Kahekordne kirjendamine, lausendid Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise printsiibil. Kahekordset kirjendamist peavad pidama kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud need, kelle aastakäive ületab 200 000€. Selline kirjendamise meetod on kasutusel tekkepõhises arvestuses. Kahekordse kirjendamise puhul kajastatakse iga majandustehing samas summas ühe või osadena mitme konto deebetisse ning teise konto või osadena mitme konto kreeditisse. Kontode omavaheline seos kannab nimetust korrespondets e
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE ETTEVÕTTES Tallinn 2014 1.Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Järgnevas projektis kirjeltatakse ühe väikefirma klientide teenindamiseks varuosade hankimise ja nende üle arve pidamise infosüsteemi. Projektis keskendutaksegi just sellele, kuidas vajaminevaid varuaosasid tellitakse ja kuidas nad ka samal ajal andmebaasi kantakse.
põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE..........................................................................................................................................4 1.1 TAUST...................................................................................................................................... 4 1.2 LAUSENDID............................................................................................................................... 5 1.3 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID.................................................................................................. 5 1.4 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU....................................................................................................... 6 1.5 PÕHIOBJEKTIDE LOETELU...................................................................
GPS kiirendus 1. Laadisin salvestatud GPS signaalide NMEA lausendid Exceli tabelisse. Eraldasin tabelist $GPGGA lausendid nende edasiseks töötlemiseks. Teisendasin koordinaatide muutuste järgi nihked asukoha muutusteks. Asukoha muutuste jada numbrilisel diferentseerimisel sain jooksva kiiruse. Esitasin graafiliselt kiiruse muutuse ja arvutasin kiirendusaja 0-50 ja 0-100 km/h. Leidsin viimaks ka mõõtmise asukoha kaardil. 2. Kiirendusgraafik 120 100 80 60 Kiirus 40 20 0
2009 1 SISUKORD 1.ÜLDVAADE.................................................................................................................................................3 1.1.TAUST.....................................................................................................................................................3 1.2.LAUSENDID.............................................................................................................................................3 1.3.ETTEVÕTTE EESMÄRGID.........................................................................................................................3 1.4.TEGUTSEJATE LOETELU..........................................................................................................................4 1.6.PÕHIOBJEKTIDE LOETELU........................
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%
Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDVAADE............................................................................................................... 3 1.1 Taust.................................................................................................................. 3 1.2 Lausendid.......................................................................................................... 3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid................................................................................ 4 1.4 Põhiprotsesside loetelu...................................................................................... 4 1.5 Toimimisobjektid................................................................................................ 4 1.6 Tegutsejate loetelu...........
....................................................12 5. INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE ..........................................................................15 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM......................................................................15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM............................................................................................16 1. ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Tegemist on tegutseva ga, mis pakub klientidele stividoriteenuseid kõikide t läbivate kaubaliikide osas. Töös esitatud vaated on koostatud firmasiseste infovoogude kohta, täpsemalt tellimuse töötlemise kohta. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID
- 4) Sekretär 9800.- 5) Paberivabriku tööline 9500.- 6) Töötajate palgad, kellel ei arvestatud maksuvaba miinimumi, olid järgmised: 7) Kassapidaja 5500.- 8) Koristaja 5000.- 9) Varvur 4800.- Arvutada tööliste palgad, TKM ja TM ning tööandja TKM ja SM. Kui palju arvestati töötajatele palka kokku ja kui suur on ettevõttel maksukohustus? Koostada lausendid [8]. Lausendid: 1) D: palgakulu 60600.- K: võlad töövõtjatele 60600.- 2) D: Võlad töövõtjatele 12178.- K: TKM (2,8%) 1696.- K: TM 10482.- 3) D: sotsiaalkulu 19998.- K: SM võlg 19998.- 4) D: töötuskindlustuskulu 848.- K: TKM võlg 848.- 5) D: TKM 2544.-
Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Taksofirma ,,Tulika" Üliõpilane: xxxxxxxxxxx Õpperühm: xxxxxx Matrikli nr.: xxxxxx Juhendaja: Raul Liivrand Tallinn 2013 Sisukord Üldvaade Lausendid Infovajaduste loetelu Infosüsteemi funktsionaalne vaade Nimekirjad Andmebaas Kasutusjuhtude mudel CRUD MATRIKS Seisundi- ja tegevusdiagramm Objektide ja Atribuutide semantika Üldvaade Tulika Grupp on kontsern, kuhu on koondunud takso- ja transporditeenuseid osutavad ettevõtted. Esimeseks kontserni taksofirmaks oli AS Tulika Takso aastast 1993. Järgnevas projektis kirjeldatakse Tulika taksofirma infosüsteemi. Projektis
Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu.........................................................................................
2007 SISUKORD 1 Üldvaade.................................................................................................................................3 1.1 Taust...............................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid.......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................................................3 1.4 Põhiobjektide loetelu......................................................................................................................................4 1
Forum Cinemas' infosüsteem Üliõpilased: Tallinn 2011 Sisukord 1. Üldvaade......................................................................................................................................3 1.1 Taust.......................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...............................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.....................................................................................................3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu...................................................................................4 1.5 Põhiobjektide loetelu..........................................................................
Sisukord 1.Üldvaade............................................................................................................. 1 1.1 Taust.............................................................................................................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu.............................
9 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................10 Joonis 4. Pakkumise üldine protsess......................................................................10 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM........................................................................................ 10 1 Üldvaade 1 Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse üht füüsilistele ja juriidilistele isikutele torutöid tegevat ettevõtet. Vastava teenuse osutamine toimub projektipõhiselt, kus igale kliendile lähenetakse individuaalselt, arvestades nende soove, aega ja raha. 1
Reservkapitalist ei või teha osanikele väljamakseid. Ülekurss- ülekurss ehk aazio tekib, kui aktsiaid või osasid emiteeritakse kõrgemas hinnas kui on nende nimiväärtus. Ülekurssi võib kasutada ettevõtte kahjumi likvideerimiseks, kui seda pole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi, kohustusliku reservkapitali või muude reservide arvelt. Samuti võib ülekurssi kasutada aktsia või osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel. Lausendid omakapitali arvestusel: Märgiti aktsiaid D Nõuded aktsionäridele K Märgitud aktsiad Märgitud aktsiate eest laekus D Vara K Nõuded aktsionäridele Osaühingu asutamisel rahalise sissemakse tegemine osakapitali D Arvelduskonto K Osakapital Osaühingu asutamisel mitterahalise sissemakse tegemine osakapitali D Masinad ja seadmed K Osakapital Aktsiate müüki üle nimiväärtuse D Masinad ja seadmed K Aktsiakapital K Ülekurss Majandusaasta kasumi välja selgitamine
Katkesta Summa kui valitakse tabelist tasumata arve, selle summa kantakse veergu Summa. Summat on võimalus muuta või sisse kanda programmi kasutaja poolt. Dok num. tasumisele kuuluva arve nr. Dok kuup tasumisele kuuluva arve kuupäev Artikkel tulu artikkel valitakse artiklite teatmikust või täidetakse valitud arve järgi programmi poolt. Dokumendi vormistamise tulemusena moodustatakse : - sissekanne ostjate arvete andmebaasi - raamatupidamise lausendid Deebet | Kreedit | Summa ----------------------------------------------------------------------------------- Arveldusarve | Arveldused ostjatega | Summa kokku (1111) | (1131) | Kassa väljaminek Rahaliste vahendite väljaminekut kassast registreerib operatsioon Väljamaks. Dokumendi pealdisesse kantakse järgmised andmed: Kuupäev väljamineku kuupäev Dok
möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 4 Pank Sularahata tehingute teostamine käib panga kaudu
Majandustehingute rühmad Vara ja kapitali suurenemine Vara ja kapitali vähenemine Vara struktuuri muudatused Kohustuste ja omakapitali muudatused 2/9/2015 Mai Takkis 71 Lausendite rühmad Lausendite rühmad Deebet Kreedit Deebet Kreedit Vara ja kapitali suurenemist + + põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Vara ja kapitali vähenemist - - põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Vara struktuuris muutusi + - põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid Kapitali struktuuris muutusi - + põhjustavate tehingute kohta koostatud lausendid 2/9/2015 Mai Takkis 72 24
........................................................................ 15 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM ............................................................................................ 15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM ................................................................................................................ 17 2 1 ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Tegemist on füüsilistele ja juriidilistele isikutele transporditeenuseid osutava ettevõttega. Vastavate teenuste osutamine toimub individuaalselt, kus igale kliendile lähenetakse optimeerides nii aja kui raha kasutust. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID
........................................17 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM.....................................................................................................17 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM......................................................................................................................18 Informaatikainstituut 2 1Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Tegemist on erakapitalil põhineva meditsiinilaboriga. Ettevõtte põhitegevuseks on laboriteenuse pakkumine oma klientidele – perearstidele, ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutajatele, töötervishoiukeskustele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja eraisikutele.
Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ............................................................................................................................4 1.4 Infovajadused.................................................................................................................................................4 1
. . . . . . . . . . . . . . 15 ¨ 5 INFOSUSTEEMI AJALINE VAADE 18 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . 18 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1 ¨ PEATUKK 1 ¨ ULDVAADE Moeateljee ”ANADI” on v¨aljam˜oeldud autori poolt ja sellist ettev˜otet antud hetkel ei eksisteeri. J¨argnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesm¨argid, p˜ohiprot- sesside, p˜ohiobjektide, s¨ undmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joo- nised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Kunsti k¨asit¨oo¨ loomise protsess on peaosa moeateljee ”ANADI” igap¨aeva- t¨o¨ost. Kliendid v˜otavad u ¨hendust oma vajaduste ja k¨ usimuste lahendamise eesm¨argil ning panevad kinni aega vastuv˜otule spetsialisti juurde. Spet- sialistide u
631) Ettevõtte kohustused ja kulud: Töötasu 5000.- Sotsiaalmaks 1650 (33%) Töötuskindlustus 15.- (0,3% ) ETTEVÕTTE KULU KOKKU 6665.- ÜLESANNE Töötaja brutopalk on 8000 krooni ning maksuvabastus on 2000 krooni (alus avaldus). Arvesta töötajale makstav palk palgapäeval ja ettevõtte üldine kulu kokku. Koostada palgaarvestuse, riigimaksude ja kõigi raamatupidamislike tehingute kohta vastavad lausendid. Töötasu kanti üle palgapäeval töötaja pangakontole järgmise kuu algul. Koosta kontoskeem "Võlad töövõtjale" PALGAARVESTUS KONTOL " VÕLAD TÖÖVÕTJALE" Arveldusi töötasude kohta peetakse kontol "Võlad töövõtjatele" Tegemist on kohustuste- ja passiva tüüpi kontoga. Seega konto kreeditisse kirjendatakse arvestatud põhi- ja lisatasude summad. Konto deebetisse töötajatelt kinni peetud ja neile väljamakstud summad.
Palgaleht Palgalipik Töötasu arvestus Töötasufond: 1 344,00 Sotsiaalmaks: 330,00 Töötuskindlustusmakse (tööandja): 14,00 Brutotasu: 1 000,00 Kogumispension (II sammas): 20,00 Töötuskindlustusmakse (töötaja): 28,00 Tulumaks: 169,68 Netotasu: 782,32 Tööandja kulu kokku (töötasufond): 1 344,00 Riigile ja KOV-le laekub maksudena 38,8%: 521,68 Töötaja saab töötasuna kätte 58,2%: 782,32 Kogumispensioni fondi laekub 3%: 40,00 14 Töötasu arvestuse lausendid D K Võlad töövõtjatele D Võlad töövõtjatele K K K D K Sotsiaalmaksu võlg D K Töötasust kinnipidamised Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta kinni pidada: 1) seadusega kehtestatud makse; 2) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid; 3 ) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle kalendriaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud;
· Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu 3 · D näitab vähenemist · K näitab suurenemist Raamatupidamislausend · Raamatupidamislausendiks nimetatakse kannet, mis näitab deebetid ja kreeditit. · Kontode korrespondeerimiseks nimetatakse kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing. Lausendid jagunevad: · lihtlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. · liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega. · Lihtlausend Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata. D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend
Põhivara väljaminekul on peamiselt kaks varianti: mahakandmine ja müümine. Põhivara kantakse maha kui ta on füüsiliselt kulunud või moraalselt vananenud. Mahakandmise eelduseks on, et põhivara pole võimalik ettevõtte tegevuses enam kasutada, olenemata sellest, kas ta on täielikult amortiseerunud või mitte. Mahakandmise lausendi aluseks on likvideerimisakt, milles näidatakse põhivara väljalangemise põhjused. Põhivara mahakandmisel koostatakse järgmised lausendid: Kui põhivara ei ole täielikult amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum D Kahjum põhivara mahakandmisest (põhivara jääkmaksumus) K Põhivara (soetusmaksumus) Kui põhivara on amortiseerunud D Akumuleeritud põhivara kulum K Põhivara (soetusmaksumus) Materiaalse põhivara müügiga seotud lausendid on järgmised: Näide: põhivara soetusmaksumus on 6000 eurot, akumuleeritud põhivara kulum 4000 eurot
