Finantsarvestuse alused ülesanne 6.1 kuni 6.11 (0)

Ülesanne 6.1. Firma   M  arvestusvaluuta   on   euro.   Firma   M  pikaajaliste   laenunõuete,
valuutakonto   ja   pikaajaliste   laenukohustiste   saldod   seisuga   1.
detsember ja valuutakursid euro suhtes  olid järgmised: Pikaajalised laenunõuded:  Rahaühik Summa
tehinguvaluutas Kurss 1. dets RUB (Venemaa rubla) 12 000 62,50 Valuutakonto pangas: Rahaühik Summa
tehinguvaluutas Kurss 1. dets USD (USA dollar) 3 000 1,07 GBP  (Suurbritannia 
naelsterling ) 3 000 0,90 Pikaajalised laenukohustised: Rahaühik Summa
tehinguvaluutas Kurss 1. dets SEK (Rootsi kroon) 4 000 9,80 USD (USA dollar) 4 000 1,07 Detsembrikuu jooksul ei olnud muutusi pikaajalistes laenunõuetes, 
valuutakontol  pangas ega pikaajalistes laenukohustistes. 31. detsembril 
olid valuutakursid järgmised: Valuuta Kurss 31. detsembril   GBP (Suurbritannia naelsterling) 0,83 RUB (Venemaa rubla) 60,50 USD (USA dollar) 1,02 SEK (Rootsi kroon) 9,65 Koostada raamatupidamiskirjendid valuutakursi muutuste kajastamiseks 
ning leida  kontode saldod 31.12 seisuga kontodel Pikaajalised 
laenunõuded, Valuutakonto pangas  ning  Pikaajalised laenukohustised.  
Leida valuutakursi muutuse tulemuseks olev finantstulu või -kulu.
Vastused vormistada tabelitesse.
Pikaajalised laenunõuded : Valuut
a Summa 
välisvaluut
as Kurss 
01.12 Summa 
01.12 Kurss 
31.12 Summa 
31.12 Finantstul
u Finantsku
lu RUB 12 000 62,5  12000/62, 5= 192 60,5 12000/6
0,5 = 
198,35 198,35-
192 = 
6,35 Kokku X X  192 X 198,35 6,35 Valuutakonto pangas: Valuuta Summa 
välisvaluut
as Kurss 
01.12 Summa
01.12 Kurss 
31.12 Summa
31.12 Finantstulu Finantskul
u USD 3000 1,07 2803,7 1,02 2941,1 137,44


4 8 GBP 3000 0,90  3333,
33 0,83 3614,4
6 281,13 Kokku X X 6137,0 7 X 6555,6
4 418,57 Pikaajalised laenukohustised: Valuut
a Summa 
tehinguvaluut
as Kurss 
01.12 Summa
01.12 Kurss 
31.12 Summ
a 31.12 Finantstu
lu Finantskulu SEK 4000 9,80 408,16  9,65 414,51 -6,35 USD 4000 1,07 3738,3 2  1,02 3921,5
7 -183,25 Kokku X X  4146,
48 X 4336,0
8 -189,6 Kokku finantstulu või -kulu (neto):  Finantstulu 235,32 (6,35+418,57-189,6) Raamatupidamislausend(id):
D Pikaajalised laenunõuded 6,35 (suurenesid)
D Valuutakonto 418,57 (suurenes)
K Pikaajalised laenukohustised 189,60 (suurenesid)
K Finantstulu valuutakursside muutustest 235,32 1. Ülesanne 6.2. 2.
3. Valuutatehingute arvestus aruandluses


