1961-63 J.F.Kennedy DP ,,New Frontier" (Uus Rajajoon), keinsism(Keynes), Kuuba kriis, Sigade lahe dessant, mustanahaliste liikumine 1963-69 L.Johnson DP reformide kavaprogramm ,,Great Society" (Suur Ühiskond), alus pingelõdvendusele, tema välispoliitika ebaõnnestus, jätkub majandusbuum 1969-74 R.Nixon VP ,,Law and Order", Nixoni doktriin ehk jõudude tasakaalu poliitika, soojendab suhteid NSVL ja Hiina Rahvavabariigiga, pingelõdvendus, SRP-1, USA vägede lahkumine Vietnamist, stagflatsioon, majandusbuum lõpeb 1974 1973- Watergate'i skandaal; 1974 aug Nixon astub tagasi 1974-77 G
lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti Eraldi koolid olid 1950. aastail juba keelatud Järsku avardusid noorte õppimisvõimalused ja ülikoolid kihasid suurte sipelgapesadena 1969tel sai Ameerika majandusbuum läbi Vietnami sõda Johnsoni aeg Johnsoni populaarsus hakkas vähenema peale Vietnami sõda Rahutused sadades linnades linnades üle riigi, Martin Luther Kingi atentaati vastu Rajas Kerneri komissiooni, rahutuste õppimiseks ja nende ära hoidmiseks ,,Sõda" vaesuse vastu Kosmose võiduajooks NSVL'ga
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....
Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Korraldati mässe Bulgaarias, Poolas, Eestis ja Saksamaal. Lõppesid ebaõnnestumisega. 1922. a tulid fasistid Itaalias võimule. Juhiks oli Benito Mussolini. Uus majanduslik tõus USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioone, pikendati tähtaegu. USA andis Saksamaale laenu. Saksamaale mõjus see hästi. Kogu Euroopas pöördus majandus ülesmäge. 1920. aastal tõeline majandusbuum. Inimesed rikastusid kiiresti, majandus püsis tõusuteel. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1925. aastal toimus Locarno konverents, sõlmiti Reini tagatispakt. Saksamaa läänepiiri kindlustamine. Levis lootus, et on saabunud leppimise, üksmeelse ja rahu ajastu. 1928. aastal Briand´i-Kelloggi pakt. Kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15, hiljem veel 48 riiki.
pärast kahetsust. Paljud tuntud liidrid soovisid väga, et Suurbritannia nendega liituks. Tõsi, kümme aastat hiljem hakkasid inglased asja uuesti kaaluma. Paraku oli kümme aastat sõjäjärges Euroopas väga pikk aeg ja selleks ajaks olid kõige tähtsamad otsused nendes küsimustes juba tehtud. Euroopa muutub jõukaks Pärast sõda suurenes sisemajanduse kogutoodangu ja rahvamajanduse toodangu kasv. Hakkas tekkima üleüldine majandusõitseng ehk pärastsõjaaegne majandusbuum. Peaaaegu igalpool tehti pikaajalisi riiklikul ja erakapitalil rajanevaid investeeringuid infrastsruktuuri ja seadmetess, vanemad vabrikud ning nende sisseseade , kas kaasajastati või asendati uuega, millega kaasnes oluline võit tööviljakuses. Ajalooliselt vaesemate riikide majanduse näitajad paranesid muljetavaldavalt: aastail 1950-1973 suurenes Austia sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta 3731 dallarilt 11308 dollarini, Hispaanias
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
ja nad moodustasid terroristlikke organisatsioone. Kui edukaks riigiks võib pidada USA-d või NSV Liitu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel? Põhjenda. USA-suutmatus ungarlasi kaitsta, Suessi kriis USA läänemaailma liidriks, Eisenhoweri doktriin(aidata Aasia rahvaid kommunismi eest),kosmoseprogrammi juhtis NSVL kuni 1969, Berliini müür mobiliseeris ameeriklasi, ,,suur ühiskond", neegrite õigused Martin Luther King(marss Washingtoni), 1960 lõpus majandusbuum läbi, mõttetu Vietnamisõda. NSVL-sulaaeg, Hrustsov normaliseerib suhteid läänega, Ungarikriis näitas NSVL jõudu, 1957-69 kosmonautika kuldajastu, viisaastaku asemel seitseaastak (59-65) eesmärk nsvl kõige rikkam maailmas toidus ja tarbekaubas. kommunism näis käega katsutav(1980 aastaks), 1961 Berliini müür pettumus kommunismis läänes, majandusprobleemid nätiasid, et kommunism ei tule, Breznev võimule, kelle juhtimisel hiljem nsvl mandub,
10. Mis on sinu arvates EL ühise raha euro kasutamise suurim eelis ja suurim puudus? Eesti jaoks tähendab euro kasutuselevõtt rahvusvahelise usaldusväärsuse ja majandusliku turvalisuse kasvu. Tänu ühisrahale ei pea enam arvestama valuutavahetuskulude ega vahetuskursiriskidega, liidusiseselt saab lihtsamalt võrrelda hindu ning on mugavam reisida. Puuduseks on aga see, kui ühes ühisraha kasutavas riigis on parasjagu majanduslangus ning teises majandusbuum, siis on ühtse rahapoliitika rakendamine raskendatud. Ühest küljest oleks tarvis tõusvat majandust kõrgemate intressimääradega jahutada, teisest küljest aga vajaks majandus languses olev riik just madalamaid intressimäärasid, et investeerimisaktiivsust tõsta. Kui puudub võimalus intressimäärasid oma riigi majanduse eripärasid arvestavalt sättida, saab kahjustada riigi konkurentsivõime.
ja jäi oma probleemidega täiesti üksi ning majanduslikult järgi jõudmine oli seal väga raske. Mis muutus tootmises: Mindi üle konveiersüsteemile, kõik see andis võimaluse järsult tõsta tööviljakust ja suurendada tootmist. Majanduslik õitseng USA näitel USA Majandus pärast 1. MS: USA müüs sõjatehnikat ja varustust Euroopasse ja sai sellest suurt majanduslikku kasu. Laenud/Järelmaksud: Kuna USA-s oli majandusbuum ei kartnud inimesed raha pärast ja võtsid rahulikult laene ja tasusid asjade eest järelmaksudega Suur depressioon Börsikrahh: Hinnad langesid järsult ja kõik aktsjad sooviti käkhu maha müüa Peamised põhjused: Riik ei soovinud sekkuda, ületootmine, ebamajanduslik käitumine Riikide väljumine majanduskriisist New deal: Kehtestati kontroll panganduse üle - president sulges kõik pangad ja neid ei tohtinud ilma vastava loata taasavada
..) Pealegi tekkis 1920. aastate majandustõusu ajal Ameerika Ühendriikides rohkesti nö. riiulifirmasid (need on firmad, mis on olemas vaid paberite järgi ja mis loodud kergeusklikelt ning majanduslikus mõttes rumalatelt inimestelt raha välja petmiseks). Tegutsevad firmad prestiizhi hoidmise nimel aga ei avalikustanud oma majandusnäitajaid (kui olla aus, siis ega 4 keegi tavakodanikest nende vastu erilist huvi ka ei tundnud – majandusbuum oli inimhinge tuleviku suhtes paraja annuse optimismi külvanud). („Must...) 5 2. TEKKEPÕHJUSED 1920ndate teisel poolel terase tootmine, hoonete ehitamine, jaekaubandus, autode registreerimine, isegi raudteede ehitamine arenesid ja kasvasid rekordiliselt. 536 tootmis- ja kaubandusettevõtete kombineeritud puhaskasum kasvas, 1929. aasta esimese kuue kuu jooksul kasvas see 36,6 % rohkem, kui 1928. aastal
kommunismi pidurdamiseks kasutada sõjalist jõudu · makartism (ca 1950-1954) - senaator Joseph McCarthy: kommunistid tuleb ametitest kõrvaldada - tagakiusamised · John Kennedy (1961-1963) - populaarne "Don't ask what your country can do for you. Ask instead what you can do for your country" "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=hH6nQhss4Yc - "uute rajajoonte" poliitika: vaesuse ja ebaõigluse vastu - alandati makse > majandusbuum - mõrvati Dallase ringreisil (Lee Harvey Oswald < Jack Ruby) http://www.youtube.com/watch?v=DSBXW1-VGmM&feature=related · Lyndon Johnson (1963- 1969) - sotsiaalreformid - ühiskonna tasandamine Martin Luther King 1963 marss Washingtoni 1964 Nobeli rahupreemia 1968 mõrvati (Oscari jagamised!) - Vietnami sõja pahameel · 1970. aastad Richard Nixon Gerald Ford Jimmy Carter 1969-1974 1974-1977 1977-19 vabariiklased ja demokraadid 3
arengukõverat. Tsüklilisus – majanduskasvule järgneb periood, mil majanduskasv kas aeglustub või langeb, et taas uuelt tasandilt jätkata. Põhjuseks võib olla nõudluse järsk langus või tõus, ületootmine, üleinvesteerimine, riikliku majanduspoliitika vead. Buum langus Surutis tõus Stabiliseerumine Kriis 15. Majanduse tsüklilisus Eesti viimaste aastate arengu näitel – buumist kriisi. 2003-2007 eestis majandusbuum. Majandus aga kuumenes üle (majanduskasv ei vastanud tootlikkuse tegelikule kasvule). 2007a kinnivarahinnatõus lõppes, majanduskasv pidurdus. Järgnes majanduslangus, mida süvendas finantskriis. (masu). Seda iseloomustas pankrottide laine, suurenev tööpuudus, maksulaekumise vähenemine riigieelarvesse. Surutisega toimetulekuks tuli Eesti valitsusel kärpida avaliku sektori kulutusi. Maapinna õigus – vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse
4 832.20 4 241.54 2 778.37 3 636.03 4 552.55 4 822.37 4 934.39 segatulu Tööandja 1 790.30 2 014.98 1 821.33 1 773.37 1 881.63 2 019.80 2 179.93 sotsiaalmaksed Tabel 1 Tabelist 1 on näha, et 2007. aastal oli SKP tase kõrge ning majandus arenes. Sellel aastal oli Eestis majandusbuum. 2008. aastal majanduse areng peatus ning sellele järgnes 2009. aastal majanduslangus. Majanduslanguse käigus langes Eesti SKP enam kui 2 miljardi euro võrra. Majanduslangusega toimus suurim langus palkade ning tegevuse ülejäägi ja segatulu komponentide juures. 2010. aastaks oli majanduslangus läbi saanud ning SKP tõusis 570, 93 miljoni euro võrra. Suurim SKP tõus oli 2011. aastal, kui SKP tõusis 1694,67 miljoni euro võrra.
tasakaalu, häid suhteid NLi ja Hiinaga, realistlikku pidurdamist. 1.Hakkas Vietnami sõda vietnamiseerima 2.Pingelõdvendus détente 3.Suhete parandamine Hiinaga - visiit Hiina, tema toetusel sai Hiina ÜROsse. Majanduses arengutempo aeglustus, kuna Nixon püüdis pidurdada inflatsiooni ja vähendada kulutusi relvastusele. 1973 naftahinnad tõusevad 4X 1974 algab stag/flatsioon, lõpeb IIMS järgne majandusbuum. Nixoni välispoliitika oli populaarne. 1972 Nixon valiti presidendiks. Loodi ja võeti vastu 60 päeva luba. 1973 Watergate, Nixon astus tagasi, astus tagasi ka Nixoni asepresident, korruptsioonisüüdistuste tõttu, presidendiks sai senaator Gerald Ford, riigisekretäriks Henry Kissinger. 1976 USA ühiskonnas oli sügav moraalne kriis, presidendiks valiti "mees väljapoolt" James "Jimmy" Carter, demokraat.
Venemaa suured kaotused maailmasõjas, püüdsid levitada kommunismi maailmas Itaalia, Jaapan ei saanudloodetud kolooniaid 2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt?
Rütmi (korduse) esinemine? – Dünaamika - Liikumine saavutatakse värvigamma ning joonte abil. Nt vee liikumine on kujutatud valge-sinise kombinatsiooniga. Pingestatus –Pingestatus on saavutatud värve ning vorme vastandades. Ruumilisus –Töö on tasapinnaline, värvi helenemist ega vähenemine puudub. 4. Väline analüüs: USA majandus peale II maailmasõda oli õitsemas 1950.ndatel aastatel oli täielik majandusbuum, kuid 1960.ndatel aastatel majandus enam ei õitsenud nii palju kui varem. 1960.ndatel aastatel Ameerikas valiti uus riigipea John Fitzerald Kennedy, kelle põhimõte oli rajada uut õiglasemat ühiskonda, kaotades vaesuse ning tahtis muuta USA heaoluühiskonnaks. Popkunst oli tekkinud juba 1950.ndate aastate lõpul ning nende motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda
mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel Majanduskonverents Genovas uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeritud varad (Venemaa keeldus) Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa vahel) taastati suhted, loobuti nõudmistest, Saksamaa sai kasutada Venemaa sõjatehaseid ja polügoone Locarno konverents (Ing, Pr, It, Belg, Pol, Tsehhoslovakkia, Saks vahel) sõlmiti
Majandustsüklid väljenduvad tegeliku kogutoodangu perioodilise suurenemise ja vähenemisena, tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Majandustsüklit iseloomustavad seega majanduse tõusu- ja langusfaasid, mille jooksul rahvamajanduse tegelik kogutoodang kasvab (laieneb) või kahaneb (tõmbub kokku) võrreldes potentsiaalse (e täistööhõivele vastava) tasemega. Majandustsükkli faasid (kirjeldada mis juhtub kui tõuseb või langeb) 1. Tipp e. haripunkt- majandusbuum 2. Langusfaas e. retsessioon- ilmneb kui kogutoodang langeb vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul. Pikaajaline langus-depressioon- seda iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, üldise hinnataseme langus. Äritsükli langusfaasi iseloomustavad nt ettevõtte kaubavarude suurenemine, tootmise vähendamine, vähenevad investeeringud, netoeksport väheneb
Kollaborant- kodanik, kes teeb koostööd riigi vaenlastega Holokaust- teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid Katõni veresaun- NKVD poolt läbi viidud massihukkamised poola sõjavangide suhtes 1940 Majanduslikud olud I maailmasõja järel ning 1920. aastatel. -Majanduse kohanemisraskused -sotsiaalsed pinged -hüperinflatsioon, millel oli mõju kogu Euroopale -ebakindel olukord rahanduses -äärmusliikumiste tugevnemine -1920.aastate keskel majanduslik tõus -USA-s majandusbuum (soodsad laenud, rohke tarbimine, aktsiate massiline kokkuostmine) -inimeste elujärg hakkas Euroopas tänu saksamaa majanduse elavnemisele paranema Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933: põhjused, mõju/tagajärjed. Põhjused: -ületootmine põllumajanduses (hindade langus) -liigselt suured laenukoormused - teraviljaturu kokkuvarisemine (NSVL müüs teravilja Euroopasse laiali, sai vastu USA dollareid, mille tulemusel tuligi teraviljakriis) -29.10.1929 börsikrahh
1981 ,,Vastutava tootmise süsteem". Ehkki maa ühisomand jäeti alles, võisid üksikpered nüüd sõlmida lepinguid teatud põllukultuuride viljelemiseks maatükkidel ja jätta endale või müüa maha toodangu, mis ületas lepingus näidatu. Tööstuses lülitati tootmine ümber tarbekaupadele, mis omakorda stimuleeris välismaise tehnoloogia importimist ja väliskaubanduse kasvu. Pärast kohanemisperioodi toimus Hiinas majandusbuum ja aastatel 1981-1986 tööstustoodang peaaegu kahekordistus. Detsembris 1978 loobuti riigi enesevarustamise poliitikast. Hiina hakkas võtma laene ja lubama riiki välisinvesteeringuid ning ühines Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapangaga. Probleemiks kujunes meeletu rahvastiku kasv, mis tõi kaasa selle ,et 1979. aastal võeti vastu range ühelapsepoliitika. Normaliseerusid suhted USA-ga. Tiananmeni veresaun 1989
majandusolukord – minek uuele majandussüsteemile, rahareform, kõrge inflatsioon, tööpuudus ning börsikrahh – tõid kaasa aga sündide vähenemise ning iive suure languse. Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil jäi kuni 2000ndate aastateni vahemikku 22 – 23, ning umbes 1,3 last naise kohta.(1) 2001. aatsal valiti presidendiks Arnold Rüütel. 29. märtsil 2004. aastal sai Eesti NATO liikmesriigiks, ning 1. mail Euroopa Liidu liikmesriigiks. 2004. – 2008. aastal oli eestis majandusbuum. 2006. aastal sai presidendiks Toomas-Hendrik Ilves. 2008 – 2010/11 oli Eestis aga majanduskriis, mis mõjutas paljude inimeste elusid. Suurenes töö- ja tööjõu puudus. Sellega kaasnes sündimuse langus. 2011 aasta 1. jaanuaril läks eesti üle eurole.(3) Eesti ebasabiilne olukord majanduses ning inimeste ebakindlus aga on saavuanud selle, et meie ühiskond on vananev ning ei suuda ennast taastoota. Sündimuste arv langeb ning suur osa noortest rändavad välja.
Rahvamajanduse arvepidamise põhimõistete lühimääratlused järgnevad: Toode- töö tulemus , millel ainelis-esemeline vorm Teenus- töö tulemus mis rahuldab kas isiklikke või kollektiivseid vajadusi, aga ei ole omaette toode (pole aineliselt olemas) Toodang- nii tooted kui teenused Vahetoodang- toodang mis kasutatakse ära selle perioodi tootlikus tarbimises Lõpptoodang- kasutatakse lõpptarbimiseks, suurendamiseks või ekspordiks Riigi majandusterritoorium- riigi poolt hallatav territoorium kus isikud, kaubad, kapital võivad vabalt liikuda. Siia kuuluvad ka õhuruum, territoriaalveed , rahvusvahelistes vetes asuv mandrilava, riigi territoriaalsed enklaavid ( saatkonnad, konsulaadid, sõjaväebaasid, teaduskeskused ) Riigi resident- institutsiooniline üksus , kelle majandushuvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga ühe aasta või pikema aja jooksul. Nt ettevõte osaleb riigi maj.territooriumil majandustegevuses aasta või pikema periood...
tõi Saksamaal kaasa hüperinflatsiooni. Sotsiaalsed pinged tõid kaasa äärmuslike liikumiste aktiviseerumise. Inimesed arvasid, et karmi käega valitsejad ja riigikontroll suudavad riigi raskest olukorrast välja tuua. USA-s allkirjastati Dawes´i plaan USA andis Saksamaale laenu ja vähendas reparatsioone. USA majandusele mõjus I Maailmasõda hästi (laenuintressid, relvamüük, kaubad Euroopasse). USA-s tekkis majandusbuum, mis tugines kergele laenusaamisele ja ületarbimisele. Rikastumisootuses osteti kokku kõikvõimalikke väärtpabereid. Selle tulemusel kujunes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse põllumajandusest (1929. a.). Järgnes ebakindlus aktsiaturul. Oktoobris tekkis paanika New Yorki börsil (,,Must neljapäev"). Kõik müüsid, hinnad langesid, inimesed kaotasid vara, laene ei suudetud tasuda, panganduses krahh, tööstuses pankrotid, inimesed töötuks, tarbimine lõppes.
reparatsioonidele. ING Aeglane areng. Oli juhtpositsiooni majanduses kaotanud juba enne I MS. SM kaubanduspartnerina oli nõrgestatud. Kriis avaldas vähem mõju, sest ING oli palju temast sõltuvaid riike. SM Katastroofiline olukord reparatsioonide pärast. 1923 hüperinflatsioon. 1924 Dawesi plaan USA abi ja laenud SM-le. Majanduse elavnemine oli seotud sõjaks valmistumisega. USA Juhtriik majanduses ja kogu maailmas, EUR oli võlgu. 1920 parim ajastu, majandusbuum. 1913 konveiermeetod(Henry Ford). Majanduselu oli tegelikult petlik 2/3 tuludest oli 1% inimeste(rikaste) käes. Võeti palju laene ja osteti väärtpabereid. USAs sai kriis alguse. 10. SUURE ÜLEMAAILMSE MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED, MILLISEID MEETMEID KASUTATI ERINEVATES RIIKIDES KRIISIST VÄLJUMISEKS? - ületootmine. Inimesed ei jaksanud toodetud kaupu piisavalt osta. Raha kaupade tootmiseks oli juba kulutatud, kuid tagasi see raha toojani ei jõudnud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna...
Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Tõenäoliselt juba 1758. aastal sai Hupel endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani).
AJALUGU KORDAMINE MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL Pinged säilivad 1. Ainsaks selgeks võitjaks Ameerika ühendriigid territoorium jäi sõjast puutumata, maj. võimsus kasvas, enne I ms oli Euroopa riikide võlglane, nüüd vastupidi 2. Suurim pettumus Saksamaal- Versailles' rahulepingu tingimustega poldud rahul, sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas t...
Komiterni katsed läbi kukkunud. Natsionalistlike liikumiste teke- rahvuse kui terviku huvid, orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele. Majandusliku tõusu aastad Äärmusliikumiste mõju nõrgenes majanduse tõusuga. USA rahandusminister Dawesi ettepanekul kergendati saksa reparatsioonikoormat ja pikendati tähtaegu ning USA andis ka laenu. See mõjus Saksale elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus ülesmäge kogu Euroopas. 1920ndate teisel poolel majandusbuum, see tugines laenuvõimalustel. Osteti kokku aktsiaid. Suureneva tarbimise tõttu püsis tõusuteel, kuid areng oli ebaühtlane, kuna kasv ainult teatud aladel. Riikidevahelised keerulised laenusuhted muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted 1925. Locarno konverents- võtsid osa Ing, Pr, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksa, nad osalesid võrdõiguslike partneritena. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksale V's paika pandud läänepiiri.
Kuna parajasti käis Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks.Tõenäoliselt juba 1758. aastal sai Hupel endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja kirikuõpetaja amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani).
9.08.1974a. Nixoni endapoolse tagasiastumisega.MAJANUDUS:1973.aastaksinflatsioon kasvanud 9%-ni Dow-Jonesi tööstuskeskmine langes 1968 nov-1970 maini 36%, tööpuudus 1970.a lõpuks 6,6% 1971. Kehtestati kontroll palkade ja hindade üle,majanduslanguse aeg.1973 Jom Kippuri sõja tulemusena araabia maad kehtestasid naftale embargo ja OPEC maad tõstsid hindu 4X, Energiakriisiga kaasnes inflatsiooni kasv 12%-ni, tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu Usa majandusbuum, mis algas 1948.a, varises kokku Bretton Woodsi rahasüsteem.SOTS,PROBL,ÕIGUSED:Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasndil vähenes, 1974 kohtuasi Koolibussides mustade laste viimine eeslinna valgete koolidesse,1970 suured nn teise laine sõjavastased protestid, üliõpilasrahutused Ohios Kent State'is korda loov sõjavägi tappis 4 üliõpilast. Valitsuse väärinfo Tonkini insitendi ja invansioon Kambodzasse muutis paljud noored kahtlevaks
Tänu soodsale ning kiirele majanduskasvu keskkonnale paranes aga olukord tööturul järgnevate aastate jooksul olulisel määral. Kui 2000. aastal oli töötuse määr 15-74 aastaste seas 13,6 protsenti, siis 2005. aasta lõpuks oli see vähenenud 7 protsendini. Noorte töötuse määr langes 2004. aasta 21,7 protsendilt 15,9 protsendile 2005. aastal. Kõige parem oli olukord aastal 2007, mil noorte töötute määr oli vaid 10 protsenti ja üldine töötus 4,7 protsenti. Sel aastal oli majandusbuum jõudnud oma haripunkti ning antud näitajad on ootuspärased. Teine suurem muutus leidis aset aastal 2009. Noorte tööpuudus kasvas 27,5 protsendini ja üldine tööpuudus 13,8 protsendini. Kõrge töötuse määra nii üldisel tööturul kui ka noorte seas, tõi kahtlemata kaasa globaalne majanduskriis. Nagu eelmises peatükis mainitud, mõjutas majanduskriis oluliselt ka Euroopa tööturu näitajaid. Üldine töötute arvu kasv Eestis on jätkunud ka. 2010. aastal
enamuse meie ressursitarbimisest. Maavarade tähtsust on võimatu ülehinnata, ainuüksi tavalise uue kodu ehitamiseks läheb vaja ~25 erinevat mineraali ning 400 tonni täitematerjale, rääkimata siis autodest, elektroonikast või ka riietest või toiduainetest. Iga Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt ~13 t ehitusmaavarasid. Nende kaevandamine ei ole kunagi varem olnud nii suure tähelepanu all, kui praegu. Hiljutine majandusbuum on tõstnud nõudluse nende järele iseseisvusaja kõrgemaile tasemele. Selle katmiseks on tehtud rekordarvus geoloogilisi uuringuid ning esitatud uute karjääride kaevandamise loa taotlusi. Samas on protsessi väike läbipaistvus ning laiema üldsuse vähene informeeritus uute arenduste vastu sageli esile kutsunud sotsiaalse vastuseisu. Võttes arvesse ka keskkonnakaitselised piirangud on pilt üsna kirju. (Arengukava, 2009) 13 7
ka 9.08.1974a. Nixoni endapoolselt tagasi astus. 1973 aastaks oli inflatsioon kasvanud 9 protsendini. Kehtestati kontroll palkade ja hindade üle, USA majandus hakkas langema. 1973 aastal Jom Kippuri sõja tulemusena kehtestasid araabia maad naftale embargo ja OPEC maad tõstsid hindu 4X. Energiakriisiga kaasnes inflatsiooni kasv 12%-ni ja ka tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu USA majandusbuum, mis algas 1948.a Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasandil vähenes. 1970 suured nii nimetaud teise laine sõjavastased protestid, toimusid üliõpilasrahutused Ohios Kent State'is, kus korda loov sõjavägi tappis 4 üliõpilast. Valitsuse väärinfo Tonkini intsitendi ja invasioon Kambodzasse muutis paljud noored kahtlevaks Ameerika väärtustes ja riigis. Feminismi liikumised saavutasid oma kõrgseisu 1970 aasta alguses. 1973 aastal Ülemkohus
liikmesriigi keskmist; d)) riigi ii i pikaajaline i j i intressimäär i i ää eii tohii ületada ü rohkem kuii 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. keskmist Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 35 Majandusbuum Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 36
a Euroopa riigid olid USA-le võlgu u 10 mld $ Sksm ei suutnud tasuda reparatsioone ja 1923 okupeerisid Belgia ja Prantsuse väed Ruhri tööstuspiirkonna 1924 koostas USA pankur Dawes plaani: laenud Saksamaale, reparatsioonikoorma kergendamine. Tulemus: Saksamaa majanduse stabiliseerumine. Algas üldine majandustõus Euroopas. Maailmamajandus 1920.a USA majandus oli maailma majanduse mootor. Masstoodang. Majandusbuum 1922 - 1929 Ehitusmahtude suurenemine, auto- ja elektrimasinatööstuse areng, tööpuuduse alanemine (4%-ni) Muutused elulaadis ühiskondlikud hoiakud vabamaks, jazz-muusika, Hollywoodi filmide võidukäik (Chaplin). Jõukuse ja heaolu kasv, elektriseadmed, autod, sport, reisimine. Raadiost sai I massimeedium. Reklaam. Usk, et majandusliku õitsengu aeg kestab lõputult. USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld.
Rahanduse arvestus Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, k...
Kõike tuli alustada otsast peale, eriti veel arvestades asjaolu, et põllumajanduslik Ida-Saksamaa jäi NSV Liidu mõjusfääri. Juunis 1948 viidi Lääne-Saksamaal läbi rahareform, mis tõi käibele saksa marga, peatas inflatsiooni ja võimaldas saksa majandusel kriisist väljuma hakata. Peale Saksamaa Liitvabariigi loomist 1949 tühistati kiiresti reparatsioonimaksed ning Marshalli plaani laienemine Saksamaale võimaldas tööstust taas asuda üles ehitama. 1950 algas suur majandusbuum, mida ajaloos tuntakse saksa majandusimena (Wirtschaftswunder). Selle autoriks peetakse Adenaueri valitsuse majandusministrit ja 10 hilisemat kantslerit Ludwig Erhardi. Tööstustoodangu kasv ulatus parematel aastatel üle 20% ning tööpuudus asendus tööjõupuudusega. Ülikiire majanduskasv püsis kuni 1950.-te aastate
1. valis RK 2. osaledes referendumil 3. rahvaalgatus Maaseadus oluline seadus, mille võttis vastu AK (1919). Mõisamaad riigistati ja nendest moodustati riiklik maatagavara. Riigistati ka tööriistad, kariloomad. Maad hakati jagama ära. Anti neile, kes olid osavõtnud Vabadussõjast. Tekkinud talusid nimetati asundustaludeks. Mõisnikud löödi kodudest välja. 1925. 1926 tasu võõrandatud maade eest (pantkirjad, 60 aastat aega võlgade tasumiseks). 1923 majandusbuum. Kõik tahtsid osta ja muud värki. Lisaks oli ka vene turg lahti. Sellele järgnes kriis: 1. laenamine 2. vene turg pandi kinni (1923) 1924 uus majanduspoliitika Eestis. Rahandusminister = Otto Strandmann. 1. põllumajandus (sea, kana kari) eksporditi võid, peekoni ja mune. 2. tööstuses (orienteeruti kohalikule toorainele) põlevkivi, puidutööstus (metsa oli/on piisavalt) 1
kosmosesse. Berliini müür ja Gagarini kosmoselend olid ameeriklastele suureks pettumuseks. Ameerika võidab võidujooksu kuule 1969 aastal. 1963 lasti Kennedy maha ja tema asemele astus Johnson, kes jätkas umbes sama joont, kuit võttis eesmärgiks ka ühiskonna tasakaalustamise. Esile tõusis neegrite õiguste eest võitlev Martin Luther King. Kümnendi lõpul tehtud põhiseadusparandused parandasid neegrite olukorda. Kuuekümnendate lõpuks sai majandusbuum otsa. Seitsmekümnendate majandusraskused surusid alla ka noorterahutused. Ameeriklased suundusid vähe säästlikumale eluviisile. Hakati vähendama tuumaarsenali. Nixoni Watergate'i afäär. 1980 saab presidendiks Ronald Reagan, kes vähendas riiklikke kulutusi ning makse. 1983 algas taas majanduskasv. President otsustas vastu astuda Nõukogude Liidu mõju kasvule maailmas ja hakkas suurendama kaitsekulutusi Nõukogude Liit Hrustsovi võimeltulekuga algas Nõukogude Liidus sula
60 aasta järel ja millede põhjustajaks on innovatsioonipuhangud. Kuznetsi laine keskmise pikkusega äritsüklid on 15-25 aasta pikkused majandusliku aktiivsuse kõikumised, nende põhjuseks on demograafilised muutused ja raha pakkumise suurenemine. Lühiperioodi tsükkel on kõige traditsioonilisem majandustsükkel, mille pikkus on reeglina 4-6 aastat. Majandustsükli faasid - traditsiooniliselt eristatakse nelja faasi: tipp (haripunkt, majandusbuum, kõrgkonjuktuur), langusfaas (retsessioon), alang (madalseis, tsükli põhi) ja tõusufaas (tõus, kasv, ekspansioon). Tipp Langusfaas e retsessioon Alang Tõusufaas Depressioon e surutis on pikaajaline ja sügav majanduslik langus, mida iseloomustavad kõrge tööpuudus, väike kogutoodangu maht ja loid investeerimine, kahanenud äriline usaldatavus, üldise hinnataseme langus (deflatsioon) ja massiline pankrottide laine.
Äärmuslike liikumiste mõju nõrgenes 1920. aastate keskel maailmas alanud majandusliku tõusuga o USA rhandusminister Charles. G. Dawesi ettepanekul kergendati sakslate reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu o USA andis SMle reparatsioonide maksmiseks laenu o SM rahandus stabiliseerus, Euroopa majandus paranes -> inimeste elujärg hakkas paranema Majanduskasv oli kiires USAs 1920ndate teisel poolel majandusbuum o Inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid üha rohkem o Rikastumise lootuses osteti aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu tegelikust väärtusest kõrgemaks Majanduse elavnemine oli ajutine, esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses (ületootmine, toodete hinnad langesid) Väljapääsu otsiti viljatootjate hinnapoliitika kooskõlastamises, kuid pärast seda, kui valuutanappuses
Alates kahe Saksa riigi taasühinemisest 3. oktoobril 1990. aasta on uued liidumaad palju saavutanud. Kaks eri süsteemiga majandust tuli kokku sulatada. Erinevused olid küllalt suured, erinevad oli ka tootmise tase. Päörast ühinemist hakkas surutisperiood kogu maailmas ja see mõjutas tugevasti ka Saksamaad. Saksamaa 1990. aastate majanduskriisi hinnatakse üheks raskemaks pärast Teist maailmasõda. Tööstuse langus oli seda märgatavam, et ühinemisele eelneneud 10 aastal oli pikk majandusbuum. 10 Tänapäeva Saksamaa majanduse põhiprobleemid Tänapäeva Saksamaa on kõrgelt arenenud industriaal-agraarmaa. Saksamaa osatähtsus on maailmaturul langenud. Probleemiks ka see, et rändab küllaltki palju inimesi sisse ning seetõttu võib tekida tööpuudus kohalike elanike seas. Samuti suured probleemid vananenva rahvastikuga. Jaapani 1920-1921. aasta majanduskriis Esimene maailmasõda oli Jaapanile tõukeks majanduse arendamisel. Sõja ajal haaras Jaapan
Kõik nad kolm lõid aktiivselt kaasa ka erakapitali arenduses, olid otseselt seotud, mida nad ise valitsusjuhtidena tegid. Likvideeriti kõik riiklikud asutused, saadeti laieli Eesti Kaubaagentuur, Likvideeriti litsentsisüsteem ja edaspidi üritati suunata riigi majandust ainult väga ettevaatlikult ja minimaalsel määral. Majanduse geograafiline orientatsioon idaturule. Kui majandusbuum tulenes ennekõike majanduslikest põhjustest, siis Vene orientatsioon tulenes kõige enam Eesti ärimeeste psüühilistest hoiakutest - arvati end vene rahva majandust tundvat. Nõukogude Venemaal oli suhtumine Eesti Vabariiki suhteliselt heatahtlik - esimene riik, mis enamlaste vastasest ühisrindest välja astus. 1920. aastate alguses Eesti ja Nõukogude Venemaa majandussuhted olid tihedamad kui kunagi hiljem. Eesti oli ainuke välisriik, millel oli otsesed sidemed Nõukogude valitsusega
Muidu oli ta välispoliitikas ebaedukas. 40 4.6.3 JOHN FITZGERALD KENNEDY 1961-1963 Demokraat. Katoliiklane. Läbi aegade kõige noorem president. Pärit rikkast perekonnast, seetõttu finantseeris oma valimiskampaaniat ise. Peale võitu ei pidanud sponsoritele antud lubadusi täitma. Oli poliitiliselt sõltumatu. Tema kabinetis olid noored targad nõuandjad. Eesmärgiks oli "uus rajajoon." Majandus: arenes väga kiiresti. 1960ndate majandusbuum. Vähendas väikeettevõtete ja üksikisikute makse. Sellega kaasnes inflatsioon. Välispoliitika: paindliku reageerimise doktriin. Kennedy arvas, et ameeriklased peavad olema valmis pidamakahte ja poolt sõda: kahte keskmist ja ühte väikest. Ameerika peab olema valmis pidama partissani sõda. Kennedy välispoliitika oli ebaedukas. Sisepoliitika: paljud ei sallinud teda, sest ta oli liiga iseseisev. 4.6.4 JOHNSON 1963-1969 Demokraat. Jätkas Kennedy majanduspoliitikat
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
