Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7 7) Kui kohustuste kogusumma on 90 000 ja omakapitali summa on 250 000, siis varad kokku on 340 000
tulu ja Karin on liitunud pensioni II sambaga. b) Kaidole arvestati töötasu 1120 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Kaido ei ole liitunud pensioni II sambaga. c) Kallele arvestati töötasu 790 eurot. Töötasu arvestamisel ei rakendata maksuvaba tulu ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga. Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus. Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tööjõukulusid kuus tekib tööandjal? ÜLESANNE 3 Ettevõttesse. 20x1.aasta novembri- ja detsembrikuus toimunud sündmused:
laekumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 100 000 31. 12. 2005. 40 211 10 000 30 211 69 789 31. 12. 2006. 40 211 6978 33 233 36 556 31. 12. 2007. 40 211 3655 36 556 0 Kokku 120 633 20 633 100 000 Renditaja raamatupidamiskanded on järgmised. Masina kapitaliseeritud rendile andmine ja nõude perioodiseerimine 01. 01. 2005. a.: D: lühiajaline rendinõue 30 211 D: pikaajaline rendinõue 69 789 K: masin 100 000 Esimese rendimakse laekumine, intressitulu kajastamine ja nõude perioodiseerimine 31. 12. 2005. a.: D: pangakonto 40 211 D: lühiajaline rendinõue 33 233
Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest 15 430 krooni ja Z aktsiate eest 14 110 krooni. X aktsiad müüd üks kuu hiljem 21 500 krooni eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe X 23 150 21 500 -1650 Y 15 430 20 140 4710 Z 14 110 17 150 3040 I - OST D: Lühiajaline finantsinvesteering 52 680 K: Arvelduskonto 52 680 8. nädala praktikum II - X AKTSIATE MÜÜK D: arvelduskonto 21 500 D: Kadum väärtpaberite müügist 1650
Maksti 10 mlj ehk siis 7 mlj rohkem, kui asi väärt oli. Seega goodwill on 7 miljonit eurot. D: Vara 14 mlj D: Goodwill 7 mlj K: Kohustised 11 mlj K: Pangakonto 10 mlj Ü-11.5 Raadiojaam XYZ sai frantsiisi raadio lainepikkuse kasutamiseks seitsme aasta jooksul. Frantsiisi saamisega seotud kulutused (õigusabi, vormistamine, lõivud jne) moodustasid 98 000 eurot. Need kulutused kajastati 1.04.20X8 ainetu varaobjektina Frantsiis. Teha frantsiisi amortiseerimiseks vajalikud raamatupidamiskanded majandusaasta lõpul 31.12.20X8 ja 31.12.20X9 ____ Ostu kajastamine: D: Frantsiis 98 000 K: Arvelduskono 98 000 1.kasutsuaastal on 9 kuu kulu 20X8 10 500 kulu (9/12) 20X9 14 000 kulu (saadud lineaarsel meetodil 98 000 / 7) Ü-11.6 Farmaatsiatoodete valmistamise ja hulgimüügiga tegelev Farmaatsiafirma tehingute ja muude sündmuste kohta on teada järgmist: 1) 4.01.20X9 soetati 1 500 000 euro eest patent Ravimi valmistamiseks. 2) 9.02
vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
2.kasutusaasta jääk on seega 212 000 53 000 = 159 000 krooni ja sellest lähtuvalt on 20X8.aasta kulu (3kuud): 159 000 * 0,25 = 39 750 krooni 39 750-st = 9937,5 20X8 aasta kulu kokku: 39 750 + 9937,5 = 49 688 krooni Ü-10.4 Masin, mille soetusmaksumus oli 30 000 krooni ja akumuleeritud kulum eelmise aasta 31. Detsembriks 15 000 krooni, otustati maha kanda 1.juulil. depretsiatsioonimäär on 10% aastas. Teha raamatupidamiskanded 1.juulil: viitab lineaarsele meetodile Iga aasta kuluks 10%, mis on 3000 krooni. 1. Poolaasta depretsiatsioonikulu kajastamiseks 2. Masina arvelt mahavõtmiseks 31.detsembriks oli masina maksumus 30 000 15 000 = 15 000 krooni. Maha taheti masin kanda juulis ehk siis 6 kuud pärast seda, kui masina väärtus oli 15 000 krooni. 1. D: Depretsiatsioonikulu 1500 K: Akumuleeritud kulum 1500 2
