Väga põhjalik ajaloo konspekt (0)

Q: Miks nim Balkanit Euroopa püssirohu tünniks?

Vastus leiad õppematerjalist: Väga põhjalik ajaloo konspekt

Q: Kes sõdib Antanti poolel idarindel läänerindel 6 nim Suurriikide vastuolusid ja taotlusi mis olid seotud Balkaniga Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms 7 millise rahuga lõppes 1 Ms f8 millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku?

Vastus leiad õppematerjalist: Väga põhjalik ajaloo konspekt

Q: Millal ja milleks loodi rahvasteliit rahvasteliidu struktuur Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed?

Vastus leiad õppematerjalist: Väga põhjalik ajaloo konspekt

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks nim Balkanit Euroopa püssirohu tünniks?
Kes sõdib Antanti poolel idarindel läänerindel 6 nim Suurriikide vastuolusid ja taotlusi mis olid seotud Balkaniga Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms 7 millise rahuga lõppes 1 Ms f8 millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku?
Millal ja milleks loodi rahvasteliit rahvasteliidu struktuur Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed?

Maailmasõda
Esimese maailmasõja vallandas suurriikide natsionalism.

Sõjategevus 1917
Antandil oli sõjaline ülekaal(21 mln meest keskriikide 10 mln vastu.) Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allvesõjale. See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6apr.) Saksamaale kuulutasid sõja L-Ameerika riigid. Rahulolematused Prantsuse sõjaväes . Yoimub ka teine suur tankirünnak. Vene kodanlus tahtis ka peale veebruarirevolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirev. Läbi oin võimule tulnud NSV valitsus, mis tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, kuid sellele ei reageeritud. 3.märts- NSV sõlmis saksamaaga Bresti rahu e. Separaatrahu - liitlastest eraldi seisev rahu.(saksamaale soodne poliitiline sündmus)
25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin
28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim.
24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon .
Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg.
3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus .
3. nov 1918- kapituleeris Austria
Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist.
11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt .
11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga
28. nov. 1918- algab Vabadussõda , punaarmee tungib Eestisse.
Rahulepingud kõikide riikidega sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil.
1919- 1920.- Pariisi rahukonverents. Põhitegijad- Antanti osalised. Inglismaalt: D. Lloyd Georg, Prantsusmaalt- G. Clemensau, Usa president - W. Wilson .
1922 a- Mussolini marsib Rooma.- Itaalia muutub totalitaarseks riigiks.
W.Wilson teeb ettepaneku sõlmida rahulepingud kontrebutsioonide ja allektsioonideta. (kahjutasu, mutumatud piirid). Sellega ei nõustu ei Prantsusmaa ega Inglismaa. Wilson töötab välja rahvasteliidu põhikirja (RL).
Juuni 1919.- Versailles rahuleping . Versaille lossi peeglisaalis.

Saksamaa kaotab 1/8 oma territooriumist. Ida- Preisimaa jääb iseseisvaks.

Rahvasteliidu mandaatsüsteem - luuakse selleks, et hallata( valitseda ) kaotatud riikidelt äravõetud kolooniaid .

1 Ms tagajärjel laguneb 4 impeeriumit- Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite impeerium ja Venemaa. Koloniaalsüsteem veel säilib.

Prantsusmaa saab tagasi osa territooriumist.

Vaikse ookeani saared (bismargi saared, Marialli, karoliinid) lähevad Jaapanile.

Reini demitaliseeritud tsoon, ei tohi kindlustusi rajada. See on Fille lepingu tagatiseks.

Saksamaa ei tohi omada sõjaväge, ei tohtinud omada laevastiku, ei tohtinud omada tehnilisi sõjaväe osasid. Sõjavägi oli kaitseväga vabatahtlikuse alusel.

Saksamaale sunniti peale rängad reparatsioonimaksed. (prantsusmaale, inglismaale, itaaliale)
Pariisi rahukonverentsil sõlmitakse kokku 5 rahulepingut.
St. Germani rahuleping- Rahuleping Austriaga
Trianoni rahuleping- Rahuleping Ungariga
Austriast sai iseseisev vabariik. Talt võeti ära Kaliitsia ja Tirool. Ungarist saab kuningriik . Iseseisvus Tsehho- Slovakkia , Jugoslaavia ja Rumeenia . Ungari kaotas transilvaania(rumeeniale),kaliitsia( Poolale), horvaatia ja hertsogovina . Ka Austriale ja Ungarile määratakse reparatsioonimaksud. Itaalia said Istria poolsaare ja Tirooli.
1922- Itaalia üleminek totalitaarsele korrale, korratuste ja ülestõusude pärast.
Laguneb ka Osmanite impeerium. Sõlmitakse Sevresi rahuleping, millFele Türgi alla ei kirjuta. Türgis puhkeb rahvarevolutsioon, hakatakse Antantile vastu. Võimule tuleb Atatürk. Sõlmitakse uus kokkuleppe, millega võetakse ära Türgi kolooniad ja antakse Inglismaale(Palestiin, transioldaania alad, Mesopotaamia e iraagi alad) ja Prantsusmaale (Süüria ja Liibanoni alad) kontrolli alla.
Neuvilly rahuleping- sõlmitakse Bulgaariaga. Temalt võetakse ära tükk maad väljapääsuga Egeuse merele.(Jugoslaavia, Kreeka)
Venemaa laguneb. Selle tulemusena ilmub Euroopa kaardile 5 riiki( Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola). Revolutsiooni tulemusena kaotab trooni Romanovite dünastia . Kaotab territooriumit Rumeeniale( bussasaariba, bukoviina).
Tuleb demokraatia esimene laine. Kehtestatakse üldine valimisõigus , kaotatakse soolised piirangud, vanuselised piirangud. 1920 nim petsifismiajastuks.
Luuakse rahvasteliit - Põhitegelane Wilson. Sellega taotleti igavesti kestvat rahu. Pärast 1 Msi mingit desarmeerimist ei toimunud ja kõigil olid omad ambitsioonid, kontrollitavad sõjaväe poolt alad.
Kontrolltöö küsimused:
1)Osata iseloomustada imperialismiajastut, missugused olid imperialistlikud suurriigid . Mis oli sellele kõige iseloomulikum, millal see oli. Riigid, nende majandus ja poliitika.vallutuspoliitika.
2)imperialistlike riikide taotlused enne esimest Ms.
3) milliseid lepinguid sõlmisid suurriigid sõja eel, miks ja millised sõjalised liidud kujunesid.
4) miks nim. Balkanit Euroopa püssirohu tünniks?
5) kes sõdib Antanti poolel idarindel, läänerindel.
6) nim. Suurriikide vastuolusid ja taotlusi, mis olid seotud Balkaniga. Nim sõjalisi konflikte selles piirkonnas enne 1 Ms.
7) millise rahuga lõppes 1 Ms.
8) millised poliitilised sündmused müjutasid 1 Msi käiku ? Põhjenda oma arvamust.
9) mõisted ja nimed 1 Ms-is ja pärast seda. Separaatrahu (saksamaa ja venemaa vaheline rahu, Bresti rahuleping)- eraldi sõlmitud rahuleping vaenlasega, liitlastega arvetamata, Franz Ferdinand, positsioonisõda , dominioon- valgete kolooniad, mille eesotsas olid valged inimesed ja esines sisemine iseseisvus( uus- meremaa , austraalia, Kanada , Iirimaa ),
10) millal ja milleks loodi rahvasteliit, rahvasteliidu struktuur. Millised olid rahvasteliidu tugevad ja nõrgad küljed? Lk 92
11) rahvasteliidu mandaatsüsteem.
12) rahulepingud, mis sõlmitakse Pariisi rahukonverentsil, iseloomusta lühidalt nende sisu.
13) Versaille’ washingtoni süsteem.
14) Reini demitaliseeritud tsoon.
Kaliitsia, trsansilvaania, elsass lotring , Ida Preisimaa ... millised riigid kellelt ära võeti ja kellele läksid.
1920ndad
Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem).
Washingtoni süsteem- rahu tagamine merel. 1922- washingtoni konverents . Euroopa ja maailma suurriigid otsustasid vähendada (uputatakse laevastikud) laevastike donaaže, mille tulemusena pidi olema tagatud rahu maailmameredel. Need kaks lepingut pidid andma rahu tagatiste süsteemi. Washingtoni lepingust oli häiritud Jaapan, kes nõudis egemooniat Aasias.
1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler :

Toob sisse sõjaväe kohustuse
Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut
Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette
Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse

8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa,
Venemaa 1920-1930nd

11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda , võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)
Sõjakommunistlik poliitika(viljaandmise kohustus, saagi äraandmise kohustus)

Vene kodusõda lõppes põhiliselt 1920. Inimkaotus oli 20 mln plus 4,4 mln sõjainvaliidi. 1921-haarasid Venemaad talurahvarahutused . Kuulutati uus majanduspoliitika , millega kaasnesid raha,- sõjaväe- ja justiitsreform ning kõige tähtsama poliitilise muudatusena Nõukoguse sotsialistlike Vabariikide Liidu rajamine 1922.aastal.

NEP-Uus majanduspoliitika läks käiku 1921.aasta kevadest.

Senine totaalne toiduainete andmise kohustus asendati mõõdukama, normeeritud toitlusmaksuga. Sisuliselt toimus kogu majandussüsteemi ja sisepoliitilise elu ümberkorraldamine, kaubalis-rahaliste turusuhete taastamine majanduses.

teostatud rahareform oli NEPI edu tagamise eeldus. See algas uue, kullal põhineva rahaühiku- tservoonetsi- käibele laskmisega. Kindla raha ringlemine parandas kohe nii majandussüsteemi kui sotsiaalseid olusid. 1924-1925 viidi läbi sõjaväereform . Moodustati territoriaalsed miilitsaüksused, mis oli n-ö reservis ja mille juures said 5 aasta vältel lühikeste õppekogunemiste käigus sõjalise väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noored. Terror siiski jätkus - laienes töölaagrite süsteem, kiusati taga kirikut, maalt saadeti sunniviisiliselt välja loomingulist intelligentsi.
Nõukogude riigi välispoliitika oli kahepalgeline. Ühelt poolt välispoliitika, mis seadis esiplaanile rahumeelsete poliitiliste ja kaubanduslike suhete sõlmimise kõigi maadega. Teisalt kujunes välja mõjuvõimas organisatsioon Kommunistlik Internatsionaal(Kominter), mille ülesandeks oli eksport , maailmarevolutsiooni õhutamine. (relvastatud väljaastumised k.a Eestis 1924.1 dets) Kõik see tekitas umbusku lääneriikide valitsemiskeskkonnas Nõukogude liidu välispoliitika suhtes.
1924. 21. Jaanuar- Lenini surm. Nepi tingimustes hakkas rahvamajandus kiiresti taastuma. 1926 saavutati töötstustoodangu sõjaeelne tase. Majanduskasv ulatus kuni 24%ni. Aastas. 1923 tekkis taas võimalus teravilja ekspordiks. Aastail 1921-1927 kadus kasarmukommunismile omane võrdsustav vaesus .
(1922-1953, stalinismi periood, NEP, Stalinismi poliitika.)Stalini võimuletulekuga sai juhtlauseks- „sotsialism ühel maal“. Ühtlasi tähendas see otsust Nep peatada.
1922- kommunism
1927- loobutakse NEPist .
1927/28 1v-a. – 1500 ettevõtet., eelistati rasketööstust( sõjatehnika , tööpingitööstus jne) tööstusettevõtete rajamisel kasutati sünnitöölisi.
1932/33-37 2 v-a- püüti saavutada industriaalriik (4500 ettevütet)
„SUUR HÜPE“. Tabas suur viljapudus. Mindi peatselt üle sõjakommunismi-aegsele praktikale, toiduainete, isegi taluperede toidu- ja seemnevilja vägivaldsele äravõtmisele naeruväärse tasu eest. Järgneva 2-3 aasta jooksul lõhuti NSV liidus kogu uue majanduspoliitika süsteem ning mindi üle administratiiv-bürokraatlikule sotsialismimudelile.
Olulisemad muudatused 1920-ndate aastate lõpus ja 1930dat a esimesel poolel:

lõpetati majanduse reguleerimine turusuhete ja vabalt konverteeritava rubla abil
alustati ülimalt forsseeritud industrialiseerimist (raskemasinate väljaarendamine)
alustati talurahva massilist, sunniviisilist kollektiviseerimist
majandust hakati planeerima viisaastakute kaupa
hakati ellu viima suurte kulutustega seotud Punaarmee ümberrelvastamise programmi.
Viidi sisse toiduainete ja esmatarbekaupade kaardisüsteem
Seadustati seadusetus rahva jaoks.
Määratleti nn „rahvavaenlaste“ hulk, ca 4,6%elanikkonnast.
Alustati suurte fabritseeritud näidiskohtuprotsesside pidamist, mis pidid rahva hulgas külvama hirmu ja alandlikkust
Püüti lõplikult hävitada poliitiline opositsioon , partei ja valitsusringkondades Stalini isiku ja tema poliitilise joone suhtes
Vohas ohjeldamatu Stalini isikukultus, eriti seoses tema 50. sünnipäevaga 1929