on oluline, tuleks teise ja kolmanda aasta suhtes moodustatud eraldist diskonteerida). 12 4 ÜLESANDED 1. Firma toodab kohvimasinaid 1-aastase garantiiajaga. Varasematel aastatel on 2% müüdud masinatest tagastatud. Sellel majandusaastal müüs firma kohvimasinaid 50 000 euro eest. Tagastatakse 3 masinat, mille parandus läheb maksma 500 eurot. Koostada lausendid. 2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega. Amet Nimi Kuutasu Märkused Töölepinguga töötajad Firmajuht Sander Saar 2020.- KPM, elatisraha 25% Raamatupidaja Riina Roos 1000.- TM vaba
on oluline, tuleks teise ja kolmanda aasta suhtes moodustatud eraldist diskonteerida). 12 4 ÜLESANDED 1. Firma toodab kohvimasinaid 1-aastase garantiiajaga. Varasematel aastatel on 2% müüdud masinatest tagastatud. Sellel majandusaastal müüs firma kohvimasinaid 50 000 euro eest. Tagastatakse 3 masinat, mille parandus läheb maksma 500 eurot. Koostada lausendid. 2. Arvestada töötajatele kuupalka ning koostada lausendid (kasumiaruande skeem 2 järgi). Töötasu makstakse pangaülekandega. Amet Nimi Kuutasu Märkused Töölepinguga töötajad Firmajuht Sander Saar 2020.- KPM, elatisraha 25% Raamatupidaja Riina Roos 1000.- TM vaba
Kliendi tellimuse nr (PK) Kliendi tellimuse unikaalne nr Tellimuse nr (FK) Viide tellimusele Kauba tellimus Tellimuse nr (FK) Viide tellimusele Kauba nr (FK) Viide kaubale Kauba tellimuse nr (PK) Kauba tellimuse unikaalne nr 11 5. Infosüsteemi ajaline vaade 5.1 PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM Tellimuse töötlemise protsessi kirjeldavad lausendid: Klient esitab tellimust Laohaldur vormistab tellimuse dokumendid Laohaldur ettevalimistab kaupa Kliendile väljastatakse vajalik kaup Tellimuse töötlemise üldise protsessi tegevusdiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 5. Tellimuse töötlemise üldine protsess Tellimuse töötlemise protsessi kasutusjuhtude ja seisunditega täiendatud protsessidiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: 12 5
Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem antud aines hinnet/arvestust taotletud. Nimi: Allkiri: Sisukord Üldvaade..................................................................................................................................... 4 Taust........................................................................................................................................ 4 Lausendid................................................................................................................................. 4 Sündmused.............................................................................................................................. 5 ELM.......................................................................................................................................... 6 Põhiobjektide loetelu......................................................
Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan? Kontoplaan on raamatupidamises loodud süsteem majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjeldamiseks. 5. Et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Mis selleks koostatakse ja kus neid kajastatakse? Koostatakse lausendid ja kajastatakse raamatupidamisregistrites. 6. Millises järjekorras käib majandusoperatsioonide kajastamine? Nimeta mõned registrid. N: Pearaamat ja Päevaraamat 7.Millised on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid? 1. dokumendi nimetus ja number; 2. koostamise kuupäev; 3. tehingu majanduslik sisu; 4. tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5. tehingu osapoolte nimed; 6. tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7
palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmise kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 31.03.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST !
ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid, milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokkua ega audiitorile või maksuametnikele raamatupidamise korralduse kohta selgituste andmisel (Otsus- Carpenter, 52). Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse: · kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, · majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, · algdomumentide liikumist ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist,
ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved Maksti töötajatele töötasu D Võlad töövõtjatele K Kassa Hüvitati lähetuskulud töötajale D Arvelduse aruandvate isikutega K Kassa Ostuarve tasuti sularahas D Võlad tarnijatele K Kassa 3. Pank.
õigsuse kontrollist. Süsteem kuvab pääsmed. Nimi: Kliendi arhiveerimine Tegutsejad: Treener Kirjeldus: Treener märgib kliendi arhiveerituks, kui klient ei soovi treeningtunde Kuid säilitatakse ikka kliendi andmed süsteemis. 14 4. Infosüsteemide andmevaade 4.1Kontseptuaalne klassidiagramm Käesolevas peatükis on toodud kontseptuaalne klassidiagramm ning seada kirjeldavad lausendid. Joonis 5: Spordiasutuseprotsessi kontseptuaalne klassidiagramm 15 - Klient koostab isikukaardi, et käia spordihoones treeningutel. - Klient määrab sobiva treening aja ja treeneri spordihoones treeninguks. - Klient esitab välja valitud treenerile isikukaardi. - Treener aktsepteerib kliendi treening aja ning treeningu. - Klient saab kinnituse treeningajale. 16 4.2. Andmemudel
........................................................................................... 9 1.2.1 Põhiprotsessi(d) kirjeldamine tekstina....................................................................... 9 1.2.2 Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm.................................................................... 10 1.2.3 Äriprotsesside struktuur........................................................................................... 10 1.2.4 Põhiprotsesside lausendid........................................................................................ 11 1.2.5 Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid............................................................... 11 1.2.6 Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................12 1.3 Nõuete analüüs................................................................................................................12 1.3
Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. Lausendid Admin on ettevõtte töötaja. Laohaldur on ettevõtte töötaja. Kuller on ettevõtte töötaja. Admin sisestab ja kõrvaldab tooted infosüsteemist. Laohoidja haldab laoseisu infosüsteemis jooksvalt. Laohaldur võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Kuller transpordib kaupa. Klient ostab kaupa. Klient esitab tellimuse. Eesmärgid Osta ja müüa kaupa. Põhiprotsesside loetelu Toodete müük Infosüsteemi haldamine Lao haldamine Kauba transport Tegutsejate loetelu Admin
Lisanduvad vandeaudiitori aruanne ja kasumijaotuse ettepanek. 22.Kui pikk on majandusaasta? 12 kuud. Erandiks mitte üle 18 kuud. 23.Millest koosneb raamatupidamisaasta aruanne? Põhiaruanne, bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne ja lisad. 24.Kontode liigid · Bilansikontod : aktiva ja passiva · Kasumiaruande kontod: tulude ja kulude · tulemuskontod · sünteetiline konto · analüütiline konto 25.Deebet ja kreedet lausendid(kirjendamine) Kontod jagunevab omavahel deebet(vasak) pooleks ja kreedit(parem) pooleks. Kahekordse kirjendamise puhul jaotatakse maj. Tehinguid deebetisse ja kreeditisse korraga. 26.Kreeditor ja deebitor ¤ Deebitor(võlgnik) isik, kes on meile võlgu. Debitoorne võlgnevus on võlgnevus meile. ¤ Kreeditor(võlausaldaja) isik, kellele meie oleme võlgu. Kreditoorne võlgnevu on meie võlg teistele. 27.Kellele on vaja majandusarvestust? · Aktsionäridele
palga arvestamine ja samal ajal ka sotsiaalmaksu jm arvestamine) * tulumaksuseadusest ja konspektist leiate lahendid erisoodustuste maksustamisest ning maksukohustuste tekkimise ja täitmisese kohta * ärge unustage koostamast palgalehte (lihtvorm antud lisana, kuid võite ka ise teha) * ärge unustage tähtaegselt maksude tasumist * kui tekib vajadus teha lisaoperatsioone (näit. tulumaksu arvutada, kanda raha riigile jms), siis lisage need lausendid pearaamatusse ja ka majandusoperatsioonide kirjeldusse * kui majandusoperatsioonid on lõpetatud, sulgege kontod (leiate iga konto deebet- ja kreeditkäibe, ja saldo.) 2. Bilansi koostamine seisuga. 30.04.2011. * enne bilansi koostamist teete kasumiaruande (et leida kasumi-kahjumi suurus) * bilanssi koondatakse varade lõppsaldod ja kohustuste lõppsaldod HEAD NUPUTAMIST !
