Arvestus alused (2)

PÕHIVARA
Põhivara on vara, mida kasutatakse jätkuvalt pikema ajavahemiku jooksul (rohkem kui üks aasta).
PÕHIVARA (saame kasutada pikema aja vältel ja mitu korda, varu aga saab kasutada ühe korra.):
*Materiaalne põhivara ( mateeria olemas. Kasutame põhitegevuses. Hoonet kasutame põhitegevuses, kuigi ta on ka kinnisvaraobjekt.)
*Immateriaalne põhivara (mateeria puudub)
*Kinnisvarapõhivara investeeringud (paigutatakse raha kinnisvaraobjekti, saame müüa suurema hinnaga, kui soetanud olema ja teenime tulu)
*Pikaajalised finantsinvesteeringud (paigutanud raha aktsiatesse, laenu välja andnud jne. Eesmärk pidevalt kasu saada, tulu teenida.)
MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS
Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara.
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Materiaalse põhivara soetamine
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses , mis koosneb:
* ostuhinnast ja
* kasutuselevõtmist võimaldavatestväljaminekutest.
Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus (pikaajalise vara soetamine, kajastame kuluna selle perioodi eest, kuna me teda kasutame)
Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud –nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt- riistvara vananeb.)
Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega)
Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu.
Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine ).
Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit:
* vara eeldatav kasutusaeg,
* vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus).
Jääkmaksumus = soetusmaksumus – akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud)
Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.)
Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum.
Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe.
Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid
Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid , näiteks:
* lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa)
* tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi)
* kahekordselt alaneva jäägi meetod,
* kasutusaastate järjenumbrite summa meetod.
Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama.
Näide
1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin
soetusmaksumusega 80 000 kr,
eeldatav koopiate arv on 200 000,
eeldatav kasutusaeg on 5 aastat
ja lõppväärtus 5000 kr.
Lineaarne meetod (1)
Lineaarse meetodid rakendamise korral on perioodi depretsiatsiooni(amortisatsiooni)kulu konstantne .
Lineaarne meetod (2)
Kulu näite alusel:
(80 000 kr – 5000 kr) / 5 aastat = 15 000 kr/a
Raamatupidamiskanne:
D Kulu 15 000
K Akumuleeritud kulum 15 000
Lineaarne meetod (3)
Tegevusmahupõhine meetod (1)
Selle meetodi rakendamisel määratakse igale toote- või teenusühikule teatud kindel depretsiatsiooni(amortisatsiooni)summa.
Tegevusmahupõhine meetod (2)
Eeldatav kasulik eluiga näites on 200 000 koopiat .
Oletame, et:
1. aastal tehti 18 000 koopiat,
2. aastal 60 000 koopiat,
3. aastal 45 000 koopiat,
4. aastal 23 000 koopiat,
5. aastal 49 000 koopiat.
Näite alusel:
Mahaarvestismäär = (80 000 kr – 5000 kr) / 200 000 koopiat = 0,375 kr/koopia
Tegevusmahupõhine meetod (3)
Kahekordselt alaneva jäägi meetod (1)
Kahekordselt alaneva jäägi meetod on kiirmahaarvestamise meetod. Põhivara kasutusaja alguses kajastatakse kuluna suuremad summad kui lõpul (kuluks kantav summa väheneb aasta-aastalt).
Kahekordselt alaneva jäägi meetodi puhul korrutatakse põhivara jääkmaksumus kindla mahaarvestusmääraga, milleks on kahekordne lineaarne mahaarvestismäär.
Kahekordselt alaneva jäägi meetod (2)
Kuluks kantav summa arvutatakse kahekordselt alaneva jäägi meetodil järgmiselt:
1. Tehakse kindlaks lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta.
2. Lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse kahega.
3.Kahekordne lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse vara hetke jääkmaksumusega.
Kahekordselt alaneva jäägi meetod (3)
Näite alusel:
Lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta = 1/5 = 0,2 = 20%
