Tartu kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond Merili Sutt Emadepäev Iseseisev töö TARTU 2014 Emadepäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginias Graftowi kirikus. Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üle-eestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani. Uuesti hakati Eestis emadepäeva tähistama 1988
Emadepäev maikuu teine pühapäev Emadepäev on Eestis maikuu teisel pühapä eval. Emadepäeva tähistati esmakordselt 10. mail 1908. aastal Ameerika Ühendriikides Lääne Virginias Graftowi kirikus. Esmakordselt... Eestis tähistati seda päeva esmakordselt 1922. aastal Uderna koolis piduliku koosviibimisega, mille organiseeris Naiste Karskusliit Helmi Mäelo algatusel. Üleeestilisena tähistati seda päeva aasta hiljem, 3. juunil 1923. Emadepäeva tähistamine kogus populaarsust ja seda tähistati kuni 1940. aastani.
Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrikuu teine pühapäev isadepäev 16. november taassünnipäev § 31. Üleriigiline lein Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi § 4. Pühade ja tähtpäevade arvestamine Käesolevas seaduses nimetatud pühad ja tähtpäevad arvestatakse Gregoriuse ehk uue
Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") Väga suurt rolli mängisid Liivi luules ka aastaajad. Julgelt ning värvikirevalt kirjeldab Juhan Liiv suve tulekut ja olemust luuletuses "Üks suvepäev". Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud näiteks luuletuses "Maikuu hommik", kirjeldades selle tärkavat loodust ning kaunist ilu : Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis; ta peegel säras kuldses värvivoos
(Lolium hybridum) `Molisto`, roog-aruhein (Festuca arundinacea) `Seine`, harilik aruhein (Festuca pratensis) `Darimo`, päideroog (Phalaris arundinacea) `Palaton` ja ohtetu luste (Bromus inermis) `Lincoln`. Katsepõld paiknes Sakus keskmise viljakusega rähksel mullal (pHkcl 7,0, huumus 4,6%, P 94 ja K 173 mg kg-1 Mehlich 3 järgi). Fosfor-kaaliumväetist (P 15, K 164 ) anti igal sügisel. 2007.aastal algas vegetatsioon varakult (14. aprillil), kuid maikuu alguse külmalaine nullis aprillikuu looduse arengu edumaa. Heintaimede kasv hoogustus 14. maist (to üle 10 °C). Mai lõpus oli erakordselt soe (17-23 °C).Tänu maikuu soojusele oli I niide varajane. Juunis ei tulnud vihma kahe nädala jooksul. Põud takistas ädalakasvu juuni I dekaadi lõpus. Juunikuu teisel poolel sadas 22 mm (39% normist) ja juulis 87 mm (97% normist), mis lõi ädalakasvuks soodsamad tingimused. 2008. aasta kevadperiood oli Sakus jahe ja põuane
ja märjad oksad ripuvad. Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis. Ta peegel säras kuldses värvivoos ja kastekullal hiilgas iga roos. Kevadehommik, mis naeratad sa ? Ta lauluga tõusis ülesse - kevade on meie ees !
● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist. ● iseloomustab lihtsus, siirus, vahetus ja tundesügavus ning samas erakordne üldistusjõud Tuntumad teosed ● 1885 – esimene luuletus "Maikuu öö" ● 1894 – jutustus "Vari" ● 1895 – jutustus "Nõia tütar" Maailmavaade Juhan Liiv: "Ja nõnda on lugu ka Eestis. Ja nõnda on elukiik. Ükskord, kui terve mõte. Ükskord on Eesti riik." Read on pärit Juhan Liivi 12-salmilisest luuletusest „Kas näitad?” Fridebert Tuglas arvas, et see on Liivil kirjutatud 1905. aasta revolutsiooniliste
-Kirjandusloos on kujutatud erakliku, edasse tõmbunud inimesena . -Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö" -esimene jutt "päästetud" -"ta lendab mesipuu poole" - "sügise" -"tuisk" -"helin" Betti Alver -Sündis jõgeval. Oli abielus Heiti talvikuga. Oli ka tõlkija. -viiendas klassis kirjutas romaani " Tuulearmuke" -viletsuse komöödia -"invaliidid" "Eluhelbed" "korallid emajões" "elupuu" "tolm ja tuli" Gustav Suits Sündis Võnnu koolmeistri peres. Õppis 4a lugema.Õppis Tartu ja helsingi ülikoolis -"tuulemaa" -"tuli ja tuul" -kogu "Kõik on kokku unenägu"
ka temal talv on läbi. Siin on küll tuuled, Kõik mutukad ja putukad kuid nendega harjub, on ärevil ja jutukad, igav sul elada et kevad võidu sai. põõsaste varjus. Ja tuhat väikest muusikut Meelespead. nüüd hõiskab eemal kuusikus: Kuidas kukkusid küll rohtu "Käes mai! Käes mai! Käes mai!" sinitaeva killukesed? Piibelehed. Need ei ole taevatäpid, Maikuu hoolega metsi ehtis, need on lilled tillukesed. tippis kõikjale piibelehti, Nurmenukk. siia ja sinna, siia ja sinna, Kes need aasal õõtsuvad, neid on nii tore korjama minna, siis kui tuuled lõõtsuvad? magusat lõhna puhuvad ninna. Need on nurmenukud kallid, Sinilill. kaela ümber soojad sallid. Kased on kikkis ja kägugi kukub, Pääsusilmad. sinilill väike, miks sina veel tukud
olevat maad ei tohtinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis mõisnik kasutada talupoegadele väljarentimiseks või müügiks. Eestimaa 1856. a. talurahvaseadus kuulutati välja ja hakkas kehtima 1858. a. Seaduses kõneldi talupoegade teokohustuse kavatsetavast vähendamisest, mõnest sättest, aga selgus, et seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858. a. talurahvarahutused. Kõrgaeg oli maikuu lõpp, kui rahutused haarasid 18 mõisat. Uute talurahvaseaduste alusel algas talude ulatuslik päriseks ostmine. Kiiremini arenes see Lõuna-eestis, kus ostmiseks vajalik raha saadi linakasvatusest. Eestimaa kubermangus oli 1881. aastaks päriseks ostetud 12%, sajandi lõpuks umbes pooled taludest. Sageli ei suutnud senised peremehed oma talu välja osta. Nad pidid oma esivanemate kodust lahkuma ning
· 1966. aasta valikkogus "Tähetund" / Algsest 1561 värsist järele 897 · 1933. aastal avaldas Beti Alver "Loomingu 2", selles oli 25 kümnevärsilistest stroofidest koosnev poeem "Ulla". · 1935- aasta "Loomingu" 3. numbris avaldatud poeemis "Vahanukk" · Pirnipuu "stiil on endiselt vaimukas, kujutatud tüübid ja situatsioonid on rohkem vallatult najakad kui karmilt iroonilised. · 1937. aastal valminud ja 1938. aasta "Loomingu" maikuu numbris ilmunud poeem "Pähklikoor" · 1939. aastal hakkas Betti Alver kirjutama poeemi "Mõrane peegel": · "Tuli ja tolm" ilmus 1936, sisaldab 62 luuletust, see on jagatud neljaks tsükliks · luulekogud: "Elupuu", "Tähetund", "Eluhelbed", "Lendav linn", "Korallid Emajões" · tegeles päris palju tõlkimisega, eriti tõlkis ta Puskini loomingut "Jevgeni Onegin"
Salumets Salumetsa kirjeldus • Asuvad viljakatel lubjarikastel kamarmuldadel • Liigirohked ja lopsakad kuuse-kase-haava metsad (paiguti ka tamme, pärna ja saarega) • Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir
sellest nii nagu tegelikkuses on. Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvastasid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus "Hommik" räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Must lagi on meie toal! Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, et tol ajal oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi. On üle elatud pärisorjus, mitmeid sõdasid ja Liiv kardab, et midagi taolist on taas tulekul. Näind palju pisaraid, nuttu,
Kokku ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna Liitsõna Täiendosa põhiosa Vesiveski, sarvloom, verivorst Ainsuse omastav Jaanuarikuu, maikuu jne kuud. Hulka ja kogu väljendavad ühendid, nt liivahunnik, suhkruvatt, klaasikild, singiviil Mitmusliku sisuga ainsuse omastav, NT: tikutoosm raamatukapp, teatriliit, tellisetehas, kartulipanek. Kolm või enamgi tüve, nt: aedviljakonserv, aruandeaasta, okaspuumets, allmaaraudteejaam Lahku Isa saapad, eesli saba, naabri auto, osakonna juhataja. Omadus-,arv-, asesõna või muutumatu sõna+nimisõna
Juhan Liivi aastaajad Kevad Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. --- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama!
