INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuuri...
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
Sten Leinasaar Kehtna Põhikool 2012 Kehtestav käitumine On oma tunnete, mõtete ja ideede välja ütlemine nii, et teistele haiget ei tee. Kehtestav käitumine ei ole isiksusejoon, mis on kaasasündinud. Seda peab õppima. Ennast kehtestav inimene Väljendab ennast selgelt On aus Kasutab mittehävitavaid sõnu Arvestab teistega Allaehitlik käitumine On käitumisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud teha. Varjatakse oma tundeid ja soove. Allaheitlik inimene Ei juhi ise oma elu Allub teistele Ei suuda ise mõelda Agressiivne käitumine on suhtlemis ja käitumisviis, mis ei arvesta teise inimese heaolu ja õigustega Ignoreerib teiste tundeid ja vajadusi Agressiivne inimene Arvab, et karjudes kõik kardavad teda. On tavaliselt lii...
"Wikmani poisid" Jaan Kross Teose sündmustiku aeg, koht ja probleemistik Romaani tegevus toimub aastail 1937-1944 Tallinnas, kui klassitäis Wikmani eragümnaasiumi poisse värvikate õpetajate käe all haridust omandab. Raamatu probleemistikuks on algav sõda, noormeeste otse koolipingist sõtta tõmbamine, suhted õpilaste vahel, arvamus sõjast ja romaanide üks põhilisemaid probleeme: armukolmnurk, kus armastus, mis teistele tundub nôrk, vôib tegelikult olla hoopis tugev ja vastupidi. Kirjelda peategelast Olgugi, et vaesest aga see-eest korralikust perekonnast Jaak oli tubli ja viisakas poiss. Jaak oli pikk, sale, soliidne, sõbralik ja natuke endasse tõmbunud ning tagasihoidlik. Ta oli klassi priimus. Sirklile meeldis tantsimine ja luuleõhtutel käia. Tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale ning seetõttu kutsuti Ja...
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata ...
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
Põhjasõda · Rootsi kuningriik oli 17.sai teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemerest oli moodustumas Rootsi riigi sisemeri. · See ei meeldinud aga Rootsile, Poolale ja Venemaale. 1699.a moodustasid August2Tugev, Frederik4 ja Peeter1 Rootsi vastase liidu. Sõjalist koalitsiooni aitas organiseerida Liivimaa maanõunik patkul. Ta mõisteti süüdi selles, et ta oli mõisate reduktsiooni vastu ja Rootsi kuninga solvamise eest. Tal aga õnnestus Stocholmist põgeneda · Sõda algas 12.veebruaril 1700a, kui Vene väed tahtsi tormi jooksuga vallutada Riiat, kuid see ebaõnnestus neil. · 1700.a sügisel alustas sõja tegevust Vene tsaar Peeter1, tuue oma väed Narva alla. Rootsi tugevamad väed olid aga võtlemas Taaniga. Taani pidi aga alla andma ja sõjalisest liidust välja astuma. Kuuldes Vene vägedest tuli Karl12 kohe Eestisse. Ta maabus Pärnus ja hakkas sealt narva suunas liikuma...
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL SEKRETÄRI JA JUHI KOOSTÖÖ Tallinn 2010 SISUKORD 1.AJALUGU............................................................................................................................... 2 2. PARTNERLUS.......................................................................................................................3 3.KALENDRIPIAMINE.............................................................................................................4 4.PABERITÖÖ........................................................................................................................... 6 5.KOOSOLEUTE KORRALDAMINE......................................................................................7 6.AMETLIK TASAND.............................................................................................................. 8 7.TÖÖSUHTE ARENG...................
