MINIUURING (0)

Teenusmajanduse instituut Majandusarvestuse õppekava Birgit Rool BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS KEHTIVATELE NÕUETELE RIMI EESTI FOOD AS NÄITEL Miniuuring Õppejõud: Malle Kasearu  Mõdriku 2019


SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.   MAJANDUSAASTA   ARUANDE   BILANSILE   JA   SELLE   LISADELE KEHTIVAD NÕUDED.................................................................................................5 2. RIMI EESTI FOOD AS 2018 .A MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS NÕUETELE...............................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................21 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................22 LISAD..........................................................................................................................23 2


SISSEJUHATUS Kõik   raamatupidamiskohuslased   on   kohustatud   koostama   lõppenud   majandusaasta kohta   majandusaasta   aruande,   mis   koosneb   raamatupidamise   aastaaruandest   ja tegevusaruandest. Miniuuringus käsitletava ettevõtte Rimi Eesti Food AS puhul on tegemist   suurettevõttega.   Keskmise   suurusega   ettevõtja   ja   suurettevõtja   koostavad oma majandusaasta aruande kas vastavalt Eesti finantsaruandluse standardi või IFRS-i nõuetele ning see koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest ja keskmiselt 15 lisast. Raamatupidamise   aastaaruande   juurde   kuuluvad   annavad   mõningal   määral   isegi olulisemat   infot,   kui   põhiaruanne   ise   seda   anna.   Kuna   lisad   sisaldavad   endas detailsemat infot, mis aitab ettevõtte olemusest ja tulemustest paremini aru saada. Miniuuringu eesmärk on välja selgitada Rimi Eesti Food AS 2018. majandusaasta aruandes   raamatupidamise   aastaruande   bilansi   ja   selle   lisade   vastavus   Eesti finantsaruandluse   standardile,   mida   on   kirjeldatud   raamatupidamise   seaduses   ja Raamatupidamise   Toimkonna   juhendites.   Autor   kontrollib   bilansi   ja   selle   lisade vastavust ning kajastamise viise raamatupidamise aastaaruandes. Uuringu tulemusena saaks uuritava ettevõtte juht täiendava kindluse aastaaruande õigsuses või soovitusi, mida selles muuta tuleks. Uuringu koostaja saab praktilise kogemuse ning vajalikud teadmised, kuidas koostatakse nõuetele vastav bilanss ja selle lisad. Rimi bränd loodi 1977 aastal Norras. Baltikumi tuli Rimi alles aastal 1997 ja Eestisse alles 2000 aastal. Rimi Eesti on juhtiv jaekaubanduskett Eestis, mille võrgustikku kuulub 84 kauplust. Rimi Eestis töötab ligi 3000 inimest. Rimi Eesti on osa Rimi Baltikumist, mis kuulub Rootsi ettevõttele ICA grupp. Rimi on Baltikumis esindatud kolmes riigis: Rimi Eesti Food AS, Rimi Läti SIA ja Rimi Lietuva UAB. Ettevõttel on rohkem kui 260 kauplust Eestis, Lätis ja Leedus, mis kannavad Rimi ja Supernetto brändi. Ettevõttes töötab üle 12 300 inimese kolmes Balti riigis kokku. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on vaja täita järgmised uurimisülesanded: 3


 Vaja välja selgitada majandusaasta aruande bilansi ja selle lisade nõuded.  Võrrelda Rimi Eesti Food AS majandusaasta aruande bilansi ja selle lisasid nõuetega.  Vajadusel teha ettepanekuid parendusteks.  Miniuuringu   koostamisel   kasutatakse   kvantitatiivset   metoodikat.   Kvantitatiivset metoodikat   iseloomustavad   üldjuhul   arvandmed,   aga   ka   eesmärk   koostada usaldusväärseid   ja   objektiivseid   uuritavate   nähtuste   kirjeldusi   ning   näidata   nende kontrollitavust.   Kvantitatiivset   uurimismeetodit   kasutades   püütakse   avastada printsiipe ja seadusi, mida võib üldistada laiemale üldkogule. Vaadeldakse ja võrreldakse Rimi Eesti Food AS 2018. majandusaasta aruandes olevat bilanssi   ja   bilansi   kohta   koostatud   lisade   vastavust   raamatupidamise   seaduse   ja Raamatupidamise   Toimkonna   juhenditega.   Andmete   kogumiseks   kasutatakse dokumentide vaatlust ning andmeid analüüsitakse võrdluse teel. Järeldused tehakse deduktiivset   meetodit   kasutades   ning   esitatakse   kirjeldava   tekstina.   Deduktiivne lähenemine toetub seadusest tulenevatele nõuetele ja teoreetilistele lähtekohtadele. Miniuuring koosneb kahest osast. Esimeses osas on lahti kirjutatud teooria, mida peab jälgima   suurettevõtte   bilansi   ja   bilansikirjete   lisade   koostamisel.   Teises   osas   on empiiriline uuring, kus on kirjas info selle kohta, kuidas on bilansi ja bilansikirjete lisad esitanud uuritav aktsiaselts   ning kõrvale on välja toodud veakohad. Peatüki lõpus on tehtud ettepanekud ettevõtte majandusaasta aruande bilansi ja bilansikirjete lisade parendusteks.  4


