c) sõda romantiseeriti ülev, hiilgav d) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine e) sõjaline mõtlemine tasakaalukam kui diplomaatia f) Au-Un ja Venemaa huvide põrkumine 2. Sõja otsene ajend: 28.juuni 1914 ertshertsog Au-Un troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia koolitusega terroristi poolt. Serbia soovis saada merepiiri, kuid Au-Un rikkus selle plaani. 3. Sõdivate poolte plaanid Kolmikliit : Sksm Pr kiire purustamine ja vägede paiskamine itta Ven. Vastu Au-Un võidelda Serbia ja Ven. Vastu Antant: Pr vältida kaotust, plaan hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Sksm-le Ingl koostöö Pr-ga Ven Ida-Preisimaa ja Au-Un rünnak 1914 1915 1916 1917
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede
st sügisks 27000-mhlin, pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks väjuhtus sunniviisilislt mbilistsinil. simsd vbthtlikud Sks vägds lid mtsvnnd, j nndst mdustunud üksusd. Sks sõjvägd võimu ll lid idptljnid, plitsivõimudl lid plitsiptljnid võimu ll. Sst, t vbthtlik värbmin sti SS-lginiss 1942. stl tulmusi i ndnud, sst ntsliku Sksm pliitik tkits stlstl suurt phmlt, sndti s slist sundmbilistsinidg. 1944. st 31. jnuri üldmbilistsini ttsid k sti rhvuslikud ringknnd krts Punrm nsmist. 1944. st suvl slsid mdusttud lgin j piirikitsrügmndid lhinguts Punrm vstu, nds tõhus pnus sti kitsmisss. nmik väsdst hävis sptmbris Punrm suurpltungi käigus. Kuid 1944/45. st tlvl sti sõjmstst mdusttud 20. sti SS-diviis its ptd Punrm rünnkuid. Pl Sksm kpitulrumist lngs nmik Punrm kätt vngi, vähsd jõudsid Inglis j mrik kuptsinitsnidss
Iisraeli riik. Põhjused: Lääne-Berliini oma oli lõhenenud 1948. kaheks Lääne-Eur. ja Ida-Eur. kanalit oma valdusesse, 1)juudid olid II ms-s valdusesse 2)Lääne riigid kommunismi- (Hiina arengus (Austria eeskuju) kuna see kuulus Inglise- rängalt kannatanud (USA) kavandasid Sksm. mõjul) ja läänemeelseks 2)VLO baaside rajamine Prantsusm. aktsionäridele. 2)juutidel õnnestus lääneosas rahareformi ja 2)Põhja-K. alustas sõda, et Ungarisse 3)pärast Stalini tõestada juriidiline õigus kaasaegseid maj.-reforme. muuta kogu Korea komm. surma hakkasid levima nendele aladele - u. 2000 a. demokraatlikud meeleolud
tahtnud ise alustada · Sõjatööstuse areng relvi vaja realiseerida · Rahvasteliidu nõrkus puudus riiike ohjeldav jõud · Lääneriikide lepituspoliitika olla rahumeelne diktaatorite suhtes. 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne 3. Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel?
