• Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. • Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti (Brest-Litovski) rahu. Kolmikliidu kapituleerumine • Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA. • Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. • Augustis-septembris 1918 hakkas peale Antandi vastupealetung marssal
1917 - Veebruarirevolutsiooniga kukutatakse Venemaa tsaarivaltisus. Aprill 1917 - Ameerika Ühendriigid astuvad sõtta. September 1917 - Saksamaa vallutab Riia. November-Detsember 1917 - Edutult lõppeb inglaste tankirünnak Cambrais linna lähistel. November 1917 - Venemaal toimub riigipööre. 1917. aasta lõpul - Bolsevikud sõlmivad sakslastega vaherahu. 1918 - Saksamaa jätkab pealetungi Venemaale. Märts 1918 - Bolsevikud sõlmivad Saksamaaga Brestis rahu. Kevad 1918 - Läänerindele on koondatub üle 80% diviiside üldarvust. Märts-Juuli 1918 - Saksa väed võtavad ette 4 suurt pealetungi. September 1918 - Antandi vägede ülemjuhataja Foch algatab vastupealetungi Saksamaale. November 1918 - Läänerindel on juba üle 2 miljoni Ameerika sõduri. Sügis 1918 - Türgi ja Bulgaara väjuvad sõjast. 11. November 1918 - Kirjutatakse alla Compiegne'i metsas Antandi vägede ülemjuhataja Foch'i salongvagunis alla
18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Pariisi rahukonverentsi otsused olid, et kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased, sest Versailles´ rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.
· Omariikluse väljakuulutamisega loodeti päästa eesti sakslaste rünnakust. Saada toetust lääneriikidelt, kes olid huvitatud nõukogude venemaa nõrgestamisest. · Jaanuuaris 1918 toimusid Asutava Kogu valimised.Valimiste vahekokkuvõte andis enamlastele 37%hääli. Nähes, et nad ei võida, katkestasid enamlased valimised ja kehtestasid diktatuuri. · 18.veebruaril 1918, peale rahuläbirääkimiste katkemist Brestis asusid saksa väed pealetungile. Algas enamlaste põgenemine. Eesti vabariigi väljakuulutamine: · 19.veebruaril võttis maapäeva vanemate kogu vastu eesti iseseisvuse manifesti. · Moodustati eestimaa päästmise komitee, kuhu kuulusid kolme suurema erakonna esindajatena Konstatin Päts, Jüri Vilms,Konstatin Konik. · 23.veebruaril 1918 kuulutati iseseisvus välja pärnus. · 24.veebruaril 1918 Tallinnas
Esimese maailmasõja lühikokkuvõte ja tagajärjed 28. juunil tapsid serbia salaorganisatsioonid Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 28. juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. A-U poolele asus Saksamaa, kes kuulutas 1.augustil Venemaale ja 3.augustil Prantsusmaale sõja. 4. augustil kuulutas Inglismaa Saksamaale sõja. Ameerika astus sõtta alles 1917. aastal. PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lah...
põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riik ning eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti alles 5. novembril
Sakslased alustasid idarindel pealetungi. Eestlased asusid kiirelt tegutsema. 19.02 moodustati Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid Konik, Päts ja Vilms. Koostati iseseisvusmanifest. Moodustati ka omakaitse. Võim jõuti enne sakslasi üle võtta. 23.02 kuulutati EV välja Pärnus ja 24.02 Tallinnas. Moodustati Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Päts. 25.02 okupeeriti Eesti Vabariik Saksamaa poolt. Ametlikult algas Saksa okupatsioon 3.03, kui Brestis sõlmiti Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel separaatrahu.