1. MAJANDUSAASTA   ARUANDE   BILANSILE   JA   SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED Eestis reguleerib raamatupidamise korraldamist raamatupidamise seadus (RPS), mille eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud   põhimõtetest   lähtuva   raamatupidamise   ja   finantsaruandluse korraldamiseks (RPS, § 1). Vastavalt   raamatupidamise   seadusele   võivad   mikro-   ja   väikeettevõtjad   alates 01.01.2016   ja   hiljem   algavate   majandusaastate   kohta   koostada   täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb   vähemalt   kahest   põhiaruandest   (bilanss,   kasumiaruanne)   ning   lisadest. Mikroettevõtja võib koostada soovi korral ka väikeettevõtja lühendatud või täismahus aastaaruande.[ CITATION RMP19 \l 1061 ] Uuritav ettevõte Rimi Eesti Food AS-i puhul on tegu suurettevõttega, miniuuringu teooria osas tuuakse välja nõuded vaid suurettevõtjatele kehtivate raamatupidamise aastaruande bilansi ja lisade kohta.  Raamatupidamise   aastaaruanne   koosneb   neljast   põhiaruannetest   -   bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne ning lisadest (RPS, § 15 lg 2). 2016. aastast kehtima hakanud raamatupidamise seaduse muudatus aga   sätestab   erinevad   nõuded   raamatupidamise   aastaaruannetes   kohustuslikult esitatava informatsiooni hulgale lähtudes ettevõtte suurusest (RTJ 1,§ 6). Suured ja keskmise   suurusega   ettevõtted   peavad   koostama   täismahus   raamatupidamise aastaaruande.   Väike-   ja   mikroettevõtjad   võivad   aga   esitada   lühendatud raamatupidamise   aastaaruande.   Väikeettevõtja   lühendatud   raamatupidamise aastaaruande koosneb detailsest bilansist ja kasumiaruandest ning kuni 9 lisast.(RTJ 2, §   5-6)   Kui   ettevõte   kasutab   võimalust   esitada   lühendatud   raamatupidamise aastaaruande, siis tuleb see asjaolu avalikustada antud aruande lisades (RTJ 15, § 59). Raamatupidamise   aastaaruande   eesmärk   on   anda   õige   ja   õiglane   ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Raamatupidamise   aastaaruanne   koosneb   põhiaruannetest   (bilanss,   kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.(RPS § 15 lg 1, 2) 5


Raamatupidamise   aastaaruande   koostamise   aluseks   on   raamatupidamisregistrites kirjendatud   majandusaasta   majandustehingud   ja   reguleerimiskanded.   Aastaaruande koostamiseks   inventeeritakse   raamatupidamiskohustuslase   varade   ja   kohustuste saldod,   hinnatakse   registrites   kajastatud   varade   ja   kohustuste   väärtuse   vastavust käesoleva   seaduse   §-des   16   ja   17   sätestatud   arvestuspõhimõtetele,   tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. (RPS § 15 lg 3) Bilanss   on   raamatupidamisaruanne,   mis   kajastab   teatud   kuupäeva   seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). (RPS § 18 lg 1) Varad   ja   kohustised   liigitatakse   bilansis   vastavalt   kasutusele   ja   maksetähtajale. Lühiajalise   kasutusega   varasid   (kuni   üks   aasta)   nimetatakse   käibevaradeks   ning pikaajalise kasutusega varasid (üle ühe aasta) nimetatakse põhivaradeks. (RTJ 2 § 14) Raamatupidamise   aastaaruande   lisad   peavad   avalikustatava   informatsiooni   osas vastama raamatupidamise seaduses loetletud miinimumnõuetele ning juhendis RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ esitatud nõuetele.  Täismahus   raamatupidamise   aastaaruande   lisades   on   raamatupidamiskohustuslane kohustatud lisaks avalikustama: 1. täiendavat informatsiooni oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste   kohta   aruandeperioodil   (põhiaruanded   tuleb   varustada   viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid); 2. muud   informatsiooni,   mis   on   vajalik   õiglase   ülevaate   andmiseks raamatupidamiskohustuslase   finantsseisundist,   majandustulemusest   ja rahavoogudest. (RTJ 15) Raamatupidamise aastaaruande lisad (RPS § 21) 1. Raamatupidamise   aastaaruande   lisades   on   raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama:  Millisest   käesoleva   seaduse   §-s   17   nimetatud   finantsaruandluse   standardist lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;  aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted; 6


 selgitused   põhiaruannete   oluliste   kirjete   ja   nende   muutumise   kohta aruandeperioodil;  tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt   aruandeaastal   arvestatud   tasu   ja   olulised   soodustused   (tekkepõhiselt arvestatuna);  töötajatele aruandeaastal arvestatud tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu maksukorralduse seaduse § 251 lõikes 4 nimetatud töötamise liikide kaupa;  ülevaate aruandeaastal riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest otseselt või kaudselt   raamatupidamiskohustuslasele   mitteturutingimustel   eraldatud vahenditest, sealhulgas saadud riigiabist, ja nende kasutamisest;  sihtasutusest   raamatupidamiskohustuslase   soodustatud   isikute   nimekirja   või viite allikale, kui see teave on avalikust allikast kättesaadav;  mittetulundusühingust raamatupidamiskohustuslase liikmete arvu füüsiliste ja juriidiliste isikute kaupa  muud   olulised   asjaolud   raamatupidamiskohustuslase   kohta   asjakohase   ja tõepäraselt   esitatud   finantsinformatsiooni   andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta. 2. Lisaks   käesoleva   paragrahvi   lõikes   1   sätestatule   esitab raamatupidamiskohustuslane   raamatupidamise   aastaaruande   lisas   ülevaate aruandeaastal   arvestatud   audiitorettevõtja   kliendilepingu   tasude   suurusest, jaotatuna:  Auditi tasudeks  Ülevaatuse teenuse tasudeks;  Muude kindlust andvate teenuste tasudeks;  Seonduvate teenuste tasudeks;  Muu äritegevuse, sealhulgas maksu nõustamisteenuse tasudeks. 3. Väikeettevõtja   peab   lühendatud   raamatupidamise   aastaaruande   lisades avalikustama vähemalt:  teabe   selle   kohta,   et   tegemist   on   lühendatud   raamatupidamise aastaaruandega   ja   et   see   on   koostatud   kooskõlas   Eesti   hea raamatupidamistavaga;  aastaaruande koostamisel kasutatud olulised arvestuspõhimõtted;  õiglases   väärtuses   kajastatavate   bilansikirjete   hindamise   olulised eeldused ning nende kirjete saldode muutuste analüüsi; 7


 bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma;  tehingud   seotud   osapooltega   (osapoolte   kirjeldus,   tehingute   maht, saldod   ja   muu   teave   tehingute   kohta,   mis   on   vajalik   ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks);  kohustised,   mille   täitmise   kohta   on   ettevõtja   andnud   tagatise,   ning antud tagatise liigi ja kirjelduse;  tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud   laenude   summa,   sealhulgas   laenu   tagasimaksmise   või   maha kandmise   või   laenust   loobumise   summa,   samuti   maksetähtajad   ja intressimäärad ning muud olulised tingimused;  erandliku tulu ja kulu kirje, mis on harvaesinevas suuruses või laadis, summa ja olemuse;  nende pikaajaliste kohustiste summa, mille tagasimakse tähtajani on jäänud rohkem kui viis aastat;  materiaalse   ja   immateriaalse   põhivara   muutuste   kirjelduse   rühmade kaupa   (soetusmaksumus,   akumuleeritud   kulum   ning   jääkväärtus perioodi alguses ja lõpus; perioodi jooksul soetatud, müüdud ja üle kantud põhivara; perioodi kulum ja muud muutused);  olulised sündmused pärast bilansipäeva;  oluliste   bilansis   kajastamata   tehingute   olemuse   ja   ärilise   eesmärgi kirjelduse;  keskmise töötajate arvu;  selle   konsolideerimisgrupi,   kuhu   väikeettevõtja   kuulub, konsolideeritud finantsaruandeid koostava konsolideeriva üksuse nime ja registrijärgse asukoha. 4. Mikroettevõtja   peab   lühendatud   raamatupidamise   aastaaruande   lisades avalikustama vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 4, 6 ja 7 ning § 24 lõikes 5 nimetatud teabe. 5.  Raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama ühele käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud finantsaruandluse standardile. 6.   Kui   tegevjuhtkond   jõuab   järeldusele,   et   Eesti   hea   raamatupidamistava järgimisest   ei   piisa   raamatupidamise   aastaaruande   eesmärgi   saavutamiseks, tuleb raamatupidamise aastaaruande lisas anda informatsiooni, mis on vajalik asjakohase ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni saamiseks. 8


7.   Kui   Eesti   hea   raamatupidamistava   mõne   sätte   järgimine   takistab raamatupidamise aastaaruande eesmärgi saavutamist, on sellest sättest lubatud kõrvale   kalduda,   selgitades   raamatupidamise   aastaaruande   koostamisel kasutatavaid   arvestuspõhimõtteid   kirjeldavas   lisas   kõrvalekaldumise põhjuseid. 8.   Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata mikroettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandele. Raamatupidamise   aruande   lisad   tuleb   esitada   süsteemselt   eelistatult   järgmises järjekorras: arvestuspõhimõtted, seejärel põhiaruannete kirjeid selgitavad lisad ja lõpuks muud selgitavad lisad (RTJ 2, § 50). Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid RPS § 16 Raamatupidamise   aastaaruande   koostamisel   tuleb   lähtuda   eelkõige   järgmistest rahvusvaheliselt   tunnustatud   arvestuse   ja   aruandluse   põhimõtete   osaks   olevatest alusprintsiipidest:  majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustisi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate,   klientide   ja   teiste   isikute   varast,   kohustistest   ning majandustehingutest;  jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei   ole   tegevuse   lõpetamise   kavatsust   ega   vajadust.   Juhul   kui raamatupidamise   aruanne   ei   ole   koostatud   jätkuvuse   printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;  arusaadavuse   printsiip   –   raamatupidamise   aruandes   avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav   aruande   kasutajatele,   kellel   on   aruandest   arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;  olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline   informatsioon,   mis   mõjutab   raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit,   finantstulemust   ja   rahavoogusid.   Oluline   on   selline aruandeinformatsioon,   mille   avaldamata   jätmine   võib   mõjutada aruande kasutajate  poolt aruande  põhjal tehtavaid  majandusotsuseid. 9


Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil;  järjepidevuse   ja   võrreldavuse   printsiip   –   raamatupidamise   aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui see võimalus tuleneb käesolevast seadusest või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab finantsinformatsiooni asjakohasust ja tõepärast esitust;  tulude   ja   kulude   vastavuse   printsiip   –   aruandeperioodi   tuludest arvatakse   maha   nendesamade   tulude   tekkega   seotud   kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse   kuludena   samal   perioodil,   mil   tekivad   nendega   seotud tulud;  objektiivsuse   printsiip   –   raamatupidamise   aruandes   esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;  konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustiste ja kulude sihilik ülehindamine   ning   aruande   kasutajate   eest   varjatud   reservide tekitamine;  avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon,   mis   võimaldab   saada   aruande   kasutajatel,   kellel   on aruandest   arusaamiseks   piisavad   finantsalased   teadmised, raamatupidamiskohustuslase   kohta   asjakohast   ja   tõepäraselt   esitatud finantsinformatsiooni;  sisu   ülimuslikkuse   printsiip   –   majandustehingute   kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 10


2. RIMI   EESTI   FOOD   AS   2018   .A   MAJANDUSAASTA ARUANDE   BILANSI   JA   SELLE   LISADE   VASTAVUS NÕUETELE Miniuuringus on võetud vaatluse alla 2018. majandusaasta aruande bilanss ja selle lisad. Uuringu eesmärk on kontrollida  antud aruande bilansi vastavust nõuetele ja alusprintsiipidele, välja tuua leitud vead ja esitada ettepanekud parendusteks. Autor ei kontrolli   bilansi   ega   lisade   vastavust   arvestusregistritele,   vaid   ainult   nende kajastamise viise raamatupidamise aastaaruandes. Rimi Eesti Food AS 2018. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Eesti   finantsaruandluse   standardist.   Rimi   Eesti   Food   AS   raamatupidamise aastaaruande   koosseisu   kuuluv   bilanss   kajastab   seisuga   31.12.2018   ettevõttele kuuluvaid   varasid,   kohustisi   ja   omakapitali.   Bilanss   on   koostatud   vastavalt raamatupidamise   seaduse   lisas   1   toodud   bilansiskeemile   ja   bilansikirjete alaliigendused   on   esitatud   bilansi   lisades,   mis   on   kooskõlas   RPS   §-ga   18.   Kuna ettevõtte   majandusaasta   aruanne   on   koostatud   ja   esitatud   läbi   e-äriregistri ettevõtlusportaali, siis vastab bilanss majandusaasta aruande taksonoomia nõuetele. 31.12.2018   seisuga   on   ettevõtte   bilansimaht   59 625   000   eurot   ning   bilanss   on tasakaalus, st varad võrduvad kohustiste ja omakapitaliga. Kasumiaruande koostamisel on aluseks võetud kasumiaruande skeem 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse meetodist, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes alljärgnevalt on kirjeldatud teisiti. Peamised   arvestuspõhimõtted,   mida   kasutati   raamatupidamise   aastaaruande koostamisel, on toodud allpool. Ettevõtte varad koosnevad käibevaradest (kasutusega kuni üks aasta) ja põhivaradest. Ettevõtte   käibevara   koosneb   rahast,   nõuetest   ja   varudest.   Käibevara   on   ettevõttel kokku 33 037 000 euro väärtuses Lisast 2 „Raha“ selgub, et raha hoitakse peamiselt pangas ning sularaha moodustab käibevarast päris väikse osa. Seisuga 31.12.2018 on ettevõttel kõige likviidsemat vara väärtuses 8 019 000 eurot. 11


Lisas   1   on   öeldud,   bilansikirje   “Raha”   sisaldab   kassa,   pangakontode,   lühiajaliste pangadeposiitide (kuni kolmekuulise tähtajaga) ja laekumata kaarditehingute saldosid. Äritegevuse   rahavood   on   koostatud   kasutades   kaudset   meetodit.   Investeerimis-   ja finantseerimistegevuse   rahavood   on   esitatudaruandeperioodi   brutolaekumiste   ja   - väljamaksetena. Lisast 3 selgub, et bilansikirjel „Nõuded ja ettemaksed“ on kajastatud nõuded ostjate vastu ja tehtud ettemaksed. Ettemakseid on ettevõttel summas 160 000 eurot ja need on rendi tagatised. Nõuded ostjate vastu koosnevad ostjatelt laekumata arvetest väärtuses 2 851 000 eurot ja ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest, mida on ettevõttel summas 64 000 eurot. Nõudeid ja ettemakseid kokku seisuga 31.12.2018 oli 5 403 000 eurot. Lisas 1 selgitab, et lühi- ja pikaajalisi nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse   meetodil,   st   nende   nuudis   väärtuses,   millest   arvatakse   maha ebatõenäoliselt laekuvad summad. Kui   ostjatelt   laekumata   arvete   laekumine   loetakse   osaliselt   või   täielikult ebatõenäoliseks,   kajastatakse   allahindlust   kasumiaruande   real   “Mitmesugused tegevuskulud”. Ostjatelt laekumata arved, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult   kasulik   meetmeid   rakendada,   hinnatakse   lootusetuks   ning   kantakse bilansist välja. Lisast   4   „Varud“   selgub,   et   ettevõtte   varud   koosnevad   müügi   eesmärgil   soetatud kaupadest. 2018. aasta lõpu seisuga on ettevõttel varusid maksumuses 19 628 000 eurot ja need moodustavad bilansimahust 33%. Lisas   1   on   kirjas,   et   varud   on   hinnatud   lähtudes   sellest,   mis   on   madalam,   kas soetusmaksumus   või   neto   realiseerimisväärtus.   Neto   realiseerimisväärtus   on hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude   arvestamisel   analüüsitakse   varude   loenduse   ja   varude   riknemise   mõju tulevastele   arvestusperioodidele.   Varude   loenduse   tulemuste   vastavusse   viimiseks perioodi tuludega kasutatakse arvestuslikku varude allahindlust. 12


