õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
vann 3 750 1 3 750 3 750 dusinurk 4 500 1 4 500 4 500 sampoon 75 3 225 225 viimistlus- 200 2 400 400 vahend föön 1 000 1 1 000 1 000 harjad 145 3 435 435 küünekäärid 125 2 250 250 kõrva- ja 65 2 130 130 silmapuhastus vahendid Kokku 361 290 358 850 2 440 1.6. Algbilanss AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused a/a HP 40 000 Lühiajalised kohustused 2 440 Materjal 2 440 Käibevara kokku: 42 440 Kohustused kokku 2 440 Põhivara Omakapital Maa 25 000 Osakapital 398 850 Ehitised 325 000 Seadmed 8 850
OÜ Outside Riiete internetipood Mairo Toom Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Outside Aadress: Eesti, Pärnumaa, Sauga vald, Tammiste küla, Murelipuu tee 10, 85009 Toode / teenus: Internetis asetsev internetipood. Omandivorm: OÜ (Osaühing) Ettevõtte suurus: Omanik Äriidee Eestis mitte müüdavate rõivabrändide internetipood ning hiljem ka ettevõtte esinduskauplused suuremates Eesti linnades. Lisaks on müüa ka erinevaid aksessuaare. Kus tegevus toimub ? Algselt omades ainult internetipoodi ja tehes väikeses mahus, siis omas kodus. Klientide lisandudes tuleb rentida toodetele lisapinda. Kus tegevus toimub ? Hilisemas faasis ettevõtte esinduskauplused: Pärnusse Tallinnasse Tartusse Ettevõtte juhtimine ja personal Kuna algselt on tegemist väikefirmaga, siis teisi töötajaid vaja ei ole. Hiljem lisanduvad mõned lihttöötajad, kelle ülesanneteks on kaup vast...
vabatahtlikult. Äriühingu äriregistrist kustutamisele peab eelnema äriühingu kohustuste täitmine. Likvideerimismenetluse raames tuleb teha järgmised toimingud: koostada majandustegevuse ülevaade osanikel võtta vastu lõpetamisotsus teavitada võlausaldajaid teha kanne äriregistrisse (likvideerimisteade ja likvideerijate nimi) koostada likvideerimise algbilanss müüa vara, sisse nõuda võlad, rahuldada võlausaldajate nõuded koostada lõppbilanss ja varajaotusplaan (müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist) Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele.
Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Kokku 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
.......................................................................3 1.2 Asukoht..............................................................................................................................3 1.3 Töötajad.............................................................................................................................3 1.4 Vajalikud vahendid............................................................................................................4 1.5 Algbilanss..........................................................................................................................5 2. TOOTMINE JA TURUNDUS................................................................................................6 2.1 Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted..............................................................6 2.2 Konkurentsi analüüs..........................................................................................................6
2.4) Personal lk 2 3) Turg lk 3 3.1) Kliendid lk 4 3.2) Konkurendid lk 4 4) Hinna määramine lk 5 5) Turustamine lk 5 6) Müügimeetod lk 5 7) Müügimaht poolaasta lõikes lk 6 8) Kauba sisseost lk 6 9) Eelarved lk 7 Algbilanss lk 7 10) Rahavoogude prognoos lk 8 ÄRIIDEE KOKKOVÕTE Äriideeks on teha elektroonika hulgi- ja jaemüügiga tegelev firma. Selle loomiseks moodustatakse osaühing, millel on kaks omanikku: -----------------------------------. Mõlemal omanikul on olemas töökogemus selles valdkonnas. Nad on töötanud elektroonikafirmas müügimeestena, PR-konsultantidena ja varustajatena.
..3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad....................................................................................................................................................5 1.4. Vajalikud vahendid...................................................................................................................................6 1.5. Algbilanss.................................................................................................................................................7 2. TURUNDUSOSA JA TULUOLUKORRA KIRJELDUS............................................9 2.1. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted........................................................................................9 2.2. Konkurendid...........................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 ...
