1. bookkeeping writing down the details of transactions (debits and credits). 2. accounting keeping financial records, recording income and expenditure, valuing assets and liabilities. 3. management accounting preparing budgets and other financial reports necessary for management. Juhtimis raamatupidamine. 4. cost accounting working out the unit cost of products, including materials, labour and all other expenses. Kulukonto. 5. tax accounting calculating an individual's or a company's liability for tax. Maksu raamatupidamine. 6. auditing inspection and evaluation of accounts by a second set of accounts. Auditeerimine. 7. creative accounting using all available accounting procedures and tricks to disguise the true financial position of a company. Loov/topelt raamatupidamine. Assets-varad Depreciation-odavnema Liabilities-kohustus Turnover-käive
Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu- Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend- Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot Suurenemine kajastub kreeditis Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid D Kulukonto K D Tulukonto K Suurenemine (vähenemine) (vähenemine) suurenemine Tulude ja kulude koondkonto ... on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Ei kajastata saldosid, ajutise iseloomuga. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto K Tulude ja kulude koondkonto Kulukonto sulgemisel: D Tulude ja kulude koondkonto K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul
teostava üksuse (raamatupidamiskeskus) juhtivspetsialisti poolt) ja asutuse juhi poolt. LISAD Lisa 1 Vara klassid, seosed pearaamatu kontodega Klass Nimetus Bilansi Bilansi Kulukonto1 Müügihind JV kulu2 soetuse- kulumi- konto konto BILANSIS ARVESTATAVAD 1 kulukonto amortisatsiooni arvutamisel ja allahindamisel 2 jääkväärtuse kulu müümisel 18 Klass Nimetus Bilansi Bilansi Kulukonto Müügihind JV kulu soetuse- kulumi- konto konto VARAD Kinnisvarainvesteeringud
ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot. Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas D kantseleikulu K kassa Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid
majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32. Põhikonto – kontrakontoga või täiendkontoga seotud aktiva- ja passivakontod. 33. 34.Aktiva 35.Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga (moodustab koos aktivakontoga n-ö kaksikkonto), kuid vähendab selle jääki bilansis.
põhjendatud kulude otsene kandmine vastavale objektile. (nt. on juhtkonnaga seotud kulud Varade soetamisel teeb ettevõte kulutusi, kuid need on kulud, mille asemele on asunud tooraine, abimaterjalid, kaubad jne. Peale selle tehakse ettevõttes kulusid, mis ei väljendu varades, vaid esinevad tegevuskuludena nagu näiteks töötasu-, soojusenergia-, elektrikulu jne. Nii nagu varade suurenemine nii ka kulude suurenemine, kajastub kulukonto deebet poolel. Näiteks ettevõte tasub telefonikulude eest 120 krooni sularahas. Siin kajastatakse tehing : D - telefonikulu K kassa 120 krooni Seega tekkis kontodel omavaheline seos ja on kahekordne kirjendamine. Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme! Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka D- pank K- renditulu 1000 kr
MÕISTED: MAJANDUSTEHING: Raamatupidamis kohustlase tehtud tehing kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamis kohustlast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise a...
millest on maha arvatud kogukulud samal perioodil (Allen & Myddelton, 1992, lk 3). Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil järgides tekkepõhist arvestusprintsiipi, see tähendab, et see ei sõltu tulu laekumisest või kulu tasumisest. Samas tuleb ettevõttel järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi ehk tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes ja samas perioodis (RPS, § 16). Tulud kogutakse tulukonto kreeditisse ning kulud kulukonto deebetisse. Majandusaasta lõpul suletakse tulu- ja kulukontod ning tulem kirjendatakse bilansikirjel „Aruandeaasta kasum (kahjum)“ (Palmipuu, 2015, lk 34). Kasumiaruande põhivalem: Kasum = Tulud − Kulud (1) Juta Tikk (2016, lk 252) on öelnud, et majandustegevus ettevõttes on kasumi teenimisele suunatud. Stabiilne kasumi teenimine suurendab omanike ja töötajate heaolu, selletõttu on
Kasuliku eluea ning amortisatsiooninormi määramine Merit Aktivas toimub esimese amortisatsiooni arvestamisel. Amortisatsiooni arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu. Amortisatsiooni arvestatakse põhivarade moodulis aknas Amordi arvestus. Lisatakse uus periood ning uue tööakna avanedes, tehes põhivara nimetusele vajutades avaneb põhivara kaardi aken Amortisatsiooni arvestus, millele märgitakse amortisatsiooni protsendi määr, amortisatsiooni kulukonto (kontol 4810), põhivara liigitusele vastav amortisatsiooni konto ning põhivara liigitusele vastav põhivarakonto. D 1500 100 000 D 1831 70 000 K 1830 170 000 Müügikasum või -kahjum saadakse, kui põhivara müügihinnast lahutatakse maha tema jääkväärtus. Müügikasumit kajastatakse ärituludes ning müügikahjumit ärikuludes netosummana. Igal bilansipäeval vaadatakse üle materiaalse põhivara nimekiri, nende kasulik eluiga ning
Tegevuskulud, Üldhalduskulud). Nendel kontodel puuduvad alg- ja lõppsaldod, sest majandustulemus – kasum või kahjum - kantakse arvestusperioodi lõpul sellelt kontolt kasumi (kahjumi) kontole. Kulude konto skeem Tulude konto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Kulude suurenemine Kulukonto Tulukonto sulgemine Tulude suurenemine sulgemine Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive - - - - Kulude konto deebetisse kantakse kulude suurenemine, kreediti kaudu toimub kulukonto sulgemine (Näiteks toodangu arvelevõtmine).
