ARVESTUSTE ALUSED 4.-6. nädala konspekt (0)

ARVESTUSTE ALUSED
4-6 nädal
BILANSI VÄLJAVÕTE
Käibevara
Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid . Lühiajalised finantsinvesteeringud
Nõuded ja ettemaksed
Varud
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringud
Materiaalne põhivara
Immateriaalne põhivara
RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS
Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel.
Raha on maksevahend.
Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid.
Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi.
Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstulu või kuluna.
Sularaha arvestus
Ettevõttesiseselt hoitakse (sula)raha kassas.
Kassatehingud kajastatakse kontol Kassa . See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed.
Kassas oleva raha eest vastutab kassapidaja .
Kontot Kassa puudujäägid ja –ülejäägid debiteeritakse, kui müügitulu oli suurem raha laekumistest ja krediteeritakse kui oli vastupidi.
Raha kassasse vastuvõtmise kohta vormistatakse kassa sissetulekuorder.
Raha väljamaksel vormistatakse kassa väljaminekuorder.
Orderite vormistamisel ei tohi teha parandusi.
Kassaraamat
Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus.
Kassaraamatus kajastub raamatupidamiskohustuslase kassas hoitava raha jääk päeva alguses, sissetulek ja väljaminek päeva jooksul ning raha jääk päeva lõpuks.
Kassaraamatut täidetakse iga päev.
Kassa inventeerimine
Kassat tuleb inventeerida , et kindlaks teha tegelik rahajääk, mida võrreldakse kassaraamatu andmetega .
Kassa inventeerimise kord määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas.
Raha kassas inventeeritakse vähemalt üks kord aastas bilansipäeva seisuga.
Kassas olev raha üle-või puudujääk tuleb kajastada kontol Kassapuudujäägid ja –ülejäägid, mis perioodi lõpul suletakse.
Pangakontod
Arvelduskonto on levinumaks pangakonto liigiks ning võimaldab sooritada kõiki klassikalisi pangatehinguid.
Kontod võivad olla avatud nii eurodes kui ka välisvaluutas.
Pangatehinguid kajastatakse kontol Pangakonto. See on aktivakonto, mille deebetis kajastatakse raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed.
Pangakontol olev raha teenib intressi.
Pangakontosid tuleb inventeerida.
Pangakonto väljavõte
Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises.
Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks.
Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist .
Pangakontoga seotud tulud ja kulud
Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena.
Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna.
Välisvaluuta ümberhindlus
Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
Kursimuutused kajastatakse:
D Kadum valuutakursi muutumisest
K Pangakonto välisvaluutas
Või
D Pangakonto välisvaluutas
K Tulum valuutakursi muutumisest
Näide
Oktoobris 20x1 avati pangakonto. Novembris laekus pangakontole 10 000 SEK. Raha laekumisel oli vahetuskurss 1 EUR = 8,82 SEK. Aruandeaasta lõpul on kurss 1 EUR = 9,21 SEK. Kursimuutus kajastatakse:
raha laekumisel
10 000 SEK / 8,82 SEK/EUR = 1133,79 EUR
aruandeaasta lõpul
10 000 SEK / 9,21 SEK/EUR = 1085 ,78 EUR
pangakonto jääk eurodes vähenes
1133,79 EUR –1085,78 EUR = 48,01 EUR
Raamatupidamiskanne:
D Kadum valuutakursi muutumisest 48,01
K Pangakonto välisvaluutas 48,01
Rahalähendid
... on lühiajalised (kuni 3 kuud), kõrg-likviidsusega investeeringud , mida saab koheselt konverteerida eelnevalt teada-olevateks rahasummadeks ja mille puhul väärtuse muutumise risk on ebaoluline.
Rahalähenditeks on näiteks võlatähed, obligatsioonid , rahaturufondide osakud , deposiidid.
Väärtpaberid
Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis.
Väärtpaberid on aktsiad , võlakirjad.
Edasimüügiks ostetud väärtpabereid kajastatakse bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud.
Lühiajaliste väärtpaberite soetamine
Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses . Tehingutasud kajastatakse soetusmaksumuses, kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil.
Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil):
D Lühiajalised finantsinvesteeringud
K Pangakonto
Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud
Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne:
D Laekumata dividendid
K Dividenditulu (Finantstulu)
ja hilisemal laekumusel:
D Pangakonto
K Laekumata dividendid
Kui dividendid deklareeritakse ja makstakse, siis tehakse raamatupidamiskanne:
D Pangakonto
K Dividenditulu (Finantstulu)
Kui toimub väärtpaberite müük, siis raha sissetulek müügist arvutatakse järgmiselt:
Raha sissetulek = väärtpaberite maksumus müügihinnas –tehingutasud
Aktsiate müügil tehakse raamatupidamiskanne:
D Pangakonto
K Lühiajalised finantsinvesteeringud
K Tulum aktsiate müügist (Finantstulu)
või
D Pangakonto
D Kadum aktsiate müügist ( Finantskulu )
K Lühiajalised finantsinvesteeringud
Näide

AS A ostis 2000 AS B aktsiat. Aktsia ostuhind on 10 eurot ja tehingutasud 20 eurot.
AS A raamatupidamiskanne (edasine kajastamine soetusmaksumuses):
D Lühiajalised finantsinvesteeringud 20 020
K Pangakonto 20 020

AS B deklareeris ja maksis AS-le A dividende 1 eurot aktsia kohta.
AS A raamatupidamiskanne:
D Pangakonto 2000
K Dividenditulu2000

AS A müüs 1500 AS B aktsiat müügihinnaga 10,5 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 15 eurot maakleritasu.
Raha sissetulek = 1500 aktsiat ×10,5 eurot/aktsia –15 eurot = 15 735 eurot
Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 1500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 15 015 eurot
AS A raamatupidamiskanne:
D Pangakonto 15 735
K Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 015
K Tulum aktsiate müügist 720
4.AS A müüs 500 AS B aktsiat müügihinnaga 9,8 eurot aktsia. Müügitehinguga kaasneb 5 eurot maakleri-tasu.
Raha sissetulek = 500 aktsiat ×9,8 eurot/aktsia –5 eurot = 4895 eurot
Müüdud aktsiate soetusmaksumus = 500 aktsiat ×20 020 eurot / 2000 aktsiat = 5005 eurot
AS A raamatupidamiskanne:
D Pangakonto4895
D Kadum aktsiate müügist 110
K Lühiajalised finantsinvesteeringud5005
OSTJATE DEBITOORSE LÜHIVÕLA ARVESTUS
Debitoorne võlg on ajutiselt deebitoride käes olev raha. Deebitorid võivad olla lisaks ostjatele ka töötajad, aktsionärid jne. Nendega seotud kajastatakse kontol Mitmesugused nõuded.
Debitoorne võlg võib tekkida kaupade müügi või teenuste osutamise tõttu, aga ka laenu väljastamise jm tõttu.
Ostjate debitoorne võlg saab esineda ostjate tasumata arvetena.
Ostjate debitoorset lühivõlga kajastatakse bilansikirjel Nõuded ja ettemaksed.
Ostja võib kauba või teenuse eest tasuda kohe või maksetähtajaga väljastatud arve alusel.
Kauba väljastamine saab toimuda ka saatelehe alusel. Vahel kasutatakse ka ühtset dokumenti arve- saateleht .
Müügi kirjendamine
Teenuse osutamine:
D Kassa või Ostjate tasumata arved
K Teenustulu (Müügitulu)
Kauba müük:
D Kassa või Ostjate tasumata arved
K Müügitulu
Kauba mahakandmine :
D Müüdud kauba kulu (Müüdud kauba omamaksumus)
K Kaup (varu bilansis)
Maksesoodustus
Müüjad teevad tihti soodustusi. Näiteks vahel on üldine maksetähtaeg 30 päeva, kuid kui tasutakse 10 päeva jooksul, siis saadakse 1% allahindlust. Nimetatud tingimuse saab kirja panna:
1/10n=30 või 1/10 n/30
Maksesoodustuse kajastamine
Müüdi kaupa 1000 euro eest, maksetingimus 1/10n=30
Netomeetod
Arve esitamine
D Ostjate tasumata arved 990
K Müügitulu 990
Ostja kasutas soodustust , tasus pool
D Pangakonto 495
K Ostjate tasumata arved 495
Ülejäänud laekus hiljem makse-soodustuseta
D Pangakonto 500
K Ostjate tasumata arved 495
K Täiendmüügitulu 5
Brutomeetod
Arve esitamine
D Ostjate tasumata arved 1000
K Müügitulu 1000
Ostja kasutas soodustust, tasus pool
D Pangakonto 495
D Allahindlus 5
K Ostjate tasumata arved 500
Ülejäänud laekus hiljem makse-soodustuseta
D Pangakonto 500
K Ostjate tasumata arved 500
Müügitulu arvutamine
Netomeetod
Müügitulu 990 + Täiendmüügitulu 5 = Müügitulu kokku 995
Brutomeetod
Müügitulu 1000 – Allahindlus 5 = Müügitulu kokku 995
Ebatõenäoliste laekumiste arvestus
Ostjate debitoorne võlg tekib järelmaksmisega müügi korral.