· "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) · "Väike luuleraamat" (1969) · "Sinuga ja sinuta" (1989) · "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet · "Meel paremat ei kannata. The Mind Would Bear No Better"(TÜ,2007)koost.J.Talvet · "Ööl on üheksa poega"(1996) · "Mu kallis Liisi"(2000) · "Kümme lugu" (1893) Luule Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos
nad leidsid, nagu see oli sündinud Harjus, läksid ja piirasid Haapsalut ja hukkasid 1800 inimest, noort ja vana. Selles hädas põgenes, kes põgeneda sai. Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Maikuu alguses kutsusid sakslased Paide ordulinnusesse neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas, sündmuste kaasaegne Bartholomäus Hoeneke kirjutanud Liivimaa noorem riimkroonika jutsutab asjast nii: ,,Siis küsis meiser neljalt kuningalt, miks nad ometi sakslasi, noori ja vanu, nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Sellepeale vastas üks neist, neid olevat nii kaua
aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelepõhi teadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragümnaasiumis õppimine muutus Liivile aga vastumeelseks, kuna
Admiral Kauni värvusega admiral on päevaliblikas. Ta tiibadel domineerib must värv Ta tiibadel on punased ristivöödid ja valged tähnid mustal taustal. Lisaks nektarile maitsevad Admiralile pooleldi käärinud puuviljad Admiral liblikad on maitse osas väga tundlikud, ta on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast suhkrulahusest, et selle magusast maitsest inimesel aimugi pole. Admiral lendab siia Vahemere kandist maikuu paiku Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni Admiralil on hea maskeering- kui ta tiivad sulgeb meenutab ta puulehte Admirali röövikutel on okkaline välimus ning selle tõttu linnud loobuvad neist, kui herilaste ja röövputukate eest see ei kaitse
H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 esimene jutt "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandis1888-1889 "Olevik" Tartus 1890-1892 Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist
suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse.Ehkki mõned Juhan Liivi kirjatööd avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Tema teosed : 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: "Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 18901892: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik "Kümme lugu" 1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust
pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side" Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus " Virulases " Liivi luuletus " Maikuu öö" samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha " Oleviku " juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus " Oleviku" toimetusest.Ülepingutuse ja
See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad, väike maja nagu valge häll. Epiteete- sininiiske õhtu, tumm, valge naerupude, vana, madal kummut. Personifikatsioone- pea pudenev, lilled, iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast vahust=ärkan, väikesed unised ruudud=silmad. Allegooriat- täna on tulnud ning eile suri, kurvad rõõmud. Luulekujundid teevad lugemise põnevamaks. Luuletaja peidaks teosesse nagu väikeseid mõistatusi, mida lugeja peab lahendama
Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos,
isikud. Leedu ja Läti iseseisvuspäevadel heisatakse Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse hoonetele ka Eesti lipp. Nagu ma varem mainisin, siis on Eesti 14 lipupäeva ja need on järgmised : 1) 3. jaanuar - Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev; 2) 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev; 3) 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev; 4) 14. märts - emakeelepäev; 5) maikuu teine pühapäev - emadepäev; 6) 9. mai - Euroopa päev; 7) 4. juuni - Eesti lipu päev; 8) 14. juuni - leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna); 9) 23. juuni - võidupüha; 10) 24. juuni - jaanipäev; 11) 20. august - taasiseseisvumispäev; 12) 1. september - teadmistepäev; 13) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 14) Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. Kevadest kirjutas Liiv tundeliselt, kirjeldades kevade saabumist ning selle kaunidust. Üheks näiteks toon katkendi luuletusest "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Liivi loomingust ei puudu loomulikult ka suvi ja talv, kuid mida ma nii palju ei kohanud kui eelnevalt nimetatuid. Samuti Kirjutas ta palju luuletusi ka isamaast, mis olid väga kurvad ja sünged.
Riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta ---- suur reede ---- ülestõusmispühade 1. püha 1. mai - kevadpüha ---- nelipühade 1. püha 23. juuni- võidupüha 24. juuni - jaanipäev 20. august - taasiseseisvumispäev 24. detsember jõululaupäev; [RT I 2005, 24, 185 jõust. 20. 05. 2005] 25. detsember - esimene jõulupüha 26. detsember - teine jõulupüha Riiglikud tähtpäevad 6. jaanuar - kolmekuningapäev 2. veebruar - Tartu rahulepingu aastapäev maikuu teine pühapäev - emadepäev 14. juuni - leinapäev 20. august - taasiseseisvumispäev 2. november - hingedepäev novembrikuu teine pühapäev - isadepäev 16. november - taassünni päev Pildid Tänan kuulamast Hr Sander ja Hr Jan-Karl
vereimejad • Neid kärbseid on sugukonnas ligikaudu 3000 liiki, kellest Eestis elab 36 liiki Välimus •Parmud on keskmise suurusega või suured (6–26mm) •Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid •Iseloomulikuks küljeks on eredavärvilised liitsilmad •Läbipaistvad või hallikad tiivad Eluviis • Tegutsevad vaid päeval, öösel poevad peitu • Aktiivsed maikuu lõpust septembri keskpaigani. Eriti palju on neid juuni teisel poolel ning juuli esimesel poolel • Hea lennuvõime, võivad lennata toiduotsingutel kilomeetreid • Teadaolevalt on maksimaalne kiirus 145 km/h ühel parmlaste sugukonda kuuluval liigil Eluviis • Meelispaigaks sood ja rabad • Putukamaailmas pikaealisted, elutsükkel sõltuvalt liigist, kes elavad Eestis, 1-2 aastat,maksimaalselt 3 • Kõigusoojased, mis paneb nad kuumaga tegutsema.
läbikäimine Juhanile arendavalt. Senise muusikahuvi (Liiv oli harjutanud viiuli- ja klaverimängu) asemele tuli luule. Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. Nagu teisedki 19. sajandi eesti kirjanikud tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A
oma katkendlikku laulu. Vahepeal võib sookiuru laulu kuulda ka maapinnalt, harukordadel isegi puuokstelt. Lend on tal madal, järguline ja kiirete tiivalöökidega. Ärevusse sattunud sookiur istub tihti põõsa otsa. Pesa rajab ta rohttaimede ja eelmise aasta kulu varju, sageli isegi kulu alla. Seejuures eelistab ta enamasti ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal asuvaid kuivemaid kohti. Munad poetab sookiur pessa juba maikuu alguses, neid on tal 4...6, harukordadel isegi kuni seitse. Tavaliselt on sel linnul kaks pesakonda ühel aastal, sel juhul võime me munadega pesi leida kuni juulikuu alguseni. Esimesed pojad õpivad aga lennuoskuse selgeks kas juba mai lõpul või siis juunikuus. Sookiurupered lahkuvad Eestist oktoobrikuus, mõnedel andmetel ka juba septembris. Oma talvekorterist tagasi pesitsusaladele jõuavad nad aga kevadel juba varakult, peaaegu koos
Nad teevad pesa sulgedest ja õhus hõljuvaist heinaebemetest ning taimeseemnetest, mida nad lennul koguvad. Tema pisikesed jalad on liiga nõrgad ja tiivad liiga pikad, et maast hõlpsasti õhku tõusta. Noorlinnud saavad pesitsemisküpseks nelja-aastaselt. Vapustav, aga kuni selleni veedavad nad kogu aja õhus, kordagi maandumata või õrrele laskumata. Piiritajad vajavad sooja ilma, et hankida piisavalt lendavaid putukaid, nõnda veedavad nad Põhja-Euroopas ainult kolm kuud. Nad saabuvad maikuu alguses Kesk-Aafrikast ja ehitavad kirikutornidesse või kõrgematesse hoonetesse kõrtest ja süljest pesa. Noored piiritajad jäävad sõltuvalt ilmaoludest pessa 37-56 päevaks. Kui ilm on liiga külm, vajuvad nad tardunne umbes talveunetaolisse seisundisse mille ajal neil pole vaja süüa, kuni tingimused paranevad. Piiritajad alustavad tagasiteed juuli keskel, enne kui ööd liiga külmaks muutuvad.
Kasutatud allikas :http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php? option=com_content&task=view&id=75&Itemid=1 2 Sissejuhatus Toomingas kasvab peamiselt metsas ja ta on loodusele üsna kasulik , sest toominga lehed sisaldavad C-vitamiini . Toomingad kannavad vilja mis on söödavad. Toomingas õitseb peamiselt maikuu lõpupoole ja juuni algul. Toomingas kasvab umbes 16 m kõrguseks. Toominga õitsemise aeg on õige aeg kartuli panekuks. Sisukord Toomingas............................................................................................................................................1 Toomingaõied....................................................................................................................................