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
Algsaldo Algsaldo Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Suurenemine) (Vähenemine) (Vähenemine) (Suurenemine) Lõppsaldo Lõppsaldo LS = AS + DK - KK LS = AS + KK - DK D Tulukonto K D Kulukonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Sulgemine) (Suurenemine) (Suurenemine) (Sulgemine) D Koondkonto K D Koondkonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Kulud ja kasum) (Tulud) (Kulud) (Tulud ja kahjum)
e sulgemine DK KK Kulukontode käitumine sarnaneb aktivakontode käitumisele, st et konto suurenemine toimub deebetis, konto sulgemine aga kreeditpoolel – perioodi lõpul on konto kreeditkäive võrdsustatud konto deebetkäibega ja saldot ei ole. Skemaatiliselt kujutades käituvad kulukontod järgmiselt: D Kulukonto K (+) (-) suurenemine vähenemine e sulgemine DK KK Näiteülesanne 11: Kus toimub konto suurenemine, kas deebetis või kreeditis? Müügitulu Turustuskulu Muu ärikulu Finantstulu Muu äritulu
K 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad 2. Igakuised tagasimaksed SEB Panka: D 2110 Lühiajalised laenud ja võlakirjad K 1025 Pank SEB 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro 16 Arveldusi tarnijatega peetakse raamatupidamisprogrammi moodulis Ostureskontro., kus registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, kande kuupäev, hankija, tasumistingimus, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse koostab programm automaatselt kande pearaamatusse. Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhataja, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises. Võlgnevuste tasumisel tuleb kinni pidada tarnija maksetingimustest. Kui ettevõtte finantsolukord seda ei võimalda, tuleb koostada maksekava, mille üks kriteerium on tarnija
ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena.
Tarnijate võlgade arvestus käib HansaRaama programmi moodulis Ostureskontro. Võlad registreeritakse kronolooogilises järjekorras ka pearaamatus vastavalt tekkimisele ning tasutakse väikese viitajaga pangakontolt. Bilansis kajastatakse seda osa võlgadest tarnijatele, mis ei ole veel tasutud ostutatud teenuse või kauba eest. Raamatupidamises registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, arve järjekorranumber, tasumise tähtaeg tulevikus, kauba või teenuse kogus, hind, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse teeb programm iseenesest kande pearaamatusse. Tüüpiline võla registreerimise kanne on järgmine: D 5050 Jootmissüsteem 18 060 D 1510 Sisendkäibemaks 3 251 K 2310 Võlad tarnijatele 21 311
omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulude ja kulude arvestus toimub tekkepõhiselt teatud perioodi kohta. Arvestusperioodiks võib olla näiteks kuu, aasta. Erinevate tulude ja kulude arvestuseks avatakse eraldi kontod. Arvestusperioodi jooksul kogutakse tulud tulukontode kreeditisse; kogutakse kulud kulukonto deebetisse. Perioodi lõpus kontod suletakse ja kulu ja tulukontode tulemus kantakse tulude/kulude koondkontole. Aasta lõpus tehakse tulude/kulude koondkonto lõpetamiskanne raamatupidamisõiendi alusel. Kui tulude/kulude koondkonto kreeditsaldo näitab, et lõpptulemuseks kujunes kasum, deebetsaldo, et kahjum. Ettevõtte tulemi kujunemisest annab ülevaate kasumiaruanne. Tulude konto kreeditkäive ja kulude konto deebetkäive kajastub kasumiaruande tulude või kuludena
koondkonto. Sisu Kontoliik Käibevara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara akumuleeritud Kontraaktiva Bilansikonto kulum konto Kohustused Passivakonto Bilansikonto Omakapital Passivakonto Bilansikonto Tulud Tulukonto Perioodikonto Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Tarnijate võlgade arvestus käib HansaRaama programmi moodulis Ostureskontro. Võlad registreeritakse kronolooogilises järjekorras ka pearaamatus vastavalt tekkimisele ning tasutakse väikese viitajaga pangakontolt. Bilansis kajastatakse seda osa võlgadest tarnijatele, mis ei ole veel tasutud ostutatud teenuse või kauba eest. Raamatupidamises registreeritakse algdokumendina arve kuupäev, arve järjekorranumber, tasumise tähtaeg tulevikus, kauba või teenuse kogus, hind, summa, vastav kulukonto ja käibemaksukood. Kui arve kinnitatakse ja salvestatakse teeb programm kande pearaamatusse. Tüüpiline võla registreerimise kanne on järgmine: D 5050 Jootmissüsteem 18 060 D 1510 Sisendkäibemaks 3 251 K 2310 Võlad tarnijatele 21 311