Kahekordne mahaarvestismäär on 2 * 20% = 40%
Kahekordselt alaneva jäägi meetod (4)
* viimase aasta mahaarvestiseks võetakse summa, mis vähendab materiaalse põhivaraobjekti jääkmaksumuse lõppväärtuseni.
Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod (1)
See on teine kiirmahaarvestamise meetod.
Amortisatsioonisumma arvutatakse siin järgmise valemi järgi:
Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod (2)
Meetodite võrdlus
Kuluks kantav soetusmaksumuse osa
Materiaalse põhivara mahakandmine
… toimub, kui objekt on kasutuskõlbmatu.
Näiteks: kanti maha seade, mille soetusmaksumus oli 20 000 kr ja akumuleeritud kulum mahakandmise hetkel:
1. 20 000 kr ja
2. 16 000 kr
Raamatupidamiskanne:
1. D Akumuleeritud kulum 20 000
K Seadmed 20 000
ja
2. D Akumuleeritud kulum 16 000
D Kadum põhivara mahakandmisest 4 000
K Seadmed 20 000
Materiaalse põhivara müük
… toimub varaobjekti kasutusajal või ka kasutusaja lõpul.
Näiteks: müüdi seade, mille soetusmaksumus oli 20 000 kr ja akumuleeritud kulum müügi hetkel 12 000 kr,
1. 10 000 kr eest ja
2. 7000 kr eest.
Raamatupidamiskanne:
1. D Pangakonto 10 000
D Akumuleeritud kulum 12 000
K Seadmed 20 000
K Tulum põhivara müügist 2 000
ja
2. D Pangakonto 7 000
D Akumuleeritud kulum 12 000
D Kadum põhivara müügist 1 000
K Seadmed 20 000
IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS
Immateriaalne varaobjekt ehk ainetu varaobjekt on identifitseeritav ehk eraldi seisvalt on olemas, mitterahaline varaobjekt.
Immateriaalne põhivara ehk ainetu põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Immateriaalse põhivara ehk ainetu põhivara arvestus on sarnane materiaalse põhivara arvestusele.
Immateriaalse põhivara tunnused
* Füüsilise substantsi puudumine
* Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus
* Oodatav tuluperiood on limiteeritud kas kasutusaja või lepinguga
* Immateriaalne põhivara omab sageli väärtust vaid
antud ettevõttele
IAS 38 § 21 Immateriaalne vara võetakse arvele siis ja ainult siis, kui:
* on tõenäoline, et ettevõte saab eeldatavalt sellest varast tulevast majanduslikku kasu ja
*vara maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Immateriaalse põhivara liigid
Immateriaalse põhivaraobjektid on:
* patendid,
* litsentsid,
* kontsessioonid,
* autoriõigused,
* brändid,
* kaubamärgid,
* frantsiisid,
* firmaväärtus ( goodwill ),
* arendusväljaminekud jne
Patent – patendiomaniku ainuõigus leiutisele, toote
tootmisele jne.
Litsents – kasutus-, tegevus-, sisse- või väljaveoluba.
Kontsessioon – luba, õigus kasutada riigile kuuluvaid loodusvarasid või täita kokkulepitud tingimustel mingisuguseid riiklike tellimusi.
Autoriõigus – ainuõigus kasutada ja lubada kasutada oma kirjandus-, kunsti- muusika -, teadusteost teistel isikutel.
Bränd – toote või teenuse iseloomulik tunnus näiteks nimi või kuju(tis), mille järgi teda seostatakse teatud kindla firmaga .
Kaubamärk – registreeritud sõna(d), sümbol(id) ja/või kujutis(ed), mis identifitseerivad toodet või ettevõtet, eristades seda teistest.
Frantsiis – müügiluba, õigus müüa teatud tooteid, osutada teenuseid, kasutada kaubamärke või ärinimesid või täita teatud kindlaid funktsioone (teatud piirkonnas).
Firmaväärtus (goodwill) – tegurid, tingimused, mis võimaldavad ettevõttel teenida tema identifitsseritud vara abil tavalisestsuuremat kasumit. Firmaväärtust ei eksisteeri ettevõttest eraldi. Tekib ainult teise ettevõtte või teise ettevõtte osa soetamisel.
Firmaväärtus on soetusmaksumuse ja omandatud netovara turuväärtuse vahe.
Arendusväljaminekud – kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks.
Immateriaalse põhivara arvele võtmine
Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses.
Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna.
Immateriaalse põhivara soetamisel tehakse raamatupidamiskanne:
D (vastav) immateriaalne põhivara
K Pangakonto
Firmaväärtuse arvele võtmine
Näiteks AS A on otsustanud omandada AS-i B, millel on laitmatu
maine ja püsikliendid. AS-i B bilanss omandamise hetkel on:
AS B omanikud aktsepteerisid AS B müügihinnaks 500 000 kr.
Ekspertide hinnangul on materiaalse põhivara turuväärtus 30 000
