Kollaborante Eestis Eesti konteksis võib enamik EKP-sse kuulunud isikuid nimetada kollaborantideks. 1.Nikolai Karotamm juunikommunistide juht (juunikommunistid isikud, kes olid Eesti valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1. Vidkun Quisling Norra poliitik, kes tegi koostööd saksa okupatsioonivõimudega. 2. Philippe Pétain Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastatel1940-1944. Toetas Saksamaad, kus oli tal ka eksiilvalitsus. Läks kaasa juutide hävitamisepoliitikaga. 3. Andrei Vlassov Oli Nõukogude liidu suhtes kollaborant. Tema eest vedamisel loodi Vene vabastusarmee olles ise endide Nõukogude kindral. Suhted okupeeriva riigi võimuesindajate ja okupeeritud ala elanikkonna vahel võivad olla :
09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) Jap sõlmivad 10. Mai Sm pealetung Pr, sissetung Belgiasse ja kolmikpakti Hollandisse, toimub Välksõda 10. Jun It kuulutab Pr sõja. 24. Jun Vaherahu Sm + Pr tekib Vichy vabariik 16. Jun Sm plaan ,,Merilõvi" SB vastu. 27
Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla Lõuna-Prantsusmaa nukuvabariik (valitseja Marchall Petain) Churchill võimule mai 1940 Tohutu Inglismaa pommitamine, Inglastel radar.
Planeeris 44-45 aasta sõjakvallutused Prantsusmaal ja Saksamaal, 51. aastal sai temast eismene NATO ülemkomandör. Montgomery Inglise kindral. Sõdis Rommeli vastu palju. Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. Üks silmapaistvamaid tegelasi. Juhtis 4. soomusdiviisi, prantsusmaa kaotusega põgenes inglismaale, rajas vastupanuliikumise Vaba Prantsusmaa. Hiljem naases Pr-le ja teda valiti korduvalt presidendiks. Quisling Norra sõjaväelane ja poliitik. Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Norra alitsusjuht. Tema järgi nim. Anastajatega koostööd teinud kvislingiteks. Petain Prantsusmaa juht II MS, alistus sakslastele. Truman USA 33. president 1945-1953. Lõpetas sõja. Teatas ka Potsdami konverentsil, et neil on aatomrelv. Iskas Jaapanile sõja lõpul kaks aatompommi. Attlee Briti poliitik, Sb peaminister 45-51, lõpetas sõja. Zukov Vene suurkindral, tähtsaim II MS
- 1935. a mõisteti tingimisi vangi; - valmistas ette vabadussõjalaste mässukatset, mille eest mõisteti 1936. a 20 aastaks sunnitööle; - 1938. a vabanes vanglast ja oli tegev erinevates ärides; - 1941. a lahkus koos baltisakslastega Eestist ja taotles Saksamaa võimudelt toetust Eesti iseseisvuse taastamiseks; - Pärast Eesti okupeerimist nimetati sakslaste poolt Eesti Omavalitsuse juhiks; - 1944. a septembris lahkus koos sakslastega Eestist Kollaborandid välismaal Vidkun Quisling tegi koostööd natsi-Saksamaaga selleks, et aidata Norras võimule kollaborantlik valitsus eesotsas iseendaga. Prantsuse marssal Henri Philippe Petain oli Esimese maailmasõja kangelane. Ometi mõisteti ta Prantsuse kohtus kollaborandina süüdi. Poliitik Emil Hacha oli üks Tsehhoslovakkia riigi loojaid. 1938. aasta sügisel sai temast Tsehhoslovakkia president, hiljem kollaboreerus ta Hitleri-Saksamaaga. A. A
· Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940... · september 1939 mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra. Norras ametisse kollaboratsionistid (vaenlasega koostöötaja), peaministriks Quisling kvisling on püüdlik kollaboratsionist. · Saksa plaan Blitzkrieg (välksõda): rünnata Belgiat ja Hollandit, kohale tulevad Inglismaa ja Prantsusmaa ning sõda hoopis nendega. Saksa vallutab Belgia, Luksemburgi ja Hollandi, liitlasväed saavad Dunkerque lahingus lüüa. · Juunis hõivatakse Prantsusmaa, appi tuleb Itaalia. Saksa ja Prantsuse sõlmivad (2.korda) Compiegne`i vaherahu 22.juuni 1940.
d. Kollaborandid isik kes abistab riigi hõivamisel vaenlast 3. Kes olid: a. R. Wallenberg b. A. Vlassov Vene vabadusarmee looja c. J.B. Tito Jugoslaavia tegelik valitseja aastatel 1943-1980 d. S. Bandera ukraina rahvusliku liikumise üks juhtidest e. K. Von Stauffenberg Saksamaa vastupanu liikumise keskne tegelane, Hitleri atendaadi algataja (kukkus läbi) f. V. Quisling norra poliitik kes soosis ja aitas Sakslasi Norras võimule 4. Kudias olid sõjaga seotud järgmised kohad: a. Wannsee sakslaste viimase konverentsi asukoht (teemaks juutide tapmine) b. Katõn sõjavangide massihukkamine Poolas (1943) c. Majdanek Poolas asuv sakslaste poolt korraldatud orjalaager tapulaager juutidele d. Babii Jar kiievis (Ukrainas) juutide massimõrva asukoht e. Dresden saksimaa pealinn 5
Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15.mail kapituleerus Holland, 28.mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22
hoo teise rinde avamine Normandias 1944. aasta kevadsuvel. 2) Üldse: Pärast seda, kui 6. ja 9. augustil 1945. USA oli visanud Nagasakile ja Hiroshimale tuumapommid, Jaapan kapituleerus 2. septembril, millega lõppes 6 aastat ja 1 päev kestnud Teine maailmasõda. 4. Saksamaa vallutused · Pärast MRPga endale lubatud Poola alade hõivamist, asus Saksamaa Taani, Norra ja Prantsusmaa kallale. Taani ja Norra okupeeriti 1940. aasta kevadel väga kiiresti. Norra vallutamist kiirendas Quisling, kes oli Norra natsionaalsotsialistide juht. · Arvati, et järgmisena tungitakse kallale Inglismaale, tegelikult hakati hoopis Prantsusmaad vallutama (seda tehti läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Sinna oli ehitatud kaitseks Daladier' liin (suhteliselt nõrk), Prantsuse-Saksa piirile oli aga ehitatud Maginot' liin, kus olid väga võimsad, ent statsionaarsed relvad. Kuna Maginot' liin asus Saksamaa ja Prantsusmaa piiril,
o Laadoga järv läks NSVL kätte o Suudeti säilitada suveräänsus Saksamaa ,,purustan lääneriigid ja siis tungin itta ning võtan NSVL" - 09.04.1940 plaanide elluviimise alustamine (nn. Kollane plaan) o Alustas Taani-Norra ründamisega Taani alistus kiiresti Norra kasutas oskuslikult ära oma mägiseid alasid ning pidas kõige kauem vastu o Quisling natsipartei juht, keda peeti Norra reeturiks - Saksamaa tahtis põhjamaid enda alla saada ning ohustas Suurbritanniat - Kollane plaan o Taheti minna Prantsusmaa vägede selja taha, kust saksa vägesid oodata ei osatud o Holland-Belgia-Luxemburgi kaudu o Prantsuse, Inglismaa ja Belgia sõdurid võeti piiramisrõngasse - Dunkerque- linn, mis jäi piiramisrõngast välja. Selle linna kaudu suudeti päästa ~ pool miljonit sõdurit.