31.12.20X8 Tehti korrigeerimiskanne detsembrikuu garantiieraldise kohta 6.01.20X9 Müüdi 130 aparaati, laekus 104 000 krooni 17.01.20X9 Asendati 15 aparaati 31.01.20X9 Tehti korrigeerimiskanne jaanuarikuu garantiieraldise kohta Küsimused: 1. Kui suur on garantiikulu 20X8.aasta novembris ja detsembris? 2. Kui suur on garantiikulu 20X9.aasta jaanuaris? 3. Kui suur on garantiieraldis 31.detsembril 20X8? 4. Kui suur on garantiieraldis 31.detsembril 20X9? 5. Millised raamatupidamiskanded on vaja teha? ____ 11.11.20X8 toimus müügitehing D: Arvelduskonto 60 000 D: Müüdud kauba kulu 22 500 (tuleb tehtest 75 * 300) K: Müügitulu 60 000 K: Kaubavaru 22 500 30.11.20X8 korrigeerimiskanne D: Garantiikulu 4200 (7% 60 000-st) K: Garantiieraldis 4200 7.12.20X8 asendati 15 aparaati D: Garantiieraldis 4500 (15 * 300) K: Kaubavaru 4500 10.12.20X9 D: Arvelduskonto 168 000 D: Müüdud kauba kulu 63 000 K: Kaubavaru 63 000 K: Müügitulu 168 000 27.12.20X8 D: Garantiieraldis 9000
Seadmed (10a) 60 000 6 000 6 000 0 Maa 100 000 Võlakirja võlg 55 556 55 556 Goodwill (20a) 155 555 7 778 7 778 7 778 Kokku 421 111 119 334 13 778 7 778 KANDED omandamisaastal 31.12.2001 E-firma raamatupidamiskanded T-firma 90% osaluse oamandamisel 01.01.2001 D Investeering T-firmasse 1 000 000 K Pangakonto 1 000 000 1) Investeeringu elimineerimine: D Aktsiakapital (T-firma) 500 000 D Jaotamata kasum (T-firma) 190 000 D Hinnaerinevus 421 111 K Investeering T-firmasse 1 000 000 K Vähemusosalus 111 111
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)? Miks edasimüügiks soetatud kaupa ei kanta kohe kulukontole nagu näiteks ostjale tarnitava veoauto kütusepaagi täitmiseks ostetud kütuse maksumust? a) D: Varud 23 900 K: Võlad tarnijatele 23 900 b) D: Tarniatelt laekumata arved 36 800 D: Kaubakulu 27 200 K: Varud 27 200 K: Müügitulu 36 800 ***Kuna on pidevsüsteem, siis b) osas saab kajastada ka kauba väljaminekut Varud kontol
on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. (eraldi tuuakse välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed, omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise- vähendamise ning muud) KONTO on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO
Põhimõttelised vead Kompenseerivad vead 91.Vigade parandamise võimalused: Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist. Negatiivsed arvud märgitakse sulgudesse või käsitsi kirjutades märgitakse negatiivsed arvud kasti sisse. 92. 93.Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud kanded on kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanssi. 94. 95.Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks jne. Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised. 96. 97
Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid. Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb tegevjuht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. 2.6 KOODIDE KASUTAMINE Raamatupidamiskirjete grupeerimiseks kasutatakse koode: KA – kassa kanne MA – müügiarve kanne OA – ostuarve kanne PA – panga kanne PR – pearaamatuakna kanne 2.7 PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 3000 .- krooni ja rohkem.