kr kõrgem ja varude väärtus 5000 kr madalam.
AS B netovara turuväärtus on:
AS A raamatupidamiskanne:
D Raha 31 000
D Nõuded 75 000
D Varud 71 000
D Materiaalne põhivara 360 000
D Firmaväärtus 25 000
K Lühiajalised kohustised 62 000
K Pangakonto 500 000
Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana, mida ei
amortiseerita.
Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna.
Immateriaalse põhivara amortisatsioon
Immateriaalne põhivaraobjekt võib olla piiratud või
piiramatu kasutusajaga varaobjekt.
Piiratud kasutusaeg on näiteks õigustel, lubadel, kui
need antakse välja teatud perioodiks .
Piiramatu kasutusajaga varaobjekt saab olla näiteks
ostetud kaubamärk, firmaväärtus.
Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse
kuluna kasuliku eluea jooksu.
Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse
tavaliselt lineaarsel meetodil.
Amortiseeritava immateriaalse põhivara lõppväärtuseks
(lõpetamismaksumuseks) loetakse null, välja arvatud juhul,
kui on äärmiselt tõenäoline, et vara on võimalik pärast selle
kasuliku eluea lõppu müüa.
Piiramatu kasutusajaga immateriaalset põhivara
soetusmaksumust ei amortiseerita. Piiramatu kasutusajaga
immateriaalse põhivara väärtust saab alla hinnata.
Immateriaalse põhivara mahakandmine ja müük
kajastatakse sarnaselt materiaalse põhivara
mahakandmisele ja müügile.
BILANSI VÄLJAVÕTE
Käibevara
Raha
Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
Varud
Käibevara kokku
OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS
Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha.
Deebitorid võivad olla lisaks ostjale ka töötajad, aktsionärid jne.
Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu.
Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena või kaubavekslitena (kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa).
Kindlasti peavad dokumendil peal olema rekvisiidid, mõlemate osapoolte kinnitused , käibemaksu määr. Selle dokumendi alusel üks pool kajastab müüki, teine ostu.
Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirje
Nõuded ja ettemaksed alakirjel Nõuded ostjate vastu.
Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel.
Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arvesaateleht.
Müügi kirjendamine
Teenuse osutamine:
D Kassa või Ostjate tasumata arved ; K Teenustulu
Kauba müük:
D Kassa või Ostjate tasumata arved; K Müügitulu
Kauba mahakandmine: (pideva süsteemi korral kajastame kohe aga perioodilise süsteemi korral
D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus); K Kaup (varu bilansis)
Ebatõenäoliste laekumiste arvestus
Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral. (vajalikud järelmaksevõimalusega on ostja tähtaeg ja vastavad pangarekvisiidid)
Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski – osa rahast
ei pruugi laekuda. See tingib ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu.
Arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet ning konservatiivsuse printsiipi .
Alusprintsiibid
Tulude ja kulude õige vastandamine:
Aruandeperioodi tuludest lahutatakse samade tulude teenimise eesmärgil tehtud kulud.
(Kui me oleme kauba müünud 2010, siis peame kõik kulud kajastama 2010.
Kuigi me ei pruugi saada tulu ostjalt jaanuar 2010, siis peame kajastama kulud sellest sõltumata 2010 aastal, kuigi ei pruugi saada tulu samal aastal.)
Konservatiivsuse printsiip:
Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb vältida vara ülehindamist, kulude alahindamist.
( Varana saame vaid kajastada midagi, millest saame raha tagasi. Kui vastavad kulud on muutnud, saame korrigeerida eelnevat tulemust.)
Statistilised meetodid (lähtume statistikast arvutades varasema kogemuse põhjala)
Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted.
Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu.
Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest.
Kanded statistiliste meetodite korral (1)
Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kui palju peame nõuetest maha lahutama , aga me ei tea täpselt ostjat, see selgub hiljem missugune ostja)
Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk
väärtusvähendi kasutamine:
D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) (kogusumma, me ei tea milline ostjatest ei maksa) see on kontraaktivakonto
K Ostjate tasumata arved (kui osta on teada, kanname kreeditisse)
Kanded statistiliste meetodite korral (2)
Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine
1. Arve taastamine
D Ostjate tasumata arved
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend)
2. Raha laekumine
D Pangakonto
K Ostjate tasumata arved
Konto Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend) on kontraaktivakonto, mis täpsustab Ostjate tasumata arvete jääki bilansis.
Näide (1)
1. AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 krooni.
Raamatupidamiskanne:
D Ostjate tasumata arved 1 000 000
K Müügitulud 1 000 000
2. Eelmiste perioodide põhjal hinnatakse 20x1. aasta
krediitmüügist ebatõenäoliselt laekuvaks 50 000
krooni.
Raamatupidamiskanne:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000
(Väärtusvähend)
Näide (2)
Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul:
AKTIVA
Nõuded ostjate vastu
Ostjate tasumata arved 1 000 000
Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000)
Kokku (neto) 950 000
Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta:
Tulud: Müügitulud 1 000 000
Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000
Näide (3)
3. 20x2. aastal laekub ostjatelt 920 000 krooni.
Raamatupidamiskanne:
D Pangakonto 920 000
K Ostjate tasumata arved 920 000
4. 20x2. aastal teatab müügijuht, et kliendi (AS B) suhtes on algatatud pankrotimenetlus. AS-ilt B on laekumata 45 000 krooni.
Raamatupidamiskanne:
D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 45 000
(Väärtusvähend)
K Ostjate tasumata arved 45 000
Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus krediidimüügist (1)
Näide
20x1. aastal oli krediitmüük 2 000 000 krooni. Varasemate kogemuste põhjal jäi laekumata 1% krediidimüügist. Enne laekumata arvete hindamist oli kontol Ebatõenäoliselt laekuvad summad ehk Väärtusvähend kreeditsaldo 2000 krooni ja Ostjate tasumata arved saldo 400 000 krooni.
Kulu 20x1. aasta lõpu seisuga on:
1% * 2 000 000 kr = 20 000 kr
Raamatupidamiskanne kulu kohta:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20 000
(Väärtusvähend)
Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus tasumata summade lõppjäägist (1)
Näide
20x1. aasta 31. detsembri seisuga on ostjate tasumata arvete jääk 2 000 000 krooni ja ebatõenäoliselt laekuvaid summasid enne nõuete hindamist 2000 krooni (kreeditsaldo). Varasemate kogemuste põhjal jääb laekumata 2% ostjate tasumata arvetest.
Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20x1. aasta lõpu seisuga on:
2% * 2 000 000 kr = 40 000 kr
Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20x1. aastal on:
40 000 kr – 2000 kr = 38 000 kr
Raamatupidamiskanne kulu kohta:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 38 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 38 000
(Väärtusvähend)
Meetod: Aegumisprotokoll (2)
Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20x1. aasta lõpu
seisuga on:
3 000 kr + 9 000 kr + 60 000 kr + 80 000 kr = 152 000 kr
Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20x1. aastal on:
152 000 kr – 2000 kr = 150 000 kr
Raamatupidamiskanne kulu kohta:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 150 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 150 000
(Väärtusvähend)
Otsese mahakandmise meetod
… korral kajastatakse nõudesumma kuluna siis, kui on tõenäoline, et ostja ei tasu arvet (ei vastata meeldetuletuskirjadele, on alustatud võla sissenõuet kohtu kaudu jne).
Kas on tagatud tulude ja kulude õige vastandamine?
Näide: Ostjale (AS B) on kuulutatud välja pankrot . AS B on võlgu AS-ile A 10 000 krooni.
Raamatupidamiskanne AS A raamatupidamises:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 10 000
K Ostjate tasumata arved 10 000
VARUD
… on materiaalne vara: (aga ta ei ole materiaalne põhivara ja selle eesmärgiks on mahamüümine )
( varu peab vastama vara nõudele) (käibevara või põhivara) põhivara saab kasutada mitu korda, see-eest varu saab kasutada vaid ühekordselt)

• mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus (kaup, valmistoodang );
  
• mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
  
• mida hakatakse tarbima tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
  

Varude tunnused tootmisettevõttes
Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused:

• Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse (nt riidest saab seelik )
  
• Neid saab kasutada 1 kord
  
• Annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses
  

Varude liigid
Tootmisettevõtte varud on:

• Toore
  
• Pooltooted , abimaterjalid …
  
• Lõpetamata toodang
  
• Valmistoodang
  

Kaubandusettevõtte varudeks on:

• Kaup
  

Varud kajastatakse soetusmaksumuses.
Varude müük
Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük.
Müük kajastatakse raamatupidamiskandega:
D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne
K Müügitulud
Pidev arvestus on nii müügi kui ostu osas, aga perioodiline on vaid ostu osas (informatsioon vaid sissetuleku kohta).
Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed . Teistes väiksemates poodides on näiteks perioodiline arvestus kus on info vaid müügihinnas ja puudub informatsioon, mis on välja müüdud, seega tuleb perioodi lõpus teha inventuur , teadmaks, mis on ära müüdud.
Varude arvestuse pidevsüsteem
_ Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas
_ Tuuakse välja varude jääk
_ Rakendatakse valemit:
Algsaldo + Sissetulek – Väljaminek = Lõppsaldo
Eelneva näite alusel:
8000 + (9000 + 5000) – (7200 + 6000) = 8800
Algsaldo + Sissetulek – Väljaminek = Lõppsaldo
Varude arvestus
Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi.
Näide (kanded raamatupidamises)
Konto Kaup algjääk oktoobri alguse seisuga oli 8000 kr.
Kauba ost ja müük oktoobris 20x1.a ( kroonides ):
Kuupäev
Tehing
Müügisumma
Soetusmaksumus
2.10.10
ost
9000
11.10.10
müük
12000
7200
15.10.10
ost
5000
22.10.10
müük
10000
6000
Näide (kanded raamatupidamises)
Varude arvestuse pidevsüsteem
Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas.
Tuuakse välja varude jääk
Rakendatakse valemit:
Algsaldo + Sissetulek – Väljaminek = Lõppsaldo
Eelneva näite alusel:
Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised

• Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust
  
• Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga
  
• Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks
  
• Kontrollivõimalus
  

• Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta
  

Varude arvestuse perioodiline süsteem

• Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta
  
• Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu seisuga)
  
• Lihtne
  
• Võimalik pidada käsitsi
  
• Müügil kajastatakse vaid müügitulu
  
• Rakendatakse valemit:
  
• Algsaldo + Sissetulek – Lõppsaldo = Väljaminek
  
• Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel
  

Eelneva näite alusel:
31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne:
1. Alternatiiv
D Müüdud kauba kulud 13 200
D Kaup (lõppsaldo) 8800
K Ostud 14 000
K Kaup (algsaldo) 8000
2. Alternatiiv
D Müüdud kauba kulud 13 200
K Kaup 13 200
Lõpetamiskanne
Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega:
D Tulude ja kulude koondkonto 13 200
K Müüdud kauba kulud 13 200
Inventeerimine
Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga.
Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks.
Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus.
Inventeerimise ülesanded

• Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine
  

• Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine
  
• Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine
  
• Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrllimine.
  

Inventuuri tulemused
Inventuuri käigus selguvad üle-ja puudujäägid.
Inventuuri liigid
Inventuurid