.............................................................................................12 10.4. Raamatupidamine............................................................................................................ 12 11. Finantsmajandusplaanid......................................................................................................13 11.1. Finantseerimine................................................................................................................13 11.2 Algbilanss......................................................................................................................... 13 11.3 Lõpp-bilanss ...................................................................13 11.3. Kasumiplaan ................................................................................................................... 14 11.4. Rahavoogude plaan..........................................................................
........................................................................ 3 III. Ettevõtte asukoht .................................................................................................................. 4 IV. Töötajad ............................................................................................................................... 4 V. Vajalikud vahendid................................................................................................................ 5 VI. Algbilanss............................................................................................................................. 6 VII. Turundus ............................................................................................................................. 6 VIII. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted ................................................................. 6 IX. Tööprotsess ............................................................................................
..............................................................................................4 1.3.2. Organisatsioonistruktuur..................................................................................... 5 1.3.3. Töötajate palgad.................................................................................................. 5 1.4. Vajalikud vahendid....................................................................................................5 1.5. Algbilanss.................................................................................................................. 6 2. Turundusosa ehk turuolukorra kirjeldus..........................................................................7 2.1. Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted......................................................7 2.2. Konkurendid.............................................................................................................. 8 2.3
.....................3 1. ÜLDINFO................................................................................4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu analüüs.............................................................................9 2.3 Konkurendid..............................................................................9 2.4 Toodete turustamine müügiprognoos...........
...................................................................15 11.1 Planeerimis süsteemi kirjeldus ja süsteemi areng..................................................................15 11.2 Finantseerimine......................................................................................................................15 11.3 Kasumiplaan..........................................................................................................................15 11.5 Algbilanss...............................................................................................................................18 13. Retsensioon...................................................................................................................................20 14 Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest..............................................................................................21 Kasutatud materjalid.................................................................
MIS ON RAAMATUPIDAMINE? RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga. Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid. Majandusarvestuse süsteemid on: Finantsraamatupidamine Maksude arvestus Finantsanalüüs Finantside planeerimine Juhtimisarvestus Kulude arvestus Sisekontroll Audiitorkontroll Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist it...
Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................3 1.2. Asukoht..................................................................................5 1.3. Töötajad.................................................................................6 1.4. Vajalikud vahendid.....................................................................7 1.5. Algbilanss...............................................................................9 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1. Toote valmistamise teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted..................................................................................10 2.2. Konkurendid...........................................................................11 2.3. Toote hind ja müügiprognoos.......................................................11 2.4. Eesmärgid................
Osaühing on teenust osutav ja vahendustegevusega tegelev ettevõte, kes on käibemaksukohustuslaseks registreeritud maksustatav 20% määraga ja sisendkäibemaks on õigus 100% maha arvata. Raamatupidamise sise-eeskirjade järgi o alates 500 eurost. Alla 500 eurot maksev väheväärtuslik vara kantakse soetamisel kuludesse. Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus ...
Likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse. Sundlõpetamisel määrab osaühingu likvideerijad kohus. Teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kinnitamine osanike otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile. Osaühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, sõltumata nõuete teatamisest. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Osaühingu lõppbilansi koostamine ning järelejäänud varade jagamine. Üldjuhul
Palgad 13 131 13 131 13 131 39 393 Kokku 200 639 9 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 10 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 11 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia? · Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teis...
Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus, mistõttu likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks osanikele ning pärast selle kinnitamist osanike poolt ka registripidajale (ÄS § 211 lg 2, 3 ja 4). Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210)
Diivanilaud 1 69 69 69 Köögimööbel 1 282 282 282 Kraanikauss vannituppa 2 37 74 74 TV kokku x x 17 328 0 17 328 0 Kokku x x 17 839 0 17 328 511 Puhkemaja 1.5. Algbilanss Bilansimaht on 36 582. Omanikuna paigutan ettevõttesse 16 582 Juurde tuleb laenata 20 000. Laenu võtan 3aastaks. Kuumakse on 608. Intress 6%. Perioodi intress 0,005%. Algbilanss välja toodud tabelis 4. Tabel 4 Algbilanss Aktiva Passiva Raha 36 582 Võõrkapital 20 000 Põhivara 0 Omakapital 16 582 Aktiva kokku 36 582 Passiva kokku 36 582
ASUKOHT.......................................................................................................................................................6 1.3 TÖÖTAJAD.......................................................................................................................................................6 1.4 VAJALIKUD VAHENDID....................................................................................................................................6 1.5 ALGBILANSS....................................................................................................................................................7 2.TOOTMINE JA TURUNDUS............................................................................................................................ 8 2.1 TOOTE KIRJELDUS JA HINNAKUJUNDUSE PÕHIMÕTTED...................................................................................8 2.2 TOOTMISPROTSESS........................................
kindlustus: 1% 1% intressid: 0,5% 0.5% kulum: KULUD KOKKU: 65,2% 68,5% kasu/kahjum: + 34,8% + 31,5% 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Varud 1A 2A KÄIBEVARA KOKKU: materiaalne põhivara(hooned): 800 500 materiaalne põhivara(inventar): 600 800 akumuleeritud kulum (miinusmärgiga): sihtfinatseermise abil seotatud põhivara akumullerimis kulum(miinusmärgiga):
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Insituut Logistika ja kinnisvra õppetool ::::::::::::::::::::::::::::: Kodutöö investeeringute analüüsis Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Projekti kirjeldus.....................................................................................................5 2. Turu analüüs............................................................................................................7 3. Projekti maksumus..................................................................................................8 4. Projekti finantseerimine..........................................................................................9 5. Projekti tulud..................
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi.
180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved Varud Võlg hankijale Seadmed Põhikapital
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2...
D 4000 5 20000 20000 E 500 8 4000 4000 F 1200 2 2400 2400 G 250 12 3000 3000 H 100 10 1000 1000 Kokku X X 118400 20000 30400 20400 47600 1.5. Algbilanss Kasutadaolevad rahalised vahendid Olemasolevad vahendid ja seadmed Omanikud, osalus põhikapitalis Finantseerimisallikad Aktiva Passiva Raha 211188 Kohustused 50000 Põhivara B 20000 Omakapital 181188 Aktiva kokku 231188 Passiva kokku 231188 2. Tootmine ja turundus 2.1
aktuaalne. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida. Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites. Iga ettevõte peab igal aastal koostama ja esitama äriregistrile majandusaasta aruande, mis annab tervikliku ülevaate ettevõtte eelneva majandusaasta tulemustest. . Kõik raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada. Raamatupidamise kohustuse tekkimisel tuleb esmalt koostada algbilanss, mis kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist. Raamatupidamise sise-eeskiri reguleerib kogu ettevõtte majandustehingute, varade, kohustuste dokumenteerimist ja kajastamist, dokumentide säilitamise ja aruandluse korda ning muid raamatupidamisega seotud aspekte. Maksud Käibemaks Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja
ÄRIPLAANI VORM Sten Lippur Läänemaa 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Sten Lippur Filming OÜ eesmärk on pakkuda kasutajasõbralikku ning kõrgkvaliteetset filmimis- ja striimimisteenust üle kogu Eesti. Hetkel on sarnast teenust pakkuvaid ettevõtteid Tartus, Pärnus ja Tallinnas, aga nemad pakuvad oma teenust vaid oma kodulinnas. Filmimisteenust pakutakse eelkõige ürituste korraldajatele ja ettevõtetele, aga teenust pakutakse ka kõikidele teistele, kes seda teenust vajavad. Filmigrupp pakub nõustamist ja planeerimist ning ürituse filmimist. Hiljem on võimalik tellida lisatasu eest monteerimist. Tellija saab kogu materjali ettevõtte logoga mälupulgale. Ettevõtluse alustamiseks andis tõuke ettevõtja visioon endale ise töökoht ning eestlastele rohkem elamusterohket filmijäädvustust luua. Kuna teised ettevõtted pakuvad teenust vaid enda kodulinnas, siis tuli mõte luua filmigrupp, kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming ...