Raamatupidamissüsteemi eesmärgiks on produtseerida informatsiooni juhtimisotsuste langetamiseks. 21 KASUTATUD ALLIKAD 1. Allikvee, A. Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine, Tallinn 2006 2. Alver, J., Alver. L, Finantsarvestus, 2009 3. Kutt, J. Sissejuhatus raamatupidamisse, 2009 4. U. Meriste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide II (N-Y) 5. Otsus-Carpenter, M. Väikeettev¨tte raamatupidamine, 2010 6. Palm, M. Raamatupidamiskanded, 2003 7. Tikk, J. Finantsarvestus, 2008 8. Villems, T. Majadnusaasta aruande koostamine, Tallinn 2006 9. Raamatupidamis ja maksuinfoportaal, http://rmp.ee/seadused/, (04.06.2012) 10. Raamatupidamisfirma infoportaal, http://www.ecovisvesiir.ee, (05.05.1997) 22 LISA 1 (Saateleht) 23 LISA 2 (Palgaleht) 24 LISA 3 (Inventuur) LISA 4 (Päevaraamat)
summas kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Raamatupidamislausendiga ( lihtlausend ) määratakse, milliseid kontosid debiteeritakse ja milliseid krediteeritakse. Vajalikuks võib osutuda ka liitlausendi koostamine: majandustehing kajastatakse ühe konto deebetis ja mitme konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Ettemakstud kulud on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. Ettelaekunud tulu on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. Tekkepõhine tulu kajastatakse kasumiaruandes tuluna, raha võib laekuda hiljem. Tekkepõhine kulu kajastatakse kasumiaruandes kuluna, raha väljamakse võib toimuda hiljem.
Põhimõttelised vead (pole tutvunud uute reeglitega) Raha liikumist toendavatelt dokumentidel ei tohi vigu parandada. Vigade parandamise võimalused Dokumentidel tekkinud vigu ei ole lubatud kustutada ega teha neis õienditeta parandusi. Vead kannetes parandatakse paranduskannetega. Kasutatakse täienduskirjendit või tagasikirjendamist ehk storneerimist(must või punane-kirjutatakse negatiivne arv). KORRIGEERIMIS-JA LÕPETAMISKANDED Korrigeerimiskanded on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. Seotud aruanded on: kasumiaruanne ja raamatupidamisbilanss. Ettemakstud kulud ...on varana kajastatud väljaminekud, mis kajastatakse kuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks, üür, rent jne. Ettemakstud kulud võivad olla: lühiajalised, majandusaasta jooksul kulud pikaajalised. Ettemakstud (lühiajalise) kulu -näide 28
aktile. Tallinna linnavaraga seotud toiminguid kajastavad dokumendivormid on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2011 määrusega nr 93. 10.2. Korrigeerimised raamatupidamisarvestuses Kinnitatud inventuurinimekirjad ja aktid edastatakse raamatupidamisele vastavate korrektuuride sisseviimiseks. Kinnitatud inventeerimise aktide põhjal tehakse raamatupidamises vastavad 15 raamatupidamiskanded (nt allahindlus, arvelevõtmine jne) inventuuri läbiviimise kuupäeva seisuga ning korrigeeritakse varaobjektide kasulikke eluigasid. Kinnitatud inventuurinimekirja põhjal tehakse ka muudatused FISi varakaardil vara asukoha (aadress, ruum), vastutava isiku, kasutaja vms andmetes. Kokkuvõtteks: - inventuurinimekiri (lugemisleht) kajastab varade seisu lugemise alustamise hetkel (s.o raamatupidamises kajastuvad andmed);
suuresti nende ostujõus (omab väärtust ainult selle tõttu, milline on tema ostujõud). 5 PABERRAHA, MÜNDID JA PANGARAHA Kuni 20. sajandini mõisteti rahana eelkõige paberraha (kupüüre) ja münte. Sealt alates on aga raha definitsiooni sisu oluliselt muutunud. Tänapäeval eksisteerib raha erineval kujul ja ta võib olla mitte füüsiline. Näiteks elektroonsel kujul raamatupidamiskanded, mida saab kasutada maksevahendina. Põhimõtteliselt võib eristada kahte liiki raha: - Seaduslik maksevahend e sularaha. Seaduslikuks maksevahendiks on raha emiteeriva riigi poolt seaduslikuks maksevahendiks kuulutatud paberraha ja mündid, mida tuleb vastu võtta piiramatult mistahes maksete sooritamisel (samas võivad olla ka mõned piirangud..nt eesti krooni ajal oli piirang, et majandustehingutes ei pea võtma vastu üle 20 metallmündi