rahvusvahelist õigust eirates jaotas VaheEuroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Muudeti Poola ja Baltikumi jagamist. Saksamaa loobus Leedu territoorumist, NSV kohustus maksma talle. Itaalia liitus Saksamaa liitlaseks Poola 1. sept. 1939 ründab Saksamaa Poolat (Algab Teine Maailmasõda) Inglismaa, Prantsusmaa, Austraalia ja UusMeremaa kuulutasid Saksamaale sõja. 17.sept. NSV hõivas IdaPoola 22.09. 1939 Brestis Saksa ja NSVL vägede ühine võiduparaad. Saksamaa liitlasteks tulid Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Saksamaa vägede Poola piiri ületamine Kummaline sõda & Taani vallutamine 19391940 Saksamaa ja Prantsusmaa viisid väed Maginot`i ja Siegfred`i liinile. (Suurbritannia osales ka Prantsusmaa poolel) Sõjategevus soikus ja algas kummaline sõda, kus kumbki pool ei näidanud aktiivsust 9
Omanike vara riigistati * siiski korraldati Ak valimise ehkki valimistel kasutasid pettusi. 06.01.1918. Ometi saavutasid võime esseerid. Enamlased ajasid AK laiali- kehtestus üheparteisüsteem. * 1917 a. enamlased annavad välja rahvaste õiguste deklaratsiooni- kuulutavad kõigi rahvaste võrdsust ja enesemääramisõigust. * Enamlaste põhisooviks oli vaherahu sõlmimine saksamaaga, ehkki loodetu et enne puhkeb saksamaal revoulitsioon. Kuid peale Baltikumi vallutamist, nõustusid enamlased Brestis rahu sõlmimisega 03.03.1918 Sõja lõpp 1918 Veebruaris okupeeris saksamaa ukraina, eesti, pihkva ja osa venemaast, mis allakirjutatud Bresti rahu kohaselt jäi saksamaale. Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas saksamaa rakendada kõik jõud et võita sõda läänerindel. 21.03 17 juuli , neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 tuhat meest. Oktoobris palusid rahu ka bulgaaria, türgi. 24
Ta kuulus 1974.a MM- võistlustel Luzernis NSV Liidu neljasesse rooljata paatkonda kes tuli hõbemedalile. 1976.a võitis ta NSV Liidu neljase paadi esisõudjna pronksmedali. 1977.a MM-võistlustel sai hõbemedali. Sõudmises on vahematele meistritele tõusmas ka rõõmustav järelkasv. Näiteks: 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises ja 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises. 2009. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 18.20. septembril Brestis Valgevenes. Järjekorralt olid need 69. Euroopa meistrivõistlused sõudmises.Võistlustel osales 457 sõudjat 32-st riigist. Eestit esindas 18 võistlejat. Edukaim riik oli nelja kuld- ja ühe hõbemedaliga Kreeka. Eesti võitis võistlustelt 1 medali: paarisaerulisel kahepaadil võitsid Allar Raja ja Kaspar Taimsoo kuldmedali. 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused sõudmises toimusid 10.12. septembril Montemor-o-Velhos Portugalis. Järjekorralt olid need 70. Euroopa
alla). · tunnustati rahvaste enesemääramisõigust: 1. tunnustati nende alade iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud. 2. hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada. · olulisimaks sammuks oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustamaks enamlaste võimulpüsimist. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Venemaa jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (kasutati ära Novembrirevolutsiooni puhkemist ja Saksamaa kokkuvarisemist I maailmasõjas). · teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasati ajutiselt valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis 1918 toimus esseeride mäss, mis suruti maha.
· 1939 Klaipeda okupeerimine sakslaste poolt; Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel vabaks; Tsehhoslovakkia okupeeriti sakslaste poolt. · 23.august 1939 MRP. Saksa ja NSVL jagasid Euroopa ära. Sõja algus... · 1.september 1939 ründasid Saksa väed Poolat. · 3.septembril kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksale sõja, et Poolat kaitsta. · 17.septembril tungib Ida-Poolasse NSVL. · Septembri lõpus Saksa ja NSVL ühine võiduparaad Brestis ning Saksa-NSVL sõprus-ja piirileping. Baltikumi alistamine... · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga. · Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940...
1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.)