gerundiivist (verbiaaladjektiiv, mis väljendab tegevust, mida tuleb teha): 1) Amandus, Amanda, jne. (= armastatav (teda tuleb armastada), põhivormid amo, amas amavi, amatum, amare = armastama); 2) Miranda (imeteldav (teda tuleb imetleda), miror, miratus sum, mirari = imetlema) Kohanimevaramu: (roomlaste vallutuste tagajärjel) Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Auscorum Auch/Aux (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth (Reini jõe ääres, Düsseldorfi linnaosa); Caesaris Praetorium (Baden Württemberg, sksm) (Kaiserstuhl = the "Emperor's Chair"); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi, Hollandi idaosas, Saksamaa piiri ääres. Colonia Agrippina> Köln; Lugdunum> Lyon (Prm);
Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted. Olid ITA k-des kõrvuti 17.saj. lõpuni; ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid piiblist, luteri koraalidest. Sonaat: bar aegne s. oli instr. teos. Koosnes mitmest eri karakteriga lõigust. S. võis olla kirikumuusika teos või ilmalikuks
A-U esitas Serbiale omapoolsed 10 nõudmised, et tagada oma julgeolekut. Serbia otsustas selle tagasi lükata(sai teoks tänu Venemaa toetusele). A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel). Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni(29 juuli 1914, näidates toetust Serbiale). Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mopi tühistamiseks.Peatselt on kuulutanud sõja 34 riiki(Prants, Maroko,Itaalia, a-u, Serbia, Bulgaaria, Sksm -kuna iga riik arvas, et on tugev, ning unustas, et teine tundis sama, igaüks tahtis veel enam ja igaüks tahtis midagi teiselt) SÕDIVATE POOLTE PLAANID Saksa sõjaplaan - ka Schlieffeni plaan: prantsusmaa kiire purustamine, see järel vägede koondamine venemaa vastu, sõja võit 3-4 kuuga Prantsusmaa plaan - plaan17 - plaan vältida uut kaotust Saksamaale, tugev kindlustustesüsteem prants-saksa piirile, v.a. Belgia piir ; Lotringi ja Elsassi
Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli kehvemas seisus kui sõjalaevastik ning lennuvägi; - Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks; - Chamberlain oli veendunud, et Hitler on ,,mees, kellega saab asju ajada" >> Müncheni kokkulepe 29.09.1938 (Suurbr., Prnts., Sksm., It.). Põhjused (3) Prantsusmaa: · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Rahvasteliidu allakäik (loodud 1919): · Ameerika Ühendriigid jäid sellest kohe kõrvale; · Ei suutnud taltsutada suurriikide suuri sõjakaid plaane; · 1933. aastal astusid välja Saksamaa ning samuti Jaapan
Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Algas hüperinlatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda jöuti trükkida. Keskklass kannatas selle tõttu tohutult, nad kaotasid köik säästud Pinged Euroopas Saksamaa majanduslik nörkus aeglustas Euroopa majanduse arengut
Haigestus tuberkuloosi,parane- miseks soovitati elama minna Kaukaasiasse(Kliimavahetus).C.Käthe Weltman pani abielukuulutuse lehte-pärast seda abiellusid."Mäetagused noored".Realism asendub impressionismiga.Kõrgperiood-"Juudit";"Kõrboja peremees".Epopöa "Tõde ja õigus"-arenguromaan,tegelased arenevad,nagu Eesti ühiskond.Põhi- küsimus on :Kus on tõde?G.Helbemäe 1913-74-peetakse J.Krossi eelkäijaks, töötas ajakirjanikuna lehtedes,raadios.Põgenes perega Sksm-le,kus ta uuris Tallinna kohta üürikuid.Tema teene on ka pagulas-PEN-klubi algatamine.Sai tuntuks kuuldemängudega,kokku umb.30-lasteraamatud,peamiselt muinasjutud, ajal.jutustused."Vaikija"-2-osaline ajal.romaan."Õekesed";"Ohvrilaev"- psühholoog romaan.Lõpetas 1 aastaga vaid Tln Kolledzi,kui teistel läks 4 aastat. Eksistentsialism-20.saj kirjandusvool,käsitleb inimese maailmas olemise e.eksistentsi põhiküsimusi.Esiplaanil on inimese väärtushinnangud,tundeelu,vastu-
