lõpetamismaksumusega. 33 Lineaarne meetod Mahaarvestis aastas = soetusmaksumus lõpetamismaksumus : kasutusaastate arv. Eelpooltoodud näite puhul on amortisatsioonikulu aastas (106000 6000): 5= 20000 Materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõpuks on ta bilansiline maksumus võrdne lõpetamismaksumusega, milleks hinnati 6000 krooni. 34 Tegevusmahu meetod Tegevusmahul põhineva mahaarvestusmeetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja tegevusmaht (nt valmistatud toodete hulk või kogus, töötunnid, läbitud kilomeetrid jms). Soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub vastavalt põhivaraobjekti tegelikule kasutamisele. Põhivaraobjekti kasulik eluiga on määratletud tegevusmahuga. 35 Tegevusmahu meetod Mahaarvestusmäär = soetusmaksumus
võimalikult õige peegeldus. Amortisatsiooni arvestamise meetod määratakse sõltuvalt vara kasutusest, kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulumisest vm. aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: ·lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; ·tegevusmahul põhinev meetod; ·kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud) amortiseeritav osa
soetatud kogus müüakse ka esimesena ära. Inventuuri läbiviimiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon. Inventeerimise käigus tehakse kindlaks varade tegelik seis kindla ajamomendi seisuga ülelugemise,-kaalumise,- mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised.
31.12.2006 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 132000 108 000 31.12.2007 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 176000 64 000 31.12.2008 240 000 0,2 x 220 000 = 44000 220000 20 000 Tegevusmahul põhinev meetod (Units of production method) Ühiku Depr = ($240 000 - $20 000) / 200 000 tk = $1,1 Seadmetega toodetakse 50 000 ühikut toodet esimesel aastal ja igal järgneval aastal väheneb toodetavate ühikute arv 5000 võrra (5 aasta peale kokku 200 000 ühikut). Soetus- Depretsiatsioon aastas Akumul. Bilansiline
7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida.
· soetatud edasimüügi eesmärgil 3. Mis on amortisatsioon? · V ara väärtuse kahanemine vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · vara väärtuse tõusmine vastavalt aja kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandumine valmistatavasse toodangusse. · Kasum põhivara müügist · Raamatupidamisregulatsioon 4. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul on omavahel seotud... · netomaksumus ja tegevusmaht · Brutomaksumus ja tegevusmaht · Soetusmaksumus, lõpetamismaksumus ja kasulik tööiga. · Lõpetamismaksumus ja brutomaksumus · Soetusmaksusmus ja netomaksumus 5. Millisel kirjel neist kajastatakse immateriaalselt põhivara? · Arenguväljaminekud · Maa · Ehitised · Materjal · Seadmed
Amortisatsiooni arvestamise meetodid Amortisatsioonimäära leidmiseks jagatakse aasta amortisatsioonisumma soetusmaksumusega ja korrutatakse sajaga Põhivara amortisatsiooni arvestamise meetod määratakse sõltuvalt vara kasutusest, kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulummisest jms järgides. Kasutatavad amortisatsioonimeetodid on: · Lineaarne ehk võrdeline meetod, kus kuluks kantakse igal aastal sama summa · Tegevusmahul põhinev meetod, kus kuluks kantav osa leitakse vastavalt sellele, palju ühikuid toodeti Amoritsatsioonimäär=(soetusmaksumus-lõppväärtus)/eeldatav tootmismaht ning Amortisatsioonikulu=amortisatsioonimäär*perioodi tegevusmaht · Alaneva jäägi ehk fikseeritud normiga degressiivne amortisatsiooni meetod, kus alguses kantakse kuluks suurem summa,mis pidevalt väheneb Ei saa rakendada, kui põhivaraobjekti lõpetamismaksumus on hinnatud nulliks.