Poiste nimed Kristjan Marten Oliver Markus Artjom Kokku Sagedus 18 12 12 10 8 60 Sagedus (%) 30% 20% 20% 17% 13% 100% Tüdrukute nimed Anastasia Arina Elisabeth Sofia Darja Kokku Sagedus 12 8 8 8 7 43 Sagedus (%) 28% 19% 19% 19% 16% 100% MAIKUU NIMED Poiste nimed Oliver Markus Artjom Mattias Rasmus Kokku Sagedus 13 12 11 10 10 56 Sagedus (%) 23% 21% 20% 18% 18% 100% Tüdrukute nimed Sofia Lisandra Marta Emily Mirtel Kokku Sagedus 11 8 8 7 7 41 Sagedus (%) 27% 20% 20% 17% 17% 100% JUUNIKUU NIMED
Lõuna-Aasias • Saabuvad Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkuvad juuni alguses. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad septembris • Kevadisest saabumisest alates kuni juuni keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritades iga ettetuleva emaslinnuga Poegi haub ja kasvatab ainult emaslind ning pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või pruunitaolist tumepruunide laikudega muna. • Kaklevatel isaslinudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled välja langema 20. juuni paiku ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja sügisene hulgaelu, mis kestab kuni lahkumiseni. • Vaenlasteks röövlinnud ja väikesed
B tähtaeg 3.12 Uurimustöö. Iseloomusta oma riigi: HOLLAND a) põllumajandust (mitu ha on põllumajandusmaad; kuidas see jaguneb(põld, rohumaa jne.); mis kultuure kasvatatakse; milliste kultuuride osatähtsus on suurem; millised loomakasvatusharud on riigis, ühe loomakasvatusettevõtte kirjeldamine (selles riigis). Mida saadustest imporditakse/eksporditakse. Kui suur osa elanikkonnast töötab põllumajanduses? Kas toodetakse intensiivselt, ekstensiivselt, mahedalt? Probleemid sinu riigi põllumajanduses. (keskkonnast lähtuvalt) Põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 2.8%(2012).Hollandi kogu territooriumil on tasane. Riigis on segametsade kamar-leetmullad, mis on vähe viljakad. Need loodustingimused ei ole eriti soodsad põllumajanduse arengule riigis. Kuivendatud jõesetetel kujunenud viljaka mullaga maa on üles haritud, hoolimata sellest, et põllud vajavad pidevalt kuivendamist. Põllumajanduse tähtsaim haru on piimakarjandu...
Hitlerit võeti nüüd kui tõelist ohtu. Peagi peale Poola lüüa saamist liitunud riigid kuulutasid sõja Saksamaale. Kummaline küll, aga see üldse ei heidutanudki Hitlerit, Natsid kulgesid võidust võitu, nii läänes kui ka idas. Detsembri 18. Päeval 1940 andis Hitler ajalooliselt märgitava käsukirja, kus märgitakse ära "Operatsioon Barbaros" rünnak Nõukogude Liitu. Nõukogude Liit oli vaja vallutada kiire sõjaretkega. Ettevalmistused pidid olema selged maikuu 15. Päevaks. Siit algas kergena näiv vallutus, mis ei osutunudki nii lihtsaks. Hitler oli täis enesekindlust ja käis kohapeal vägesid julgustamas. 1941 aastal 11. detsembril Hitler kuulutas välja sõja Ameerikale ja oli öeldu üle väga uhke. Tema osav kõneleja oli teinud seda jälle, pilganud muud maailma ülbitsedes kindla võidu üle. Tõde on aga see, et sõda Nõukogude liiduga kulutas Saksa vägesid liiga palju, et jõuda Moskvasse. Talv ja külm oli teinud oma töö.
