on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid,seob riigi ühiseks tervikuks.Rahvus-see on inimeste ühtekuuluvusvorm,mis põhineb ühisel territooriumil,ajalool,tavadel,keelel.Intergratsioon- rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste,arusaamade ja eesmärkide baasil
· KÄITUMUSLIKUL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD KOGNITIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. Neil on 2 peamist allikat isiklik kogemus ja teised inimesed. Isiklik kogemus nt teate nende põhjal, et vanemad hoolitsevad teie eest; teate, et üks sõber on tagasihoidlik jne. isiklikul kogemusel põhinevad hoiakud on selged ja püsivad hästi meeles. Teised kas meile olulised (vanemad, sõbrad) või info vahendajad (kool, teabelevikanalid). Massimeedium, televisioon jne vahendavad ja kommenteerivad vaid teatud nähtusi ja teevad seda oma vaatevinklist => inimesel oleks üht või teist sündmust ise nähes tekkinud hoopis teistsugune arusaam. AFEKTIIVSEL INFOL PÕHINEVAD HOIAKUD Hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Mõnikord kujuneb tunnetel põhinev positiivne hoiak lihtsalt kogemuse kaudu, st mingi objekti korduval kohtamisel, seda nimetatakse eksponeerimisefektiks. Mida tuttavamaks objekt saab, seda rohkem ta meile meeldib. Kuid
Kvaliteetpress. Kvaliteetpress on läbi aja näidanud üles kõrgelt arenenud sotsiaalset ja eetilist vastutustunnet ning edendanud ajakirjanikku kui sündmuste objektiivsele edestamisele pühendunud elukutset. Tänapäeval vaadatakse tihti tagasi kunagisele kujunenud arusaamale ideaalsest ajalehest selle põhjal tehakse ka kriitikat teatud väljaannetele, mis on kas liigselt mõne erakonnakesksed või sensatsioonilised. 8. Film kui massimeedium Film oli 19. Sajandi alguses kui tehnoloogiline uudsus, kuigi pakutav oli vaevalt uus oma sisult või funktsioonilt. Film kujunes vanema meelelahutustraditsiooni esitamise ja levitamise uueks vahendiks, pakkudes üldrahvalikke tarbimiseks lugusid, vaatemänge, muusikat, draamat, huumorit ja tehnilisi trikke. Filmist sai kiiresti tõeline massimeedium: see jõudis suhteliselt kiiresti elanikkonna laiade hulkadeni , isegi maapiirkondadesse
Ringhääling raadio ja TV: kõrge regulatsioon, kontroll, litsentseerimise aste avaliku võimu poolt. Suunatus keskusest ääremaadele ning üleriigilise tv ühendamine poliitilise elu ja ühiskonna .võimukeskustega, kuna televisioon omandas korraga nii populaarsuse kui ka poliitilise tähtsuse TV läheduse ja isikliku seotuse tunne. Pole antud poliitilist rolli, kuid ikka tegeleb nende .küsimustega Muusika salvestamine 1880. a paiku :Salvestatud muusika(fonogramm) kui massimeedium Mitmesugused salvestamis ja levitamistehnoloogiad - Vähene regulatsioon - Rahvusvahelisus - Noor auditoorium - Ühiskonnakriitiline potentsiaal - Organisatsiooniline killustatus - Vastuvõtuvõimaluste mitmekesisus - .Uus meedia 80ndadest. Satelliitkommunikatsioon ja arvuti rakendamine Kvaasimeedia all peetakse silmas massimeediumite lähedasi uusi kommunikatsioonivorme. .arvutimängud
Algas üldine majandustõus Euroopas. Maailmamajandus 1920.a USA majandus oli maailma majanduse mootor. Masstoodang. Majandusbuum 1922 - 1929 Ehitusmahtude suurenemine, auto- ja elektrimasinatööstuse areng, tööpuuduse alanemine (4%-ni) Muutused elulaadis ühiskondlikud hoiakud vabamaks, jazz-muusika, Hollywoodi filmide võidukäik (Chaplin). Jõukuse ja heaolu kasv, elektriseadmed, autod, sport, reisimine. Raadiost sai I massimeedium. Reklaam. Usk, et majandusliku õitsengu aeg kestab lõputult. USA 1920-1933 ,,kuiv seadus" alkoholi valmistamise ja levitamise keeld. Organiseeritud kuritegevuse maffia kujunemine. Börsil väärtpaberitega spekuleerimine, kasvav aktsiatesse investeerimine, madala intressiga laenud jne. viisid majanduse tasakaalust välja. President Hoover 1929: ,,Lõplik võit vaesuse üle on käeulatuses, ligemal,
aastate alguses. Pildid. Film. Visuaalne massikommunikatsioon Visuaalse kommunikatsiooni alguseks oli foto. Fotoaparaadi eelkäija on pimekaamera, selle abil sai esimese püsiva fotokujutise 1822. aastal J. N. Niepce. Esialgu kasutati metallplaadile jäädvustamise meetodit, sellega kõrvuti töötas Talbot välja tehnoloogia, kus kujutised pildistati negatiividena paberile, millest võis valmistada koopiaid. Fotost sai massimeedium seejärel, kui Eastman leiutas filmirulli ning hakati pakkuma ilmutusteenust. Varem oli piltide tegemine tavalise inimese jaoks liialt keeruline. Tänu fotograafiale tekkisid peredes fotoalbumid. 1890. aastatel hakkas laiemalt levima kõiksuguse kunsti kogumine, hõlmates ka postkaarte. Fotosid tavalisest pereelust oli alguses väga vähe, see oli omaette kunst: stuudiofotosid tehti teatud standardite järgi, klient valis sobiva stuudiokujunduse ja lisad, fotograaf
annaabi.ee 