Järelmaksmisega müük tingib suurema müügitulu, kuid ka suurema riski –osa rahast ei pruugi laekuda. See tingib ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu.
Arvestada tuleks tulude ja kulude õige vastandamise põhimõtet ning konservatiivsuse printsiipi .
Alusprintsiibid
Tulude ja kulude õige vastandamine :
Aruandeperioodi tuludest lahutatakse samade tulude teenimise eesmärgil tehtud kulud.
Konservatiivsuse printsiip:
Raamatupidamise aruannete koostamisel tuleb vältida vara ülehindamist, kulude alahindamist.
Ebatõnäoliste laekumiste arvestusmeetodid
Statistilised Otsese
Meetodid mahakandmise meetod
Osatähtsus Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist
Krediidimüügist Aegumisprotokoll
Statistilised meetodid
Statistilisi meetodeid peaks kasutama suure krediitmüügiga ettevõtted.
Prognoosida või aimata, milliste arvete alusel müüdud kauba eest raha kliendilt ei laeku, on võimatu.
Ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnatakse lähtuvalt eelnevate perioodide kogemusest.
Ebatõenäoline laekumine ehk väärtusvähend, kajastub kreeditis, on kontraaktivakonto, saldo lahutatakse ostjatelt laekumata summadest.
Kanded statistiliste meetodite korral
Nõuete allahindluse kajastamine ehk väärtusvähendi moodustamine:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend)
Arvete mittelaekuvaks (lootusetuks) tunnistamine ehk väärtusvähendi kasutamine:
D Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend)
K Ostjate tasumata arved
Mittelaekuvate arvete hilisem laekumine
1. Arve taastamine
D Ostjate tasumata arved
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad (Väärtusvähend)
2. Raha laekumine
D Pangakonto
K Ostjate tasumata arved
Näide
1.AS A krediitmüük 20x1. aastal oli 1 000 000 eurot.
Raamatupidamiskanne:
D Ostjate tasumata arved 1 000 000
K Müügitulud1 000 000
2. Eelmiste perioodide põhjal hinnatakse 20x1. aasta krediitmüügist ebatõenäoliselt laekuvaks 50 000 eurot.
Raamatupidamiskanne:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 50 000 (Väärtusvähend)
Bilansi väljavõte 20x1. aasta lõpul (eurodes):
AKTIVA
Nõuded ostjate vastu
Ostjate tasumata arved 1 000 000
Ebatõenäoliselt laekuvad summad (50 000)
Kokku ( neto ) 950 000
Kasumiaruande väljavõte 20x1. aasta kohta (eurodes):
Tulud: Müügitulud 1 000 000
Kulud: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 50 000
3. 20x2. aastal laekub ostjatelt 920 000 eurot.
Raamatupidamiskanne:
D Pangakonto 920 000
K Ostjate tasumata arved 920 000
4.20x2. aastal teatab müügijuht, et kliendi (AS B) suhtes on algatatud pankrotimenetlus. AS-ilt B on laekumata 45 000 eurot.
Raamatupidamiskanne:
D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 45 000 (Väärtusvähend)
K Ostjate tasumata arved 45 000
Bilansi väljavõte :
AKTIVA 31.12.20x2 31.12.20x1
Nõuded ostjate vastu
Ostjate tasumata arved. 35 000 1 000 000
Ebatõenäoliselt laekuvad summad (5 000) (50 000)
Kokku (neto) 30 000 950 000
Kasumiaruande väljavõte :
Tulud: 20x2 20x1
Müügitulud 0 1 000 000
Kulud:
Kulu ebatõenäolisest laekumisest 0 50 000
Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus krediidimüügist (1)
Krediitmüügi all mõistetakse järelmaksmisega müüki. Väärtusvähendi arvutamisel võetakse aluseks eelnevatel perioodidel laekumata jäänud summade osatähtsus krediitmüügist.