20x0. aastal toimusid ettevõttel järgmised välisvaluuta (VV) tehingud 
(arvestusvaluuta tehingud tähistatud AV): 
1. Võttis laenu 70 VV. 
2. Soetas kontorihoone summas 100 VV. Hoonet kasutatakse 
üldhalduseesmärkidel ning kajastatakse soetusmaksumuse meetodil. Seisuga 
31.12.20x0 on hankijale hoone ostu eest 50% tasumata. 
3. Soetas kinnisvarainvesteeringu välismaal 120 VV eest. 
Kinnisvarainvesteeringut kajastatakse ümberhindluse (õiglase väärtuse) 
meetodil. 
4. Toodete müügitulu oli 400 AV ja 100 VV. Seisuga 31.12.20x0 oli ostjatelt 
laekumata 80 AV ja 20 VV, ostjad olid teinud ettemaksu 20VV. 
5. Müüdud toodete kulu oli 400 AV. 
6. Materiaalsele põhivarale arvestati kulumit 10% selle soetusmaksumusest. 
7. Laenult arvestati 20x0.a. intresse 10 VV, mis olid seisuga 31.12.20x0 
tasumata. 
8. Seisuga 31.12.20x0 koostatud hindamisaktis on kinnisvarainvesteeringu 
väärtuseks hinnatud 100 VV.  (sen see punktis 3 tehtud investeering)
9. Seisuga 31.12.20x0 on ettevõttel raha 20 AV. 
10. Ettevõte oli 01.01.20x0 asutatatud rahalise sissemaksega, aktsiakapital on 
100 (AV). 
Ettevõtte arvestusvaluuta (AV) ja välisvaluuta (VV) kurss ülaltoodud tehingute 1-7
toimumise päeval oli 1 AV =1 VV ning seisuga 31.12.20x0 on 0,9 AV = 1 VV.  Koostada ettevõtte bilanss seisuga 31.12.20x0 ning kasumiaruanne 20x0.a. 
kohta (lähtudes RTJ 2-s toodud skeem 2-st), esitades kasumiaruandes eraldi 
ridadel kasumid (kahjumid) kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutusest 
ning valuutakursi muutustest.
Kasutage alltoodud või Moodle-is toodud bilansi ning kasumiaruande skeem 2 
vormi ning lisage eelmainitud kirjed.
Näide: Bilanss Raha 20 Nõuded ostjate vastu 98 
(80+(0,9*20=
18)) Kinnisvarainvesteering 0,9*100=90 
(õiglases 
väärtuses) Materiaalne põhivara 90 (soetus-
amort) Kokku varad 298 Laen 63


Tarnijatele tasumata arved 45 Ostjate ettemaksed (ümber ei hinnata!!!) 20 Tasumata intressid 9 Kokku kohustised 137 Aktsiakapital 100 Jaotamata kasum 61 
(puhaskasum 
kasumiaruand
est) Kokku omakapital 161 Kokku kohustised ja omakapital 298 (jeboii johanna tegi bilansi õigesti)
Kasumiaruanne Müügitulu 500 (tehing 4) Müüdud toodete kulu -400 (tehing 
4) Üldhalduskulu -10 (tehing 6) Kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse muutus (tavaliselt 
kasumiaruandes ei kajastata) -18 (tehing 8) Muud ärikulud -9 (+5-2-12 vt
lõppu) Ärikasum 63 (kõik 
eelnev sum) Intressikulu -10 (tehing 7) Kasum valuutakursi muutustest (finantstulu) 8 (7+1 vt 
lõppu) Puhaskasum 63-10+8 = 
61 Lahendus: 1. 


Kohustised vähenevad, kursikasum on 7 AV. Läheb finantstuludesse ja kuludesse 2.  Ei ole ju loogiline, et ma igal bilansipäeval hindan seda ümber. Aga kuna pool on 
tasumata, siis selle pean ma küll ümber hindama.  3.  4.  Edasi toimetame just selle 20 VV-ga.  5. 6. 7.  Kuna intressikulu arvestatakse kogu aasta jooksul, siis tehingupäeva kursiga.  8. 