rahuldamiseks võlgnikku ei leita võla sissenõudmise kulud ületavad nõudesumma. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva nõudesumma kuludesse kandmist enne selle lootusetuks muutmist. Lootusetu nõude mahakandmisel bilansist koostatakse lausend: D- ebatõenäoliselt laekuvad arved K- ostjatelt laekumata arved Kui lootusetu nõudesumma ei ole varem kuludesse kantud, siis D- kulukonto K- ostjatelt laekumata arved. Raamatupidamisarvestuse praktikas kantakse antud kulud, sõltuvalt pearaamatupidaja otsusest või audiitori soovitusest, kas muudesse ärikuludesse, turustuskuludesse või üldhalduskuludesse. Kasumiaruande skeem 1 puhul tuleb kanda ebatõenäolised arved kirjele "mitmesugused tegevuskulud". Lähtudes põhjuslikust seosest ja vastutusarvestuse süvendamise vajadusest, tuleks arvete kuludesse kandmisel lähtuda põhjustest, mis tingis halva nõude kujunemise.
arvamustele. See meetod soodustab (all)üksustevahelist koostööd. Kuna meetod ei nõua andmete üksikasjalikku analüüsi, saab kulufunktsioonid tuletada ja vastavad prognoosid teha üpris kiiresti. Kuna tuginetakse arvamustele, mitte aga süstemaatilistele hinnangutele, sõltub kulude prognoosimise täpsus oluliselt infoallikateks olevate töötajate kvalifikatsioonist ja teadmistest. Kontode klassifitseerimismeetodi rakendamisel tuleb iga kulukonto klassifitseerida kas püsi- või muutuvkulukontoks. Sellist liigitust kasutades leitakse kogukulu. Kontode klassifitseerimismeetodi eelisteks on lihtsus ja kasutamise kergus, see on tehnoloogilisest lähenemisviisist odavam. Meetodi puuduseks on prognooside ebatäpsus ja seda mitte ainult subjektiivsuse tõttu, vaid ka põhjusel, et osa kulusid on segakulud, sisaldades nii püsi- kui muutuvkomponenti ning viimaste eristamine ei ole lihtne (kulukontode esialgne
K Intressinõuded 4 K Intressitulu 8 K Lühiajaline laen 100 Hinnangulised kirjed Ostjatelt laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline ja põhivara kulumi arvestamine on nn hinnangulised kirjed. See tähendab, et me hindame jooksvaid kulusid subjektiivselt. Lõpetamiskanded Lõpetamiskanded on seotud kasumiaruande kontode (tulude, kulude, tulude ja kulude koondkonto) sulgemisega. Lõpetamiskanded on kolme liiki. 1. Tulukonto sulgemine. 2. Kulukonto sulgemine. 3. Tulude ja kulude koondkonto sulgemine. Tulude ja kulude koondkonto sulgemisega kaasneb ka kasumi (kahjumi) arvutamine ja näitamine omakapitali hulgas (vt lisa 1 ja 2). Kasumiaruande kontode sulgemine toimub alati aruandeperioodi lõpus. 27 12. FINANTSARUANDED Aruanded annavad meile informatsiooni ettevõtte tegevustulemuse, maksevõime kohta. Et
Enamasti laekumata arved laekuvad, kuid halvemal juhul jäävad ka laekumata. Ostjatelt laekumata nõudesummasid hinnatakse rmp-se aastaaruandes individuaalselt, s.o. iga arve laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Ostjatelt laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse(rmp seadus par 34 lõige 2). Hindamise aluseks on : meeldetuletuskirjad, millele ei vastata, hagiavaldus ostja vastu, või kui ostjale on väljakuulutatud pankrot või likvideerimine(debit kulukonto, kredit ebatõenäol laek arved). Vaatamata ebatõenäoliselt laekumata nõuete kuludesse kandmisele, kajastatakse nid nõudeid laekumiseni või bilansist mahakandmiseni bilansikirjel ,,ostjatele laekumata arved". Ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto kreeditsaldo aga näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansireal miinusega. Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend : D arvelduskonto D ebatõen laek arved K ostjatelt laekumata arved K kulukonto
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