Seal hakati kastuama tööjaotust. Igal inimesel kindel protsess, töö viljakus suurenes. Töö tehakse käsitsi. Talupoegadest manufaktuuri käsitööline, erilist väljaõpet polnud vaja. Väljaõppinud töölised läksid panrkottttti, sest maufaktuuri kaup oli odavad. Osad välj, tööl. Hakkasid manufaktuure tegema. Riigid Tugeva keskvõimuga riigid olid ingl ja pra. Kuninga võim tugev, feodaalset killustatust polnud,. Itaalia jääb killustatuks. Sksm ka killustatud, kuigi nimi oli ühine. Kunigas valitses oma maid. Nendest aladest hiljem austria.ieurp PoolaLeedu riik. Ka nõrgened paavsti võim sest: Ristisõjad kukksid läbi Tugevad keskvõimuga riigid, paavsti tuge polnud vaja Hakaks rohkem levima ilmalik haridus Kirikumakse tõstetakse, kirik hakkas müüma indlugentse patukahetsuskiri. 22. Humanism ja renessanss Rene on antiikkultuuri taassünd 1416. saj, sai alguse It 14 saj. Mujal eurp 1516 saj
Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt. Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon. K)metseen- kes tarbib, tellib ja rahastab kunsti ja muusikat. Humanistid- mõtlejate ühendus, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Impressario- teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. 7. A)Barokiaegne muusika jagunes stiililiselt 3ks: 1) Vana ehk kiriklik stiil – peamiselt Sksm.-l- muusika oli polüfooniline, vaimulik koorimuusika ja orelile kirjutatud. 2) Kammerstiil – peamiselt Pr.-l, tekkis rokokoo – stiil, klavessiinimuusika, muusika oli kerge, mänglev, emotsionaalne. Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks. Pillimängijad mängivad ja lauljad laulavad nüüd virtuoosselt ehk meisterlikult. Oli tarvis paremini hääles püsivaid pille- järgnes pillide hoogne areng.
Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb NSVLiidu langemisega. Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tsehhosl.) NATO 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust. VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, oli sots
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6
professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist
USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu. Rahvasteliit korraldas r/v konverentse, püüdes kinnistada rahu Euroopas 1925 Locarno konverents. 7 Euroopa riiki sh Saksamaa kinnitasid, et
teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid
) Iirimaa (vaene õnentu riik, ühines sest britid ühinesid.) Taani- ka brittide präast. Norra (põhjus sama mis teistel. Referendumi vastus ei). Elu peale laienemist: Probleem (AraabiaIisraeli sõda 1973. Bretton-Woodsi kokku kukkumine. Brittidele ei meeldi midagi). Majanduskasv (saadi üle majanduskriisist, brittide ühinemine peamine mootor.) Uuendused (Euroopa Parlament- esimesed valimised 1979, Euroopa Ülemnõukogu: veel mitte institutsioon, aga sisu algus). Liikmed 9: PRN, L-Sksm, Benelux, SRB, Iirimaa, Taani, Itaalia, Belgia, Madalmaad. Mujal Euroopas: Idablokk (rahutused, 1956 ja 1968. Balkani probleemid, eurooap integ ei osale). Püreneed (Hispaania Portugal diktatuurid, demokraatia 1970ndal. riigi vaesed ja nigelad). Kreeka (dikatatuur 1970nd. vaene ja nigel). Laienemised ja lahkumised: Laienemised: Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986. (Diktatuuride alt vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.)
- oluline teaduskeele juures. 23. Kuidas on ladina keel mõjutanud praegust Euroopa isiku- ja kohanimevaramut? Tuua näiteid. Vastus: *Isikunimevaramu: Rooma kahekomponendilise isikunime traditsioon (eesnimi+perenimi): Titus Livius. Nimevalik: Roomlaste eesnimedest: Cornelius, Lucius-Lucia, Marcus, Titus ja igast tähenduste värk. Nimi ja omadussõnadest, nt Felix *Kohanimevaramu: Augusta Raurica-Augst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); 24. Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Vastus: Inglise keelt ei hoitud jäiga ega muutumatuna, vaid saadi aru, et muudest keeltest mõjude ja laenude ülevõtmisega keel ei hävi. Inglise keeles on ladina keele laene, germaani keelte laene ja gretsisme (kreeka keele laene)
Antonius>Anton, Antonina, Nina; Claudius> Claudius, Claudia; Julius>Julius, Julia, Juliana/e jne. Kõige rohkem on tuletatud uusi isikunimesid ladina keele nimi ja omadussõnadest. b) kohanimevaramu. Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4.saj eKr1. saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Augusta RauricaAugst (Sveits); Augusta Treverorum Trier (Sksm); Augusta Uscorum Auch (Prantsusmaa); Augusta Praetoria Aosta (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza (Hispaania); Caesaris Verda Kaiserswerth; Caesaris Praetorium (Kaiserstuhl); Ulpia Noviomagus Batavorum > Nijmegen (Belgia) keiser Ulpius Traianuse nime järgi. Colonia Agrippina> Köln; Kohanimed on seotud rooma kolooniate rajamisega vallutatud aladel. Näiteks: Lugdunum> Lyon, Augusta RauricaAugst (Sveits). 24
rahvuskeelse(te) ees: Miranda jne. 1) puuduvad emotsionaalsed ja Negatiivse tähendusega hinnangulised kõrvaltähendused omadussõna: Barbara. (argiculturist ja peasant (ingl.k), pediculosis 2. Kohanimevaramu: ja lousiness (ingl. k). Augusta Raurica-Augst (Sveits); 2) monoseemsus kõikides keeltes: Augusta dermatitis. Treverorum Trier (Sksm); Augusta 3) kergesti mõistetav struktuur: -oma Uscorum (fibroma, myoma); -itis (arthritis), Auch (Prantsusmaa); Augusta -osis Praetoria Aosta (arthrosis). (Itaalia); Caesaraugusta Zaragoza Internatsionalismide probleemid: (Hispaania); Caesaris 1) kõiki sõnatüvesid pole üle võetud Verda Kaiserswerth; Caesaris
4. teadmine peab ehituma kogemusele. Mistahsed ütlused peavad olema kinnitatavad kogemusega. Sisemised kogemused võrdväärsed. Teaduse ja religiooni vahel ei saa olla konflikti, erinevad asjad. Tõde lahtub Ju absol teadmises 2. Spinoza ja tema käsitlus Jumalast Juudi päritolu, Hollandis. Elu pühendab tõe otsimisele. Optik, klaasläätsede lihvija. Keegi tahab talle päranduse anda, keeldub, oleks ebaõiglane, saab siiski 500 kuus?. Samas askeetlik. Sksm prof.. keeldub. Pidas vabadust filosofeerida tähtsamakas. Pole religioosne usk. Hoidku asjad enda teada.. heidetakse välja, needus ka peale. Tekitas mõtteplahvatuse Hollandis. Varasem teos ,,Teoloogilispoliitiline traktaat". Kirjutis enda kaitseks. Lahutab filosoofia teoloogiast. Süüdistatakse ateismis. Kasutab mitmeid piiliga tõlgendamisi.? Üks kaasagse Piiblikriitika rajaja. Teoses ei kristlus ega judaism ei tohiks piiranguid peale panna mõtlemisvabadusele
Eelkõige seoses roomlaste poliitilise ekspansiooniga (4 saj eKr- 1 saj pKr) ja kolooniate rajamisega vallutatud aladel on endise Rooma impeeriumi maadel säilinud roomlaste pandud kohanimede kiht. Eeskätt said roomlastelt nime nende endi rajatud paigad, harvem nimetati varasemad paigad ümber ladinakeelse nimega. Paljud neist kohanimedest on seotud just keiserliku rajaja nimega või koloonia mõiste kui sellisega: Augusta Treverorum- Trier (Sksm); Caesaraugusta- Zaragoza (Hisp.); Caesaris Verda- Kaiserwerth; Colonia Agrippina- Köln; Lugdunum- Lyon (Pr.maa). Tänapäevases kasutuses on nad kohanenud kohaliku keele ortograafiareeglitega. Oluliseks hõimu- ja kohanimede fikseerimiskohaks kujunes Tacituse etnograafiline teos Germania (98 pKr). Eestlaste jaoks on siit oluline eestlaste praegune rahva- ja riiginimetus, saksa keele vahendusel laenatud kujul: aesti- saksa keel Aestland,
annaabi.ee 