Kui aluseks on võetud osatähtsus krediitmüügist, siis kulu ebatõenäolisest laekumisest ei sõltu konto Väärtusvähend saldost.
Kulu ebatõenäolisest laekumisest = ebatõenäolise laekumise määr * krediitmüük
Näide
20x1. aastal oli krediitmüük 2 000 000 eurot. Varasemate kogemuste põhjal jäi laekumata 1% krediidimüügist. Enne laekumata arvete hindamist oli kontol Ebatõenäoliselt laekuvad summad kreeditsaldo 2000 eurot ja Ostjate tasumata arved saldo 400 000 eurot.
Kulu 20x1. aastal on:
1% ×2 000 000 eurot = 20 000 eurot
Raamatupidamiskanne kulu kohta:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20 000 (Väärtusvähend)
Meetod: Ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus tasumata summade lõppjäägist
Lähtutakse aasta lõpu laekumata arvete seisust.
Näide
20x1. aasta 31. detsembri seisuga on Ostjate tasumata arved 2 000 000 eurot ja Ebatõenäoliselt laekuvaid summasid enne nõuete hindamist 2000 eurot (kreeditsaldo). Varasemate kogemuste põhjal jääb laekumata 2% ostjate tasumata arvetest.
Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20x1. aasta lõpu seisuga on:
2% ×2 000 000 eurot = 40 000 eurot
Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20x1. aastal on:
40 000 eurot –2000 eurot = 38 000 eurot
Raamatupidamiskanne kulu kohta:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest 38 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 38 000 (Väärtusvähend)
Meetod: Aegumisprotokoll
Lähtutakse aasta lõpuks laekumata arvete koosseisust. Laekumata summasid hinnatakse lähtudes arve vanusest. Mida vanem on arve, seda väiksem on laekumise tõenäosus
Näide
Ebatõenäoliselt laekuvad summad 20x1. aasta lõpu seisuga on:
3000 eurot + 6000 eurot + 40 000 eurot + 40 000 eurot = 89 000 eurot
Kulu ebatõenäolisest laekumisest 20x1. aastal on:
89 000 eurot –2000 eurot = 87 000 eurot
Raamatupidamiskanne kulu kohta:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest87 000
K Ebatõenäoliselt laekuvad summad 87 000 (Väärtusvähend)
Otsese mahakandmise meetod
… korral kajastatakse nõudesumma kohe kuluks, kui on tõenäoline, et ostja ei tasu arvet (ei vasta meelde-tuletuskirjadele, on alustatud võla sissenõuet kohtu kaudu jne).
Tulude ja kulude õige vastandamine on vastuolus printsiibiga. Arenenud riikides ei aktsepteerita seda meetodit.
Näide: Ostjale (AS B) on kuulutatud välja pankrot . AS B on võlgu AS-ile A 10 000 eurot.
Raamatupidamiskanne AS A raamatupidamises:
D Kulu ebatõenäolisest laekumisest10 000
K Ostjate tasumata arved 10 000
VARUD
…on vara:
mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus (kaup, valmistoodang );
mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
mida hakatakse tarbima tootmisprotsessis või teenuste osutamisel.
Varude tunnused tootmisettevõttes
Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused:
Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse;
Neid saab kasutada üks kord;
annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses.
Varude liigid
Tootmisettevõtte varud on:
Tooraine ja materjal- mõistetakse objekte, mida saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida
kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks.
Pooltooted , abimaterjalid- varuosad , mida valmistatakse sageli kohapeal.
Lõpetamata toodang- pooleliolev toodang.
Valmistoodang- lõpetatud toodang, mis on laos, kuid mitte kliendi käes.
Kaubandusettevõtte varudeks on:
Kaup
Varud kajastatakse soetusmaksumuses.
Varude müük
Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük.
Müük kajastatakse raamatupidamiskandega:
D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne
K Müügitulud
Varude arvestus
Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi.
