arvestuse ja raamatupidamise algdokumentide vormid, osalema raamatupidamisalase informatsiooni läbitöötamise tehnoloogia ja arvestuse meetodite määratlemises. 1.9. Osutama raamatupidamise arvestuse ja aruandluse esitamisega kaasabi ettevõtte majandusliku ja finants- majandusliku tegevuse analüüsi läbiviimisel ja sisemajanduse reservide, kokkuhoiureziimi ja dokumentatsiooniringluse täiustamisel. 1.10. Osalema raamatupidamisarvestuse progressiivsete meetodite ja vormide väljatöötamisel ja juurutamisel; tegema ettepanekuid raamatupidamise arvestuse ja majandusinformatsiooni töötlemise täiustamiseks. 1.11. Valmistama ette raamatupidamisarvestuse andmed majandusaruannete koostamiseks. 1.12. Tagama raamatupidamisalaste dokumentide säilimise ning arhiveerima need vastavalt kehtestatud korrale.
Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus,
korraldamist. 2 Enamasti küsib sise-eeskirja näha audiitor, luid ka maksurevident. See ei tähenda, et eeskirja oleks vaja eelkõige audiitorile ning kellelegi veel ettenäitamiseks või seaduse formaalseks täitmiseks. dokument on vajalik eelkõige ettevõttele endale 3 kirjeldatud reeglite ja põhimõtete järgimine säilitab raamatupidamisarvestuse järjepidevuse ning vähendab sõltuvust inimestest, näiteks töötajate vahetumisel või äraolekul 4 Neis tuleb kirjeldada kõike, mida peab tegema ettevõtte raamatupidaja (d). Mida ta peab tegema iga päev, iga nädal, iga kuu, missuguste dokumentide alusel, kes ja millistel tähtaegadel peab need raamatupidajale andma, kuidas peavad need dokumendid välja nägema, kelle
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse
Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete r...
raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. 3. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid sa tead? Too näiteid. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui toimus raha tegelik liikumine. Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 4. Mis on kontoplaan?
tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele[1] ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi
a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alles siis, kui raha on laekunud. b) Tegin kajastatakse raamatupidamises peale sõmimist ja raha laekumine pole oluline. c) Tegin kajastatakse raamatupidamises ainult juhul, kui raha liigub. Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on: -dokumendi nimetus ja number
kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites · säilitama raamatupidamise dokumente Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused: · võtta tööle raamatupidaja · kasutada lepingulist raamatupidajat tööde teostamiseks · kasutada raamatupidamisfirma teenuseid Füüsilisest isikust ettevõtjal on lubatud kasutada kas kassa- või tekkepõhist raamatupidamist. 9.1 Kassapõhine raamatupidamine Kassapõhise raamatupidamisarvestuse korral kajastatakse tulud ja kulud aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. Tulude ja kulude sissekanded päevaraamatusse tehakse siis, kui raha laekub kassasse või pangakontole ja kui raha kassast või pangakontolt välja makstakse. 9.2 Tekkepõhine raamatupidamine Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse korral kajastatakse majandustehingud vastavalt nende toimumise ajale, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. 9
Majandustehing- raamatupidamiskohustuslase majandusüksuse poolt tehtud mistahes toiming (sissetulek, väljaminek jm), kolmandate isikute vaheline tehing ja raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, millel on majanduslik tagajärg muutuste näol tema varade, kohustuste või omakapitali koosseisus.Majandustehingu aluseks on majandustehingut tõendav algdokument. Kõik majandustehingud tuleb, nii kassapõhise- kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse puhul dokumenteerida, kanda ükshaaval ja kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud.