Vara väärtus on bilansipäeva seisuga 90, meie ostsime 120. 120-90=30AV 
õiglase väärtuse muutus on 18 ehk kokku kursikahjum 30-18 =12 9. 7 + 5 – 2 + 1 – 12 = -1 on kursikahjum.  Finantstulud-kulud Nõuded, kohustised, intressid, laenu ümberhindlus, jne Äritulud-kulud Igapäevasest ärituludest tulenevad igapäevastest tehingutest tulenevad 
kursimuutused Ülesanne 6.3. 
Firma  ostis 75%  Teise firma  aktsiatest 7  800 000  € eest.  Teise  firma  bilansis
toodud kohustised olid 14 400 000 € ja varad 21 000 000 €. Vara turuväärtus oli
23 600 000 €. Firmaväärtus (goodwill) on
a) 2 850 000 €; b) 2 600 000 €; c) 1 950 000 €; d) 900 000 €; e) mingi muu summa. Peame aru saama, mis me nende aktsiatega saime.  Varad (turuväärtuses) – kohustised = omakapital turuväärtuses  Omakapital = 23 600 000 – 14 400 000 = 9 200 000€ 9,2 * 0,75 = 6 900 000€ on 75% omakapitali väärtus (mina ostsin ka 75%).  7 800 000 – 6 900 000 = 900 000€ see ongi firmaväärtus Ülesanne 6.4.  Firma  annab   talle   kuuluvas   hoones   rendile   büroopindasid.   Rendimaksed   tuleb   tasuda
ettemaksena   kas   kuu   või   aasta   algul.   Sugugi   mitte   kõik   rentnikud   ei   tasu   rendimakseid
õigeaegselt. Firma raamatupidamisbilansist on teada järgmine info: Kirje 01.01.20X4 31.12.20X4 Viitlaekuvad rendimaksed   96 000   124 000


Ettemakstud renditulud 320 000   240 000 Aastal 20X4 laekus rendimaksetena 800 000 €. 20X4. aasta renditulu on
a) 908 000 €
b) 852 000 €
c) 748 000 €
d) 692 000 €
e) mingi muu summa.
Viitlaekuvad: 124 000 – 96 000 = 28 000€
Ettemakstud: 320 000 – 240 000 = 80 000€
800 000 + 28 000 + 80 000 = 908 000€ Ülesanne 6.5.  Firma  kajastas   20X4.   aasta   kasumiaruandes   müügitulu   2,3   miljonit   €.   Lisaks   on   teada
järgmised andmed: Nimetus 01.01.20X4 31.12.20X4 Ostjate debitoorne lühivõlg 500 000 650 000 Ebatõenäoliselt laekuvad arved   -30 000   -55 000 Aastal 20X4 kanti lootusetuid arveid bilansist välja 10 000 € ulatuses. Kassapõhine müügitulu
aastal 20X4 on:
a) 2 140 000 € b) 2 150 000 € c) 2 175 000 € d) 2 450 000 € Ostjate debitoorne lühivõlg: 650 000 – 500 000 (sisaldab seda 10 000) = 150 000€
Ebatõenäoliselt laekuvad arved = -55 000 – (-30 000) = -25 000€ see on hinnang, raha 
liikumine sellest ei sõltu. Ehk seda ei kajasta tehtes. 
Lootusetud arveid kanti välja 10 000€ ulatuses ehk see on kulu
2 300 000 + 500 000 (saan kätte 20x4 aastal) – 10 000 – 650 000 = 2 140 000€ Ülesanne 6.6. 4. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete arvestus  Seisuga 01.12.20X1 konto „Nõuded ostjatele“ saldo 45 000 EUR. Saldo 
sisaldas kõiki nõudeid. Kontraaktivakonto “Ebatõenäoliselt laekuvad arved” 
saldo oli  2500 EUR. Kui hindame midagi ebatõenäoliselt laekuvaks, siis 
Deebetisse kulu, Kreedit ebatõenäoliselt laekuvad summad 