Idas Sõda merel ja kolooniates: · Jüüti merelahing 1916, Taani ranniku lähedal Põhjameres, Saksamaa tahtis mereblokaadi murda ja Inglise laevastiku purustada, kumbki pool võitu ei saavutanud. SÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED Desarmeerimine - relvade ja relvajõudude vähendamine või kaotamine Saksamaa kokkuvarisemine: · 1917 riigipööre venemaal · Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu · Saksamaa aga alustas 1918 alguses uuesti pealetungi, märtsis sõlmiti Brestis rahu, venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist. · Saksa väed jätkasid ikkagi edasiliikumist, vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes. · Venemaa väljumise tõttu sõjast paigutas Saksamaa oma väed üle läänerindele ja lootis seal otsustavat edu saavutada, Antandi vägedejuhataja Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja valmistus vastupealetungiks. Compiegne'i vaherahu: · Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada, saksamaa varises
otsustav hoop Inglise laevastikule · JÜÜTI MERELAHING 31.mai Taani ranniku lähedal, kumbki pool võitu ei saavutanud · Inglismaa liitlased hõivasid Saksa kolooniad Aafrikas, Aasias ja Okeaanias TAGAJÄRJED Saksamaa kokkuvarisemine · Venemaal tulid võimule enamlased sõlmiti idarindel 1917 lõpus vaherahu. · 1918 algul alustas Saksamaa uuesti pealetungi · märtsis sõlmisid bolsevikud Brestis rahu Saksamaa ja tema liitlastega · Venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist ja isa alasid läks Türgile · Sakslased ei hoolinud rahust- vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes ·
A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamea ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevulutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril sõlmis vaherahu Rumeenia. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Türgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. Märtsis vallutas Briti vägi Türgilt Bagdadi ja detsembris
7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts – Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill – USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober – Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober – enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember – Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar – Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts – Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi – Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15
7 kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märts Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprill USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoober Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoober enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsember Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 191 24.veebruar Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 8 3.märts Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15
tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt
saab aadlipäritolu Feliks Dzerezinski. Nad kannavad siniseid mütse. Peamaja on läbi aegade Lubljanka Moskvas, kus hoitakse ka tähtsamaid vange. · Ajakirjandusvabaduse piiramine. · Politsei asendatakse miilitsaga. · Luuakse uued kohtud. · Seisused ja tiitlid kaotatakse. 2 VÄLISPOLIITIKA: · 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis. · Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev. Õpetakse erinevaid kommuniste, kuidas teostatda revolutsiooni. · Venemaa ametlik nimetus VNFSV KODUSÕDA VENEMAAL 1918-1920 (põhiaastad, 22. aastal toimub sõjategevus veel nt. Kaukaasias) 1818. a. märtsis tsehhhide-slovakkide korpuse väljaastumine, mida peetakse kodusõja alguseks
1917 aasta olulisemad sündmused veebruar-märts Veebruarirevolutsioon Venemaal; keiser Nikolai II kukutamine ja vabariigi väljakuulutamine. 30.märtsil Eesti ala ühendati üheks laialdase autonoomia õigusega kubermanguks. 6.aprillil USA astus sõtta Antanti poolel. 24.oktoobril Caporetto lahingus purustasid sakslased Itaalia armee. 27.oktoobril enamlased võtsid Eestis (ja Venemaal) Vene Ajutiselt Valitsuselt võimu üle. 15.detsembril Nõukogude Venemaa sõlmis Brestis Saksamaaga vaherahu. 1918 aasta olulisemad sündmused 24.veebruaril Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse. 3.märtsil Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga separaatrahu; Eesti ala oli okupeeritud Saksa vägede poolt. kevad-suvi Saksamaa edutud pealetungikatsed läänerindel. 15.juulil USA abivägede toetusel alanud vastupealetungiga (Teine Marne`i lahing) sunniti sakslased läänerindel taanduma.
Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Võim võeti üle enne saksa vägede saabumist. 23. 02 loeti Pärnus ,,Endla" teatri rõdult esmakordselt Iseseivusmanifest avalikult ette. 24.02 sõitsid Päästearmee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse, kus moodustati Ajutine Valitsus, peaministriks sai K. Päts. Sakslaste edasitung jätkus 3. märtsini, mil nende kätte läks kogu Eesti territoorium. Samal päeval kirjutati Brestis alla rahuleping, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. 2 Saksa okupatsioon Võim läks Eestis saksa sõjaväelastele. Rahvuslike erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Poliitikud vangistati, saadeti koonduslaagreisse. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Eestist veeti välja teravilja, kartulit, loomasööta, kariloomi, metsamaterjali, tooraineid, valmistoodangut.
purustada. Veebruarirevolutsioon põhjused sõjaline ebaedu ja suured kaotused, sõja tüdimus, puudus laskemoonast, ravimitest, toiduainetest, trantsport ja side olid ülekoormatud, mehed olid rindel, tagalas tööjõu puudus, kodanlus nõudis endale poliitilisi õigusi. Ajend naiste meeleavaldus naistepäeval 23. veb 1917, naised nõudsid leiba ja sõja lõpetamist, rahulik meeleavaldus kasvas rüüstamiseks. Oktoobripööre Bresti rahu 1918 a. märtsis sõlmisid bolSevikud Brestis rahu saksamaa ja tema liitlastega nende esitatud tingimustel. Venemaa loobus ukrainast, baltikumist ning osa alasid läks türgile. Sakslased ei hoolinud kokkuleppest ja vallutasid krimmi, viidi väed gruusiasse ja maabuti soomes. Compiegne'ivaherahu11.november 1918.a. kirjutati Compiegne'I metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. mobilisatsioonsee mõjutas tunduvalt rahvastiku arengut ja teravdas äärmusteni sotsiaalprobleeme. tsepeliinAsi, millega tehti esimene õhurünnak.
Maapäev. Aastavahetusel jõuti kokkuleppele, et kui Saksa okupatsioon muutub tõelisemaks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt> 1918. a. loodi tutvused tutvustamaks Eesti taotlusi. Saksamaa asub pealetungile- Aktiveerusid ka baltisakslased> paluti abi Saksa keisririigilt.> Enamlased kehtestasid piiramisseisukorra: kõik mõisnikud kuulutati lindpriideks. Samal ajal katkestati Brestis rahuläbirääkimised NV-ga ja Keisririikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindel. 18 veeb algas Saksa armee pealetung. Iseseisvuse väljakuulutamine- 19 veeb. Eesti Päästekomitee- K. Konik, K. Päts, J. Vilms.> Iseseisvusmanifest. Korra pidamine läks Omakaitse kätte. > 23 veeb. ``Endla`` teatris loeti manifest avalikult ette.> samal ajal astusid enamlased laevadele. 24. veeb. moodustati EV Ajutine Valitsus> peaminister K. Päts. Saksamaa pealetung kuni 3
31.mail toimus Jüüti lahing, mis oli ajaloo suurim merelahing. Sõja lõpuks ei suutnud Saksamaa Inglise mereblokaati ja laevastikku purustada. Tänu merelahingule said liitlased hõivata samal ajal Saksa kolooniaid Aafrikas. Aasias ja Okeaanias. 1917.aastal toimus Venemaal riigipööre. Võimule tulnud bolsevikud sõlmisid sakslastega vaherahu, kuid Saksamaa kasutas Venemaa nõrkust ära ja alustas järgmisel aastal uut pealetungi. Samal aastal sõlmisid bolsevikud Brestis rahu Saksamaa ja tema liitlastega ning bolsevikud loobusid Ukrainast, Baltikumist ning osa endale sai ka Türgi. Saksa väed aga eirasid rahu ja vallutasid Krimmi, läksid Gruusiasse ja ka Soome. Venemaa lahkumisele sõjast sai Saksamaa paigutada idarinde väed läänerindele. 1918.aastal võtsid Saksa väed ette 4 suurt pealetungi, mis aga ei tasunud ennast ära. Antandi vägedel oli edukas kaitse ja nad korraldasid vastupealetungi.
lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. · Verdun'i lahing: 1916. a. Kestis mitu kuud. Sakslastel oli plaan lahinguga pratslased alistuma sundida ja jõuda välja Pariisi, plaan ebaõnnestus. Kangelaseks sai prantslane Petain, kes suutis rindele vägesid juurde saada ja sellega ära hoida sakslaste läbimurde. 33. I ms lõpp: separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel (Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene); 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis), millega lõppes I maailmasõda. 34. Mille poolest erines I ms varasematest sõdadest - I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a
Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa vägede edasitung idarindel aga jätkus. Brestis toimunud rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keskriikide vahel olid katkenud ning baltisakslaste küüditamine Eestist andis ka sobiva ettekäände. 1918. a märtsiks oli sakslaste kätte läinud kogu Eesti territoorium, kaasa arvatud Narva ja Jaanilinn. Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Baltisakslased üritasid luua siinmail vormiliselt iseseisvat Balti hertsogiriiki, mis kuulunuks Saksamaa mõjusfääri. 1918
tsaarivalitsusega. 1917.a. puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel keiser Nikolai II loobus troonist ja võim läks Ajutisele Valitsusele. Novembris teostasid bolsevikud Lenini juhtimisel riigpöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (ehk rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes / nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918.a. Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). *Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt Läänerindele, kus teostati 1918.a. esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. *Juulis-augustis 1918.a. alustas pealetungi Läänerindel juba Antant. *Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: A) Bulgaaria (30.sept.) B) Türgi (30.okt.)
