sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) NEPi lõpp Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli nepi peamine toetaja Nikolai Buhharin. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. Nepi vastaseks olid ka bolsevikkude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et nepp on kapitalismi detailidega ja vähendab riigi kontrolli võimalusi. Nad
Fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhi kultus, rassism, militarism. Fasismis rajati koonduslaagreid , salapolitsei. Mussolinile anti kuninga õigused. Majanduses vähendati tööpuudust ja ettevõtted läksid riigi kontrolli alla. Majanduspoliitika. NEP-taastas kauplemise vabaduse, kehtestas maksud. Plaanimajandus-riik kontrollis ettevõte arengut. Ettevõtetele ja asutustele koostati kohustuslik plaan. Tööstuse eelisarenemine-industrialiseerimine, loobuti NEPist, riik pidi muutuma tööstuslikuks. Kollektiviseerimine-kolhoseerimine, koguneti põllumajandusettevõttesse, milles tootmisvahendid olid liikmete ühisomandid. Näited vägivallapoliitikast - viljavarude varjajad said surmanuhtluse. Inimesed sunniti vägivallaga kolhoosidesse. Stalin - kommunistliku partei peasekretär. Ta tõrjus konkurendid eemale ning asus võimule. Ta arreteeris poliitilised vastased ning surus maha teisitimõtlemise.
Sisepoliitika · Valitsus oli nõrk · Tööpuudus · Töölised kommunistide mõju all · Ebastabiilsed koalitsioonivalmised · Fasistid-võitlusliit Välispoliitika · Vahemeri Itaalia sisemereks · ülistati Vana-Rooma vallutajate kangeslaslikkust ja teotahet · Pärast Abessiinia ja Albaania vallutamist sai Itaalia impeeriumiks · Saksamaa liitlane NSVL Majandus · Indrustaliseerimine, loobuti NEPist · Plaanimajandus Sisepoliitika · Interventsioonijõud · Vene valged (kommunismivastased) · Punaarmee Välispoliitika · NKVD- sisejulgeoleku organ · Küüditamine · GULAG · Ettevalmistused pealetungisõjaks Kommunismi, natsionaalsotsialismi ja fasismi ideoloogia põhiseisukohad. Fasism · Tähtsaim on rahvas · Üksikinimene on rahvuse osa · Ühiskonnaklassid on ajutised
1.5 Probleemide lahendamine Siinkohal jagunesid bolsevikud kahte leeri. Partei parema tiiva esindajad soovisid kõrgemat kokkuostuhinda, kuigi see võis aeglustada industrialiseerimiseks vajaliku kapitali kogumist; vasakpoolsed toetasid hindade madalal hoidmist ja vilja jõuga kogumist. 6 2. SUUR MURRANG Stalini võimule saamisega kaasnesid suured muudatused. Pärast nepist loobumist 1928. a. pandi rõhk industrialiseerimisele. Kasutusele võeti viisaastaku plaan (1928-1932). Plaani eesmärgid olid aga utoopilised: näiteks kolmekordistatud tööstusinvesteeringud, kahekordistunud kivisöe- ja terasetoodang ning neljakordistunud malmitoodang. Nõukogude propaganda pani rahvale pähe kujutelma, et ränk töö ja ohvrimeelsus saavad tulevikus tasutud. Viisaastaku lõppedes polnud aga tulemused päris need ning kuulutati välja uus viisaastak.
Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. 13. Tähtsamad sündmused ja isikud: 1917 okt, 1918-20, 1922 NSVL, 1924;1928- 1929; 1937. Kerenski, Lenin, Trotski, Stalin. 1917 oktoober – oktoobrirevolutsioon 1918-1920 – kodusõda 1922 NSVL – moodustati endise Vene impeeriumi aladest (NFSV, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia). 1924 – Lenini surm 1928-1929 – NEPist loobumine, kollektiviseerimine, industrialiseerimise algus, Stalini diktaktuuri kujunemise algus. 1937 – Suur terror/GULAG Kerenski – Elas 1881-1970. Venemaa riigiteadlane ja poliitik. Lenin – Elas 1870-1924. Venemaa bloševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Trotski – Elas 1879-1940
· 1921-1927 muutus ühiskonna kvaliteet. Kadus mehhaaniline võrdsustav vaesus. Diferentseerus jõukus ja vaesus, inimeste elujärg paranes. · NEPi arendamine osad poolt, osad vastu. · NEPi vastu nähti ohtu sotsialismi alustele. Tööstuskaupade hindade järk tõstmine talupojad ei jõudnud enam osta, tööstusettevõtetel polnud raha palka maksta. Hiljem hinnad langetati. esimene katse minna nepist erinevat teed. · Välispoliitika dualism. Esiteks rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimine kõigi maadega. Teiseks kujunes välja Komitern, kelle välispoliitikas domineeris maailmarevolutsiooni õhutamine. · Nõukogude-Saksa leping ütlesid lahti vastastikusest kahjude nõudmisest, taastasid diplomaatilised suhted, panid aluse kaubavahetuse jõudsale arengule. NEPi likvideerimine
24%ni. Aastas. 1923 tekkis taas võimalus teravilja ekspordiks. Aastail 1921-1927 kadus kasarmukommunismile omane võrdsustav vaesus. (1922-1953, stalinismi periood, NEP, Stalinismi poliitika.)Stalini võimuletulekuga sai juhtlauseks- „sotsialism ühel maal“. Ühtlasi tähendas see otsust Nep peatada. 1922- kommunism 1927- loobutakse NEPist. 1927/28 1v-a. – 1500 ettevõtet., eelistati rasketööstust(sõjatehnika, tööpingitööstus jne) tööstusettevõtete rajamisel kasutati sünnitöölisi. 1932/33-37 2 v-a- püüti saavutada industriaalriik (4500 ettevütet) „SUUR HÜPE“. Tabas suur viljapudus. Mindi peatselt üle sõjakommunismi-aegsele praktikale, toiduainete, isegi taluperede
- pürgis valitsevaks jõuks Euroopas; - vastuolud Sbr-i ja USA-ga; - katsed Saksamaa isoleerimiseks. Venemaa/NSV Liit kahe maailmasõja vahel. Põhifakte 1917. veeb veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. okt oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus