õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Tallinn 2011 Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 3500 Kreeditorid 10500 Arveldusarve 40500 Maksuvõlad 12800 Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT
9145 5900 35000 12040 Ülesanne ...... TÖÖTUSKINDL.KULU Kreedit Ülesanne ................. KÄIBEANDMIK Saldo............... Käibed .............. Saldo ................. Konto nimetus Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Ülesanne ....... BILANSS ALGBILANSS Aktiva Bilansikirje summa kassa 500 arvelduskonto 177351 ostjate laekumata arved 43568 hoone 685000 inventar 130000 Kokku 1036419 Passiva Bilansikirje summa tarnijatele tasumata arved 29254
vann 3 750 1 3 750 3 750 dusinurk 4 500 1 4 500 4 500 sampoon 75 3 225 225 viimistlus- 200 2 400 400 vahend föön 1 000 1 1 000 1 000 harjad 145 3 435 435 küünekäärid 125 2 250 250 kõrva- ja 65 2 130 130 silmapuhastus vahendid Kokku 361 290 358 850 2 440 1.6. Algbilanss AKTIVA PASSIVA Käibevara Kohustused a/a HP 40 000 Lühiajalised kohustused 2 440 Materjal 2 440 Käibevara kokku: 42 440 Kohustused kokku 2 440 Põhivara Omakapital Maa 25 000 Osakapital 398 850 Ehitised 325 000 Seadmed 8 850
Reklaam Rahulolev klient levitab infot. Samas reklaamitakse ettevõtet ka internetis erinevaid kanaleid mööda. Võimalusel saab reklaamida ka ajalehes, raadios, televisioonis. Visioon Kliendisõbralik internetipood, mis ei poe probleemide puhul peitu. Neljanda aasta lõpuks Esimene ettevõtte esinduskauplus. Hinnakujundus Ostukulu Saatekulu Eestisse Kasum ettevõtte arenguks Konkurentide hinnad Algbilanss Aktiva Passiva Raha Omakapital 3750 5000 Seadmed Laen 1250 0 Kokku Kokku Esimese aasta lõppbilanss 5000 5000 Aktiva Passiva Raha Lühiajaline laen 8282 0 Tasumata pangalaenu intress 0 Immateriaalne põhivara 250
vabatahtlikult. Äriühingu äriregistrist kustutamisele peab eelnema äriühingu kohustuste täitmine. Likvideerimismenetluse raames tuleb teha järgmised toimingud: koostada majandustegevuse ülevaade osanikel võtta vastu lõpetamisotsus teavitada võlausaldajaid teha kanne äriregistrisse (likvideerimisteade ja likvideerijate nimi) koostada likvideerimise algbilanss müüa vara, sisse nõuda võlad, rahuldada võlausaldajate nõuded koostada lõppbilanss ja varajaotusplaan (müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist) Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele.
Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulu tegevuskulud kokku Kokku 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
......................................................................3 1.2 Asukoht..............................................................................................................................3 1.3 Töötajad.............................................................................................................................3 1.4 Vajalikud vahendid............................................................................................................4 1.5 Algbilanss..........................................................................................................................5 2. TOOTMINE JA TURUNDUS................................................................................................6 2.1 Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted..............................................................6 2.2 Konkurentsi analüüs..........................................................................................................6
2.4) Personal lk 2 3) Turg lk 3 3.1) Kliendid lk 4 3.2) Konkurendid lk 4 4) Hinna määramine lk 5 5) Turustamine lk 5 6) Müügimeetod lk 5 7) Müügimaht poolaasta lõikes lk 6 8) Kauba sisseost lk 6 9) Eelarved lk 7 Algbilanss lk 7 10) Rahavoogude prognoos lk 8 ÄRIIDEE KOKKOVÕTE Äriideeks on teha elektroonika hulgi- ja jaemüügiga tegelev firma. Selle loomiseks moodustatakse osaühing, millel on kaks omanikku: -----------------------------------. Mõlemal omanikul on olemas töökogemus selles valdkonnas. Nad on töötanud elektroonikafirmas müügimeestena, PR-konsultantidena ja varustajatena.
.3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad....................................................................................................................................................5 1.4. Vajalikud vahendid...................................................................................................................................6 1.5. Algbilanss.................................................................................................................................................7 2. TURUNDUSOSA JA TULUOLUKORRA KIRJELDUS............................................9 2.1. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted........................................................................................9 2.2. Konkurendid..........................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 ...