Aeglaselt liikuvaid varusid analüüsitakse varude käibekiiruse seisukohalt ja vajadusel moodustatakse aeglaselt liikuvate varude allahindlus. Lisas 5 „ Maksude ettemaksed ja maksuvõlad“ selgitab, et maksude ettemaksed ja maksuvõlad koosnevad 31.12.2018 seisuga 5 060 000 eurost.  Lisa 6 „Materiaalsed põhivarad“ selgitab millest koosneb materiaalne põhivara. Rimi Eesti Food AS-i põhivarade soetusmaksumus seisuga 31.12.2018 oli 9 117 000 eurot ja akumuleeritud kulum -5 353 000 eurot.  Materiaalse   põhivara   eest   oli   aasta   lõpu   seisuga   tasumata   1   420   tuhat   eurot (31.12.2017: 1 498 tuhat eurot). Allahinnatud, maha kantud ja müüdud materiaalse põhivara soetusmaksumus oli 7 427 tuhat eurot (2017: 10 170 tuhat eurot) ning akumuleeritud kulum oli -6 291 tuhat eurot (2017: -9 014 tuhat eurot). Aruandeaastal viidi läbi põhivarade  allahindlus  summas 754 tuhat eurot tuginedes kasutusväärtuse   meetodile.   Allahindlusvajaduse   tuvastamiseks   vajaliku   kaetava väärtuse leidmiseks viidi läbi vara väärtuse test. Rahavoogude projektsiooni aluseks võeti   järgmise   majandusaasta   eelarve   ning   sellele   järgnevate   majandusaastate pikaajaline plaan kasutades arvutustes diskontomäära 4,6%. Lisa   1   on   kirjas,   et   materiaalseks   põhivaraks   loetakse   toodete   tootmisel,   teenuste osutamisel   või   halduseesmärkidel   Ettevõtte   poolt   enam   kui   ühe   aasta   jooksul kasutatavaid varasid. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud kulutustest. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kuluminorm määratakse igale materiaalse   põhivara   objektile   või   igale   selle   olulisele   eristatavale   komponendile eraldi sõltuvalt kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalse   põhivara   parendused   kuuluvad   kapitaliseerimisele   juhul,   kui   need vastavad materiaalse põhivara mõistele ning vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, sealhulgas   nende   kulutuste   osalemine   tulevikus   majandusliku   kasu   tekitamisel. Jooksvad remonditööd on kajastatud perioodikuluna. 13


Lisa   7   „   Immateriaalsed   põhivarad“     selgitab   immateriaalse   põhivara soetusmaksumusest   ja   akumuleeritud   kulumist.   31.12.2018   seisuga   on soetusmaksumus 5 245 000 eurot ja akumuleeritud kulum – 4 761 000 eurot. Lisa 1 on kirjas, et immateriaalne  põhivara on immateriaalne  vara, mida Ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mis on Ettevõtte poolt kontrollitav, mille soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja mis tõenäoliselt loob   tulevikus   Ettevõttele   majanduslikku   kasu.   Immateriaalne   põhivara   võetakse arvele  soetusmaksumuses,  mis  koosneb  ostuhinnast  ja  soetamisega  otseselt   seotud kulutustest. Uurimis- ja arendusväljaminekud kantakse kuludesse. Soetusmaksumuse meetodil kajastatavate materiaalse ja immateriaalse põhivara vara väärtuse   testi   käigus   leitakse   vara   kaetav   väärtus.   Juhul,   kui   väärtuse   test   ei   ole teostatav üksiku varaobjekti osas, viiakse väärtuse test läbi väikseima varade grupi, kuhu see vara kuulub ehk raha teeniva üksuse kohta. Kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga vara neto müügihinnast ja kasutusväärtusest. Kasutusväärtus on vara kasutamisest ja kasutusjärgsest müügist eeldatavalt saadavate rahavoogude   nuudis   väärtus,   kasutades   diskontomäärana   sarnase   riskitasemega investeeringute oodatavat tulusust. Vara hinnatakse alla kaetavale väärtusele juhul, kui vara kaetav väärtus on väiksem selle   vara   bilansilisest   jääkmaksumusest.   Allahindlus   kajastatakse   tekkepõhiselt aruandeperioodi kuluna kasumiaruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus”.  Põhivarade kulum ja väärtuse langus 31.12.2018 seisuga oli see -7 513 000 eurot.  Põhivarade arvele võtmise alampiir 1000 eurot. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised, rajatised ja parendused 10-15 aastat Seadmed 3-8 aastat Mootorsõidukid 5 aastat Kontoriinventar 5-10 aastat Arvutitarkvara   ja   muu   immateriaalne
põhivara 3-5 aastat 14