Pidev arvestus:
Arvestus nii ostu kui müügi osas
Laoseisu inventuur üks kord aastas
Kasutatakse suurfirmades
Perioodiline arvestus:
Jooksev arvestus puudub
Laoseisu inventuur vähemalt üks kord aastas
Kasutatakse väikefirmades
Varude arvestuse pidevsüsteem
Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas
Tuuakse välja varude jääk. Rakendatakse valemit:
Algsaldo + Sissetulek –Väljaminek = Lõppsaldo
8000 + (9000 + 5000) –(7200 + 6000) = 8800
Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised
Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust
Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga
Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks
Kontrollivõimalus
Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta
Peamiseks puuduseks on suur töömaht.
Varude arvestuse perioodiline süsteem
Jooksev arvestus ainult sissetuleku kohta
Varude lõppjääk ja müüdud kaupade kulu tehakse kindlaks perioodiliselt (näiteks iga kuu lõpu
seisuga)
Lihtne
Võimalik pidada käsitsi
Müügil kajastatakse vaid müügitulu. Arvestust omamaksumuse kohta ei peeta.
Rakendatakse valemit:
Algsaldo + Sissetulek –Lõppsaldo = Väljaminek
8000 + (9000 + 5000) –8800 = 13 200
Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel
Näide
31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne:
1. Alternatiiv
D Müüdud kauba kulud 13 200
D Kaup (lõppsaldo)8800
K Ostud14 000
K Kaup (algsaldo)8000
2. Alternatiiv
D Müüdud kauba kulud13 200
K Kaup 13 200
Lõpetamiskanne
Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega:
D Tulude ja kulude koondkonto 13 200
K Müüdud kauba kulud 13 200
Perioodilise süsteemi puudused
Kuna puudub jooksev ülevaade varude struktuurist ja kogustes, on kontroll varude üle nõrk.
Müüdud toodangu omamaksumus sisaldab veel puudujääkidest tingitud kadumit.
Inventeerimine
Eesmärk:
Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga.
Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks.
Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude
maksumus.
Inventuuri andmed märgitakse inventeerimisnimestikku, mis edastatakse raamatupidajale.
Kajastatakse ka võrdlusandmikus.
Inventeerimise ülesanded
Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine
Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine
Varuobjektide hoidmis -, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine
Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine
Inventuuri liigid
Inventuurid
Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi
Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline
Kontrollitakse Kontrollitakse Viiakse läbi Viiakse läbi erakordsete
Üht osa varadest kogu vara kindlal ajal sündmuste puhul
Inventeerimise kord ja tähtajad määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas.
Inventuur viiakse läbi vähemalt kord aastas.
Inventuuri tulemused fikseeritakse vastavas aruandes (näiteks inventeerimisnimestikus).
Inventeerimise kord
Inventuuri ettevalmistamine
Inventuuri läbiviimine
Inventeerimistulemuste vormistamine
Tulemuste analüüs
Oluliste hälvete leidmine
Hälvete dokumenteerimine
Raamatupidamisandmete korrigeerimine
Inventeerimistulemuste kajastamine
Puudujääk normi piires
D Kulud
K Kaup, Materjal jne
Puudujääk üle normi (süüdlane teada)
D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne
K Kaup, Materjal jne
Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea)
D Kulud
K Kaup, Materjal jne
Ülejääk
D Kaup, Materjal jne
K Kulud
VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID
Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Arvestuse lihtsustamise eesmärgil on välja töötatud kulupõhised meetodid, mille alusel toimub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine.
Enamlevinud meetodid
Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod
FIFO -meetod ( first in, first out)
LIFO -meetod (last in, first out) ei lubata eestis kasutada
Kaalutud keskmise meetod
IFRS ja RTJ: kasutada tüki-, FIFO-, või kaalutud keskmise meetodit.