Seisuga 31.12. 20X1 konto „Nõuded ostjatele“ saldo 20 000 EUR. 
Detsembrikuus 20X1 moodustas krediitmüük (ostjatele esitatud arvete 
summa)  100 000 EUR, kaupluses müüdi kaupu sularaha eest 20 000 EUR. Detsembris laekus ostjalt eelnevalt kuludesse kantud ja lootusetuks hinnatud  
ja bilansist välja kantud 100 EUR.  Nõuete analüüsil seisuga 31.12.20X1 selgus: Klient A oli pankrotistunud (nõue 2 000 EUR). Klient B oli likvideerimisel  (nõue 1 400 EUR) Juhatus otsustas eelmainitud nõuded hinnata ebatõenäoliselt laekuvateks. Leida: a) kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest detsembris 20X1 Kui saad raha, mille oled maha kandnud, siis sellega vähendad selle perioodi 
kulusid, mil see raha tuli Klient A + Klient B = 2000 + 1400 = 3400€. Võtame maha saadud 100€. 
3400 – 100 = 3300€ b) seisuga 31.12.20XX kajastatavad nõuded ostjatele (netosumma) Bilansis näidatakse Võlg – ebatõenäoliselt laekuv summa 20 000 (nõuded) – 2500 – 3400 = 14 100€ c) kui palju laekus ostjatelt 20XX detsembrikuus? 45 000 (eeldan, et see ka laekus) + 100 + 100 000 + 20 000 – 20 000 (see 
jäi üles veel) = 145 100€ Ülesanne 6.7.  OÜ   Lehis    koostatud   lõpetamata   aegumisprotokollis   olid   31.12.20X6.a.
järgmised andmed: Nõuete
vanus Summa (€) Hinnanguline mittelaekumise määr kõikidest nõuetest 0…   30 päeva 64 000 1% 31…60
päeva 18 000 2% 61…90
päeva 10 000 6%


üle   90 päeva 6 000 50% kokku 98 000 16.02.20X6.aastal oli OÜ Lehis hinnanud ebatenäoliselt laekuvaks  nõude
AS Kask  vastu 1 400 €.  21.09.20X6.aastal laekus 600 € ASlt Kuusk, nõudesumma, mis oli bilansist
välja kantud 20X2.aastal.   OÜ   Lehis  Ebatõenäoliselt   laekuvate   arvete  kontol   oli   31.12.20X5.   a.
seisuga kreeditsaldo 4 400 €.  Palun kirjutage vastused selleks jäetud alale.  1. Arvutage hinnanguline mittelaekumine (€) ja kirjutage see allesitatud aegumisprotokolli Nõuete
vanus Summa (€) Hinnanguline mitte- laekumise määr Hinnanguline
mittelaekumine
(€) 0…   30 päeva 64 000 1% 640€ 31…60
päeva 18 000 2% 360€ 61…90
päeva 10 000 6% 600€ Üle   90 päeva 6 000 50% 3000€ kokku 98 000 4600€ 2. Arvutage   kulu   ebatõenäoliselt   laekuvatest   arvetest   20X6.a.   Vastavalt ettevõtte  Lehis  raamatupidamise   sise-eeskirjadele   nõuete   hindamisel
segameetodit.   Kuludesse   kantakse   individuaalselt   hinnatud   nõuded   ja
aegumisprotokolli alusel  hinnatud mittelaekumine. Lisaks hinnangutele tean kahe kohta kindlalt.  Kulu kokku:  4600  +  1400  –  600  –  4400  (algsaldo lahutan, sest vaatan, palju
juurde tuli, see oli juba olemas enne seda perioodi) = 1000€ oli siis muutus
ehk kokku palju kulu suurenes Ülesanne 6.8. 
Arvutage    Nõuded   ostjate   vastu  netosummas  OÜ   Lehis  bilansis 31.12.20X6.a.  Ettevõtte   20X6.a.   lõpu   seisuga   on   kontol  Ostjatelt   laekumata   arved  jääk
300 000   eurot,   millest   hinnanguliselt   ei   laeku   3%.   Juhul,   kui   kontol