INDUSTRIALISEERIMINE.

1920-ndate aastate teisel poolel oli NSV liit ületanud Tsaari-Venemaa tööstusvõimsuse.
Tõsteti järsult elanikkonna maksukoormat

SUNDKOLLEKTIVISEERIMINE.( 1930ndad )

Põllumajandus toetus eeskätt eraomanikust talupojale.
Rahvast hakati kollektiviseerima, sest riigile oli lihtsam toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite v riigile rangelt allutatud kooperatiivsete ühismajandite vahendusel.
Vastupanu hakkas avaldama talurahva jõukam kiht
Kasvav maksukoorem, vilja rekvireerimised ning põllumajandusliku inventari sundmüügid kurnasid jõuka talupoja majanduslikult kiiresti välja

Algas sundkollektiviseerimisprotsess

Talupojad hakkasid linnadesse põgenema, kõik masinad konfiskeeriti.
1932. 7 aug- andis stalin välja sots. Omandi kaitse seaduse, mida rahvasuus kutsuti viie viljapea seaduseks
1932- kehtestati NSV liidus passisüsteem.
Kolhoos - riiklik majand
Sovhoos-
Suur nälg

RIIK JA ÜHISKOND 1920-DNATEL AASTATEL.

Administratiiv- bürokraatlik käsusüsteem
Tekkis juurde rohkelt komiteesid
Terror, hirm, desinformatsioon, riigiasjade salastatus , harimatus
Kogu ühiskonna poliitilise struktuuri teljeks oli Stalini isik
1934- massiterror
Nõukogude tegelik välispoliitika lõppeesmärk maailmarevolutsioon , mille süütamiseks vajati uut maailmasõda
Hakati osalema mitmes sõjalises konfliktis.
Suveräänsusdeklaratsioon- eesti nsv seadused kuulutatakse ülemiseks nsv sadustest, maavarad Eesti omadeks. 16. okt 1988.
NSV liit oli välispoliitilises isolatsioonis
Suleti piirid.

Venemaa valitsemine:

Üks partei, üks ideoloogia (NLKP- nõukogude liidu kommunistlik partei.(otsustav jõud), rahva komissaride nõukogud- täidesaatev võim), rahvakomissariaadid.

Peale esimest Maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik
Enne sõda oli Euroopas: 17 monarhiat ja 3 vabariiki
Peale sõda(1919) oli Euroopas : 13 vabariiki ja 12 monarhiat.

Demokraatlikud ideoloogiad

seni olid olulised liberalism ja konservatist
konsercatiivid hakkasid tegelema rohkem majandusküsimustega (vaba turg, riigi mittesekkumine majandusse) (sellega meelitati liberaalide valijad endale
liberaalid kaotasid hääli ka sotsiaal-demokraatidele.
Toetati riigi suuremat sekkumist majandusse
Kõrgemate maksude kehtestamine abivajajate aitamiseks (ebavõrdsuse vastu)

SAKSAMAA
Saksamaa pärast I MS
Poliitiline olukord
* raskes olukorras, oli sunnitud kapituleeruma 1919 a Compiegne rahuga
*keisrivõim kaotatakse
*1918 a tuleb kokku Üle Saksamaa Nõukogukongress (enamik sotsiaal.demokrat.) anti üle võim Rahvuskogule.
*1919 Rahuskogu valimised (Veimari linnas) võetakse vastu konstitutsioon, säilib kuni Hitleri tulekuni. Veimari Vabariik 1919-1933
*Parlamentaarne riigikord .
*Saksamaast saab vabariik, demokraatlik riik
*kõgeim võimuorgan Riigipäev (valitatakse proportsionaalse valimissüsteemi käigus) kõik erakondade parteid, saavad valimiskohti nii palju, kui palju on saadud % ehk 30% - 30 kohta parlamendis. Riigipäev pärast valimisi moodustavad ise valitsuse - parlamentaarne riigikord. Enamuse saavad sotsiaaldemokraadid . Friedrich Ebert
parempoolses opositsioonil natsid = keskel sotsiaaldemokraadid = vasakul opositsioonil kommunistid
*1919 Baieris kommunistidel õnnestub võim haarata ning kuulutatakse välja Baieri Nõukogu Vabariik, aga see lükatakse ümber.
*1923 Natsid Müncheni õlleputš,
Majanduslik olukord Saksamaal (edukas kuni majanduskriisini, mis saab alguse 1929 Ameerikas)
*väga raske, võeti El Sass Lotring (kaubandustee)
*reparatsiooni maksud
*Ruhrikriis(1923-1925) , toimus hüperinflatsioon , töölised hakkasid streikima. Kaevurid alustasid streiki, mille peale Prantsusm. ja Belgia toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni (kaevurite streigi vastupanuks). 1925. a Reini tagatispakt sõlmitatakse nii Prantsusmaa kui ka Saksamaaga, et Reini demilitariseeritud tsoon jääb demilitariseeritud tsooniks endiselt paigale, kuid mille tulemusena viib Prantsusmaa oma väed välja.
*kulud kasvasid
* inflatsioon
*kõik, mis oli väärtuslik selle hinnad tõusid (väärtmetallid)
*rahulolematus Sotsiaald., mõlemad opositsiooni parteid, said väga palju poolehoidjaid
*Ameerika pankur Dawes koos Rahvasteliiduga tulid Saksamaale appi
1)pikendatatakse reparatsiooni makse tähtaega
2)antakse Saksamaale finantslaenu - millega kindlustatakse saksa mark
*1924 a hakkab majanduskriisist välja tulema