Tema kindlaks sooviks oli, et inimesed mõistaksid, kui tähtis on oma kodumaa eest hoolitseda ja seda ka kaitsta. Teda kurvasta- sid ka asjaolud, et kõikjal Eestis polegi imeline, vaid on ka paiku, kuhu minna ei tahaks. Juhan Liivi luuletus “Hommik” räägib Eesti karjalase tööpäevast ja ka Eestimaa looduslikust ilust. Liivile meeldis tema isamaaline maapind ja mullastik, tänu millele said inimesed ikka kõhu täis, sooja ja muid vajalike materjale. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasid ühes- koos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. „Must lagi on meie toal!“ Selles luuletuses räägib ta isamaa vaesusest, kus oli kõik väga raske. Palju on juttu Eestimaa läbielamistest, missugune oli olukord siin veel mitmeid aastaid tagasi. On üle ela- tud pärisorjus, mitmeid sõdasid ja Liiv kardab, et midagi taolist on taas tulekul. „Näinud palju pisa-
saatsid haridushuvilise poisi vanemad lap-se 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi-metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1892. aastal üüris Juhan Liiv Tartu äärelinna korteri. Siin valmis ta esimene jutustus "Vari" ning uue luulekogu käsikiri. Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmuma tõsisema vaimse häire tunnused: Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Sellises olukorras suundus kirjanik 1893
aastaks Naelavere kooli. Edasi saatsid poisi vanemad lapse 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelealgteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja. Juhan Liivi hariduskäik oli üldiselt üsna kesine. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Seal püüdis ta omandada ka keskhariduse. Juhan töötas paljudes tolleaegsetes ajalehetoimetustes. Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri, ta maeti Alatskivi kalmistule
Ka teiste koerlibliklaste nukud on nendele tüüpiliste individuaalsete tunnustega. Koerliblika röövikud nukkuvad sageli kividel, mille tulemusena sulab nukk oma värvuse ja kujuga ümbritseva keskkonnaga niivõrd hästi ühte, et teda lihtsalt pole võimalik üldse märgata. Ränded ja talvitamine Kuigi admiral asustab ka meie aedu ning põlde, peetakse teda siiski Vahemere regioonist saabunud külaliseks. Meile lendab ta harilikult maikuu paiku. Kohe pärast saabumist hakkavad emased liblikad munema ning suve jooksul koorub välja kaks põlvkonda admirale. Teine põlvkond jääb siia enam-vähem oktoobrikuuni. See tähendab seda, et need admiralid, keda juuli algul näha võib, on meile lennanud lõunast. Need admiralid aga, keda hiljem näha on, koorusid välja juba arvatavasti kohapeal munetud munadest. Mõningatel admiralidel ja ohakaliblikatel, kes on samuti rändavad liigid, puudub rändeinstinkt. Kuigi sügis on
Anna Haava APRILL 6 Sulalumest seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, mahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on Aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill! Leelo Tungal MAI HOMMIK 7 Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, - mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Juhan Liiv JALKA MMI KUU 8 selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ümaralt jalgpallikas nüüd jalgpallikujulise õuele teen puuriida
HOOLIMISE ja VASTUTUSE sümbol väljendamaks seda, et hoolime neist, kellel on HI-viirus või kes on juba haigestunud ja surnud AIDSi. Punane lint on ka LOOTUSE sümbol, sest inimkonna ülesanne on leida ravi AIDSi vastu. Punase Lindi kandmist peetakse esimeseks sammuks HIV ja AIDSi vastases võitluses. Seda võib kanda mistahes päeval, kuid eriti soovitav on kanda seda 1. detsembril – ülemaailmsel AIDSi vastu võitlemise päeval. Rahvusvaheline AIDSi ohvrite mälestuspäev Iga aasta maikuu kolmandal pühapäeval meenutatakse üle kogu maailma kõiki neid, kes on läbi aastate surnud AIDSi ja näidatakse üles toetust HIV ja AIDSiga elavatele inimestele. Rahvusvahelist AIDSi ohvrite mälestuspäeva tähistatakse alates 1983. aastast. Eestis tehakse seda regulaarselt alates 1993. aastast. Kuna AIDS jätkab oma laastavat hävitustööd kogu maailmas, mälestatakse sel päeval lahkunuid ning püütakse saavutada üksmeel ühiskonnas võitlemaks epideemiaga.