Tükimeetod ehk individuaal -maksumuse meetod
rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja bilansipäeval varuna kajastatav
kaubaühik
on ainus meetod, mille korral kaupade tegelik liikumine ühtib arvestuslikuga
Piltlikult: igale varuühikule “kleebitakse” külge “ silt ”
Kasutatakse hinnaliste kaupade korral
Näide
AS A soetas perioodi (näiteks kuu) jooksul 4 kella. Esimese kella hind oli 1000 eurot, teise kella hind 950 eurot, kolmanda kella hind 1100 eurot ja neljanda kella hind 1080 eurot. Perioodi jooksul müüdi 2 kella müügihinnaga 1500 eurot/kell. Perioodi lõpul tehakse kindlaks, et müümata on veel kellad , mis soetati 1000 euro ja 1080 euro eest.
Varude lõppjääk on seega:
1000 eurot + 1080 eurot = 2080 eurot
ja müüdud kaupade soetusmaksumus, mis kajastatakse kuluna, on:
950 eurot + 1100 eurot = 2050 eurot
Koguressurss:
1000 eurot + 950 eurot + 1100 eurot + 1080 eurot =4130 eurot
Koguressurss 4130 eurot
Väljaminek: 2050 eurot
Lõppjääk: 2080 eurot
Kasumiaruanne
Müügitulud: 2 kella ×1500 eurot/kella = 3000 eurot
Müüdud kauba kulud 2050 eurot
Brutokasum 950 eurot
FIFO- meetod
Esimesena soetatud kogus müüakse esimesena ära.
Varu jäägi maksumus arvutatakse viimaste ostude hindade alusel.
Koguressursi maksumus jaguneb: varu lõppjäägimaksumuseks ning müüdud kaupade soetusmaksumuseks.
Esimesena leitakse varu lõppjäägi maksumus ning seejärel müüdud kaupade soetusmaksumus.
Lõppjäägi maksumus arvutatakse viimaste ostude hindadest lähtudes.
FIFO meetod (pidevsüsteem) (3)
Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud:
12 750 eurot + 17 050 eurot = 29 800 eurot
Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 19 000 eurot
LIFO- meetod
Esimesena müüakse ära viimasena sisse tulnud kaup.
Varu lõppjäägi maksumuse arvutamisel lähtutakse esimesena soetatud kaupade maksumusest.
Lõppjäägi maksumus arvutatakse esimeste ostude hindadest lähtudes. Esimeseks maksumuseks, millest lõppjääki arvutama hakatakse, on algjäägi maksumus.
LIFO meetod (pidevsüsteem) (3)
Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud:
13 750 eurot + 17 350 eurot = 31 100 eurot
Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 17 700 eurot
Kaalutud keskmise meetod
Perioodi jooksul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus.
Varu lõppjäägi maksumus on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus.
Varude lõppjääk leitakse lõppjäägis olevate koguste korrutamisel keskmise soetushinnaga.
Kaalutud keskmine meetod (pidevsüsteem) (3)
Kahe eelneva slaidi põhjal on oktoobris 20x1 müüdud kauba kulud:
13 333 eurot + 16 915 eurot = 30 248 eurot
Oktoobrikuu varude lõppjääk on: 18 552 eurot
Kulupõhiste arvestusmeetodite mõju
Väikefirmad kasutavad enamasti FIFO- meetodit. Inflatsiooni kasvades, kasutatakse rohkem LIFOt.
Hindade pideva tõusu korral tagab FIFO kasutamine suurema kasumi, LIFO väiksema, Kaalutud keskmine vahepealse kasumi.
Hindade languse korral vastupidine.
MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS
Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara.
Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Sellel on aineline substants (maa, ehitis, masinad ).
Materiaalse põhivara soetamine
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb:
ostuhinnast ja
kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest.
NT: Maa soetamisel kuuluvad soetusmaksumusse ostuhind, maakleritasu, lõivud.
Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega:
D Maa või Masinad ja seadmed jne
K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne
Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus
Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud –nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt.
Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne.
Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul.
Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine).
Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit:
vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik.
vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)-
arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes.
Kasulik eluiga on:
Periood, mille jooksul varaobjekti ettevõttes tõenäoliselt kasutatakse või
tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab.
Jääkmaksumus = soetusmaksumus –akumuleeritud kulum
Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes.
Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum ehk juba kuluna kajastatud soetusmaksumuse osa.
Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe.
Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest.
Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid
Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks:
lineaarne meetod,
Tegevusmahupõhine meetod,
kahekordselt alaneva jäägi meetod,
kasutusaastate järjenumbrite summa meetod.
Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama.