Väärtusvähend ehk Ebatõenäoliselt laekuvad summad on enne korrigeerimist
kreeditijääk   4000   eurot,   siis   ebatõenäolise   laekumise   kulu   kajastatakse
summas: a) 9000 eurot;
b) 5000 eurot;
c) 4000 eurot;
d) 13 000 eurot. 3% 300 000-st = 9000€ on lõpphinnang - lõppjääk Kulu enne perioodi 4000€. 9000 – 4000 = 5000€ Ülesanne 6.9. 
Ettemaksud
OÜ   XYZ  on   käibemaksukohustuslane.  Tehingud   maksustatakse   üldise
käibemaksumääraga 20%. Veebruarikuu majandustehingud ja sündmused on
järgmised:  15.   veebruar.  Klient   soovis   osta   kaupa.  OÜ   XYZ  esitas   kliendile
ettemaksuarve  nr   43,   arve   summa     3000   eurot,   sh   käibemaks.   Klient
aktsepteeris   ettemaksuarve   ja   tegi   pangaülekande.   Kaubad   on   kliendile
lähetamata (ehk müügitulu on tekkimata).  15.02. D: Pangakonto 3000€ K: Ettemaksed (saadud) 3000€ K: Käibemaks 3000/1,2*0,2 = 500€ 16. veebruar.  OÜ XYZ  sai raamatupidamisbüroolt ettemaksuarve  nr
15   märtsikuu   raamatupidamisteenuste   eest.   Arve   summa   300   eurot,   sh
käibemaks.  OÜ   XYZ  aktsepteeris   arve   ja   tasus   raamatupidamisbüroole
pangaülekandega.   D: Ettemaksed teenuste eest 250€ (ilma käibemaksuta, 250€ 
eest osutatakse teenuseid) D: Käibemaks 50€ (väheneb KM-kohustus selle 
võrra) K: Pangakonto 300€ (maksime ära) NÕUTAV: Kirjendage 15.02. ja 16.02. majandustehingud.  Tehingute kirjendamiseks valige sobivad kontod alljärgnevast kontoplaanist.
Pangakonto
Nõuded ostjate vastu
Ettemaksed teenuste eest
Kaup
Võlad tarnijatele
Käibemaks
Saadud ettemaksed


Müügitulu
Müüdud kaupade kulu Ülesanne 6.10.  Varude arvestus, käibemaksu arvestus  ja kahekordne kirjendamine Informatsioon  OÜ   Puu    samaliigiliste   kaupade   liikumise   kohta   20xx.   aasta
veebruari- ja märtsikuus on tabelis.  Kuupäev Ostetud kauba-
ühikute arv (tk) Müüdud kauba-
ühikute arv (tk) Partii soetusmaksumus
kokku (eurot) 10. 02.xx 1 3 000.- 22. 02.xx 2 7 000.- 28. 02.xx 6 20 000.- 05.03.xx 3 -10 000 15. 03.xx 8 (2 nendest) 23000 26. 03.xx 8 -25 750 27.03.xx 7 18 600 Kõigi   partiisse   kuuluvate   kaubaühikute   soetusmaksumus   on   võrdne.  OÜ   Puu
kasutab kaupade arvestuses pidevsüsteemi ja FIFO (first-in-first-out)-meetodit.  OÜ   Puu  on   käibemaksukohustuslane.     Tehingud   maksustatakse   üldise
käibemaksumääraga 20%.  Kasutatav kontoplaan on järgmine: Pangakonto
Nõuded ostjate vastu
Kaup
Võlad tarnijatele
Käibemaks
Müügitulu
Müüdud kaupade kulu Märtsikuus toimusid OÜs Puu järgmised tehingud.  05.   märts.  Müüdi   kaupa.   Müügiarve   nr.   14,  müüdi   3   kaubaühikut,   arve
summa 14 400 eurot (sh käibemaks). Kõigi kaubaühikute müügihind on võrdne.
Ostja tasus kohe pangaülekandega. Tehti ka kaubakulu kanne.  Kauba müük: D: pangakonto 14 400 (km-ga) K: müügitulu 12 000 (km-ta) K: käibemaks 2 400  Kauba kulu: K: Kaup 10 000 FIFO! D: Müüdud kaupade kulu 10 000