10 4Infosüsteemi andmevaade Infosüsteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist ning andmetabelite ja atribuutide semantikast. 4.1 KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja lausenditest. Kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: Joonis 3. Kontseptuaaldiagramm Ettevõtet ja selle infosüsteemi iseloomustavad lausendid on järgmised: Klient esitab kaupadele pakkumise taotlus Klienditeenindaja hindab kliendi ajalugu/info Klienditeenindaja uurib kaupade olemasolu Klienditeenindaja koostab pakkumise ja esitab kliendile Klient ei nõustu pakkumisega Klient nõustub pakkumisega Klient palub teha muudatused pakkumises Pakkumine vormistatakse saateleheks ja kaubad pannakse kokku Vormistatakse arve ja koos kaupadega saadetakse kliendile
,,Kinnitatud" kui antud deklaratsiooni alusel arvet esitama ei pea. Kasutusloo järeltingimused: Deklaratsioon on olekus ,,Hindamislehtede väljastamiseks valmis". 6. Andmevaade Andmevaates tuuakse kontseptuaalne klassidiagramm, andmemudel, objektide ja atribuutide semantika ning CURD maatriks. 6.1. Kontseptuaalne klassidiagramm Käesolevas peatükis on toodud kontseptuaalne klassidiagramm ning seada kirjeldavad lausendid. Joonis 8: Deklaratsiooni esitamise kontseptuaalne klassidiagramm Tudeng teeb deklaratsiooni. Tudeng esitab deklaratsiooni. Deklaratsioon sisaldab ainet. Õppejõud õpetab ainet. Ühe aine saab deklareerida ainult ühele õppejõule. Deklaratsioonil on deklaratsiooni seisund. Deklaratsiooni seisundid võivad olla: esitamata, esitatud, kinnitatud, arve esitatud, arve makstud. Deklaratsioon tehakse semestri kohta. Dekanaadi töötaja kinnitab deklaratsiooni.
Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Sise-eeskirjas tuuakse välja kuidas on jaotatud ja liigitatud tulud e/v raamatupidamises. 16)Kulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest. Tulud ja kulud 17)Lausendid ja kanded kontoristidele. 18)Kontode olemus 19)Tulu- ja kulukontode eripära 20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine 23)Pearaamat. Mis see on ja kuidas toimub sinna kannete tegemine? 24)Varude arvestuse meetodid (FIFO, LIFO jt) 25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus
......................................................5 1.1 Tervkisüsteemi üldvaade......................................................................... 5 1.1.1 Taust..................................................................................................5 1.1.2 Organisatsiooni eesmärgid................................................................5 1.1.3 Infosüsteemi eesmärgid.................................................................... 5 1.1.4 Lausendid.......................................................................................... 6 1.1.5 Põhiobjektide loetelu......................................................................... 7 1.1.6 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu............................................. 7 1.1.7 Põhisündmuste loetelu...................................................................... 7 1.1.8 Tegutsejate loetelu..............................................................
