4. Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni 44 täitmiseks tehtud kulud (sh üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja -seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne) 5. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus 35
Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuludega. Kui kulu ei ole aga sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. Muutuvkuludeks on näiteks tootmiseks kuluv materjal. Ettevõtte püsivkuludeks on näiteks ruumide rent ja palgakulu. Renti ja palka peab maksma olenemata sellest, kas ettevõttes midagi toodeti või mitte. Ettevõtte püsikuluks võib olla ka reklaamikulu, mille tulemusena suureneb firma käive, samas aga tasu reklaami eest firma käibe kasvust ei sõltu. Seega on muutuvkulu ettevõttes tootmismahu kasvades pidevalt suurenev kulu. Püsikulu jääb samal ajal konstantseks. Kuid ka püsikulud võivad ettevõtte teatud uuel tasemel muutuda. See muutus on aga astmeline. Näiteks ettevõte laiendab oma tootmist ja rendib juurde uue tootmishoone. Ettevõtte kulude ja tulude vahelisi seoseid iseloomustab joonis. kulud
- 5. Arvestati palka juhtivtöötajatele 216 000.- 6. Juhtivtöötajate sotsiaalkulu 71 280.- 7. Sularahas tasutud telefoni, faksi, postikulud 2 880.- 8. Arvestati panga teenustasu 640.- 9. Sularahas tasutud audiitori teenused 3 000.- 10. Reklaamikulu arve alusel 2 000.- 11. Arvestati palka müügijuhile 66 000.- 12. Müügijuhi sotsiaalkulu 21 780.- 13. Arveldusarvele laekusid trahvid 500.- 14. Masina müügiarve esitamine ostjale 7 600.- 15
Brutokasum (-kahjum) 3. Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) 4. Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja –seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) 5
Lisaks eelnimetatutele võib esineda ka segakulusid, mis sisaldavad nii püsi- kui muutuvkulu komponenti. Niisugusteks kuludeks on näiteks telefonikulu, milles sisaldub püsiv kuutasu püsikuluna ja minutitasu muutuvkuluna. Otse- ja kaudkulud Kulusid võib liigitada otsesteks ja kaudseteks kuludeks: · otsekulu on kulu, mida saab seostada kulukandjaga (tootega, kliendiga, piirkonnaga jne). Otsekuludeks võib olla näiteks tootega seotud materjalikulu, kliendiga seotud reklaamikulu; · kaudkulu on kulu, mida ei saa otseselt seostada kulukandjaga. Kaudkuludeks võivad olla näiteks ettevõtte juhtimisega seotud kulud, arvutivõrgu haldamisega seotud kulud. Kuigi võib tunduda, et otsekulusid saab samastada muutuvkuludega ja kaudkulusid püsikuludega, ei ole see siiski täpselt nii. Mõlemad liigitused toimuvad erinevate kriteeriumide alusel. Näiteks kui seadmega toodetakse ühte toodet, on selle
Brutokasum (-kahjum) 3. Turustuskulud Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) 4. Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) 5
annaabi.ee 