a Reini tagatispakt sõlmitatakse nii Prantsusmaa kui ka Saksamaa, et Reini demilitariseeritud tsoon jääb demilitariseeritud tsooniks, kuid mille tulemusena viib Prantsusmaa oma väed välja.
*1926 a võetakse Saksamaa vastu Rahvasteliitu
*1926-1935 saksamaa president Paul Hindenberg
Hitleri partei
*1919 luuakse Saksamaal NatsionaalSotsialistlik töölispartei (NSDAP)
Natsionaalsotsialism ehk natsism ,

parempoolne ideoloogia

ei ole demokraatlik (sest ei ole tolerantne ega salliv )

rõhutab sallimatust teiste rahvaste vastu (nt juutide,mustlased)

rõhutab ainult ühe rahva paremust

ideoloogia pärineb Austriast
Hitler sündis 1889. Austrias oli astunud natsiparteisse, ning 1919 a paneb aluse ka Saksamaal NatsionaalSotsialistlikule töölisparteile . 1921 saab ta natsipartei füüreriks(juhiks). Natsiparteisse astusid; kõrgemad sõjaväelased, ohvitserid .
1921 a luuakse partei juurde SA (pruunsärkide) rünnakrühmlaste osakond.
1923 a püüakse võimu haarata Münchenis õlleputšil, loodeti armee abile, kuid kukub läbi. Hitler määratakse 5 a vangi. (istub 9 kuud) Sel ajal valmib tema natsismiideoloogiline raamat “Mein Kampt” (Minu võitlus) . Seal on kirjas, et Saksamaa on kõige parem ja puhtab rass , kõik teised rahvad peavad teda teenima ja talle alluma .
Kommunism ei ole demokraatlik
1)sallimatu kõikide klasside või ühiskonnakihtide vastu, kes ei kuulu töölisklassi
Suurbritannia
Pärast I MS
*Saksamaalt saadud reparatsioonidest loodeti sõjakahjude kulutused - viis majandus languseni
*turg kitsenes
* tööpuudus oli suur (eriti tabas kaevandustöötajaid, sütt ei vaajtud, vajati diislit)
*suurendas kolooniatest saadud toorainete ja toiduainete sissevedu
*kõige hinnatum koloonia India
*parlamentaarne monarhia (kehtib tänapäevani)
Parlament oli kahekojaline . Täidesaatev võim - valitsusele. (parempoolne)Konservatiivid ja (vasakpoolne) leiboristid (liberaalid) - poliitilised jõud
*võlg USA’le
*vananenud tehnika
*1918 toimus Parlamendireform , laiendati valimisõigust - mehed 21 a, ja said ka naised, alates 30 eluaastast, kes olid haritud(ülikooliharidusega) või varaliselt kindlustatud. 1)Demorkaatia laines.
2)valimisõigus nii meestel kui naistel
3)1923 a saavad võimule leiboristid (kes saaavad korraks ka võimule)
Impeeriumi sees olid sisepoliitilised probleemid, sest Iirlased taotlesid iseseivust ning algasid vägivallatavastupanu liikumised, ka India soovis autonoomiat.
Iirimaa
1919 Iiri valimistel võidab Sinn Fein - 105 kohta - Dublini Raekojas, kus kuulutavad välja Iiri Vabariigi. Moodustavad valitseja, juhiks on E. De Valera, kellest saab ka peaminister . Sinn Fein moodustab ka Iiri vabariikliku armee IRA.
*1921 a kirjutati välja Inglise-Iiri kokkulepe, ehk vabariik. (dominioon)
1)kuningaks on Inglise riigipea ,
2)Iirima sadamalinnades asuvad Inglise sõjalevastik,
3)olid ka rasked võlad Inglismaa ees

6 krahvkonda jäid Inglismaa koosseisu( protestantism ), ülejäänud 26 krahvkonda jääb dominioonile(katoliku usk)
1931 - Westministeritatuut , andis valgetele kolooniatele suveräänsuse

kõik valged kolooniad iseseisvuvad
pannakse alus Briti rahvaste ühendusele , eesmärk teha koostööd kolooniatega

1937 astub Iirima Rahvasteühendusest välja ega tunnista Inglismaa riigipead oma riigipeana .
Prantsusmaa majandus peale I MS
*kõige rohkem reparatsioone Saksamaalt
*kiirelt saab majanduse jalule
*põllumajandusriigist saab tööstusriik
*palju parteisid, väga terav sisepoliitiline võitlus, võimude lahusus
*sisemine ebastabiilsus , kolooniates on palju vastuhakke Lääne-Kesk Aafrika, Maroko , Vietnami (Indo-Hiina osa),
Austria-Ungari
Pärast I MS Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia ,
Ungari
*Austria kuulutatakse vabariigiks
*Ungarist saab vabariik, kus haaravad kommunistid võimu.
*1919 a kuulutavad kommunistud Unagrist Kommunistliku Vabariigi
*M. Horty tuleb võimule ja Kommunistlik Vabariik hukkub
Austria
*võimule tulevad Sotsiaaldemokraadid
*tugev natsipartei ja talurahvapartei
*1918 a saab Austriast Vabariik
*1923 a majanduskriis suudetakse lahendada
*Demokraatlik riik kuni 30ndati aastani, kus hakatakse demokraatiat piirama
*tugev paremäärmuslik poolehoid natside osas
*Kommuniste polnud
Türgi
*kaotab territooriume
*jääb eksisteerima vaid Väike- Aasia poolsaarel
*Mustafa Kemal (Atatürk ehk türkaste isa) tuleb võimule, võtab ette palju reforme, muutes Türgi väga demokraatlikuks läänelikuks riigiks
1)seab sisse ilmalikud kohtud eraldas kohtud usust ja loobus sariaadist
2)viidi läbi haridusreform , suleti usuteaduskond
3)püüti suunata riik ilmalikule suunale
*sultan kõrvaldatakse võimult (nii vaimulik , ilmalik võim kuulub sultanile)
*1923 a kuulutatakse Türgist Vabariik
*1928 a kaotati islami kui riigiusundi staatus
*Riietus, perekonnanimed, naised võisid töötada riigiasutustes , mitme naise pidamine
*mitme partei süsteem - valitsevaks Rahvapartei (juht Mustafa Kamal )
Demokraatlikuks muutuvad: Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Inglismaa, kogu Euroopa peale Venemaa, kes on totalitaarne ja Ungari.
USA