Lisa 8 „ Kasutusrent“ selgitab palju saab Rimi Eesti Food AS rendi tulu ja palju maksab kasutusrenti. 31.12.2018 seisuga oli kasutusrenditulu 264 000 eurot. Ettevõte on andnud kasutusrendile kaupluste müügipindasid. Kuna tegemist on allrendiga, siis vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile  nr. 2 on allrendi  summad  kajastatud  kasumiaruande  real Kaubad, toore, materjal ja teenused olevate rendikulude vähendusena. Kasutusrendikulu summas 17 983 000 eurot (2017: 18 156 000 eurot) sisaldab muid rendikulusid   summas   310   000   eurot   (2017:   428   000   eurot),   mis   on   kajastatud kasumiaruande real mitmesugused tegevuskulud. Ülejäänud rendikulud on kajastatud kasumiaruande real Kaubad, toore, materjal ja teenused. Ettevõte rentis kasutusrendi tingimustel kaupluste müügipinda summas 17 674 000 eurot (2017: 17 875 000 eurot) ja sõiduautosid summas 310 000 eurot (2017: 281 000 eurot). Lisa 1 on kirjas, et kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik   olulised   vara   omandiga   seonduvad   riskid   ja   hüved   kanduvad   üle   rentnikule. Ülejäänud renditehinguid käsitletakse kasutusrendina. Ettevõte   rendileandjana.   Kasutusrendi   tingimustel   väljarenditud   vara   kajastatakse bilansis   tavakorras,   analoogiliselt   muule   bilansis   kajastatavale   varale. Kasutusrendimaksed   kajastatakse   tuluna   ühtlaselt   kogu   rendiperioodi   jooksul, sõltumata sellest, millistel perioodidel ja kui suured maksed tegelikult laekuvad. Ettevõte rentnikuna. Kasutusrendi tingimustel renditud vara bilansis ei kajastata. Vara kasutamise   eest   tehtavad   kasutusrendimaksed   kajastatakse   kuluna   ühtlaselt   kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millistel perioodidel ja kui suured maksed tegelikult aset leiavad. Lisa 9 „Võlad ja ettemaksed“ selgitab  millest koosnevad võlad ja ettemaksed kokku 31.12.2018 55 625 000 eurot. Koosneb   võlad   tarnijale   35 595 000   eurot,   võlad   töövõtjatele   2 694 000   eurot, maksuvõlad 5 060 000euro, muud võlad 2 841 000eurot, saadud ettemaksed 93 000 eurot ja võlad kontserni ettevõtetele 9 342 000eurot.  15


Võlad ja ettemaksed kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses vastavalt RTJ-le 3 “Finantsinstrumendid” Lisa 10 „Aktsiakapital„  on kajastatud palju on ettevõttel  aktsiakapitali 31.12.2018 1 000 000eurot ehk tk 1 000 000. Aktsiate nimiväärtus on 1eurot. Aktsiate   nimiväärtus   on   esitatud   eurodes   ja   aktsiad   on   registreeritud   Eesti Väärtpaberite Kesk- registris, kes on seega ka Ettevõtte aktsiaraamatu pidajaks. Lisa 11 „Müügitulu“ on välja toodud erinevate riikide võrdluses.  Rimi   Eesti   Food   AS-i   müügitulu   kokku   374 271 000   eurot.   See   koosned     Eesti müügitulu   372 179 000   eurot,   Läti   1 000,   müük   väljaspool   Euroopa   Liidu   riike 2 091 000. Müügitulu tegevusalade lõikes jaemüük 374 270 000 eurot ja muu müük 1 000 eurot.  Lisa 1 on selgitatud, et müügitulu kajastatakse tekkepõhiselt saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, st müüdud kaupade ja osutatud teenuste eest saadaolevates summades,   millest   on   maha   arvestatud   hinnaalandid   ja   tagastatud   kaubad.   Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised kauba omamisega seotud riskid ja hüved   on   ostjale   üle   läinud,   müügist   saadava   tasu   laekumine   on   tõenäoline   ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Teenuse müügitulu kajastatakse   teenuse   osutamise   perioodil,   kui   teenuse   osutamise   eest   saadava   tasu laekumine   on   tõenäoline   ning   müügitulu   ja   teenuse   osutamisega   seotud   kulu   on usaldusväärselt määratav. Müügitulu real kajastatakse ka pandipakendite müügist saadud tulu. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Lisa 12 „ Kaubad, toore, materjal ja teenused“ selgitab erinevaid kulusid kaupade, tooraine, materjali ja teenustega. Varade allahindlus ja mahakandmine  31.12.2018 oli -10 931 000   (   2017:   -10 764 000),   müügi   eesmärgil   ostetud   kaubad   -262 909 000 (   2017:   269 584 000),   energia   -6   023 000   (   2017:   -6 195 000),   logistikakulud   - 11 595 000 (2017: -10 929 000), üür ja rent -17 410 000 (2017: -17 509 000) ja muud kulud -14 787 000 (2017: -14 668 000). Lisa 13 „Tööjõukulud“ selgitab, palju töötajaid on ettevõttes 31.12.2018 töölepinguga 2 752 in ja võlaõigusliku lepingu alusel 20 in.  16


