KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu. Ebatõen.kulumid kontroaktiva (varade hinna vähendamiseks) Kontraaktiva kontoreguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Maksud ei ole kontraaktiva. Salvestamine: Eksport-tekstikoopia-nimeks tänane kuup.ja txt 2.PRAKTIKUM 03.10.2012 Salvestad nimega uue faili ja siis import txt faili Kanneuus 1. Seletus-laekus ostjalt (lühendan esimest tehingut, pangakonto väljavõte on aluseks) Valida sobilik konto. D Arvelduskonto 5000 K Muud äritulud 5000 Vajuta OK ja siis uus. 2
D Käibemaksu nõue 160 AS: K Arvelduskonto 960 8. K Müügitulu 1000 K Käibemaksu kohustus 200 DK D Nõuded ostjate vastu 1200 LS 9. D Arvelduskonto 22560 K Nõuded ostjate vastu 22560 Kontraaktiva konto: põhivara kulu 10. D Muud tegevuskulud 135 AS: D Käibemaksu nõue 27 DK K Võlad tarnijatele 162 LS 11. K Nõuded ostjate vastu 600 D Kassa 600 Aktiva konto: varud 12. D Põhivara (kulum) 360 AS:
Siit meetodi arendusena võiks lähtuda laekumata arvete koosseisust e koostatakse aegumisprotokoll arvete vanusest... Eeldus: mida vanem arve, seda ebatõenäolisem laekumine. Kulud ebatõen.laekumisest korrigeerimiskanded per. lõpus Ebatõenäolised laekumised (3) Ebatõenäoliste laekumiste ja lootusetute nõuete arvestuse kord määratakse rp. siseeeskirjades Ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud summad kantakse kuludesse ( näit. muud tegevuskulud) ja nõude kontraaktiva kontole (näit. ebatõenäolised laekumised) Kui selgub, et nende summade laekumine on muutunud lootusetuks, kantakse nad bilansist välja Juba kuludesse kantud summa laekumisel vähenda-takse vastavat kulude kontot ja kontraaktiva kontot Debitoorse võla pantimine ja müük Debitoorse võla üleminek kolmandale, 3 tingimust: 1. Üleantud varaobjekt on isoleeritud müüjast 2. Faktoril on õigus pantida üleantud varaobjekti 3. Üleandja ei saa nõuda vara tagasiostu (ei ole õigust)
vastaspoolel. Üldreegel konto lõppsaldo leidmiseks on: Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Raamatupidamises on kasutusel veel kontraarsed kontod, tulude ja kulude kontod ning tulemuskontod. Kontraarsed kontod Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontode täpsustamisel, kas vähendamise või suurendamise kajastamiseks. Kontraarsetel kontodel toimuvad kanded alati vastupidiselt põhikontole ja kontraarne konto kuulub alati põhikonto juurde. kontraaktiva konto reguleerib mingi aktivakonto jääki käitudes ise passivakontona. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto on kreeditsaldoga aktivakonto. kontrapassiva konto reguleerib mingi passivakonto jääki käitudes ise aktivakontona. Kontrapassiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse alati deebetisse ning vähenemine kreeditisse. Kontrapassiva konto on
= 16 EUR, kursikahjum 4 2. 20 ettevõtte AA aktsiat on bilansis Aktsiad - 40 Kasum - 40 kajastatud 20 euroga, nende õiglane väärtus on tõusnud 2 võrra, kasum 40; Ettevõtte BB aktsiatega ei tee midagi, sest korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavaid aktsiaid üles ei hinda 3. Nõuete tunnistamisel ebatõenäoliseks Kulud 2 000 Ebatõenäolised tuleb need alla hinnata, kahjum 2 000; nõuded kajastatakse kontraaktiva kontol, mis vähendab bilansis nõuete konto saldot 4. Kui ebatõenäolised nõuded D Ebatõenäolised K Nõuded 1 000 tunnistatakse lootusetuks, siis bilansimahtu nõuded 1 000 see enam ei puuduta 5. Maksunõue on muutunud lootusetuks, D kulud 543 K Maksunõue 543 hinnata alla 6.Tasaarvlemine vähendab varasid ja D Maksukohustus 99 K Maksunõue 99 kohustusi (ei puuduta kasumit) 7. Varud kajastatakse bilansis madalamas,
e. põhivarast ja käibevarast Küsimus 18 Käibemaks on otsene maks Vali üks: Tõene Väär Küsimus 19 Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 20 Sotsiaalmaksumäär on 20% Vali üks: Tõene Väär Küsimus 21 Kontraaktiva- ja passivakontol on kaks tunnust: ta kuulub alati põhikonto juurde ja käitub vastupideselt põhikontole. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 22 Käibemaksukohustuslaseks on kohustuslik registreerida alates käibest Vali üks: 10 000 eurot 16 000 eurot 2 500 eurot 25 000 eurot Küsimus 23 Erisoodustuse tulumaksumäär on Vali üks: 33% 21/79 26,58% 21% Küsimus 24 Lähetusrahade maksuvaba ülempiir on Vali üks: Eestis piiranguteta välisriigis 32 eurot välisriigis piiranguteta
Aktiva konto: põhivara K arvelduskonto -960. AS: 8. K Müügitulu +1 000.-, K käibemaksu kohustus +200 K Nõuded ostjate vastu +1200. 9. D Arvelduskonto +22560 DK K Nõuded ostjate vastu -22560 LS 10. K muud tegevuskulud +135.-, D käibemaksu nõue +25, Kontraaktiva konto: põh D Võlad tarnijatele +162. AS: 11. K Nõuded ostjate vastu -600 DK D Kassa +600 LS 12. D põhivara kulum (kulu) 360.-. K Põhivara kulum (amortisatsioon) 360 Aktiva konto: varud AS: Tulude-kulude konto Kulud/tulud 5000 18800 DK
· Lõppsaldo · · Valem aktivakonto lõppsaldo leidmiseks · deebet algsaldo + deebeti käive kreediti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. · Valem passivakonto lõppsaldo leidmiseks · kreedit algsaldo + kreediti käive deebeti käive · konto lõppsaldo asub algsaldo poolel · · · · Kontode liigid · aktiva- ja passivakontod · kontraaktiva-ja kontrapassiva kontod · tulude ja kulude kontod · · Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu. · · Kahekordne kirjendamine · Majandustehingud kantakse raamatupidamise kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. · Toimunud majandustehingu summa kajastatakse vähemalt kahel kontol ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis
Vali üks või enam vastust. 64 eurot 256 eurot arvestust pidamata 64 eurot sõidupäeviku olemasolul 0,30 senti km kuid mitte rohkem kui 256 eurot Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question17 Hinded: 1 ·Reservkapitali suurus ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question18 Hinded: 1 Kontraaktiva- ja passivakontol on kaks tunnust: ta kuulub alati põhikonto juurde ja käitub vastupideselt põhikontole. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question19 Hinded: 1 Lähetusraha võib maksuvabalt maksta kui Vali üks vastus. lähetuskoht on töökohast eemal lähetuskoht on välisriigis ja kaugemal kui 50 km lähetuskoht on välisriigis Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question20 Hinded: 1
Aga kuna meil on tegemist tekkepõhise arvestusega, siis kulu peaks kajastama arve väljastamise hetkel. Aga siin on probleem, sest arve väljastamisel ma ei tea, kas mulle makstakse raha ära. SELLEPÄRAST EI SAA OTSEST MAHAKANDMISE MEETODIT KASUTADA. Kasutan hoopis statistilist meetodit. D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest siia tuleb prognoositud summa Siin vahel peab vahekonto olema K: Väärtusvähend see konto käitub nagu kontraaktiva konto. See kajastub aktivas miinusmärgiga, nagu akumuleeritud kulumi konto. Nüüd: D: Väärtusvähend nüüd juba konkreetne summa, mitte enam prognoositud K: Ostjate tasumata arved Bilansis AKTIVA Arvelduskonto ... Ostjate tasumata arved Väärtusvähend (miinusmärgiga) ÕPIK LK 203 TEST T-8.1 Firma kasutab statistilisi meetodeid ebatõenäolise laekumise arvestamisel. Ostja arve summas 10 000 krooni kanti maha. Mõni kuu hiljem tasus ostja selle arve
Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb mahaarvestamiseperioodi ja arvestust korrigeerida - amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat
kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32. Põhikonto – kontrakontoga või täiendkontoga seotud aktiva- ja passivakontod. 33. 34.Aktiva 35.Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid vähendab selle jääki bilansis. Kontraaktiva normaalsaldo on kreeditis. 36.Täiendaktivakonto on alati seotud mingi konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid suurendab selle jääki bilansis. Konto saldo on deebetis. 37. 38. Näide: 39. 1. jaanuaril osteti seade 1000 euro eest. 31. detsembril kajastati seadme soetusmaksumusest osa kuluna, seadme kasulikuks elueaks on määratud 5 aastat. 1000 eurot / 5 a = 200 eurot/a 40. 41. 42.Passiva 43
Nende tähendus aktiva- ja passivakontodel on erinev. Kontode avamisel kantakse neile kõigepealt algjäägid. Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Seejärel kirjendatakse kontodele kõik nende suurenemised ja vähenemised. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma saldota moodustavad käibed. Sissekannete tegemist kontode deebetitesse nimetatakse debiteerimiseks, kannete tegemist kontode kreedititesse krediteerimiseks. Eristatakse aktiva-, passiva-, kontraaktiva-, kontrapassiva-, tulu- ja kulukontosid. Bilansi aktivakirjete järgi avatakse aktivakontod, millel on deebet algsaldo, deebetkäive näitab suurenemist, kreeditkäive vähenemist ja esineb deebetsaldo, mis näitab varade jääki mingil ajahetkel. Bilansi passivakirjete järgi avatakse passivakontod, millel on kreedit algsaldo, kreeditkäive näitab suurenemist, deebetkäive vähenemist ja esineb kreeditsaldo, mis näitab kohustuste ja omakapitali seisu teatud ajamomendil
Skemaatiliselt on kujutatud kontode liigitus raamatupidamisaruannete alusel joonisel 1. KONTOD Bilansikontod Kasumiaruandekontod Aktiva- Passiva- Kontra- Tulu- Kulu- Tulemus- kontod kontod kontod kontod kontod kontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- kontod kontod Joonis 1. Kontode liigitus Aktiva- ja passivakontod (põhikontod) on tuttavad alapeatükist 3.2 ja kokkuarvestamise valemid on järgmised: • Aktivakontod – S1 = So + DK – KK , • Passivakontod – S1 = So + KK – DK . Tüüpilised aktivakontod on näiteks: kaup, masinad ja seadmed, avansid aruandvatele isikutele jne. Tüüpilised passivakontod on näiteks: aktsiakapital, lühiajaline pangalaen, palgavõlg jne
arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend- Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot Suurenemine kajastub kreeditis Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid
Amortisatsioonikulu=mahaarvestusmäär*jääksmaksumus · Regressiivne meetod, mida kasutatakse kui esimestel kasutusaastatel kasutatakse põhivara rohkem ehk kuluks katav summa suureneb Erinvate meetodite võrdlus: kui kasutatakse kiirmahaarvestusmeetodit, siis suuremad kulusummad esmestel tegevusaastatel vähendavad kasumit kuid järgnevatel aastatel kasum suureneb. Tegevusmahul põhineva meetodi puhul saame igas arvestusperioodis kõige täpsemad andmed Akumuleeritud kulum on kontraaktiva konto (passiva iseloomuga), mis reguleerib teiste materiaalse põhivara kontode saldosid, mille tulemusel kajastatakse põhivarad bilansis jäkväärtuses. (D:põhivara kulum K:akumuleeritud põhivara kulum) 15 16
TULEMUSKONTO Deebet Kreedit 1. Müüdud toodang, kaup või teenus 2. Toodangu, kaupade või teenuste tootmise (omahinnas), soetamise või müügihind osutamise hinnas Müügikasum (2 - 1) Müügikahjum (1 - 2) KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDE KONTOD Aktivakontod Tulukontod Passivakontod Kulukontod Kontraaktiva kontod Kontratulu kontod Kontrapassiva kontod Kontrakulu kontod Aktiva analüütilised Analüütilised (täiend)- (täiendkontod) tulukontod Passiva analüütilised Analüütilised (täiend)- (täiendkontod) kulukontod Kahekordne kirjendamine vastavalt Eesti raamatupidamise seaduse §-le 6 nõutakse, et raamatupidamiskohustuslane peab kõik majandustehingud dokumenteerima ning kirjendama
Kui ilmneb, et materiaalse põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb mahaarvestamiseperioodi ja arvestust korrigeerida - amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Materiaalse põhivara amortisatsiooni tuleb kajastada jooksva perioodi kuluna: D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat
Jäta meelde: Aktivakonto lõppsaldo = algsaldo + deebetkäive – kreeditkäive Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreeditkäive - deebetkäive 2. Reguleerimiskontod – reguleerivad teatud bilansi põhikonto saldot. Kontra aktivakontod on määratud varade hinde vähendamiseks, need vähendavad oma saldo summa võrra reguleeritavate aktiva kontodel arvestatavate varade hinnet. Nt põhivara kulum. Kontra passivakontod vähendavad varade moodustamise allikate summat, nt Aažio. Kontraaktiva konto skeem Kontrapassiva konto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo: Algsaldo: Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive Lõppsaldo Lõppsaldo
Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. · Sünteetiline konto kajastab infot kogumina, Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot Analüütiliste kontode algsaldode, deebet- ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastava sünteetilise konto saldodele ja käivetele
a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
Passivakonto deebetis näidatakse vähenemisoperatsioonid; passivakonto kreeditis esitatakse algsaldo, suurenemisoperatsioonid ja lõppsaldo. Passivakontode lõppsaldod kantakse bilansi passivasse. Kontraarseid kontosid kasutatakse põhikontol arvestatava objekti maksumuse täpsustamiseks, kas maha- või juurdearvestiste kajastamiseks. Kontraarsel kontol on kaks tunnust: 1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot. Nt Põhikontole Materiaalne põhivara- hoone- 1 000 000 krooni, on kantud hoone soetusmaksumus. D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja
annaabi.ee 