W.Wilson (1913-1921) DP
H Hoover (1929-1933)VP
F.D. Roosevelt (1933-1945)

1 Ms andis USA-le majandusliku võimsuse.

USA oli muutunud nn. Maailma töökojaks
40% maailma terasest
60%naftast
85%autodest

Konveierisüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas:

lühendada tööpäeva 8-le tunnile
Suurendada palkasid

Leiti, et kriisi sekkuda ei tohi, algasid presidendi valimiskampaania ja presidediks saab F.D.Roosevelt, kes kasutas majanduskriisist väljumiseks New Deal’i poliitikat.:

Kehtestatakse kontroll panganduse üle (väikesed pangad suletakse, doteeritakse riigi poolt suuremaid panku, kus on rohkem baasraha olemas)

Devalveeritakse dollar , ka paljudes euroopa riikides tullakse kriisist välja devolveerimise abil. Devalveerimine- kursi alandamine. Inimesed kaotavad oma säästud . Usas suurendatakse makse, et saadud rahaga lahendada sots. Probleeme ja aidata majanduse elavnemisele.

Et vältida ületootmist maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku tootmise vähendamise eest.

Riiklikud tellimimistööd(hüdroelekrijaamad, tööstusettevütted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine)

Töötuse vähendamiseks organiseerigi ühiskondlike töid.

Laiendati tööliste õigusi ja esines sotsiaalkindlustussüsteemi loomine.
1935 a. Võeti vastu neutraliteediseadus, millega keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele (tühistatakse 1939.)
20. a majandus õitseb, esineb majanduslik liberalism- keegi ei kontrolli kellegi tegevust, kõik õitseb, toodetakse palju. Selle tagajrjel tekib majanduskriis. Pärast sellest väljumist süveneb neutraliteedi ja isolatsioonipoliitika.
ITAALIA
Väga tugev Itaalia sotsialistlik partei. Võimule tuleb B.Mussolini, kes oli algselt sõja vastu, kuid ajapikku muutis meelt ja hakkas sõjas osalemist propageerima. Seetõttu visati ta sots. Parteist välja ja ka toetusest minema. 1915 astub Mussolini sõtta, siirdub rindele, saab raskesti haavata . 1919 asutab ta Milanos oma partei, pannakse alus võitlusliidule.(alus
fašistlikule parteile) . Sots. Partei kavandab üle Itaalia streiki.Itaalia riigile tuleb appi „FACIO“ võitlusliit , nii sünnivad:

Mustsärklased , kes hakkavad töölismiitingutega ja strikipooldajatega arveid õiendama (purustatakse palju parteile kuuluvaid hooneid, tapetakse töölisaktiviste)
1921. a muudetakse fašistlik liikumine fašistlikuks parteiks, partei juhiks saab Mussolini e Duce .
Kõige tähtsam oma rahvus, igasugused erinevused klasside vahed tuleb unustada. Ideoloogias rõhutatud, et rahvus mitte klass on maailma organiseerituse peamine vorm.
1922 Itaalia parlamendi valimistel saab fašistlik partei vähe kohti
1922- marss Rooma-(Mussolini võimule) Mussolini nõuab ultimatiivselt Itaalia kuningalt 5te ministri kohta valitsuses oma parteile. (kuningas, selle asemel, et anda 5 valitsuskohta, nimetab Mussolini valitsusjuhiks, nii saab temast Itaalia peaminister)
26-1929 a. Keelutatakse teised partei, kujuneb välja ühe partei diktatuur. Asutatakse poliitiline politsei ja võetakse vastu „töö harta“, mis deklareerib riigi otsest sekkumist riigimajandusse,

20-dad peetakse ka konferentside ajastuks .
1919-1920 Pariisi rahukonverents

Rahvasteliit

1921-22- Versailles- Washingtoni süsteem. Washingtoni konverents.

Vähendati laevastike donaaže

1922- Genova konverents( majandus ja finantsküsimustes, osalesid kõik suurriigid, euroopa riigid. Kutsuti ka Venemaa ja Saksamaa)

Rapallo pakt (saksamaa hakab venemaaga koostööd tegema, sõjatehnikat tehakse Venemaal jne)

1923- rahvusvahelisi suhteid mõjutab Ruhri kriis. Appi tulid USA pankur Dawes ja rahvasteliit.

1924 tugevdati saksa marka , pikendati reparatsioonimaksete graafikuid, läks käiku Dawesi plaan.

1925- Locarno konverents- esimene konverents, kus ei tehat vahet võitjate ja kaotajate vahel.

Reini pakt

1926- võetakse Saksamaa rahvasteliitu
Patsifismi ajastu kõrghetkeks peetakse 1928 a, kui sülmitakse Briand-Kellagy pakt. Kirjutatakse alla ligi 30 riigi poolt. Algatajaks oli Prantsuse ja USA välisministrid, kes tegid ettepaneku loobuda sõjast, kui rahvusvahelise poliitika ja suhtlemise vahendist. See jäi deklaratiivseks.20date aastate lõpul olid kaks totalitaarset riiki: Venemaa ja Itaalia.
Rahvasteliit omab suurimat autoriteeti. Selle abil lahendatakse paljud Euroopariikide vahelised konfliktid.
Põhieesmärk 20datel- vältida sõda.
2) TULEB RÄÄKIDA nepiST, industrialiseerimisest, kollektiviseerimisest.
4) millest olid põhjustatud- ränbkadest versaille lepingu tingimustest, millest weimari vabariik majanduslikult kägistati ära. Süüdlaseks peetakse ebainimlikke versaille lepingu tingimusi.
6) majandusliku liberalismi seletamine. Põhjus, miks ülemaailmne kriis nii ulatuslikult ameerikast alguse sai.
1)patsfismiajastu. Kuidas püüti 1920. aastail kindlustada rahu ja stabiilsust Euroopas?
2)Venemaa 1920 ja 1930ndate esimesel poolel
3)Itaalia pärast I Ms, Fašismi sünd
4)Weimari vabariik, majanduslikud ja sisepoliitilised probleemid 1920ndatel.
5)Suurbritannia majanduslik ja poliitiline areng pärast I Ms.
6)Usa areng 1920 aastatel. Majanduslik liberalism, isolatsioonipoliitika.
Seleta mõisted:

Kollektivireerimine-
Industrialiseerimine-
Versailles- Washingtoni süsteem-
Suur- depressioon -
Westminsteri statuut-
NSDAP-
Ruhri kriis-
Reini pakt-

19 sajand
1799-1815- Napoleoni sõjad
Venemaa valitsejad :

Aleksander 1 (1801-1825) - Viini kongressi kangelane ja Napoleoni purustaja, tema valitsemisajal toimus Isamaa sõda napoleoni vastu, mis tekitas patriootilise puhangu aadli seas, sooviti konst . Monarhiat. Kui ta sureb , siis toimub dekabristide ülestõus( Püškini, Lermontovi aeg).

Eestis 1802- avatakse Tartu ülikool.
1816/1819- vabastatakse talupoeg pärisorjusest. Ta saab isiklikult vabaks, aga tema elu ei kergene, sest säilib põhiliselt vihatud koormis, teoorjus .
1849/56- võeti sama seadus Liivimaa kubermangus.
1860-80- nim ärkamisajaks , oli ka kõrgaeg . (1869- üldlaulupidu , Jansen, J. Hurt ,Jakobson, Köhler , eesti aleksandrikooli liikumine, Eesti kirjameeste selts)

Nikolai 1 (1825-1855)- algab venestamine , ei kinnita baltisakslaste eriprivileege, imperialismiajastu, kus suurrahvad üritavad vähemusrahvaste üle võimu võtta(venestamine) venestamine algab 1886, 1887 seatakse kõigis koolides õppekeelena vene keel, 1893- koolireform, tartu ülikoolis saab keiserlik Jurjevi ülikool, õppekeeleks vene keel. 1890tel see taandub, sest juhid kaovad. Kerkib uus kõrgelt haritud põlvkond. Tuumikuks saab eesti üliõpilaste selts, kes tegeleb rahvustunde ja keele säilitamisega. (jaan tõnisson ,V. Reiman .
Aleksander2 (1855-1881)
Aleksander 3 (1881-1894)
Nikolaj 2 (1894-1917)

19 saj lõpp- 20. saj algus (1850-1917)

Majanduslik areng Eestis

sotsiaalne areng Eestis /muutused rahvastiku koosseisus, linnastumine , sots kihistumine ,...

poliitiline areng Eestis (kolm poliitilist suunda)

1905-06 a revolutsiooni tulemused
Majanduslik areng Eestis(1870-1914)
Eesti majanduses toimus kiire areng. Selle käigus tekkisid majanduslikud eeldused Eesti omariikluse kujunemises.

Raudteede rajamine. 1870. valmis esimesena Balti raudtee , mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Raudteed sidusid Eestit senisest tihedamalt nii Venemaa pealinna kui ka sisekubermangudega, samuti Läti aladega. Nii avanesid soodsad võimalused ka kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. Samuti soodustas see tööstusettevõtete ja asulate rajamist.
Põllumajanduse arengusuunad- 2/3 elanikkonnas oli tegev põllumajanduses. Tulid kasutusele uued agrotehnilised võtted. 1850. algas talude päriseksostmine. Kuid enamik taludest osteti võlgu ning võlasummade tasumine neelas suure osa sissetulekust Samas püsisid ka renditalud. Sajandivahetusel talumajapidamiste areng ajjutiselt pidurdus, kuna viljahinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti, kuid enamus säilis, asudes otsima uusi rentaablimaid toodanguliike. Selliseks osutus karjakasvatus . Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Selle kõrval kasvatatu vähemal määral rasvasigu ning lihaveiseid.
Põlluharimise intensiivistumine: hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi, soetati kaasaegseid põllutöömasinaid. Krahv Friedrich georg magnus von Berg sai kuulsaks talvekindla rukkisordi „Sangaste“ aretamisega.
Kaubandus- seda soodustas raudteede ehitamine. Eriti suurt kasu lõikas kaubanduse elavnemisest sadamalinn Tallinn. (sisseveosadam: tallinn, väljaveosadam : Pärnu). Veelgi enam arenes sisekaubandus.
Linnade kasvamine- seda tõid kaasa tööstuse arenemine ja rahvastiku sots kihistumine. 1914. üle 250000 inimese. Muutus linlaste rahvuslik koosseis, eestlased saavutasid kindla arvulise ülekaalu. Kujunes välja 12 linna. Lisaks 12le linnale kujunes sajandivahetusel rida aleveid (Jõhvi, otepää , põltsamaa, sindi , tapa, türim ja tõrva)
Ühistegevus - Algas eesti kooperatiivne e ühistegevuslik liikumine. Selle ajendiks sai piimakarjanduse levik. Hakati rajama piimaühistuid. Tähtsaks sammuks ühistegevusliikumises kujunes 1902 a tartus jaan tõnissoni algatusel asutatud Eesti Laenu. Ja Hoiuühisus, mida võib lugeda esimeseks eesti rahvuslikuks pangaks.

Tööstuse arenemine- juhtivaks haruks kujunes tekstiilitööstus . 1857. a narvas avatud Kreenholmi puuvillamanufaktuur muutus tänu pidevale laienemisele eesti suurimaks ettevõtteks -1880. A töötas selles juba 5000 töölist. Järsult kasvas masina ja metallitööstuse osakaal.( elektrimasina tehas „Volta“, vagunitehas „ Dvigatel “ jne.) . Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus . Tööstuskeskuste eesotsas seisis suuruse poolest tallinn. 1900-1903 tabas venemaad majanduskriis. Sellele järgnes juba peagi suur tõus, mille soodustas kogu impeeriumi majanduselu militariseerimine. Esimese maailmasõja aastaiks kujunes eestist venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi.