§35. Riigi raamatupidamise ja aruandluse korraldamine §36. Riigi raamatupidamise üldeeskiri §37. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruanne §38. Riigi ja riigiraamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruanne §-d 39--40. [Kehtetud - RT I 2003, 88, 588 - jõust. 01.01.2004] 7. peatükk MUUDE ISIKUTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMISE ERISUSED §41. Kohaliku omavalitsuse raamatupidamise aastaaruanne §42. Erisused Eesti Panga raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamisel §43. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused §44. Filiaali raamatupidamise erisused §45. Täiendavad nõuded avalikule ettevõtjale, eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale § 451 [Kehtetu RT I 2009, 54, 363 jõust. 01.01.2010] 8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE §-d 46--58. [Käesolevast tekstist välja jäetud] §59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale §60
Raamatupidamisaruandluse analüüs Finantsanalüüs on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava rahandusliku olukorra hindamine. Igal huvigrupil on anlüüsi tegemisel oma eesmärk. Finantsanalüüsi vajadus tekib kui ees on: - Laenutaotlus - Ettevõtte ost või müük - Seaduste täitmise kontroll - Hinnangu andmine juhtkonna tegevustele - Aktsiate emiteerimine - Lepingute sõlmimine (suuremate) Raamatupidamisaruandluse analüüs Vajalik on analüüsitava ettevõte raamatupidamisarvestuse võtete piisav tundmine. Analüüsitavad raamatupidamisaruanded: - Bilanss - Kasumiaruanne - Rahavoogude aruanne - Omakapitali muutuste aruanne Finantsaruanded on määratud eelkõige välistarbijale. Finantsanalüüs lähtub sellest, et analüüsi infoallikaks on aastaaruandes ja avalikes materjalides firma majandusharu kohta sisalduv. Raamatupidamisaruandluse analüüs Analüüsi võtted: Hälbeanalüüs: a) horisontaalanalüüs uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes
tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: majandusüksuse printsiip jätkuvuse printsiip arusaadavuse printsiip olulisuse printsiip tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava raamatupidamise võte d. Finantsarvestuse ülesanded : 1)Dokumenteerimine ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia · Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum
Ettevõtte rahanduse 1. loengu teemadel koostatud, ainult ühe õige valikvastusega, küsimused ja pakutud vastusevariandid. Õige vastus on alla joonitud. 1. Järgmisest loetelust märkida finantsaruanne: aktivaaruanne; kasumiaruanne; rahavood äritegevuses; omakapitali muutuste aruanne 2. Mida mõõdab suhtarv? Samasuguste näitajate suhet; Sarnaste näitajate suhet; Erinevate näitajate suhet 3. Bilansi põhivõrrand ehk raamatupidamisarvestuse põhivalem on: Aktiva= kreedit; Aktiva= deebet; Aktiva= passiva 4. Põhiaruanded on... Bilanss, rahavoogude aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Bilanss, koondkasumi aruanne, kasumiaruanne, omakapitali muutuste aruanne. Bilanss, rahavoogude aruanne, koondkasumi aruanne, kasumiaruanne. Rahavoogude aruanne, koondkasumi aruanne, omakapitali muutuste aruanne. 5. Rahandus ühendab endas: juhtimist, ettevõtlust ja organisatsioonilisust; raha, riskide ja
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
5 suuremat programmi ja 5 väiksemat programmi + võrdlus. Ja oma ettevõtte jaoks programmi valimine, analüüsimine, mis sobiks kõige paremini minu ettevõttele. ,,Raamatupidamisprogrammide võrdlus" http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat) · Unikaalsed MFDD (multifunktsionaalne drill-down) aruanded · 1 kasutaja litsents (sisaldab interneti kaugkasutuse võimalust) · 1 andmebaasitarkvara SQLBase RTC litsents
ANDLUS ANDLUS ETTEVÕTLUSSEADUSANDLUS Joonis 2. Raamatupidamises kasutatav seadusandlus I Raamatupidamise seadus (jõustunud 1994, kehtiv kuni 31.12.2002) uus raamatupidamise seadus (jõustus 01.01.2003), muudatused-täiendused. Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine vastavalt rahvusvahelistele arvestusprintsiipidele raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks. II Äriseadustik, vastu võetud 15. veebr 1995. a, jõustunud 1. sept 1995. a, muudatused-täiendused. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 8 III Maksuseadusandlus - maksukorralduse seadus, mis määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus,
seaduses sätestatud juhtudel ja maksukuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. (advokaat, arst, notar, statistilised vaatlejad, audiitor jms) · Maksukohustuslase privaatsus ja omandi puutumatus. · Õigus maksta mitte rohkem kui ettenähtud maksusumma. · Õigus kahju kompenseerimisele. Nõue aegub 3 aastaga. Maksukohustuslase vastutus · Maksude tasumise kohustus. · Dokumentide säilitamise kohustus. · Raamatupidamisarvestuse pidamise kohustus. · Kaasaaitamiskohustus. Kohustus teatada kõigist talle teadaolevatest asjaoludest, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukokast tähendust. Maksuhaldurit ei või takistada. · Õigusjärglus. Pärimine. · Maksukohustused ettevõtte või selle osa üleandmise korral. · Lepinguline vastutus (nt garant). 14. Maksuhalduri ülesanded, õigused, vastutus. Olulisemad. Põhiline Maksu-ja Tolliamet. Maksuhalduri ülesanded
FINANTSJUHTIMISE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: Mõdriku 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS Praktika sooritati XXXX perioodil 01.12.2014. a kuni 26.12.2014. a.........3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR........................................................................4 2. KASUTATAVAD ALGDOKUMENDID...............................................................................5 2.1 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente........5 2.2 Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid.............................................5 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS................................................................................6 3.1 Majandusaasta.....................................