Lisaandmed: Valdur on 63-aastane, ta on pensionär ja tal ei olnudki võimalust liituda kogumispensioni süsteemiga. Valduril on esitatud avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks väljamakse tegemisel. ·kinnipeetava tulumaksu arvutamine (790 144) x 0,21= 135,66 eurot ·väljamakstav summa 790 135,66 = 654,34 Riiklikku vanaduspensioni saava isiku töötasult ei arvestata töötuskindlustusmakset. Töötasu arvestamisel koostatavad lausendid: Töötasu arvestamine D Palgakulu K Võlad töövõtjatele Sotsiaalmaksu arvestamine D Sotsiaalmaksu kulu K Sotsiaalmaksu kohustuus (Maksuvõlad) Tööandja töötuskindlustusmakse arvestamine D Töötuskindlustusmakse kulu K Töötuskindlustusmakse kohustus (Maksuvõlad) Töötasu maksmisel üksikisiku tulumaksu kinnipidamine D Võlad töövõtjatele K Üksikisiku tulumaks (Maksuvõlad) Töötasu maksmisel töötaja töötuskindlustusmakse kinnipidamine D Võlad töövõtjatele
................................................................................................9 1.3.1 Põhiprotsessi(de) kirjeldamine tekstina.....................................................................9 1.3.2 Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm....................................................................10 1.3.3 Äriprotsesside struktuur...........................................................................................10 1.3.4 Põhiprotsesside lausendid........................................................................................11 1.3.5 Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid...............................................................11 1.3.6 Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................12 1.4 Nõuete analüüs................................................................................................................13 1.4
..............................................7 1.2 NÕUDED JA VAJADUSED..................................................................................................................7 1.2.1 Süsteemi eesmärgid.................................................................................................................7 1.2.2 Süsteemi funktsioonid..............................................................................................................8 1.2.3 Lausendid................................................................................................................................9 1.2.4 Süsteemi kasutajate loetelu...................................................................................................10 1.3 ANDMESÕNASTIK...........................................................................................................................11 1.4 SÜNDMUSTE JA TEGEVUSTE VASTAVUSTABEL..................................
Luba majandustehingute sooritamiseks antakse osaühingu juhatuse poolt eraldi dokumendiga (või raamatupidamise sise-eeskirjadega), milles määratkse volitatud esindajale lubatavad majandustehingud ja nende ulatus. 6.3. Dokumendikäive Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Käibegraafik algdokumentide koostamiseks, kontrollimiseks ja töötlemiseks 10 DOKUMENDI NIMETUS KOOSTAJA JA ESITAJA ESITAMISE AEG Maj kulude aruanne Aruandvad isikud Kuu viimane kpv Kuluarved Juhataja Kaks korda kuus Pangaväljavõtted Juhataja Kord nädalas
Aruandeperioodil müüdud kauba soetusmaksumus leitakse saldomeetodil: ALGJÄÄK + SISSETULEK LÕPPJÄÄK Näide Varu algjääk 10 ühikut a' 125. Aruandeperioodi jooksul soetati I partii 4 ühikut a'130, II partii 12 ühikut a' 140 ja III partii 6 ühikut a' 145. Inventuuri tulemusel tuvastati, et varude lõppseis on 8 tükki. Varude lõppjäägi maksumus: 6*145 + 2*140 = 1150 Aruandeperioodi kuludesse kantakse varusid: 10*125 + 4*130 + 12*140 + 6*145 1150 = 3170 Lausendid kauba ja materjalide kuluks kandmisel: a) kauba kuluks kandmine peale selle müüki D kaubad, toore, materjal ja teenused K ostetud kaubad müügiks b) materjalide kandmine tootmiskuludesse D tootmiskulud K tooraine ja materjal c) valmistoodangu müümisel, selle kuluks kandmine D kaubad, toore, materjal ja teenused K valmistoodang 5 Dokumentatsioon Tooraine ja materjali ning müügiks ostetud kaupade arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne.
sisaldama raamatupidamisseaduse § 7 sätestatud nõudeid. Ettevõte koostab kontoplaani (vt Lisa 1) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Algdokumentide käive ja säilitamine Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad nii sisulisele kui vormilisele kontrollimisele osaühingu raamatupidaja poolt. Raamatupidaja koostab alg- või koonddokumentidele raamatupidamislausendi(d). Lausendid nummerdatakse. Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi esitamise eest vastutav isik Müügidokumendid hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Tarnijate arved hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Töölähetusaruanne hiljemalt järgmise kuu 7. kuupäevaks juhataja Majanduskulu aruanne hiljemalt järgmise kuu 7
annaabi.ee 