Palju on aastas olnud palgakulu - 22 960 000eurot ja sotsiaalmaks -8 157 000eurot. Kasumiaruande   real   Tööjõukulud   sisaldub   tööjõukulude   edasiesitamine   seotud osapooltele summas 2 198 000 eurot (2017: 1 952 tuhat eurot). Lisa 14 „Tulumaks“ selgitab tulumaksu kulusid, mis ettevõttel oli ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31.12.2018 moodustas 2 468 000 eurot (31.12.2017: 6 580 000 eurot). Ettevõte   jaotas   2018.   aastal   dividendi   summas   5   160   000   eurot,   millelt   tasuti tulumaksu   summas   1   290   000   eurot.   Maksimaalne   võimalik   tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 374 000 eurot (31.12.2017: 1 316 000 eurot) arvestades, et väljamakstavad dividendid ja tulumaksukulu ei ületa vaba omakapitali suurust. Kehtiva tulumaksuseaduse alusel ei maksa Eestis registreeritud äriühing tulumaksu teenitud, vaid dividendina ja muus vormis jaotatud  kasumilt,  samuti omakapitalist tehtavatelt   väljamaksetelt,   mis   ületavad   äriühingu   omakapitali   tehtud   rahalisi   ja mitterahalisi sissemakseid. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendina ja muus vormis jaotatud kasum tulumaksuga. Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub   regulaarselt   makstavatele   dividendidele   madalam   maksumäär   14%   ehk 14/86   dividendide   netosummast.   Seega   saab   residendist   äriühing   dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Bilansis   ei   kajastata   potentsiaalset   tulumaksukohustust   Ettevõtte   vaba   omakapitali suhtes,   mis   kaasneks   vaba   omakapitali   väljamaksmisel   või   kapitali   vähendamisel. Dividendide   maksmisega   kaasnev   tulumaks   kajastatakse   dividendide väljakuulutamise või muude omakapitali vähendavate väljamaksete tegemise hetkel kasumiaruandes kuluna. Ettevõte   ei   ole   oma   tegutsemisperioodi   jooksul   teostanud   fondiemissioone,   mis avaldaksid mõju potentsiaalse tulumaksu arvutamisele juhul, kui Ettevõte otsustaks vähendada aktsiakapitali. Lisa  15 „  Seotud  osapooled“     selgitab,  mis  on  ettevõtte  emaettevõte,  millised  on nõuded   ja   kohustused   ja   laenud   ning   ostud   ja   müügid.   Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus on Rimi Baltic AB, riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Rootsi. 17


Tehingud seotud osapooltega 1. Saadud intressid 0 eurot (2017: 38 000 eurot) kajastub kasumiaruande real muud finantstulud ja -kulud 2. Makstud intressid 35 000 eurot (2017: 0 eurot) kajastub kasumiaruande real muud finantstulud ja -kulud 2. Müüdud teenused - tööjõukulude edasiesitamine 2 198 000 eurot (2017: 1 952 000 eurot), summa sisaldub kasumiaruande real tööjõukulud; Lisa 13 3. Põhivara soetamine 292 000 eurot (2017: 143 000 eurot); Lisa 6,7 4. Ostetud teenused 24 455 000 eurot (2017: 23 835 000 eurot), millest rendikulu summas   12   906   000   eurot   (2017:   12   498   000   eurot)   (Lisad   8,   12)   ning kommunaalkulud   summas   6   735   000   eurot   (2017:   6   471   000   eurot)   (Lisa   12) kajastuvad   kasumiaruande   real   kaubad,   toore,   materjal   ja   teenused;   muud   kulud summas   4   724   000   eurot   (2017:   4   866   000   eurot)   sisaldub   kasumiaruande   real mitmesugused tegevuskulud 5.  Müügiks  ostetud  kaubad   63  494  000  eurot  (2017:  65  733  000  eurot)  sisaldub kasumiaruande real kaubad, toore, materjal ja teenused (Lisa 12) Saldod seotud osapooltega 1. Laekumata arved 2 456 000 eurot (31.12.2017: 791 000 eurot); Lisa 3 2. Antud lühiajaline laen* 1 519 tuhat eurot (31.12.2017: 0 eurot); Lisa 3 3. Intressivõlg 4 000 eurot (31.12.2017: 0 eurot); Lisa 9 4. Tasumata arved 9 342 000 eurot (31.12.2017: 8 296 000 eurot); Lisa 9   Vastavalt   kontserni   rahapoliitikale   laenatakse   ettevõtte   vabad   rahalised   vahendid välja kontserniettevõttele ICA Gruppen AB. Laen on lühiajaline, baasvaluutas EUR. Intressimäär arvutatakse vastavalt arvelduskrediidi lepingule. Juhatuse tasud Aruandeaastal on juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud töötasu ainult töölepingu alusel. Juhatuse ja nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasusid makstud ei ole. Samuti ei ole makstud sellisid tasusid 2017. aastal. 18