Piiratud juhtimiskogemus 7.4. Ebakindlused turul 7.5. Ebakindlused tootmises 7.6. Seadusandluse muudatused Kui palju sekkub valitsus sellesse ärivaldkonda, kus teie ettevõte tegutseb. Kuidas võiks see ettevõtte tegevust mõjutada? Kas vajatakse litsentse või lubasid antud tegevusalal tegutsemiseks? Juhul, kui ettevõttel on ekspordiplaan, siis kas selle suhtes kehtivad mingid väliskaubandust reguleerivad normid? 8.0. FINANTSANALÜÜS 8.1. Ettevõtte finantsjuhtimine 8.1.1 Raamatupidamisarvestuse korraldus Raamatupidamissüsteemi korraldus, finantskontrolli põhimõtted, aruandluse korraldus. 8.1.2 Varude suuruse, müügilaekumiste ja maksta olevate arvete juhtimine Kirjelda, kui palju vajad tagavarasid, kuidas laekuvad summad müügist millise ajalise intervalliga ja kas ka sinu ettevõttele antakse maksete tegemiseks aega. 8.1.3 Tulude ja kulude struktuur ja selle muutused Siia saab tuua oma tulude ja kulude eelarve detailiseeritult 8.2. Laenutaotluse ülevaade 8.2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
Kapital-vara v varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks jaguneb käibe ja põhi kapitaliks. Kasum- v kahjum: on aruande perioodi tulude ja kulude vahe. Kasumi aruanne (tulude ja kulude aruanne) -majandusaasta üks kohustuslikest aruannetest ja kajastab aruande perioodi majandustulemusi (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit) Kohustus- ettevõttel lasub rahaliselt hinnatav võlg. Konto- raamatupidamisarvestuse element ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kreedit- konto skeemi parem pool aktiva kontol vähendab ja passiva kontol suurendab konto käivet tekitades saldo ehk jäägi muutuse. Kulu- aruande perioodi väljaminekud millega kaasnevad varade vähenemised või kohustuste suurenemised ja kulud vähendavad ettevõtte oma kapitali va. omanikele tehtud väljamaksed.
kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid, milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokkua
DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.....................................................................
4 Tänu raamatupidamisbilansile juhatajad saavad ettekujutuse, mis paigas asub nende ettevõtte analoogiliste ettevõtte hulgas, kui õige oli nende juhtimiskurssi valik ja kui efektiivsed nende vastuvõetud majandusotsused; audiitorid saavad etteütlemise õige otsuse vastuvõtmise valimiseks, kontrollimise planeerimiseks, ettevõtte raamatupidamisarvestuse nõrkkohtade väljaselgitamiseks; analüütikud määravad kindlaks finantsanalüüsi suuna. Kõik finantsarvestuse kasutajad tunnevad huvi informatsiooni ettevõtte vara vastu, selle koostise ja struktuuri vastu. Bilansi andmed on vajalikud omanikutele selleks, et kontrollida paigaldatud kapitali seisundi, juhtorganile analüüsiks ja edasitegevuse planeerimiseks, pankadele ja krediitasutustele ettevõtte finantsstabiilsuse hindamiseks.
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" (2011) 1. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu" Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine · Minevik · Suunatud tulevikku · Ei arvesta riske · Riskianalüüs · Kasum on primaarne · Rahavoog on tähtis · Bilansiline väärtus · Turuväärtus
ja kadudele langevat osa. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik ettevõttes tagada nõutav kontrollifunktsioon. 8. Varude pidev arvestussüsteem. Varude pidevat (jooksvat) arvestussüsteemi kasutades peetakse üksikasjalikku arvestust varude liikumise kohta.Müüki antud varude soetushind või omahind määratakse sedamööda, kuidas neid müüakse. Selle süsteemi kasutamisel näitavad raamatupidamisarvestuse andmed aruandeperioodi lõpul, mis peab varudest alles olema. Alati ei pruugi arvestuse andmed siiski täpselt ühtida varude inventuuri andmetega, kuna tegelikuses võib esineda varude reknemesi, vargusi ja muid kadusid. Varude pideva arvestussüsteemi puuduseks on väga suur töömaht. Teiselt poolt võimaldab selle süsteemi kasutamine
Äriseadustiku § 3 lg 1 räägib sellest, et FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. Teovõimetu isiku puhul teostab tehinguid tema seaduslik esindaja. Samuti on seaduse kohaselt FIE-l lubatud tegutseda kõikidel tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud (ÄS § 4 lg 1). Äriühingu asutamisega võrreldes on FIE-na ettevõtlusega alustamine lihtsam ja odavam. Tegevuse alustamisel on päris vähe formaalsusi ning äritegevuse korraldamine, raamatupidamisarvestuse ja aruandluse pidamine on suhteliselt lihtsad, kuna need on seadustega reguleeritud minimaalselt. Võrreldes OÜ-ga, kus asutamisel tuleb reeglina teha sissemakset põhikapitali moodustamiseks ning tasuda ka päris kaalukat riigilõivu ja notaritasu asutamislepingu tõestamise eest, on FIE-na tegutsemise alustamine suhteliselt odav: põhikapitali sissemakset teha ei ole vaja, riigilõiv ja notaritasu äriregistris registreerimisel on mitmekordselt väiksemad.3 1 RT I 1995, 26-28, 355
maksustamisperioodil, millal tulu laekus ja kulutused tehti, olenemata sellest, kas kasutatakse kassa- või tekkepõhist raamatupidamist. Ka tasytud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. See tähendab, et tekkepõhise raamatupidamise puhul peab FIE pidama eraldi ka kassapõhist tulude ja kulude arvestust tagamaks tulumaksu õige tasumise. Kui kuludokument ei vasta raamatupidamisarvestuse algdokomendi nõuetele, siis kulutust maksustavast tulust maha arvata ei saa. Ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid. Tulumaksu avansilised maksed tasutakse alates tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäevale (31.03) järgnevast kvartalist, iga kvartali kolmanda kuu 15 kuupäevaks, so hiljemalt 15 juuniks, 15 septembriks ja 15 detsembriks võrdsete summadena Maksu- ja Tolliameti pangakontole
Suurem osa antud tegevusest on reguleeritud ettevõtte siseste dokumentidega. 3. Kuluarvestus, mis on tegelikult osa juhtimisarvestusest. Tegeleb ettevõtte struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks võib toimuda ka tootekulude kalkuleerimine. Kuluarvestuse saab jaotada kaheks: raamatupidamiskuluarvestus ja juhtimisinfoks vajaliku kulu arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Kuluarvestus peab olema täpne ning adekvaatne, et langetada õigeid juhtimisotsuseid. 4. Maksude arvestus, mis tegeleb maksude arvutamise, analüüsi ja planeermisega. Arvestuse aluseks on riiklik maksuregulatsioon. Maksuseadused kehtestavad maksuarvestuse dokumentidele suhteliselt ranged nõuded. 5
raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis
Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info
Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM komandeering, lähetus; AVA arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste vahendite arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus (s.o Eesti kroonides), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Osaühingus eksisteerib kolm kassat üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa - konto nr 1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa konto nr 1002).
Raamatupidamise dokumentide säilitamine. Ettevõttes kasutatavad lühendid (nt KOM komandeering, lähetus; AVA arveldused aruandvate isikutega jne.) Kontoplaan, mille koostamisel on lähtutud põhimõtest: 1-ga algavad numbrid tähistavad aktivat; 2-ga passivat; 3-ga tulu; 4-ga kaupade ja teenuste kulu; 5-ga muud tegevuskulu; 6-ga palga ja maksude kulukontosid; 7-ga muud kulud; 8-ga finants tulu- ja kulu kontod; 9-ga abikontod raamatupidamisarvestuse selgemaks muutmiseks. 1.6.2. Rahaliste vahendite arvestus Osaühingu kassa ja pangakontode, valuuta ning muude valuutas fikseeritud rahaliste vahendite arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus (s.o Eesti kroonides), ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Osaühingus eksisteerib kolm kassat üks peakassa ja kaks kõrvalkassat (Peakassa - konto nr 1000, Maarja kassa konto nr 1001 ja Pala kassa konto nr 1002).
Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info
kvalifikatsioon, varasemate perioodide tegelike ja plaaniliste näitajate ühtivus) · saadavate andmete asjakohasus (plaanid on koostatud arvestades maksimaalseid eesmärke) · saadavate andmete võrreldavusest Audiitorettevõtja peab otsustama, kas analüüsi protseduurides kasutatava mitte finantsinfo ettevalmistamisel on sisekontrolli süsteem olnud tõhus. Mitterahandus informatsiooni sisekontrolli tõhususe üle võib otsustada raamatupidamisarvestuse ja rahandusinformatsiooni sisekontrolli hindamise käigus. Saadud analüüsi tulemuste usaldatavus sõltub: 1. üksikute analüüsi protseduuride eesmärkidest 2. näitajate olulisus rahandusinformatsiooni kui terviku suhtes, 3. teistes samas valdkonnas kasutatavatest auditeerimisprotseduuridest nt. hilisem arvete tasumine võib kinnitada või kahtluse alla seada
soovituslik, olukorra parandamiseks, abinõude muutmiseks või muude abinõude rekendamiseks (alternatiivid). 4. Sisekontrolli analüüsi tulemusena suurendada org-i kindlust, et rakendatavad abinõud on suunatud eesmärkide saavutamisele ja väärtuse lisamisele on küllaldased ning samas mitte liigsed. Siseauditi liigid Siseauditit võib liigitada valdkondade kaupa järgnevalt: 1. Finantsaudit. Annab hinnagu raamatupidamisarvestuse ja -aruannete näitajatele ja nendega seotud info õigsusele. 2. Tulemusaudit. Hinnatakse auditeeritava tegevuse tõhusust, säästlikkust ja mõjusust. 3. Vastavuse audit. Analüüsitakse ja hinnatakse auditi tegevuse vastavust lõpp- eesmärkidele, kehtestatud protseduuri reeglitele, eeskirjadele, seadustele ja muudele regulatsioonidele. 4. Tegevuse audit, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse org-i üksikuid alategevusi või protsesse.
raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. Majandusarvestuse tänapäev Eellugu On üsna paratamatu leppida tõsiasjaga, et raamatupidamine on olnud ja jääb ka edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse korraldamine võeti Eesti Vabariigis teravdatud tähelepanu alla 1994 aastal, kui võeti vastu 08.06.1994 ,,EV Raamatupidamise seadus", mis hakkas kehtima 01.01.1995 aastal. Enne seda oli ettevõtetes raamatupidamise korraldamise aluseks ,,Raamatupidamise põhimäärus", kinnitatud EV Valitsuse määrusega nr 142, 06. juulist 1990 (jõustus 01.01.1991). Tänasel päeval töötavad ja juhinduvad raamatupidajad aga juba seaduse, ,,Raamatupidamise seaduse" järgi, mis võeti vastu 20
Raamatupidamiskohustuslane kehtestab oma individuaalsed raamatupidamise sise-eeskirjad oma majandustehingute dokumenteerimise, dokumentide töötlemise, raamatupidamisregistrite pidamise, inventuuride tegemise ning raamatupidamisaruannete koostamise ning nende analüüsi kohta. Raamatupidamise korraldamise kohustus lasub ettevõtte juhil, kes vastutab selle eest. Selle ülesande täitmiseks võib juht: · võtta tööle pearaamatupidaja, kes tagab raamatupidamisarvestuse korrashoiu; · moodustada raamatupidamisosakonna, keda juhib pearaamatupidaja; · kasutada raamatupidamisarvestuse teostamiseks lepingulist raamatupidajat; · kasutada raamatupidamisfirma teenuseid. Raamatupidamisfirma teenuste kasutamisel tuleb määrata ettevõtte töötajate hulgast isik, kelle ülesannete hulka kuulub raamatupidamise algdokumentide koostamine ja kogumine,
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see o...
Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. [5] 11. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaaderaamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Aruanne annab õige ja õiglase ülevaate raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest, kui: · see on täpne ja kõikehõlmav nendes raamatupidamisarvestuse aspektides, kus arvestuse eesmärgiks on majandussündmuste registreerimine; · selle koostamisel on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele nendes arvestuse aspektides, mis eeldavad hinnangute langetamist; ja · aruande lisad on koostatud sellise detailsusega ning need annavad finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest sellise läbilõike, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks
Soovitav on raha laekumiste ja väljaminekute kohta ettevõttes koostada liigendatud loetelu, et juhtkond saaks korraldada tõhusat kontrolli rahade kasutamise üle. Standardid lubavad kasutada kahte rahavoogude meetodit otsearvestuse ja kaudmeetodit. Sõltumata sellest, millist meetodit kasutatakse, on lõpptulemus üks ja sama. Otsese arvestusmeetodi e operatiivse tegevuse arvestuse järgi, kus kõik saadud ja makstud arved tuuakse ära liikide järgi. Informatsioon selleks saadakse: - raamatupidamisarvestuse registritest; - müügi, müügikulude ning muude kasumiaruande kirjete korrigeerimisel. Operatiivse tegevuse järgi rahavoogude arvestuse teostamiseks tuleb kaasata kõiki perioodi jooksul toimunud sissetulekuid ja väljaminekuid (otsene meetod). Nagu näiteks: a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha; b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha; c) makstud palgad; d) makstud tulumaks;
Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide ,,omakapitalil puudub kulu"? FINANTSARVESTUS FINANTSJUHTIMINE Mõõdab ettevõtte seisundit ja lähiminevikku On suunatud tulevikku Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info
KINNITAN AS ABC juhatuse liige (perekonnanimi, allkiri, kuupäev) 1. Ametikoht: Raamatupidaja 2. Otsene alluvus: Pearaamatupidajale 3. Asendaja: Pearaamatupidaja 4. Kvalifikatsioon: Vähemalt kesk-eriharidus, keeled: eesti keele vaba valdamine nii kõnes kui ka kirjas; inglise keele valdamine suhtlustasandil; raamatupidamisarvestuse oskused ja bilansi tundmine; arvuti valdamine tekstitöötluse ja raamatupidamisprogrammi ulatuses. 5. Tööülesanded 5.1. Raamatupidamislike toimingute sooritamine: 5.2. Müügiarvete koostamine 5.3. Laoarvestuse pidamine ja aruannete koostamine 5.4. Ostuarvete sisestamine ja aruannete koostamine 5.5. Kuludokumentide sisestamine ja aruannete koostamine 5.6. Palgaarvestuse pidamine 5.7. Kassaarvestuse pidamine 6. Vastutus 6.1
ladudes üha enam hoiukohapõhiseid inventuure, st loetakse tooted laos üle hoiukohtade kaupa. Ülelugemisega saadud füüsilisi saldosid hoiukohtadel võrreldakse loogiliste saldodega laoarves- tusprogrammis ja viiakse sisse vajalikud muudatused. Küsimused 1. Millistel eesmärkidel tehakse ladudes inventuure? 2. Miks on inventuur oluline ettevõtte raamatupidamisarvestuse, miks varude kontrollimise seisukohalt? 3. Millest peaks sõltuma laos inventuuride läbiviimise sagedus? 4. Milliseid tooteid tuleks inventeerida ladudes sagedamini, milliseid harvemini? Miks? 5. Mida tähendab "hoiukohapõhine inventuur"? 11.25. Inventuuri ettevalmistamine, läbiviimine ja kokkuvõtete tegemine Enne täisinventuuri alustamist tuleb teha põhjalik ettevalmistustöö, millega luuakse eel-
Tulumaksu määr on 2004.a eest. 24%. FIE tasub tasumisele kuuluva summa 1 oktoobriks Tulumaksuga maksustamisel võetakse ettevõtluse tulud ja kulud arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus ja kulutused tehti, olenemata sellest, kas kasutatakse kassa- või tekkepõhist raamatupidamist. Ka tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. Kui kuludokument ei vasta raamatupidamisarvestuse algdokumendi nõuetele, siis kulutust maksustatavast tulust maha arvata ei saa. 123 TULUMAKSU AVANSILISED MAKSED Ettevõtja, kes sai eelmisel maksustamisperioodil ettevõtlustulu, on kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel tulumaksu avansilisi makseid (tulumaksuseadus § 47). Millal tasutakse tulumaksu avansilisi makseid?
tusprogrammis ja viiakse sisse vajalikud muudatused. Küsimused 1. Millistel eesmärkidel tehakse ladudes inventuure? 2. Miks on inventuur oluline ettevõtte raamatupidamisarvestuse, miks varude kontrollimise seisukohalt? 3. Millest peaks sõltuma laos inventuuride läbiviimise sagedus? 4. Milliseid tooteid tuleks inventeerida ladudes sagedamini, milliseid harvemini? Miks? 5. Mida tähendab ”hoiukohapõhine inventuur”?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