............................................................................................12 10.4. Raamatupidamine............................................................................................................ 12 11. Finantsmajandusplaanid......................................................................................................13 11.1. Finantseerimine................................................................................................................13 11.2 Algbilanss......................................................................................................................... 13 11.3 Lõpp-bilanss ...................................................................13 11.3. Kasumiplaan ................................................................................................................... 14 11.4. Rahavoogude plaan.........................................................................
....................................................................... 3 III. Ettevõtte asukoht .................................................................................................................. 4 IV. Töötajad ............................................................................................................................... 4 V. Vajalikud vahendid................................................................................................................ 5 VI. Algbilanss............................................................................................................................. 6 VII. Turundus ............................................................................................................................. 6 VIII. Toote kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted ................................................................. 6 IX. Tööprotsess ...........................................................................................
..............................................................................................4 1.3.2. Organisatsioonistruktuur..................................................................................... 5 1.3.3. Töötajate palgad.................................................................................................. 5 1.4. Vajalikud vahendid....................................................................................................5 1.5. Algbilanss.................................................................................................................. 6 2. Turundusosa ehk turuolukorra kirjeldus..........................................................................7 2.1. Teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted......................................................7 2.2. Konkurendid.............................................................................................................. 8 2.3
....................3 1. ÜLDINFO................................................................................4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu analüüs.............................................................................9 2.3 Konkurendid..............................................................................9 2.4 Toodete turustamine müügiprognoos..........
..................................................................15 11.1 Planeerimis süsteemi kirjeldus ja süsteemi areng..................................................................15 11.2 Finantseerimine......................................................................................................................15 11.3 Kasumiplaan..........................................................................................................................15 11.5 Algbilanss...............................................................................................................................18 13. Retsensioon...................................................................................................................................20 14 Kokkuvõte tähtsamatest abinõudest..............................................................................................21 Kasutatud materjalid................................................................
tarbeks kauba sundvõõrandamine tasu eest KÄIBEMAKS (Eestis hetkel 20%) on lisandunud väärtuse maks, mida käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõte peab lisama müüdud kaupade ja teenuste hinnale ning ostja maksab selle ettevõttele kinni. LISANDUNUD VÄÄRTUSEMAKS on käibemaksu seepärast, et kuigi ettevõte peab müügihinnale käibemaksu lisama, siis saab ta sama kauba sisseostul tasutud käibemaksu tagasi küsida. ALGBILANSS kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist. RAHAVOOGUDE ARUANNE kajastab aruandeperioodi raha laekumist ning väljamakseid. Majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu Äriregistrile (OÜ, AS, TÜ, UÜ, MTÜ, SA) või Maksu- ja Tolliametile (välisriigi ettevõtja filiaal või muu püsiv tegevuskoht). TÖÖLEPING on füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema
Tartu 2009 SISUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus........................................................................3 1.2. Asukoht..................................................................................5 1.3. Töötajad.................................................................................6 1.4. Vajalikud vahendid.....................................................................7 1.5. Algbilanss...............................................................................9 2. TOOTMINE JA TURUNDUS 2.1. Toote valmistamise teenuse kirjeldus ja hinnakujunduse põhimõtted..................................................................................10 2.2. Konkurendid...........................................................................11 2.3. Toote hind ja müügiprognoos.......................................................11 2.4. Eesmärgid...............