15.   märts.  Osteti  kaupa.   Aktsepteeriti   ostuarve   nr   79.   Arve   summa   27 600
eurot (sh käibemaks), 8 kaubaühikut. Arve on tasumata.  Kauba ost: D: Kaup 27 600:1,2 = 23000 D: Käibemaks 4 600 K: Võlad tarnijatele 27 600  26.   märts.  Müüdi   kaupa.   Müügiarve   nr.   15,  müüdi   8   kaubaühikut,   arve
summa 44 400 eurot (sh käibemaks). Müüdud kaubad kanti kuluks. Ostja tasub
hiljem.  Kauba müük: D: Nõuded ostjate vastu 44 400 (km-ga) K: müügitulu 37 000 (km-ta) K: käibemaks 7 400  Kauba kulu: K: Kaup 20 000 + 23 000*2/8 =  25750 D: Müüdud kaupade kulu 25750 27.   märts.  Osteti  kaupa.   Aktsepteeriti   ostuarve   nr   85.   Arve   summa   22 320
eurot (sh käibemaks), 7 kaubaühikut. Tasuti pangaülekandega.  Kauba ost: D: Kaup 22 320: 1,2= 18 600 D: Käibemaks 3720 K: Pangakonto 22 320  NÕUTAV:  1. Kirjendage   majandustehingud   (käibemaksu   arvestades).   Kasutage ülaltoodud kontoplaani. Arvutage kauba jääk märtsikuu lõpul .  2. Arvutage märtsikuu müüdud kaupade kulu.  Palun kirjutage vastused selleks ettenähtud alale. 2. Kauba jääk märtsikuu lõpul (eurot) 6/8 * 23 000 = 17 250 18 600 17 250 + 18 600 = 35 850 VÕI 10 000 (algne) + 20 000(algne) – 10 000 + 23 000 – 25 750 + 18 600 = 35 850 3. Märtsikuu müüdud kaupade kulu (eurot)


10 000 + 25 750 = 35 750 Ülesanne 6.11
Bilansi ja kasumiaruande koostamine Firma X  kontode seis  31.12.20x1  oli  järgmine: Osakapital 25 000 Amortisatsioonikulud  2160 Arvelduskonto pangas 3850 Dividenditulud tütarettevõtjalt 450 Eelmiste perioodide jaotamata kasum    3530 Kontorihoone elektri- ja soojusenergia kulud 2400 Rendikulude ettemaks 200 Intressikulud 760 Intressivõlad 1200 Kaubakulud 170 000 Kontoritarvete kulud 1500 Ettemaks kaupade eest 450 Tulumaksukulu 9520 Maksuvõlad 1250 Masinad ja seadmed (soetusmaksumus) 8000 Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 800 Tarnijatele tasumata arved  10 750 Müügiks ostetud kaubad 48 160 Muud tegevuskulud 2740 Ostetud kaubamärgi kasutusõigus 600 Ostjatelt laekumata arved 8100 Tööjõukulud 28 000 Palgavõlg 8500 Pikaajaline pangalaen 21 000 Reklaamikulud 19 600 Kontorihoone  rendikulud 12 000 Tulud kauba müügist 250 000 Pikaajalise investeeringuna soetatud tütarettevõtja aktsiad 4440 Koostada kasumiaruanne (skeem 1) detsembrikuu kohta ja detsembrikuu
lõpu seisuga bilanss. Vastused vormistada tabelitesse:
Kasumiaruanne detsember 20X1 (eurodes):


Müügitulu 250 000 Kaubad, toore, materjal ja 
teenused  -170 000 Mitmesugused tegevuskulud -38 240 Tööjõukulud -28 000 Põhivarade kulum ja väärtuse 
langus -2160 Kokku ärikasum/-kahjum 11 600 Kasum (kahjum) 
tütarettevõtjatelt 450  Intressikulud -760 Kasum/kahjum enne 
tulumaksustamist   11 600 + 
450 -760 =
11 290 Tulumaks -9520 Aruandeaasta kasum (kahjum) 11 290 – 
95 20 = 
1770 Bilanss seisuga 31.12.20x1(eurodes): Varad Käibevarad Raha 3850 Nõuded ja ettemaksed    8300 Varud        48 610 Kokku käibevarad      60 760  Põhivarad Finantsinvesteeringud tütar- ja 
sidusettevõtjatesse 4440 Materiaalsed põhivarad  8000-800 =
7200 Immateriaalsed põhivarad 600 Kokku põhivarad    12 240 Kokku varad    73 000 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed    21 700 Kokku lühiajalised kohustised  21 700 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 21 000


Kokku pikaajalised kohustised 21 000 Kokku kohustised       42 700 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 25 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 
(kahjum) 3 530 Aruandeaasta kasum (kahjum)  1770 
(kasumiaruande
viimane rida) Kokku omakapital        30 300  Kokku kohustised ja omakapital  73 000