Sotsiaalne kihistumine- külas süvenes sots. Kihistumine. Üksikute jõukate suurtalunike kõrval hakkas domineerima iseseisvate väikepõllumeeste kiht. Suutenes maatameeste ja kehvikute hulk, kes elatusid omaenese tööjõu müügist. Mõisamoonakad , talusulased, teenijad ja kehvikud moodustasid üle 60% talurahvast. XX saj alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemiks Eesti põllumajanduses. Tõi kaasa 1905 aasta revolutsiooni. Nõuti reforme.

Poliitiline areng Eestis (kolm põhilist suunda)

1890. aastate keskel ahkkas venestussurve nõrgenema ning rahvusluyse jaoks saabus uus tõusuperiood.
Tartu renesanss (liberaalid)- 1896.Uueks „Postimehe“ toimetajaks sai Jaan tõnisson.
- Jaan tõnisson(1868-1941) lõpetas tartu ülikooli õigusteteaduskonna, olles samal ajal Eesti Õöoõpilaste seltsi esimeheks, tegutses mõnda aega „postimehe“ toimetuses ning asus siis kohtuametnikunba tööle Venemaal. J. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii venestuminse kui saksastumise vastu. Põsivasse ja üha teravnevasse konflikti sattus j. Tõnisson baltisakslastega, kes nägid eelaste rahvustunde tõusus ohtu oma võimule.1902. muutus tartu linnavolikogus j tõnisson baltisakslastest koosneva linnavalitsuse jaoks ebasoovitavaks isikuks. Sellise aspekti nagu „klassivõitlus“ hülgamine sai ajendiks rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva kujunemisele.

Tallinna radikaalid- 1901. hakkas ilmuma „postimehe“ võistleja tallinnas päevaleht „ teataja “. Selle asutajaks oli Konstantin Päts.
- Konstantin Päts( 1874 -1956). Lõpetas Tartu ülikooli õogusteaduskonna ning asus advokaadiabina tööle Yallinnas. Koondas oma ajalehe ümber noori eesti haritlasi (e. Vilde, A.H. Tammsaare ). Esikohale seati mkajandusliku ja poliitilise võitluse. Leiti, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Majandusliku olukorra parandamiseks oli vaja tõrjuda baltisakslased välja nii majandusest kui poliitikast . Hakati tegema koostööd venelastega ja saavutati ka esimene tõsine võit, milleni tartlased polnud küündinud. 1904 a. Linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk, tõrjudes baltisakslased valitsusest välja. Peagi hakkasid ajapikku levima veelgi radikaalsemad ideed. Majanduse arendamise vajadust rõhutati .

Sotsiaaldemokraatia kujunemine

Sots demokraatlikud vaated hakkasid levima Eestis XIX saj lõpus ning seda peamiselt intelligentsi e tartu ülikooli õppejüudude vahendusel. XX sahabdu akgysaastauk tejjusud Venemaa sotsiaaldemokraatliku töölispartei ringi pea kõigis suuremates eesti linnades- tallinnas, tartus, narvas, pärnus, valgas jm. Sots demokraadid tegutsesid illegaalselt , pidades põrandaaluseid salakoosolekuid ning levitades keelatud lendlehti ja kirjandust.

Ttartus alustas ilmumist ajaleht „uudised“. Toimetajaks oli peeter speek. Tema kürval tegutsesid mihkel martna ning vennad gottlieb ja karl ast. „ uudiste “ ümber koondunud ringkonnad pidasid vajalikuks isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliiku vabariigiga, kus kehtiksid kõik kodanikuvabadused. Erinevalt vene sotsialistidest nõuti ka vähemusrahvuste õiguste respekteerimis
1905 a rev. Tulemused:
Teataja ja uudised asusid rev liikumise poolele. Tõnisson oli vastu. Postimehe ringk taotlesid üldist valimisõigust, eesti keele kasutuse laienemist, mõõdukat maareformi. Teataja nõudis konstituts monarhiat ja kodanikeõigusi., kiriku, kooli ja kohtureformi. 16 okt kavandati üldstreiki. „teataja“ asus streikijate poolele, nõhdi asutava kogu kokkukutsumist .sõna ja koosoleku vabadust. 17 okt. 1905 anti välja nikolaj 2 poolt manifest, millega lubati poliit . Vabadused, sõna trüki ja ühinesmisvabadused. Lubati luua erakondi ja parteisid. Piirati veidi
venestamist. Tõnisson jõudis luua oma partei (Eesti rahvameelne eduerakond) Päts põgenes välismaale, tuli tagasi 1909 saades teada, et maja, kus asusid tõestusmaterjalid on maha põlenud. Tartus tuli kokku rahvaasemike koosolek, kus kõik läksid järjekordselt lõhki oma seisukohtadest.
Revolutsioon suruti maha, põhiliseks karistusvormiks oli ...( peksmine 100-600 kepihoopi . Või siis surm. Paljud saadeti siberisse. Rev põhiliselt toimus maal ja seisnes mõisade põletamises.
Eesti riigi sünnitunnistus- Maanõukogu 15. novembri otsus
20m saj alguses oli eesti vene impeeriumi ääremaa. Autonoomne eesti sai vüimalikuks pärast 1917. a veebruarirevolutsiooni. 30. märtsil (uue kalendri järgi) ilmus ajutise valitsuse määrus eestimaa kubermangu ajutise valitsemiskorra kohta. Kubermagukomissariks nim Jaan Poska. Maanõukogu moodustati üldvalimiste teel, kusjuures esimest korda ajaloos said valimisõiguse kõik eesti elanikud. Maanõukogu esimene koosolek peeti 1.(14) juulil Toompea lossi Valges saalis. Moodustati täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Venemaa hakkas nõrgenema ja hakati kartma saksa okupatsioooni. Tõnisson pakkus välja hakata vene ja saksa vaheliseks Balti puhverriigiks( neutraalne ). Kui polnud enam mõttet Vene armee kaitsele loota , ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased .
15. (28.) nov 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. Maanõukogu otsustas: 1) eesti tulevase riigikorra määrab eesti asutav kogu. 2) kuni asutava kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks eesti maanüukogu. 3) eestis kehtivad ainult maanõukogud kinnitatud seadusandlikud aktid .
See otsus tähendas senise riikliku sideme katkestamist venemaaga, sest ei vene asutaval kogul ega vene ajutisel valitsusel olnud nüüdsest õigust eesti asjadesse sekkuda. 15. nov. 1917 eesti riikluse sünniloos märksa olulisem daatum kui 24. veebruar. 1918.
Vabadussõda ja tartu rahu (1918- 1920)

28. nov 1918- punaarmee rünnak Narvale.