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manöövrisõda idarindel – püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses. Olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Bresti rahu – Saksamaa alustas 1918. aasta veebruaris Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918. aasta märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas võidetud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust? I maailmasõja tulemused – Kiire tehnika areng ja uute relvaliikide kasutamine (tankide kasutamine, autode levik, lennunduse areng, mürkgaas, kuulipildujad,
Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalin lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita, mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõda võib peapeale pöörata igasugused lepped." Kuid veelgi paremini näitavad Punaarmee ja Stalini seisukohti kõrgemate ohvitseride väljaütlemised. Kindralleitnant S. Krivosein, kes oli Punaarmee 25. soomuskorpuse komandör ja juhatas koos kindral H. Guderianiga Nõukogude-Saksa ühisparaadi Brestis Poola jagamise puhul, ütleb: "...Me sõlmisime sakslastega lepingu, kuid see ei tähenda meile midagi... Nüüd on parim aeg maailma probleemide lõplikuks ja konstruktiivseks lahendamiseks..." Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Poola jagati Saksamaa ja
18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa asumaid ning ülemvõimu Lähis-Idas, et kindlustada veelgi Suessi kanali
A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Iõppes aga pärast esialgset edu lüüasaamisega. Saksamea ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevulutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril sõlmis vaherahu Rumeenia. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Türgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. Märtsis
ühtlustati pensionid, töötasud 3. kiriku maad natsionaliseeriti > kirik pani enamlased kirikuvande alla 4. tunnustati rahvaste enesemääramisõigust o tunnustati nende alede iseseisvust, mis olid niikuinii juba eraldunud o hiljem üritati kaotatud alasid relvajõul tagasi saada 1. olulisem samm oli sõja lõpetamine (vajalik riigi päästmiseks majanduslikust kaosest ja kindlustada enda võimu. 3.märtsil 1918 sõlmiti Saksamaaga separaatrahu Brestis. Kuna rahu sõlmiti Vm jaoks ebasoodsate tingimustega, siis esimesel võimalusel see tühistati (Novembrirev Sxm-l). 2. Teiste sotsialistlike parteide nõudel kaasatakse valitsusse vasakpoolsed esseerid, kuid koostöö ei laabunud. Juulis toimus esseeride mäss, mis suruti maha. 3. Teiste parteide survel kutsuti kokku Asutav Kogu, kuid kuna enamlased ei saavutanud seal enamust, siis Lenini käsul saadeti laiali. V Kodusõda ja intervensioon okt 1917-1920
Saksamea ja Austria-Ungari väed surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene väe kohati 7 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevulutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril sõlmis vaherahu Rumeenia. Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure võidu. Itaalia vägi paisati Piave jõeni vang langes üle 250 000 Itaallase. Prantsuse vägi, kes ruttas Itaaliale appi päästis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda. Türgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. Märtsis
keiser Nikolai II troonist loobuma, kuulutati välja vabariik ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele. Novembris 1917 teostasid enamlased V.Uljanovi (Lenini) juhtimisel riigipöörde ja sõlmisid Saksamaaga separaatrahu (e rahu sõlmimine vastaspoolega oma senistest liitlastest mööda minnes ja nendega konsulteerimata). Saksamaa alustas veebruaris 1918 idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918 märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). Saksamaa sai nüüd osa oma vägesid tuua Idarindelt läänerindele, kus teostati 1918 esimesel poolel 4 suurpealetungi, mille käigus saksa väed kurnasid end lõplikult välja. Juulis-augustis 1918 alustas pealetungi läänerindel juba Antant. Järjest hakkasid kapituleeruma Saksamaa liitlased: Bulgaaria (30.september), Türgi (30.oktoober), Austria-Ungari (3