Lisa 1 selgitus, et seotud osapool on isik või ettevõte, kes on seotud ettevõttega sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Isik või selle isiku lähedane pereliige (st pereliige, kelle puhul võib eeldada olulise mõju olemasolu, näiteks abikaasa, elukaaslane või laps) on seotud Ettevõttega, kui see isik:  on ettevõtte või selle emaettevõtte juhtkonna liige (st isik, kellel on volitused ettevõtte tegevuse kavandamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks otseselt või kaudselt, ning kes kannab selle eest vastutust); või  omab kontrolli või olulist mõju Ettevõtte üle (näiteks läbi aktsiaosaluse).  Ettevõte on seotud teise ettevõttega, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest:  teine ettevõte ja Ettevõte on ühise kontrolli all (st nad on kas sama kontserni liikmed või neid kontrollib sama isik (või selle isiku lähedane pereliige));  üks ettevõte on kolmanda osapoole (kelleks võib olla nii ettevõte kui isik) poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole (juhul kui   kolmandaks   osapooleks   on   isik,   siis   selle   isiku   või   tema   lähedase pereliikme)olulise mõju all olev ettevõte;  teine ettevõte omab Ettevõtte üle kontrolli või olulist mõju;  teine ettevõte on Ettevõtte kontrolli või olulise mõju all;  teised ettevõtted, mille üle Ettevõtte emaettevõtte juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omavad kontrolli või olulist mõju;  teised   ettevõtted,   mille   juhtkonda   kuuluvad   isikud   (või   nende   lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju Ettevõtte üle. Lisa   16   „Sündmused   pärast   aruandekuupäeva“   selgitab,   mis   moodi   toimub kasumijaotamine.   Vastavalt   11.04.2019   ainuaktsionäri   otsusele   jaotab   Ettevõte kasumit 2018. aasta kinnitatud majandusaasta aruande alusel summas 2 400 000 eurot. Jaotatav   kasum   makstakse   ainuaktsionärile   välja   dividendina   kogusummas   otsuse kinnitamise päeval. Makstud dividendilt tekib ettevõttel tulumaksukulu summas 450 000 eurot. Lisa   1   selgitus   on   Raamatupidamise   aastaaruandes   kajastuvad   olulised   vara   ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel 19


toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste   hindamisel   arvesse   võetud,   kuid   mis   oluliselt   mõjutavad   järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. 20


KOKKUVÕTE Miniuuringu teemaks oli „Bilansi ja selle lisade vastavus kehtivatele nõuetele  Rimi Eesti Food AS näitel“. Käesoleva teema eesmärk oli välja selgitada Rimi Eesti Food AS-i   2018   aasta   majandusaasta   aruande   kooseisus   esitatud   bilansi   ja   selle   lisade vastavus   Eesti   finantsaruandluse   standardile.   Teema   aktuaalsus   seisneb   selles,   et viimastel aastatel on oluliselt muudetud raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna   juhendeid.   Audiitorite   sõnul   leidub   majandusaasta   aruannetes   siiski mitmeid vigasid.  Uuringu käigus uuris autor  majandusaasta aruande bilansile ja selle lisadele vastavaid nõudeid. Seejärel kontrolliti uuritava ettevõtte majandusaasta aruande bilansi ja selle lisade vastavust nõuetele. Allikateks aruande võrdlemisel kehtivate nõuetega olid siin juures Raamatupidamise Seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid.  Raamatupidamise seadust ja Raamatupidamise Toimkonna juhendeid uurides selgus, et   raamatupidamise   aruande   üheks   põhiaruandeks   on   bilanss.   See   on raamatupidamisaruanne,   mis   kajastab   teatud   kuupäeva   seisuga raamatupidamiskohustuslase   varasid,   kohustisi   ja   omakapitali.   Bilansi   koostamisel tuleb lähtuda raamatupidamise seaduses ja RTJ 2 toodud nõuetest. Kasutada tuleb RPS   lisas   1   esitatud   bilansiskeemi   ning   täismahus   raamatupidamise   aastaaruande koostamisel tuleb bilansikirjete alaliigendused esitada raamatupidamise aastaaruande lisades. Miniuuringu   läbiviimiseks   kasutati   kvantitatiivset   meetodit   ja   deduktiivset lähenemisviisi.   Andmete   kogumiseks   kasutati   eelstruktureeritud   vaatlust.   Vaadati Rimi   Eesti   Food   AS-i   majandusaasta   raamatupidamise   aastaaruande   koosseisu kuuluvat   bilanssi   ja   bilansikirjetega   seotud   lisasid.   Lisainformatsiooni   saadi raamatupidamisregistritest,   raamatupidamise   sise-eeskirjast   ja   algdokumentidest. Dokumentide vaatluse käigus saadud andmeid analüüsiti võrdlusmeetodil. Töö autor leidis, et Rimi Eesti Food AS bilanss on koostatud korrektselt ning annab tõepärase ülevaate ettevõtte finantsseisundist vaadeldaval majandusaastal.  Majandusaasta aruande lisad on esitatud korrektselt. Mõni  lisa jäi algul arusaamatuks aga autor sai abi küsimuste korral finantsjuhilt.  Autori hinnangul on miniuuringu eesmärk täidetud. 21


KASUTATUD KIRJANDUS Audiitortegevuse   seadus.   (27.   01   2010.   a.).   Kasutamise   kuupäev:   12.11.2019   a., allikas   Riigi   Teataja:   https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017025? leiaKehtiv#para92  CITATION RMP19 \l 1061 : ,  (RMP.ee, 2019),    RTJ 5 Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad.  (01. 01 2018. a.). Kasutamise kuupäev:15.11.2019a.,   allikas   Riigi   Teataja: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%205%20-%20RTJ %205%20-%202017.pdf# RTJ   15   Lisades   avalikustatav   informatsioon.   (2018).   Kasutamise   kuupäev:   20.11 2019.   a.,   allikas   Riigi   Teataja: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1231/2201/7054/Lisa%2015%20-%20RTJ %2015%20-%202017.pdf# 22


LISAD 23

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1. MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSILE JA SELLE LISADELE KEHTIVAD NÕUDED
• 2. RIMI EESTI FOOD AS 2018 .A MAJANDUSAASTA ARUANDE BILANSI JA SELLE LISADE VASTAVUS NÕUETELE
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS
• LISAD