Algsaldod: Pikaajaline laenukohustus 18000 Põhivara 72 000 Arvelduskonto 14 000 Eelmiste perioodide kasum 35 000 Nõuded ostjate vastu 46 000 Osakapital 24 000 Võlad tarnijatele 32 000 Põhivara kulum 18 000 Tulumaksukohustus 5 000 Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000
Likvideerijate määramine ja nende kandmine äriregistrisse. Sundlõpetamisel määrab osaühingu likvideerijad kohus. Teate avaldamine osaühingu likvideerimise kohta Ametlikes Teadaannetes ning teadaolevate võlausaldajate teavitamine. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kinnitamine osanike otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile. Osaühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, sõltumata nõuete teatamisest. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Osaühingu lõppbilansi koostamine ning järelejäänud varade jagamine. Üldjuhul
Palgad 13 131 13 131 13 131 39 393 Kokku 200 639 9 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. 10 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. 11 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
kirjalik otsus. Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine üldkoosoleku otsusega ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Et lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ja algab uus, koostavad likvideerijad majandusaasta aruande seltsi lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule ja pärast nende kinnitamist üldkoosoleku otsusega ka viivitamatult registripidajale (ÄS § 374 lg 2,3 ja 4). Seltsi vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373)
Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus, mistõttu likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks osanikele ning pärast selle kinnitamist osanike poolt ka registripidajale (ÄS § 211 lg 2, 3 ja 4). Ühingu vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210)
Diivanilaud 1 69 69 69 Köögimööbel 1 282 282 282 Kraanikauss vannituppa 2 37 74 74 TV kokku x x 17 328 0 17 328 0 Kokku x x 17 839 0 17 328 511 Puhkemaja 1.5. Algbilanss Bilansimaht on 36 582. Omanikuna paigutan ettevõttesse 16 582 Juurde tuleb laenata 20 000. Laenu võtan 3aastaks. Kuumakse on 608. Intress 6%. Perioodi intress 0,005%. Algbilanss välja toodud tabelis 4. Tabel 4 Algbilanss Aktiva Passiva Raha 36 582 Võõrkapital 20 000 Põhivara 0 Omakapital 16 582 Aktiva kokku 36 582 Passiva kokku 36 582
ASUKOHT.......................................................................................................................................................6 1.3 TÖÖTAJAD.......................................................................................................................................................6 1.4 VAJALIKUD VAHENDID....................................................................................................................................6 1.5 ALGBILANSS....................................................................................................................................................7 2.TOOTMINE JA TURUNDUS............................................................................................................................ 8 2.1 TOOTE KIRJELDUS JA HINNAKUJUNDUSE PÕHIMÕTTED...................................................................................8 2.2 TOOTMISPROTSESS.......................................
kindlustus: 1% 1% intressid: 0,5% 0.5% kulum: KULUD KOKKU: 65,2% 68,5% kasu/kahjum: + 34,8% + 31,5% 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Varud 1A 2A KÄIBEVARA KOKKU: materiaalne põhivara(hooned): 800 500 materiaalne põhivara(inventar): 600 800 akumuleeritud kulum (miinusmärgiga): sihtfinatseermise abil seotatud põhivara akumullerimis kulum(miinusmärgiga):
.krooni. Projekti finantseerimiseks võetav investeerimislaen tagastatakse 4 aastase annuiteetgraafiku alusel aastaste maksetena. Intressimääraks kogu laenu perioodil on fikseeritud 6 %. Kui kõik korterid saavad realiseeritud enne lenu tähtaja saabumist, võib arendaja laenu pangale varem tagasi maksta. Laenu tagasimaksegraafik (EEK) Tagasimakse aeg dets.08 dets.09 dets.10 dets.11 Algbilanss 85000000 65568975 44972089 23139389 Laenumakse aastas 24531025 24531025 24531025 24527752 Intressimakse 5100000 3934139 2698325 1388363 Laenu kustutus 19431025 20596887 21832700 23139389 Laenujääk 65568975 44972089 23139389 0 9 5
Käibemaksusumma märgitakse eurodes. 5)Mis on bilanss, mida bilanss näitab ja millal koostatakse? Koostatakse majandusaasta lõppkuupäeval 6)Bilansivalem. Omakapitali osatähtsus varades Käibevara+põhivara=lühiajalised kohustused+pikaajalisd kohustused + omakapital Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi.