Ajutise valitsuse autoriteet oli väga madalale langenud. 25. Millised muutused toimusid Venemaa valitsemises ja majanduses 1917.a lõpus-1918.a alguses. Enamliku valitsuse Rahvakomissaride Nõukogu loomine (peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin - rahvakomissarid) · Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine · Kontroll suurettevõtete üle. · Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis · Tsensuur, arestid, Tsekaa, esimesed vangilaagrid. "Kontrad". · Asutava Kogu laialiajamine. · Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA omade. 1918. a alguses · Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine · Naistele valimisõigus · Töölistele 8-tunnine tööpäev 26. Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Põhjused: · Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
paarsada eestlast küüditati Siberisse. (A. Adamson, T. Karjahärm, Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Kirjastus Argo 2004, lk 183-184) Saksamaa asub pealetungile Enamlaste riigipöörde järgselt aktiveerusid ka baltisakslased. Eestimaa rüütelkond otsustas venemaast lahku lüüa ja paluda abi Saksa keisrilt. Teated baltisakslaste salasepitsustest jõudsid enamlasteni, kes kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. Samal ajal kehtestati Brestis toimuvad rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Keksriikide vahel ning Saksamaa alustas ettevalmistusi pealetungiks idarindele. Baltisakslaste küüditamine Eestist andis selleks ka sobiva ettekäände rahvuskaaslasi on vaja kaitsta! 15 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung. Saaremaalt jõudsid sakslased Eesti mandrile Lihula piirkonnas 20. veebruaril, Hiiumaalt Haapsalusse päev hiljem ning Lätist
Eesti Panga hoones, kus kuulutati välja Eesti demokraatlik vabariik, moodustati Eesti Ajutine Valitsus eesotsas K. Pätsiga. · Vene väed lahkusid järgmisel päeval, kuid juba keskpäeval marssisid linna sisse Saksa üksused. Nende alla läks kogu Eesti territoorium 3. märtsil. Seega -- 25. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinnasse ja algas Saksa okupatsioon · Samal päeval (3. märtsil) kirjutati Brestis alla rahulepingule, millega Nõukogude Venemaa loobus suurest osast endise Venemaa läänealadest. Eesti- ja Liivimaa jäid vormiliselt venemaa alla, kuid sinna paigutati Saksa sõjaväeosad. H. Saksa okupatsioon veebruar-november 1918 · Omavalitsustes baltisakslased, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile, saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse, rahvas iseloomustas okupatsioonivõimude tegevust sõnadega
18. jaanuaril 1918. aastal alanud konverentsist võttis osa 27 Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine Saksamaa ja tema liitlaste - Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi - jaoks. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Pealegi oli Venemaa sõlminud Saksamaaga separaatrahu Brestis 3. märtsil 1918. a. Marjanne Priidik 12.c klass Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas. Sel eesmärgil püüdsid Prantsusmaa liidrid Saksamaad kui potensiaalset rivaali võimalikult nõrgestada. Suurbritannia soovis Saksa
1916 venelaste ebaõnnestunud pealetungid. Kaotati Leedu, osa Valgevenest ja Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917 vallutasid sakslased Riia, ohustasid pealinna Petrogradi. 1917 Veebruari revolutsioon, Nikolai II loobus troonist. Vene Ajutine Valitsus ei suutnud luua pööret rindel. 1917 okt said võimule vene enamlased. Rahuläbirääkimised. Rinde täielik lagunemine, 1918 alguses hõivasid sakslased uusi alasid- 1918 märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahulepind Brestis. Venemaa lõpetas sõja, loovutas Saksamaa vallutatud alad. 5. Pariisi rahukonverents: peaotsustajad ja nende eesmärgid. Rahulepingute üldised sätted. Peaotsustajad: Prantsusmaa, Inglismaa,USA. Soovisid saada (neilt vallutatud) alasid, sõjahüvitist. Rahutingimused: kaotajad maksavad reparatsioone. Territooriume kärbitit võitjate huvides, Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist. Piirati kaotajate sõjavägede suurust. Kaotajad ei tohtinud omada mõnesid relvaliike
II Maailmasõda Euroopa 1938-39 Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära. 1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO) Seda plaani hakati ellu viima 1938 aasta veebruaris. Kutsuti Austria kantsler ehk valitsuse juht Schuschnigg Saksamaale ja Hitler tegi ettepaneku, et kõik Austria natsid tuleks vangist vabastada, Austria natside liider tuleks määrata siseministriks ning Austria peaks andma oma armee Saksamaa alluvusse. See kõik tähedas pmslt seda, et Austria kaotab oma iseseisvuse. Juht lükkas aga need pakkumised tagasi, a...