Tätoveering ehk TATTOO Sisukord Mõiste Ajalugu Esimesed tattood Masinad ja tehnikad Värvid Mõju nahale Maoorid Berbid Vangid Tribal Hennamaalingud Kujunid Komertslik tätoveerimine Uskumused Kasutatud allikad Mõiste Tattow, tau-tau, tatau, tattaw tähendab koputamist või löömist Tuleb tahiitikeelsest sõnast tatau tattaw Inimestele tehakse tätoveeringuid põhiliselt kaunistamise eesmärgil, loomadele nende identifitseerimiseks Ajalugu James Cook(17281779) James Cook nägi Polüneesias 1769 ning Hawaii saartel 1778 tätoveeritud pärismaalasi Alvaro de Medndana,hispaanlane 1595a tutvustas Läänele 1.eurooplasena Polüneesiast näinud kehakaunistusi 17.saj. Muutus see ihaldusväärsemaks kunstivormiks ning hakkas saavutama oma rafineeritust ja täiustust Keskajal hääbus Läänes ning taasavastati alles idamaade ning Lõunamere saarte avastamisega E...
Tai turismimajandus Turismi areng Tais Turismiharu hakkas Tais jõudsalt kasvama 20. sajandi teiselt poolel, kui Vietnami sõja perioodil saabusid Taisse peamiselt USA sõdurid. Selle ajaga langes kokku Tai elatustaseme tõus ja tehnoloogia areng, mis võimaldas reisida kaugemale, kiiremini ja odavamalt, ning inimestel leidus senisest rohkem vaba aega kasvas jõudsalt ka rahvusvaheline turism. Tai oli tolle aja uue reisitrendi peamine sihtpunkt Aasias. Tabel 1. Turism Tais 1998-2007 Rahvusvaheline turism Tais Turistid Keskmine Keskmised kulud Aastatulu Aasta Number Muutus Viibimine Inimene/päevas Muutus Million Muutus (Miljion) (%) (Päev) (Baht*) (%) (Baht) (%) 1998 7,76 +7,53 8,40 3712,93 +1,12 242 177 +9,70 1999 8,58 +10,50 7,96 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS MOEIKOON TWIGGY Uurimustöö Pärnu 2011 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................2 ELULUGU.................................................................................................................................................3 MOOD.......................................................................................................................................................5 FILMID......................................................................................................................................................7 MUUSIKA..................................................................................................................................
Sisukord: · Sissejuhatus · Firmast · Poorbetoon maailmas · Plokkide paigaldamine · Viimistlus · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal. AEROC põhitoorained on kõik puhtad eestimaised looduslikud mineraalsed materjalid, mis kõik tarnitakse tehase vahetust lähedusest tsement Kundast, lubi Rakkest ning liiv Aeroc AS Toolse liivakarjäärist. Oluline on siinkohal märkida, et AEROC toodete valmistamisel ei kasutata põlevkivituhka, mistõttu võrreldes nn Narva tuhaplokiga on tegemist nii toorainete koostiselt kui omadustelt põhimõtteliselt erineva materjaliga. AEROC on kergeim ehituses kasutatav kivimaterjal, millel on samas ...
SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna see tundub kõige huvitavam. Varsti on jõulud ja on hea teada, mis erinevad rahvused mujal maailmas praegu teevad. Kasutasin tööks põhiliselt internetti. JÕULUKOMBEID KOGU MAAILMAST Suurbritannia Serenaadilauljad kõnnivad majast majja, et esitada koduuste taga jõululaule. Need 19. sajandist pärinevad laulud on ülipopulaarsed tänaseni. Jõuluvana hiilib Inglismaal majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega. Hispaania Seal algavad pidustused 8. detsembril süütu eostamise pidusöögiga. Väikesed poisid esitavad katedraalitreppidel rituaalseid tantse. Hispaania lapsed saavad kingitusi kolmekuningapäeval 6. jaanuaril, 12 päeva pärast jõulupühi. Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi. Itaalia Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjaku...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika ...
OKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad män...
Üleilmastumine tekitab maailmas kloonlinnasid Neeme Raud (Postimees, 08.09.2004) Kaupluse ja restoranikettide pealetung on hävitamas kohalikku eripära ja muutmas maailma linnu üksteisele üha sarnasemateks kloonideks. Lisaks tähendab rahvusvahelise suuräri pealetung ühed poed, ühed filmid, üks söök, üks muusika ka eri rahvusest inimeste tarbimisharjumuste üha sarnasemaks muutumist ning kohalike majanduste vaesumist. Ühendriikides on üheülbalise tarbimise võrdkujuks saanud maailma suurim kauplusekett WalMart. Iga uus äärelinnas kerkiv megakaubamajakarp tähendab linna keskuses olevate väikepoodide jaoks hingekella löömist. Tarbijale on suures soodusmarketis ostude tegemine kahtlemata lihtsam kõik vajaliku saab ühe katuse alt kätte ning sageli erakordselt soodsa hinnaga. Mugavuse enda hinnaks on aga kohaliku omapära kadum...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
KÜPROS Merilin Parv Mõniste Kool 9. Klass 2010aasta Sisukord Küprosest..............................................................................................................................lk 3 Üldandmed...........................................................................................................................lk 4 Lipp ja vapp...........................................................................................................................lk 5 Hümn........
Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest Meie esimene suur peatükk oli "Tervis" ja nendes alapeatükkides õppisime lühidalt kehalist ehk füüsilist tervist, vaimset tervist ja sotsialset tervist. Füüsiline tervis on valdkond,mida tavaliselt peetakse tervise põhiliseks näitajaks. Kui Sul on on hea olla ehk Sul ei valuta kuskilt, Sul ei ole luid katki, temperatuur 36-37 kraadi vahel, siis peetakse meid terveks. Sinu kehalist tervist saad tugevdavad näiteks sportimine ja tervislik toitumine. Sul võib olla ka mõni füüsiline puue. Näiteks Sa oled küürakas. Siis ei saa küll hästi sportida aga tervislikult saab toituda ikka :). Vaimne tervis on seotud mõtlemisega ja sealt edasi ka kogu organismiga. Näiteks sõltub inimese enesetunne meeleoluga. Kurva meelega on Sul halvem olla- Sa ei tunne end hästi :(, aga rõõmsa meelega tunned end hästi :). Kuniks on vaimne tervis korras, ei tunneta Sa vaimse...
"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsi...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................................. 10 Kasutatud kirjandus........................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Vähesed laused on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc je suis´mõtlen, järelikult olen`), mille prantslane René Desca...
Kontrolltöö 1 METALLID 1. Nimeta metallide ühiseid füüsikalisi omadusi . · Metalne läige · Peegeldavad valgust ja elektromagneetilisi kiirgusi · Oma kindlad sto ja kto · juhivad soojust ja elektrivoolu · mittelahustuvad 2. Milliste füüsikaliste omaduste poolest metallid erinevad ? · erinevad sto ja kto · erinevad kõvaduse poolest ( plastilised ja kõvad metallid ) · erinev tihedus 3. Nimeta rask ja kergsulavaid metalle . Rasksulavad : W , Os , Cr , Fe Kergsulavad : Hg , Cs , K , Na , Sn 4. Nimeta rask ja kergmetalle . Raskmetallid : Os , Ir , Hg , Au , Pb Kergmetallid : Li , Be , Na , Mg , Al , Ti 5. Nimeta veest kergemaid metalle . Milline neist on kõige kergem metall ? Li , Na , K 6. Nimeta kõige kõvem metall , plastilisi metalle . Kõige kõvem metall : Cr Plastilised metallid : Na , K , R...
Brasiilia metsandus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis, milline on metsasuse %? Brasiilias kasvavad metsad 544 mln ha suurusel alal. Metsadega on kaetud 64% Brasiilia pindalast. 2. Anna hinnang, kas seda on vähe või palju. Arvan, et seda on palju. Sellele annab kinnitust ka see, et Brasiilia on metsarikkuselt kogu maailma riikidest teisel kohal. 3. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Brasiilias on ekvatoriaalsed vihmametsad. 4. Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)? Brasiilias paiknevad suuremad metsamassiivid Amazonase dzunglis, mis on Brasiilia põhjaosas. Samuti asub soor osa Brasiilia keskosas asuvates mägedes. Amazonase vihmamets 5. Nimeta mõned peamised puuliigid? Peamised puuliigid on okaspuud, kõvad lehtpuud ja väärispuud. 6. Kas metsade pindala on suurenenud...
Audentese Spordigümnaasium Vana-Egiptus püramiidid Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Pre...
20. sajandi rock ja popmuusika stiilid Sisukord Kantri ehk country and western Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Rock'n'roll Disko Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika. Instrumentidest kasutatakse kitarri, akordioni, trumme jm. Kantrilauljate riietus on enamasti teksa või nahkpüksid, ruuduline särk, tagi või jope, kaabu ja võib kasutatud olla ka narmaid. Tuntuimad nimed kantrimuusikas: Hank Willi...