Sobiv kasutada, kui vara väärtus kahaneb võrdselt, põhivara kasutatakse erinevatel kasutusaastatel ühesuguse intensiivsusega, remondikulud kasutusaastatel suuresti ei erine. Näide. Sõiduki maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 20% = 5000.- Sama igal järgmisel aastal. Koosta kirjend. D 4401 5000,- K 10931 5000,- 2)Tegevusmahul põhinev amortisatsioon (tootmisühiku meetod) - arvestus vastavalt vara kasutamisele. Näide. Printer hinnaga 700.-, tehniline kasutusiga 70 000 prinditud lehte. St kuludesse 700 : 70 000 ehk 0,01 iga prinditud lehe kohta. Esimesel aastal prinditakse 15 000 lehte ja arvestatakse amortisatsioon. D 4401 150,- K 10931 150,- Järgmisel aastal prinditakse 22 000 lehte ja koostatakse vastav kirjend summaga 220.- jne 3) Alaneva jäägi meetod (st arvestus jääkmaksumuselt)
12 · On põhivarade väärtuse ja kasulikkuse vähenemine kasutamise käigus. · Amortisatsiooni arvutatakse nii vara soetamiseks tehtud kulude vastavusseviimiseks selle kasutamisel saadavate tuludega kui ka raha kogumiseks kulunud vara asendamisel. Amortisatsioonieraldised jaguneb · Lineaarne mahaarvestamine perioodi kuludesse kantav summa on konstantne (vara soetusmaksumus/kasutusajaga aastates); · Tegevusmahul põhinev igale tooteühikule omistatakse teatud kindel mahaarvestusmäär (maha arvestusmäär = (soetusmaksumus lõpetamise maksumus)/ kasulik eluiga). · Mahaarvestis = mahaarvestusmäär * perioodi tootmismaht. · Kahekordselt alaneva jäägi meetod kiiramortisatsioonimeetod, kus põhivara kasutusaja alguses kantakse kuludesse suuremad summad (kahekordne lineaarne arvestusmäär = 2/vara kasutusaeg).
ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr.
õige peegeldus. Amortisatsiooni arvestamise meetod määratakse sõltuvalt vara kasutusest, kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulumisest vm. aspekti järgi. Erinevate meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev kuid kogusumma ühesugune. Seadused ega standardid ei sätesta, missugust amortisatsiooni arvestamise meetodit peab kasutama. Enam kasutamist leiavad järgmised meetodid: a) lineaarne ehk sirgjooneline ehk võrdeline meetod; b) tegevusmahul põhinev meetod; c) kahekordselt alaneva ehk kiirendatud degressiivse amortisatsiooni meetod. Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Lõppväärtus on summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna (miinus vara võõrandamisega seotud müügikulutused), juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on põhivara juba kuluna kajastatud (amortiseeritud)
Mahaarvestusmäär = ------------------ x 100 % n n-kasutusaeg aastates Mahaarvestise summa = mahaarvestusmäär x ( soetusmaksumus- likvideerimismaksumus) Lineaarse arvestamise eeliseks on eelkõige selle meetodi lihtsus. Puuduseks aga see, et ta ei vasta tulude ja kulude printsiibile. Praktikas on tavaliselt uute põhivarade kasutegur tunduvalt suurem kui vanadel. Ka on vanade põhivarade remondikulud üldjuhul suuremad. 2.TEGEVUSMAHUL v. TOOTMISMAHUL põhinev meetod. Selle meetodi rakendamisel on omavahel seotud soetusmaksumus, likvideerimismaksumus, toodangu maht või seadme töötunnid või autodel läbisõit. soetusmaksumus- likvideerimismaksumus Mahaarvestusmäär =-------------------------------------------------------------------- planeeritav tegevusmaht Mahaarvetise summa = mahaarvestusmäär x perioodi tegevusmaht
Arvutada tasuvuspunkt . Kuludel põhinev müügihinna määramine. Kuludel põhinevad kontseptsioonid. Minimaalne hind (floor price) = muutuvad otsekulud. Selline hind annab 0 brutokasumi ja katab ainult toote asendusväärtuse. Tasuvuspunkti hind (break-even price BEP) - Antud müügitasemel katab otsesed- ja püsikulud Tasuvuspunkti hind = otsekulu + püsikulu / müügikogus Sihthind (target price) - katab kõik kulud ja ka vajaliku kasumimäära eeldataval tegevusmahul. Kasumimäär leitakse tavaliselt: aktsepteeritav tulumäär investeeritud kapitali kohta. Sihthind = otsekulud + püsikulud / tegevusmaht + tulumäär x investeeritud kapital / tegevusmaht Hinnalisa hind (mark-up price) – lisatakse standardne hinnalisa tasuvuspunkti hinnale Mark-up price = BEP / (1 – kasumimäär) Ringleva loogika risk (surmaring) Arvutatud ühiku kulud sõltuvad kogusest - kuludest sõltub hind – hind mõjutab nõudlust Kuludel põhineva hinnamääramise eelised.
annaabi.ee 