aastal eraviisilise rahumissiooniga salaja Suurbritanniasse, kuid võeti vangi. PILET 3 1. Sõjategevus 1917-1918 1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks. Venemaal Oktoobrirevulutsiooni järel võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Pärast seda sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. Saksa väed saavutasid 1917. aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. 1918
Veebruarirevulutsiooni sda jtkata. A.Kerenski algatatud juunipealetung Galiitsias Ippes aga prast esialgset edu lasaamisega. Saksamea ja Austria-Ungari ved surusid 19. juulil alanud vastupealetungiga Vene ve kohati 130 km tagasi. 3. septembril vallutasid sakslased Riia. Venemaal Oktoobrirevolutsiooni jrel vimule tulnud Nukogude valitsus tegi imperialistlikele riikidele rahudekreediga ettepaneku slmida ldine rahu, kuid sellele ei reageerinud keegi. Prast seda slmis Nukogude valitsus Saksamaaga Brestis 15. detsembril vaherahu. 9. detsembril slmis vaherahu Rumeenia. Saksamaa koondas oma vabanenud ve Itaalia rindele ja saavutas Caporetto lahingus (24. oktoober) suure vidu. Itaalia vgi paisati Piave jeni, vangi langes le 250 000 Itaallase. Prantsuse vgi, kes ruttas Itaaliale appi pstis viimase kokkuvarisemisest. Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jtkata sda. Trgit ja Bulgaariat tabas aga ebaedu. Mrtsis vallutas Briti vgi Trgilt Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma. Kreeka astus 30
Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917 a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris)- Veebruarirevolutsioon. Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917 aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris)- Oktoobrirevolutsioon. Nov lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis: Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti rahu. Läänerinne: Kolmikliidu kapituleerumine: Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA, Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. Augustis- septembris hakkas peale Antandi vastupealetung marssal Foch`i juhtimisel
uurima, mida arvatakse Läänes Eesti iseseisvuse perspektiividest. 10. jaanuaril 1918 külastasid nad kolmekesi Suurbritannia saatkonda. Kuna suursaadik oli ära, siis võttis neid vastu tema asetäitja. Poska seletas lahti, mis Eestis toimub ja kirjeldas Venemaal toimuvat korralagedust ja veenis neid, et bolsevikud ei pea kinni rahvaste enesemääramise õigustest. Edasi tõstis Poska esile asjaolu, et Eesti küsimus oli omandanud juba rahvusvahelise kõlapinna. Brestis räägiti samal ajal rahuläbirääkimistel, et Saksamaa 13 nõuab pooled Eesti saared endale. Juhiti tähelepanu ka Saksa agentide tegevusele, kes õhutasid Saksa vägede kutsumist Eestisse. Järgnevalt puuris ta britlastele auku pähe, et ainukene võimalus on Eesti iseseisvaks kuulutada suurriikide abiga. Poska rõhutas, kuidas see aitaks ka Inglismaad ja teisi lääneriike, tuues üles kaubandusega seotud argumente ja
a Poola. 1916. a kaotati Leedu, osa Valgevenest, Ukrainast. Üle miljoni hukkunu. 1917. a vallutasid sakslased Riia. Ohustasid pealinna Petrogradi. 1917. a veebruarirevolutsioonis loobus Nikolai II loobus troonist. 1917. okt said võimule vene enamlased. Rinde täielik lagunemine. Rahuläbirääkimised. 1918. a alguses hõivasid sakslased uusi alasid. 1918. märtsis sõlmiti Vene-Saksa rahuleping Brestis. Venemaa lõpetas sõja. Loovutas Saksamaale vallutatud alad. Sõja lõpp läänerindel 1918 1918. S paiskas kõik jõud läände, Pariisi ei suudetud vallutada. 1918. sügisel liitlaste üldpealetung. Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi väljusid sõjast. Novembrirevolutsioon Saksamaal, Wilhelm II loobus troonist. 11. nov Compiegne'i vaherahu Prantsusmaal. Sõja lõpp. Saksamaa pidi tagastama vangid, loovutama tehnika, relvastuse, viima
põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti. Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riik ning eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti alles 5. novembril
Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tuleks taastada tsaarivõim; Inglismaa arvas, et Venemaast peaks saama vabariik (nõrga võimuga); USA arvas, et Venemaast võiks saada tugeva võimuga vabariik. Kõik riigid olid veendunud, et Nõukogude võim on ajutine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