- 720.- 720.- 2160.- Sööda ost elekter 50.- 50.- 50.- 150.- Kokku 5050.-.- 800.- 800.- 6590.- 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Vaata lisa Kasum on esimesel aastal vähene. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Vaata lisa. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. Vaata lisa. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. Praksi Vabafarmi peamiseks äririskiks on hüppeline teravilja hinnatõus, vilja hind võib
ettevõtet hakkab auditeerima uus audiitor. Esmakordne audit on kindlasti mahukas ehk läheb kliendile üsna kalliks maksma, sest audiitor peab hindama algandmete usaldusväärsust, majandustoimingute õiget kajastamist ja kas see informatsioon on küllaldane ja õige. Audiitor peab saavutama selle, et ta on veendunud algbilansi õigsuses. See on oluline sellepärast, et kogu tema järgnev töö baseerub sellele algbilansile. Kui algbilanss osutub kuskil vigaseks siis osutub ka audiitori järeldused vigaseks ning sellega on ta rikkunud oma töö eetikat ja koodekseid (seaduseid). Tal võib tekkida klendiga raskusi kokkulepimisel auditi pikkuse suhtes. Klient ei pruugi mõista miks auditi tegemine nii kaua aega võtab. Kui uus adiitor soovib kas konsultatsiooni või eelneva audiitori poolt koostatud ja kogutud töö dokumente siis võib eelnev audiitor talle need üle anda, see ei ole konfitentsiaalsus nõude rikkumine.
Raamatupidamise põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip iga raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, töötajate, klientide, kreeditoride jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi, tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud. 3. Arusaadavuse printsiip raamatupidamisaruannetes esitatav info, mis avalikustatakse, peab olema piisavalt ülevaatlik, üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on selleks piisav majandusalane ettevalmistus. 4. Olulisuse printsiip aruannetes tuleb kajastada ettevõ...
2. kõik majandustehingud registreeritakse esmalt kronoloogilises arvestusregistris ehk päevaraamatus, 3. seejärel kantakse registreeritud majandustehing kontodele ehk pearaamatusse, 4. perioodi lõpul suletakse kontod, mille jäägid kantakse bilanssi. Vaatleme näidet, kus on esitatud alapeatükis 3.1 toodud majandustehingud päevaraamatus ja pearaamatus. Näide 3 Esmalt on meil algbilanss: BILANSS (01.01.200x.a.) AKTIVA PASSIVA Kassa 28 000.- Aktsiakapital 71 000.- Muu materiaalne põhivara 58 000.- Aruandeaasta kasum 15 000.- Kokku 86 000.- Kokku 86 000.-, mille põhjal saab avada kontod. Seejärel kajastame majandustehingud päevaraamatus (tabel 10) ja pearaamatus:
https://pood.elion.ee/productInfo/101/klaviatuur-logitech-k120-(est)/920-002487 https://pood.elion.ee/productInfo/156/hiirematt-roccat-sota-granular/24499 https://pood.elion.ee/productInfo/96/tindikassett-epson-t0807/C13T080740 http://www.tulekustuti.com/tooted/suitsuandur-kidde-lifesaver/suitsuandurid-majapidamisse http://www.tulekustuti.com/tooted/tulekustuti-kidde-6kg-21a-113b-c-pulberkustuti/majapidamisse http://www.tulekustuti.com/tooted/tulekustutusvaip-30527/abivahendid 1.5 Algbilanss Ettevõttega alustamiseks on vajalik rahasumma on 30 843. Omakapital vajalikust summast on 20 843, millest osa 3193 väärtuses on materjaalne. Kavatsen võtta ka kolmeks aastaks laenu summale 10 000. (vt tabel 3) 8 Hostel Mulk Tabel 3. Algblians Aktiva Passiva