1. kirjelda mördi mehhaniseeritud pinnale kandmist. 1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontr...
Elva Gümnaasium Vesi imeline aine Referaat Silver Kurrik 9.C klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord 1. Vesi....................................................lk 3 2. Kasutamine........................................lk 4 3. Joogivesi.........................................lk 5-6 3.1.Kare vesi.....................................lk 6 3.2.Suure rauasisaldusega vesi.........lk 7 3.3.Mineraalvesi............................lk 7-8 3.4.Klooritud vesi.........................lk 8-9 4. Saastamine..................................lk 10-11 5. Puhastamine...............................lk 11-12 6. Kasutatud kirjandus....................lk 12-13 2 Vesi Vesi ehk divesinikoksiid on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Vesi on kõig...
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut. Looming: Alguses t...
docstxt/1298741779132235.txt
PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt. ...
Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03.191...
STIIL AEG MUUSIKALINE HELILOOJAD TEOSED ISELOOMUSTUS HILISROMANTISM XIX saj. lõpp, XIX/XX saj. Pikad teosed, suured A.Bruckner Sümfooniad vahetus koosseisud, ootamatud G. Mahler VIII ,,Tuhandete" sümf., harmooniad, Saksamaal, laulutsüklid Austrias, Wagneri eeskujud R. Strauss Sümfoonilised poeemid, ooperid IMPRESSIONISM 1890-ndad enne I MS Kõlavärvi muusika, idamaine C. Debussy Ork. Prelüüd ,,Fauni...
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS.................................................................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola p...
Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimuse...
Seejärel tuuakse välja käsitlemist vajavad alapunktid. Põhiosa esimeses peatükis võiks näiteks anda teema ajaloolise tausta , teises osas tuleks tulemuste interpreteerimine, kogutud materjalide alusel pannakse kirja oma arvamus. Tiitelleht Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: kool, nimi, klass, töö pealkiri, töö liik (referaat), juhendaja nimi, töö kirjutamise/esitaamise koht ja aasta. (vt. näidis). Sisukord Sisukord asub tiitellehe järel (vt.näidis). Sisukorras näidatakse kõik töö alajaotused täpses vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid. Sisukorras tuleb loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Lisad on nummerdatud. Sisukorras on alapeatükkide nimed kirjutatud väiketähtedega (va esitäht) ja vormindatud nagu teksti igas teises peatükis. Sissejuhatus
REFERAAT On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Töö põhiosa 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 7. Lisad TÖÖDE VORMISTAMINE Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse tavaliselt A4 (210 x 297 mm) formaadis paberil arvutikirjas kirjasuurusega 12...
nimetavas käändes ja eraldatakse üksteisest kõmadega. Resümee teksti mahuks on 1-2 lehekülge (20-30 rida), kus tuuakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, käsutatud kirjanduse ja allikate nimetuste arvu kohta; tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, käsutatud metoodikat, töö tulemusi ja nende uudsust. 5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või InsertIndeks and Tables...Table of Contents
· ei kasutata slängi, stampkeelendeid, ajakirjanduslikke, käibe- ja poeetilisi (üliemotsionaalseid) fraase; · hoidutakse võõrkeelte mõjust eestikeelsele tekstile. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitatavad
1. Põhinõuded Uurimustöö vormistatakse arvutil, arvestades töö arvutil vormistamise nõudeid. Uurimustöö trükitakse valgele paberile formaadis A4 (210x297mm). Töö peab esitama kiirköitjas. 2. Töö tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: õppeasutus, töö pealkiri ja liik (antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne
Sissejuhatus e uurimistöö rakenduslik osa koostamine. Sissejuhatuses ehk töö rakenduslikus osas peaksid sisalduma järgmised aspektid: 1. teema valiku ja selle aktuaalsuse põhjendus (lühike olukorra kirjeldus käsitletavas valdkonnas) 2. probleem e vastuolu, mida töös käsitletakse ning millele püütakse leida lahendust (kui on teaduslik või probleemkäsitlusega uurimistöö) 3. eesmärk (milleni autor soovib oma uurimistöös jõuda) 4. püstitatud eesmärgi saavutamiseks täita tulevad ülesanded (milles tuleks selgus saada, mida oleks vaja analüüsida ja hinnata jms) 5. töös kasutatud meetodid (üldistatult need teed ja viisid, mida on kasutatud materjali kogumiseks, analüüsimiseks, hinnangute andmiseks ja järelduste tegemiseks) 6. töös kasutatud allikmaterjalid (kõik see, millest lähtuvalt ja millele tuginedes on töö kirjutatud) Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele ja institutsioonidele...
SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis; · eesmärk (milleks töö tehakse) · uurimisobjekt; · aine (objekti külg, mida uuritud);
töö valmimise koht ja aastaarv (keskjoondusega, nende vahele koma ei panda, 14 pt). Tiitellehe iga element paigutatakse omaette reale, koht ja aastaarv samale reale. Ükski rida ei lõppe punktiga. Poolitused ei ole tiitellehel lubatud (vt Lisa 1). Sisukorras antakse ülevaade töö temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb referaadi jaotiste (peatükid, alajaotused, punktid) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid ning lühendit lk ei lisata. Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele referaadis, samuti ei tohi muuta süsteemitähiseid. Sisukord paikneb alati tiitellehe järel. Sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisasid. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord moodustatakse automaatselt ( vt Lisa 2).
koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3
koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsioonis, nagu need töös esinevad. Sisukorras on ka leheküljenumbrid. Kõik loovtöö lisad on sisukorras pealkirjadega nimetusega. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel, valides arvuti menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3
2. TÖÖ OSAD Töö osad peavad olema kindlas järjestuses: tiitelleht juhendaja hinnang (seda ei köideta!) sisukord sissejuhatus töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks) kokkuvõte kasutatud kirjanduse loetelu lisad. 2.1 TIITELLEHT 2.2 SISUKORD Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Kui kasutatakse pealkirjade nummerdamist, siis sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Sisukorra genereerib tekstiprogramm ise, ei sisestata käsitsi! Töö ja sisukorra järjestus näidisena: SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI .....................................................................................4 1.1. Alapeatüki pealkiri ....................
Uurimistöö kokkuvõtte koostamine. Töö tulemused ja peamised järeldused esitatakse peatükkidele järgnevas töö osas pealkirja all „Kokkuvõte”. Sisukorras ja ka töö tekstis kokkuvõtte ette numbrit ei panda. Kokkuvõte koosneb reeglina kahest osast: 1. tööst tulenevad peamised järeldused; 2. soovitused (üldist edasise tegevuse suunda andvad) ja ettepanekud (konkreetsetele asjaosalistele adresseeritud). NB! Soovitused ja ettepanekud esitatakse esitatakse kindlas kõneviisis – töö autor on asja uurinud ja väljendab sellega oma veendumust soovituste ja ettepanekute asjakohasuses.
tuleb kasutada selget ja täpset oskuskeelt, üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest; peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja
Samuti on õpilane ka järeldanud, et tüdrukud muretsevad oma kehakaalupärast rohkem, kaalu langetatakse tervislikult, toitumisharjumusi mõjutavad enim perekond ja kodu, õpilaste suhtumine äärmuslikkesse kaalulangetamisviisidesse on valdavalt negatiivne, mis vähendab tõenäosust toitumishäirete küüsi langemiseks. Teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. (kool) uurimistöö vormistamis nõuetele ei vasta: kirjasuurus pealkirjas, sisukorras olev reavahe, töö iseseisvaid osasid ei ole alustatud uuelt leheküljelt kolmanda rea kõrguselt ja jooniste allkirjad ei asu joonise all. Rohkem vormistamis vigu töös ei leitud, muidu oli töö hästi koostatud ja seda oli huvitav lugeda. Töö on edukalt sooritatud. Ettepanek hindeks oleks ,,5". Küsimused uurimistöö autorile: 1) Kui suur on tõenäosus, et toitumisprobleemidega õpilased vastavad ausalt? 2) Kas uurimistöö lõpus saadud järeldus ühtis esialgse hüpoteesiga