väärtuses vähendavad ka passivakonto deebetit. Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise korraldamine Küsimusele, kuidas peab raamatuid pidama, leiab täiuslikke vastuseid RPS teisest peatükist. Aga lühemalt siis Sinu kasutatav raamatupidamistarkvara (programm) peab vastama kehtestatud nõuetele, kohustus on dokumenteerida (arved, lepingud, tsekid, kokkulepped jne) ja kajastada raamatupidamises (koostada raamatupidamiskanded kahekordse kirjendamise põhimõtteid järgides) kõik oma majandustehingud, koostama ja esitama aruandeid (majandusaasta aruanded, muud finantsaruanded) ning kõiki neid dokumente ühtlasi ka säilitama seitse aastat. Läks kiireks ja segaseks? Võtame rahulikult ja algusest peale nende dokumentidega siis. Algdokument Millist dokumenti lugeda algdokumendiks? Meil on selge küll mõiste definitsioon, aga on veel kindlaid nõudeid algdokumendi vormistamiseks ning aktsepteerimiseks
Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb divisjoni juht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad 11 vastavasisulisest aktist esitatakse pearaamatupidajale ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded. (2) 3.2 Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 - bilansi aktivakirjete kontod 2 - bilansi passivakirjete kontod 30 - realiseerimise tulude kontod 31 - realiseerimise kulude kontod 40 - kulude kontod 41 - toodangu arvelevõtmise kontod
Juhtimisarvestus. Tallinn, Deebet 2002 3. Järve, V. Finantsarvestus I, II Tartu Ülikooli Kirjastus 1999 4. Järve, V. Käibevara ja selle arvestus. Tallinn, Folio 1998 5. Kallas, K. Finantsarvestuse alused. Tallinn 2002 6. Kallas, K. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline kooskõlastamine. Tallinn, Külim 1997 7. Kikas, E., Treumann, M. Majandusaasta aruande koostamine. OÜ Agitaator 2003 8. Põhivarade amortisatsiooni (kulumi) arvestuse võimalusi praktikas. Rafiko 9. Palm, M. Raamatupidamiskanded. Tallinn 2003 10. Raamatupidamise Käsiraamat. Äripäeva Kirjastus. Tallinn 11. Raamatupidamise seadus. RT I 2002, 102, 600. 12. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1-6; RTJ 8-12 RT lisa 2003, 23,10. RTJ 7, 14 RT lisa 2003, 91, 1366. 13. Raamatupidamisuudised (ajakiri). 14. Reinberg, L. Firma aastaaruanne. Deebet 1999 15. Tikk, J. Finantsarvestus. Tallinn, Valgus 2003 16. www.easb.ee 17. www.finance.ee 18. www.raamatupidaja.ee 29
Välismaal asuvate tütarettevõtete ja muude äriüksuste konsolideerimiseks arvestatakse nende arvestusvaluutast ümber emaettevõtte esitusvaluutasse (RTJ 11 § 79). 1.3.1. Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel Situatsioon - ettevõte ,,E" asutab 30.04.20X1 aktsiaseltsi ,,T", investeerides ,,T"-sse 30 000 eurot ning omandades 100% ,,T" aktsiaid. Seega ,,E" on emaettevõte ja ,,T" on ,,E" tütarettevõte. Koostatakse mõlema ettevõtte individuaalsed raamatupidamiskanded ning bilansid vahetult pärast tütarettevõtte asutamist (Tabel 1 ja Tabel 2). Raamatupidamislausend ettevõttes ,,E": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ Raamatupidamislausend ettevõttes ,,T": Deebet: .......................................................................................................
annaabi.ee 