5) On toimunud muudatused seadusandluses. Lepingu muutmisel võiks alati kaaluda uue lepingu sõlmimist. 10 Esmakordne auditeerimine: 1) Esmakordseks loetakse audoteerimist, kui ettevõtet varem üldse ei ole. 2) Kui ettevõtet on auditeeritud, kuid nüüd teostab seda uus audiitor. Esmakordsel auditeerimisel peab audiitor veenduma, et algbilanss ei sisalda olulisi vigu, mis võiksid mõjutada auditeeritava aasta raamatupidamisaruannet. Algbilansiga tehtav töömaht võib sõltuda: 1) Arvestuse ja aruannete koostamis süsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2) Kas ettevõtet varem auditeeriti, ja millised on selle tulemused. Kui auditeerimine on vajalik majandusaasta sees, siis tuleb kliendile selgitada, et auditi tulemused on seotud suurema riskiga, kuna puudub võrdluse ja kontrolli võimallus
Oluliselt on muutunud kliendi soovid auditi kohta. On toimunud muutused kliendi tippjuhtkonnas. Aset on leidnud märkimisväärsed muutused kliendi suuruses ja tegevuse loomus. Muudatused õigusaktides ja normatiivdokumentides Esmaskordne auditeerimine Esmakordseks loetakse auditeerimist: 1. Ettevõttes kus pole varem auditeeritud. 2. Kui seda on teinud eelnevalt teine audiitor. Esmakordse auditi korral peab auditior hankima piisavalt tõendit selle kohta, et algandmed ning algbilanss ei sisalda vigu, mis võiks olulisels mõjutada auditeeritava aasta majandusaruandeid. Algandmetega tehtava töö maht. 1. Arvestussüsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2. Sellest kas varasemate aastate finants aruanded on eelnevalt auditeeritud ja mis tulemustega. 3. Juhul kui audiitori arvates on segaseid kirjeid, mis võivad oluliselt mõjutada järgnevat perioodi, siis peab audiitor püüdma saada selgust nendest kirjetest või kui see osutub
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
tal enesekriitiliselt hinnata, kas koostöö pakkumine vastu võtta või tagasi lükata. Audiitorettevõtja peab alati arvestama sellega, et tema ülesanne on tegutseda avalikkuse huvides ning osutada kõrgekvaliteedilist teenust. Esmakordne audit Esmakordne on audit kui klienti pole varem auditeeritud või on seda teinud teine audiitorettevõtja. Esmakordse auditi korral tuleb audiitorettevõtjal hankida piisavad tõendid selle kohta, et algbilanss ei sisalda vigu, mis võiksid oluliselt mõjutada auditiga hõlmatava perioodi raamatupidamisaruandeid. Algbilansiga tehtava töö maht ja iseloom sõltuvad eelkõige: · arvestussüsteemi üldine tase · sellest, kas varasematel perioodidel on raamatupidamise aruanded auditeeritud ning milliste tulemustega. Kui audiitorettevõtja arvates on aruannetes kirjeid, mille sisu on ebaselge ja need võivad
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning teha...
Kliendi soovid audiitoritele on muutunud On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks
· Kliendi soovid audiitoritele on muutunud · On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus · On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
· Kliendi soovid audiitoritele on muutunud · On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus · On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks
9 13 111 10 12 129 5.On teada Töötajate 1 2 3 4 5 6 arv Tootmis- 3 8 12 15 17 18 kogus Leia: a)neljanda töötaja piirprodukt b)kolme töötaja keskmine produkt 6. Koosta algbilanss. Firmal on varasid ja varade moodustamise allikaid: Sularaha kassas 10000. Osakapital 40000. Jaotamata kasum 10000. Pikaajaline laen 10000. Materjale laos 20000. Pangaarvel 10000. Põhivara 20000. Aktiva Summa: Passiva Summa: 6.Majanduse terminid 32 Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