Näide
1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 8000 eurot, eeldatav koopiate arv on 375 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 500 eurot.
Lineaarne meetod (1)
Lineaarse meetodi rakendamise korral on perioodi mahaarvestis konstantne .
On otstarbekas kasutada vahendite puhul, mida rakendatakse ühtlaselt kogu kasutusaja jooksul.
(Depretsiatsiooni)kulu perioodi kohta = soetusmaksumus –eeldatav lõppväärtus
eeldatav kasutusiga aastates
Lineaarne meetod (2)
Mahaarvestis, mis kajastatakse kuluna, näite alusel:
(8000 eurot –500 eurot) / 5 a = 1500 eurot/a
Raamatupidamiskanne:
D (Depretsiatsiooni)kulu 1500
K Akumuleeritud kulum 1500
Tegevusmahupõhine meetod (1)
... rakendamisel määratakse igale tegevusmahuühikule teatud kindel mahaarvestismäär. Mahaarvestis ehk vastaval perioodil kuluna kajastatav soetusmaksumuse osa sõltub tegevusmahust.
On otstarbekas kasutada vahendite puhul, mida kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamise ulatust on võimalik mõõta (auto, tööpink).
Mahaarvestismäär = soetusmaksumus –eeldatav lõppväärtus
eeldatav kasutusiga tegevusmahuna
(Depretsiatsiooni)kulu perioodi kohta = mahaarvestismäär ×perioodi tegevusmaht
Tegevusmahupõhine meetod (2)
Eeldatav kasulik eluiga näites on 375 000 koopiat . Oletame, et:
1.aastal tehti 33 700 koopiat,
2.aastal 112 500 koopiat,
3.aastal 84 400 koopiat,
4.aastal 43 100 koopiat,
5.aastal 91 800 koopiat.
Näite alusel:
Mahaarvestismäär = (8000 eurot –500 eurot) / 375 000 koopiat = 0,02 eurot/koopia
Kahekordselt alaneva jäägi meetod(1)
Kahekordselt alaneva jäägi meetod on soetusmaksumuse kiirmahaarvestamise meetod. Põhivara kasutusaja alguses kajastatakse kuluna suuremad summad kui lõpul (kuluks kantav summa väheneb aasta-aastalt). Põhivahend toob suuremat kasu esimestel kasutusaastatel.
Kahekordselt alaneva jäägi meetodi puhul korrutatakse põhivara jääkmaksumus kindla mahaarvestismääraga, milleks on kahekordne lineaarne mahaarvestismäär.
Kahekordselt alaneva jäägi meetod(2)
Kuluks kantav summa arvutatakse kahekordselt alaneva jäägi meetodil järgmiselt:
tehakse kindlaks lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta; 1/vara kasutusaeg * 2
lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse kahega; 2* %
kahekordne lineaarne mahaarvestismäär korrutatakse varaobjekti hetke jääkmaksumusega.
Kahekordselt alaneva jäägi meetod(3)
Näite alusel:
Lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta on:
1/5 = 0,2 = 20%
Kahekordne mahaarvestismäär on:
2 ×20% = 40%
Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod(1)
See on teine soetus maksumuse kiirmahaarvestamise meetod.
On otstarbekas, kui vahendi kasutamisest saadav tulu on suurem vahendi kasutusaja alguses.
Depretsiatsiooni summa arvutatakse siin järgmise valemi järgi:
(Depretsiatsiooni)kuluperioodikohta= eeldatavkasutusiga+1–kasutusaastajärjenumber * *(soetusmaksumus–lõppväärtus). kasutusaastate järjenumbrite summa
Näite alusel 1. aasta kulusumma on:
5+1-1×(8000–500)=5/15× 7500 =1/3×7500=2500(eurot)
1+2+3+4+5
Materiaalse põhivara mahakandmine
… toimub, kui varaobjekt on kasutuskõlbmatu.
Näiteks: kanti maha seade, mille soetusmaksumus on 2000 eurot ja akumuleeritud kulum mahakandmise hetkel:
1.2000 eurot või
2.1600 eurot.
Raamatupidamiskanne:
1.D Akumuleeritud kulum2000
K Masinad ja seadmed2000
või
2.D Akumuleeritud kulum1600
D Kadum põhivara mahakandmisest 400
K Masinad ja seadmed 2000
Materiaalse põhivara müük
… toimub varaobjekti kasutusajal või ka kasutusaja lõpul.