pannakse lavatsitele Esimesel nädalal hoitakse neid temperatuuril 6-8 kraadi. Teisel nädalal tõstetakse temp. 16-18 kraadini. Kui pungad on paisunud võib alustada pookimist. Poogendi kinnikasvamise järel alandatakse temp. kuni 12- 14 kraadini. d) Kasvuhoones hoitakse potte külmade möödumiseni, vajadusel neid aeg-ajalt kastes. e) Potid taimedega viiakse enne istutamist välja ja harjutatakse nädala jooksul välistingimustega. f) Istutatakse maikuu lõpus või juuni alguses.Kui taimed on kasvama hakanud, antakse lisaväetist, kobestatakse ja kõrvaldatakse umbrohi. Eripärad sireli paljundamisel pookimisega · Seepärast paljundatakse pookealuseid seemnetega. · Pookealust hinnatakse juurekaela läbimõõdu jargi (vähemalt 6-10mm). · Poogitud puud on kindlasti õrnemad kui nende maapinnal kasvavad sõbrad. · Tüvele poogitud võrad on õrnemad tuule sasimise suhtes kui maapinna lähedale poogitud taimed.
Parksepa keskkool 12B Võru 12.02.2008 ,,Kevad"-Kevadest on Juhan Liiv kirjutanud otsekui heldimusega, kirjeldades kevade tärkavat loodust ning selle kaunist ilu.Üheks näiteks võib tuua katkendi luuletusest "Mai hommik". Esimeses salmis loob kirjanik pildi tärkavast maast kogu selle lihtsuses ja kauniduses. Teises salmis jätkab kirjanik seda teemat, kuid luuletusse põimitakse igatsev alatoon. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis.
pälvis hiljuti mitmeid auhindu. Moskva muusikateatri Helikon-Opera looja ja kunstilise juhi Dmitri Bertmani looming pole eestimaalastele võõras. Ta on siin lavale seadnud mitu edukat ooperit. Bertmani isikupärane käekiri, milles üldjuhul ei puudu poliitiline alltekst, on toonud talle tunnustuse kogu maailmas. Ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" mängitakse Eestis esmakordselt. Käisin ooperit "Armastus kolme apelsini vastu" vaatamas maikuu alguses, olles jaanuaris näinud osaliselt selle ooperi teleülekannet. Teleülekande toimumine oli samuti tähtis sündmus esmakordselt Eesti teleajaloos sai ooper teles otseülekande. Minu jaoks oli eriti huvitav see, et otsekülekande lavalt ETV-s kõrval võis näha ka lavataguseid askeldusi kanalil ETV2. ETV pingutas ülekande kestusega siiski veidi üle tund aega enne ja pärast etendust on siiski liiga pikk aeg, et oleks huvitav jälgida
2) täiendsõna ainsuse omastavas - omamoodi, imeväel, KOKKU(liik, laad, mis LAHKU (kuuluvus, kelle? mille?) tükkhaaval liiki?) 7. Sidekriipsu kasutamine: jahikoer, käekell, sõiduauto, naabri auto, õpiku autor, varsa kabi, looduse 1) Tähed, sümbolid, arvud - T-kujuline, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, varsakabi, maikuu, kalapüük, ilu, 50-aastane; liivahunnik (mereliiva küpse vilja pead (küpsed viljapead), 2) Liitsõna esimene osa nimi - Läänemere-äärne, Talvesõja-aegne, hunnik), tikutoos, meie kooli õpetajad (meie kooliõpetajad) Koidula-aegne; okaspuumets, 3) Nimed - Lõuna-Eesti, Lähis-Ida, Väike-Maarja, Sauna-Madis;
püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine pühapäev vanavanemate päev (2015. aastal 13. sept) · 18. oktoober, oktoobri kolmas laupäev hõimupäev (2015. aastal 17. okt) · 22. september vastupanuvõitluse päev · 2. november hingedepäev · 9
sordist Talub põuda, aga võib Happeline või saagikuses välja paista neutraalne Astelpaju Hõbepuuline Kevadised öökülmad ei Kergem liivsavi või Paljundada saab Peale istutamist kui maa Koristamine toimub Õitseb maikuu esimesel ohusta saviliivmullad seemnetega ja on tasandatud, kästsi poolel Palju valgust Täiesti sobimatu on pistoksaga, pistik külvatakse muru Koristusküpsed viljad on
Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev Lipu heiskamise tingimused
tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. 1.3. Ajakirjaniku-aastad Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toi-metuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Siin püüdis noor kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ning omandada keskharidus. Õppemaksu Liivilt esialgu ei võetud ning elamiskulude eest tasus teadaolevalt "Virulase" toimetaja J. Järv. Treffneri eragüm-
annaabi.ee 