180000 aastas Renti makstakse 35000 kuus Mitmesugused tegevuskulud moodustavad 175000 aastas Sisseseade kasutusaeg on 5 aastat. Koostada: 1.1 Kaupluse avapäeva bilanss 1.2 Esimese tegevusaasta kasumiaruanne 1.3 Leia töötaja keskmine brutopalk kuus 1.4.Koosta lihtsustatud kasumiaruanne, bilanss aasta lõpus ja kassavoo aruanne Algbilanss Aktiva Passiva Arve Laen Varud Sisseseade Põhikapital Kasumiaruanne Bilanss aasta lõpus Aktiva Passiva Arved Varud Võlg hankijale Seadmed Põhikapital
töötasu 1338€ 1338€ 1338€ 4014€ Muud kulud 500€ 500€ 500€ 1500€ Kokku 5,514€ 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Lisalehel 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Lisalehel 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. Lisalehel 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel. Kõige suurem taimekasvatuses on ilmastik. Teraviljakülvi aeg võib jääda
D 4000 5 20000 20000 E 500 8 4000 4000 F 1200 2 2400 2400 G 250 12 3000 3000 H 100 10 1000 1000 Kokku X X 118400 20000 30400 20400 47600 1.5. Algbilanss Kasutadaolevad rahalised vahendid Olemasolevad vahendid ja seadmed Omanikud, osalus põhikapitalis Finantseerimisallikad Aktiva Passiva Raha 211188 Kohustused 50000 Põhivara B 20000 Omakapital 181188 Aktiva kokku 231188 Passiva kokku 231188 2. Tootmine ja turundus 2.1
aktuaalne. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida. Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites. Iga ettevõte peab igal aastal koostama ja esitama äriregistrile majandusaasta aruande, mis annab tervikliku ülevaate ettevõtte eelneva majandusaasta tulemustest. . Kõik raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada. Raamatupidamise kohustuse tekkimisel tuleb esmalt koostada algbilanss, mis kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist. Raamatupidamise sise-eeskiri reguleerib kogu ettevõtte majandustehingute, varade, kohustuste dokumenteerimist ja kajastamist, dokumentide säilitamise ja aruandluse korda ning muid raamatupidamisega seotud aspekte. Maksud Käibemaks Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja
Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Tegevuskulud on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 17. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Kasumiaruande prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 18. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Bilansi prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 19. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. Rahavoogude prognoos on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 20. Riskianalüüs
- 720.- 720.- 2160.- Sööda ost elekter 50.- 50.- 50.- 150.- Kokku 5050.-.- 800.- 800.- 6590.- 18. Kasumiaruande prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades kasumiaruande prognoosid, vähemalt kahe esimese aasta kohta. Vaata lisa Kasum on esimesel aastal vähene. 19. Bilansi prognoos. Täida tabel, koostades bilansi prognoos, tuues välja algbilanss ning bilansi prognoosid vähemalt kaheks esimeseks tegevusaastaks. Vaata lisa. 20. Rahavoogude prognoos. Täida alljärgnev tabel, koostades rahavoogude prognoos esimesel tegevusaastal kvartaalselt ja teisel (ning soovi korral järgnevate aastatel) aasta lõikes. Vaata lisa. 21. Riskianalüüs. Hinda ja kirjelda ettevõtte riske nii ettevõtte käivitamisel kui ka tegevuse esimestel aastatel.
ettevõtet hakkab auditeerima uus audiitor. Esmakordne audit on kindlasti mahukas ehk läheb kliendile üsna kalliks maksma, sest audiitor peab hindama algandmete usaldusväärsust, majandustoimingute õiget kajastamist ja kas see informatsioon on küllaldane ja õige. Audiitor peab saavutama selle, et ta on veendunud algbilansi õigsuses. See on oluline sellepärast, et kogu tema järgnev töö baseerub sellele algbilansile. Kui algbilanss osutub kuskil vigaseks siis osutub ka audiitori järeldused vigaseks ning sellega on ta rikkunud oma töö eetikat ja koodekseid (seaduseid). Tal võib tekkida klendiga raskusi kokkulepimisel auditi pikkuse suhtes. Klient ei pruugi mõista miks auditi tegemine nii kaua aega võtab. Kui uus adiitor soovib kas konsultatsiooni või eelneva audiitori poolt koostatud ja kogutud töö dokumente siis võib eelnev audiitor talle need üle anda, see ei ole konfitentsiaalsus nõude rikkumine.