Näiteks: müüdi seade, mille soetusmaksumus on 2000 eurot ja akumuleeritud kulum müügi hetkel 1200 eurot,
1.1000 euro eest ja
2.700 euro eest.
Raamatupidamiskanne:
1.D Pangakonto 1000
D Akumuleeritud kulum1200
K Masinad ja seadmed 2000
K Tulum põhivara müügist 200
ja
2.D Pangakonto 700
D Akumuleeritud kulum1200
D Kadum põhivara müügist 100
K Masinad ja seadmed 2000
IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS
Immateriaalne varaobjekt ehk ainetu varaobjekt on identifitseeritav mitterahaline varaobjekt.
Immateriaalne põhivara ehk ainetu põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Immateriaalse põhivara ehk ainetu põhivara arvestus on sarnane materiaalse põhivara arvestusele.
Immateriaalse põhivara tunnused
Füüsilise substantsi puudumine
Tulevikus saadava tulu suhteline ebakindlus
Oodatav tuluperiood on limiteeritud kas kasutusaja või lepinguga
Immateriaalne põhivara omab sageli väärtust vaid antud ettevõttele
IAS 38 §21 Immateriaalne vara võetakse arvele siis ja ainult siis, kui:
on tõenäoline, et ettevõte saab eeldatavalt sellest varast tulevast majanduslikku kasu ja
Vara maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta.
Immateriaalse põhivara liigid
Patent –patendiomaniku ainuõigus leiutisele, toote tootmisele jne.
Litsents –kasutus-, tegevus-, sisse-või väljaveoluba.
Kontsessioon –luba, õigus kasutada riigile kuuluvaid loodusvarasid või täita kokkulepitud tingimustel mingisuguseid riiklike tellimusi.
Autoriõigus –ainuõigus kasutada ja lubada kasutada oma kirjandus-, kunsti- muusika -, teadusteost teistel isikutel.
Bränd –toote või teenuse iseloomulik tunnus näiteks nimi või kuju(tis), mille järgi teda seostatakse teatud kindla firmaga .
Kaubamärk –registreeritud sõna(d), sümbol(id) ja/või kujutis(ed), mis identifitseerivad toodet või ettevõtet, eristades seda teistest.
Frantsiis –müügiluba, õigus müüa teatud tooteid, osutada teenuseid, kasutada kaubamärke või ärinimesid või täita teatud kindlaid funktsioone (teatud piirkonnas).
Firmaväärtus (goodwill) –tegurid, tingimused, mis võimaldavad ettevõttel teenida tema identifitsseritud vara abil tavalisest suuremat kasumit. Firmaväärtust ei eksisteeri ettevõttest eraldi. Tekib ainult teise ettevõtte või teise ettevõtte osa soetamisel. Firmaväärtus on soetusmaksumuse ja omandatud netovara turuväärtuse vahe.
Arendusväljaminekud –kulutused, mida tehakse uurimistulemuste rakendamisel uute konkreetsete toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks.
Immateriaalse põhivara arvelevõtmine
Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses.
Ettevõttesiseselt loodud varaobjekti soetusmaksumus on tavaliselt väga väike (ebaoluline) ja seetõttu kajastatakse kohe kuluna.
Immateriaalse põhivara soetamisel tehakse raamatupidamiskanne:
D (vastav) immateriaalne põhivara
K Pangakonto
Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana.
Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna.
Immateriaalse põhivara amortisatsioon
Eeldatakse, et immateriaalsel varal on piiratud kasulik eluiga.
Kui ettevõtte ei ole võimalik usaldusväärselt hinnataim materiaalse vara kasulikku eluiga, amortiseeritakse see vara kuni10 aasta jooksul.
Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul.
Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil.
Amortiseeritava immateriaalse põhivara lõppväärtuseks (lõpetamismaksumuseks) loetakse null, välja arvatud juhul, kui on äärmiselt tõenäoline, et vara on võimalik pärast selle kasutusea lõppu müüa.
Immateriaalse põhivara amortisatsioon, mahakandmine ja müük kajastatakse sarnaselt materiaalse põhivara mahakandmisele ja müügile.