Marksisismi, lenenismi autorite looming Tsensuur Kultuuriväärtuste hävitamine Repressioonid Kodanlaste suhtes 7800 elaniku hukkamine 1941 küüditamine (22. juuni) sõjavangid, SS-leegion 20. Eesti SS-diviis, sundmobilisatsioon MÕISTED__________________________________________________________________ Umsiedlung- baltisakslaste ümberasumine Talvesõda (1939-1940) Quisling- kollaborant, reeturlik koostöö tegija vaenlasega Interreegnum- võimuvaakum SARK- Siseasjaderahvakomissariaat SARK=NKVD Kodanlik natsionalism- rahvuslikkuse rõhutamine, vastandiks internatsionalism Sofhoos- riiklik majand Kolhoos- kooperatiivne majand Nomenklatuur- ametikoht, mille saamiseks pidi olema partei liige Forseerima- kiirendama Komistoorium- kiriku nõukogu
Holokaust ❧ Nõukogude Liidu kuriteod ❧ Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas ❧ Vastupanuliikumine Kesk- ja Ida-Euroopas ❧ Igapäevaelus Teise maailmasõja ajal Totaalne sõda ❧ Sõja tõttu kannatasid kõigi sõtta haaratud riikide kodanikud ja tsiviilelanikud kandsid nii mõnelgi maal sõduritega võrreldavaid kaotusi ❧ Okupandid ja kollaborandid: ❧ Kohalikud tegid koostööd okupantidega (n.t marssal Petain Prantsusmaal, Vidkun Quisling Norras või Hjalmar Mäe Eestis) ❧ Passiivne elanikkond ja vastupanuliikumine: ❧ Enamus inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks, kuid oli ka neid, kes hakkasid aktiivselt vastu Totaalne sõda ❧ Mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud nende meele järele (n.t Soome koos Natsi-Saksamaaga) ❧ Naised pidid taluma väga suuri kannatusi: ❧ pidid meeste asemel hakkama tööle nii
War, Sitzkrieg, drôle de guerre). Selle jooksul pidasid NSV Liit ja Soome 30.11.1939- 12.03.1940 maha Talvesõja. 9.04.1940 ründas Saksamaa Taanit ja Norrat. Saksamaa vajas Rootsi rauamaaki, seega pidi ta garanteerima, et liitlased ei saaks sellega kauplemist takistada. Samuti oli Norra rannik sõjaliselt oluline, et kontrollida Põhjamerd. Taani kapituleerus kohe, Norra lõunaosa vähem kui kuu aja pärast (põhi pidas pisut kauem vastu). Norra poliitik Vidkun Quisling, kelle nimi on saanud tänapäeval reeturi ja kollaborandi sünonüümiks, oli okupatsiooni ajal üks Norra 14 juhtivaid poliitikuid, end isegi hitleri jaoks oli tegu liiga suure pugeja ja lurjusega. Peale sõja lõppu lasti Quisling maha. 10.05.1940 ründasid Saksa väed Hollandit, Belgiat, Luxemburgi ja Prantsusmaad. Kummaline sõda oli läbi, liitlastele väga õnnetult
Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda. Sõda kestis kuni märts 1940. Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim. Sõda lõppes Soomele Karjala maakitsuse ja Viiburi kaotusega, kuid säilitati iseseisvus. 4.Saksamaa asub vallutustele Põhja-Euroopas 9. aprill 1940 asus Saksamaa uuesti pealetungile - esmalt hõivati Taani (paar päeva), siis Norra (vastupanu juunini ). Quisling . 5. Baltimaade okupeerimine Juunis 1940 nõudis NSVL Baltimaadelt lisabaaside lubamist. 17.juuni tulid Punaarmee üksused üle Eesti piiri - algas okupatsioon. Moodustati Moskvale kuulekas valitsus, eesotsas Vares-Barbarus. 21.juuli kuulutati uue, ebademokraatlikult valitud Riigivolikogu poolt Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liideti NSVLga. Sarnaselt toimus NSVLga liitmine ka Lätis ja Leedus. 6. Prantsusmaa vallutamine 10
Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. Taani alistus 9.aprillil 1940 võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi. Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940. Norra - platsdarm Suurbritannia ründamiseks. Kolonn Norra valitsus ja kuningas põgenesid Londonisse. Uue valitsuse moodustas endine Norra kaitseminister Vidkun Quisling Quisling arreteeriti 1945. Mõisteti surma riigireetmise eest. Madalmaade vallutamine 1940. Operatsioon "Sirbilöök" 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luksemburgile. Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. Belgia kaitseliinide läbimurdmine. Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed,
annaabi.ee 