kliendi soovid audiitorile; on toimunud muudatused ettevõtte tippjuhtkonnas; on toimunud muutused kleintettevõtte suuruses või tegevuse iseloomus; õigusaktidega on kehtestatud uusi tingimusi. Esmakordne auditeerimine Esmakordseks loetakse auditeerimist 1. Ettevõttes, mida ei ole varem auditeeritud 2. Seda on teinud eelnevalt teine audiitor Esmakordse auditi korral peab audiitor hankima piisavalt tõendusmaterjale selle kohta, et algbilanss ja muud lähteandmed ei sisalda vigu, miks võiks oluliselt mõjutada jooksva aasta finantsaruandeid. Algandmetega tehtava töö maht ning iseloom sõltuvad: 1. Arvestussüsteemi üldisest ülesehitusest ja tasemest ettevõttes 2. Sellest, kas varasemade perioodide finantsaruanded on auditeeritud ning milliste tulemustega. Juhul kui audiitori arvates on bilansis kirjeid, mille sisu pole selge ja mis võivad oluliselt
2. kõik majandustehingud registreeritakse esmalt kronoloogilises arvestusregistris ehk päevaraamatus, 3. seejärel kantakse registreeritud majandustehing kontodele ehk pearaamatusse, 4. perioodi lõpul suletakse kontod, mille jäägid kantakse bilanssi. Vaatleme näidet, kus on esitatud alapeatükis 3.1 toodud majandustehingud päevaraamatus ja pearaamatus. Näide 3 Esmalt on meil algbilanss: BILANSS (01.01.200x.a.) AKTIVA PASSIVA Kassa 28 000.- Aktsiakapital 71 000.- Muu materiaalne põhivara 58 000.- Aruandeaasta kasum 15 000.- Kokku 86 000.- Kokku 86 000.-, mille põhjal saab avada kontod. Seejärel kajastame majandustehingud päevaraamatus (tabel 10) ja pearaamatus:
https://pood.elion.ee/productInfo/101/klaviatuur-logitech-k120-(est)/920-002487 https://pood.elion.ee/productInfo/156/hiirematt-roccat-sota-granular/24499 https://pood.elion.ee/productInfo/96/tindikassett-epson-t0807/C13T080740 http://www.tulekustuti.com/tooted/suitsuandur-kidde-lifesaver/suitsuandurid-majapidamisse http://www.tulekustuti.com/tooted/tulekustuti-kidde-6kg-21a-113b-c-pulberkustuti/majapidamisse http://www.tulekustuti.com/tooted/tulekustutusvaip-30527/abivahendid 1.5 Algbilanss Ettevõttega alustamiseks on vajalik rahasumma on 30 843. Omakapital vajalikust summast on 20 843, millest osa 3193 väärtuses on materjaalne. Kavatsen võtta ka kolmeks aastaks laenu summale 10 000. (vt tabel 3) 8 Hostel Mulk Tabel 3. Algblians Aktiva Passiva
5) On toimunud muudatused seadusandluses. Lepingu muutmisel võiks alati kaaluda uue lepingu sõlmimist. 10 Esmakordne auditeerimine: 1) Esmakordseks loetakse audoteerimist, kui ettevõtet varem üldse ei ole. 2) Kui ettevõtet on auditeeritud, kuid nüüd teostab seda uus audiitor. Esmakordsel auditeerimisel peab audiitor veenduma, et algbilanss ei sisalda olulisi vigu, mis võiksid mõjutada auditeeritava aasta raamatupidamisaruannet. Algbilansiga tehtav töömaht võib sõltuda: 1) Arvestuse ja aruannete koostamis süsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2) Kas ettevõtet varem auditeeriti, ja millised on selle tulemused. Kui auditeerimine on vajalik majandusaasta sees, siis tuleb kliendile selgitada, et auditi tulemused on seotud suurema riskiga, kuna puudub võrdluse ja kontrolli võimallus
Oluliselt on muutunud kliendi soovid auditi kohta. On toimunud muutused kliendi tippjuhtkonnas. Aset on leidnud märkimisväärsed muutused kliendi suuruses ja tegevuse loomus. Muudatused õigusaktides ja normatiivdokumentides Esmaskordne auditeerimine Esmakordseks loetakse auditeerimist: 1. Ettevõttes kus pole varem auditeeritud. 2. Kui seda on teinud eelnevalt teine audiitor. Esmakordse auditi korral peab auditior hankima piisavalt tõendit selle kohta, et algandmed ning algbilanss ei sisalda vigu, mis võiks olulisels mõjutada auditeeritava aasta majandusaruandeid. Algandmetega tehtava töö maht. 1. Arvestussüsteemi üldisest tasemest ettevõttes. 2. Sellest kas varasemate aastate finants aruanded on eelnevalt auditeeritud ja mis tulemustega. 3. Juhul kui audiitori arvates on segaseid kirjeid, mis võivad oluliselt mõjutada järgnevat perioodi, siis peab audiitor püüdma saada selgust nendest kirjetest või kui see osutub
algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust. Aruandeperioodi lõpul koostatud käibeandmikus tuuakse välja kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Tulude ja kulude arvestus Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad omakapitali välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
tal enesekriitiliselt hinnata, kas koostöö pakkumine vastu võtta või tagasi lükata. Audiitorettevõtja peab alati arvestama sellega, et tema ülesanne on tegutseda avalikkuse huvides ning osutada kõrgekvaliteedilist teenust. Esmakordne audit Esmakordne on audit kui klienti pole varem auditeeritud või on seda teinud teine audiitorettevõtja. Esmakordse auditi korral tuleb audiitorettevõtjal hankida piisavad tõendid selle kohta, et algbilanss ei sisalda vigu, mis võiksid oluliselt mõjutada auditiga hõlmatava perioodi raamatupidamisaruandeid. Algbilansiga tehtava töö maht ja iseloom sõltuvad eelkõige: · arvestussüsteemi üldine tase · sellest, kas varasematel perioodidel on raamatupidamise aruanded auditeeritud ning milliste tulemustega. Kui audiitorettevõtja arvates on aruannetes kirjeid, mille sisu on ebaselge ja need võivad
algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Kahekordse kirjendamise põhimõttel on suur tähtsus sest deebetkäivete ja kreeditkäivete üldsumma võrdsuse alusel kontrollitakse kontodele tehtud sissekannete õigsust. Aruandeperioodi lõpul koostatud käibeandmikus tuuakse välja kontode algsaldod, käibed ja lõppsaldod. Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Tulude ja kulude arvestus Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad omakapitali välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
Kliendi soovid audiitoritele on muutunud On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks
· Kliendi soovid audiitoritele on muutunud · On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus · On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks
· Kirjendamismeetodid · Lihtlausend - ühe konto deebet, ühe konto kreedit · Liitlausend - · ühe konto deebet ja mitme konto kreedit · mitme konto deebet ja ühe konto kreedit · mitme konto deebet ja mitme konto kreedit · loob kontrollsüsteemi · on isekontrolliv meetod · Andmikus peab esinema kolm võrdsete summade paari: deebet algsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit algsaldode kokkuvõttega s.o algbilanss; deebet käivete kokkuvõte peab olema võrdne kreedit käivete kokkuvõttega s.o kahekordne kirjendamine; deebet lõppsaldode kokkuvõte peab olema võrdne kreedit lõppsaldode kokkuvõttega s.o lõppbilanss. Raamatupidamissüsteem - sisend : algdokument - informatsiooni töötlemine : päevaraamat, pearaamat - finantsaruanded : bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne Päevaraamat · tehingu kuupäev · raamatupidamiskirjendi järjekorranumber
· Kliendi soovid audiitoritele on muutunud · On toimunud olulisi muudatusi ettevõtte tippjuhtkonna koosseisus · On oluliselt suurenenud firma tegevusmahud või muutunud selle iseloom · On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Esmakordne auditeerimine loetakse auditeerimiseks: 1) Kui ettevõtet ei ole mitte kunagiauditeeritud 2) Kui auditeerib uus audiitor Esmakordsel auditeerimisel peab jõudma veendumusele, et algbilanss on koostatud õigesti ja õiglaselt. Esmase auditi mahtu võivad mõjutada: · Ettevõttes kasutatav arvestussüsteem, selle keerukus ja üldine tase · Kas ettevõtet on enne auditeeritud ja millised on olnud ettevõtte auditi järeldusotsused Esmakordsel auditil peaks audiitor jätma endale piisava võimaluse kliendilepingut töökäigus muuta. Kui audiitori arvates sisaldab finantsaruandlus kirjeid mille sisu audiitorile jääb ebaselgeks, siis peaks
9 13 111 10 12 129 5.On teada Töötajate 1 2 3 4 5 6 arv Tootmis- 3 8 12 15 17 18 kogus Leia: a)neljanda töötaja piirprodukt b)kolme töötaja keskmine produkt 6. Koosta algbilanss. Firmal on varasid ja varade moodustamise allikaid: Sularaha kassas 10000. Osakapital 40000. Jaotamata kasum 10000. Pikaajaline laen 10000. Materjale laos 20000. Pangaarvel 10000. Põhivara 20000. Aktiva Summa: Passiva Summa: 6.Majanduse terminid 32 Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada.
annaabi.ee 