Vastase arvuline ülekaal, juhtimissüsteemi puudumine,

3 jan 1920- lõpeb sõda.
23.04.1919- asutav kogu, kus oli 120 liiget. Seal domineerisid vasakpoolsed pol. Jõud. Üks kõige tähtsamaid seadusi oli „ Maaseadus “, radikaalne maareform , sest baltisaksamõisnikelt võeti ära maa, kompenseeriti sümboolselt ja jäeti vaid mõisasüdamed(häärberid) ja nende ümber paiknev väike maa.Selle baasil loodi maafond, mis jagati talupoegadele, kes olid vähese maaga v maata.(eelisõigusega vabadussõjas osalenutele) luuakse 56000 uut talu. (lk49)(10 okt 1919) Luuakse uus partei- asunike koondis . Jõukate talumeeste partei- „põllumeeste kogud“ Pätsi partei.( parempoolsed )
2 seadus, mis vastu võeti oli „ I Põhiseadus “. Seadusandlikuks organiks oli riigikogu, mis valiti 3a.
Majandusprobl:

loodeti palju koostööle venemaaga

1928 viidi läbi rahareform. Inglise pangalt võeti laenu, loodi stabiilne rahasüsteem - kroon, sent .
1930 a alguses jõuab eestisse ka ülemaailmne majanduskriis.
1929- vapside liikumine(andres larka)peaideoloog oli Artur Sirk. Vabadusvõitluses osalenud inimesed, kelle põhimõtteks on oma majandusolukorrale riigi tähelepanu pöörama.Taoitlesid riigipeale tugevamat võimu. (oli sarnane fashismiga) Nende populaarsus kasvas kiiresti.vapside eelnõu anti välja ja seda pooldasid paljud (1933) Nad nõudsid uut põhiseadust . II põhiseadus, mis hakkas kehtima 1934mille andsid välja Vapsid. Nägi ette seda, et kõige tugevam võim on riigivanemal.
12 märts 1934- päts ja laidoner teostavad riigipöörde. Kaitseseisukord. Peatatakse riigitöö. Katsestatakse riigipea valimised. Vahistatakse hulk vapse 6e kuuga . Kui novembris saab nõukogu kokku, siis saadetakse ta lõplikult laiali, algab vaikiv ajastu. 1934 tuleb riigikogu uuesti kokku.
Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt.
Majandus e. Kriisiaastad
Rahvaerakond, kristlik rahvaerakond, tööerakond(vasak)-Otto strandmann, koondas väikekodanlust. Asunikekoondis(kesk)- eraldus tööerakonnast ja koondas väikemaa pidajaid, tekkis maareformiga(1919). Võeti vastu asutava kogu poolt, mis valiti 23.aprill 1919. Maareformiga luuakse asundustalud(56000), Rudolf Penno , otto tiiv , Sotsialistlik tööpartei- August Rei, esimene asutava kogu juht oli August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem - riigiesindaja, juhtis valitsust, teda valis parlament. Hakati välja töötama uut põhiseadust, esimesed sellised olid eesti vabariigi riigikogu. See töötas välja esimese eelnõu, mis kukkus läbi. Parandati seda, kukkus siiski läbi.
Eesti vabariigi valitsemine 1920-1940.
Rahvaesindusorgan Eesti vabariigis 1919-1920- Asutav kogu (tegutses kuni 1934, tegutses kokku 5 riigikogu)
1936-37 tuleb kokku rahvuskogu , sest oli vaikiv ajastu,mida juhtis J. Uluots. Selle ülesandeks oli välja töötada uus põhiseadus.
Maanõukogu(1917-1919)
I periood E.V valitsemisel on 1920-1934(kuni riigipöördeni) (demokraatlik riik) –

kommunistide mäss 1922-24
rahvaloendus 1922-1924 – 88% eestlased, 8% venelased, 2% baltisakslased, rannarootslased, juudid .
1925- kultuurautonoomia seadus (taotlesid sakslased, juudid)
Kultuurkapitaliseadus- hakati iga müüdud toobi alkoholi pealt maksu
1928- majandus saadakse stabiilsemaks, rahareform,
30te aastate algul nullib majandusedu maailmakriis.
Majanduskriisist tuldi välja sellega, et 1932. a- devalveeriti krooni 1/3 võrra, kuid astuti kohe tagais, sest pärast sellist otsust puudus Tõnissonil igasugune toetus. Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt.

Riigivanema kandidaadid:

K.Päts
J.Laidoner
A.Rei(kõige vähem hääli)
Larka (kõige rohkem rääli)

12 märts 1934- päts ja laidoner teostavad riigipöörde. (Vaikiv ajastu)

Riigikogu ei käi koos
Parteid saadetakse laiali
Seatakse sisse mõõdukas tsensuur , luuakse riiklik propagandatalitlus
Inimesi hakatakse koondama kutsete alustel.(kutsekojad, 16)
Viidi läbi lipukampaania, nimede eestistamiskampaania,

III põhiseadus hakab kehtima jaanuaris 1939.
Parlamentaarne riik
Presidendile jääb võim
Riigikogu koosneb kahest kojast- 1)riiginõukogud(ülemkoda)(40) 2)rahvaesindusorgan(80)
Päts sai presidendiks, rahvas teostab riigivõimu presidendi valimistega, rahvahääletustega jne.
1940- eestis pole enam vaikiv ajastu, esineb aga Juhitav demokraatia. Jääb siiski autoritaarseks valitsemisajaks(1934-1940). Demokraatia on piiratud, sest puuduvad parteid.
HARIDUS
Venestamine lõppes 1917. Autonoomia saavutamisel hakati kohe oma keelele üle minema.

1dets 1919- avatakse Tartu ülikool rahvusliku ülikoolina, 1920-tallinna tehnikum

1938- luuakse personaalne teadusteakadeemia, kus on 20 akadeemikut liikmeteks, 2 haru-loodusteaduste ja tehnikateaduste haru. Kuulsamad teadlased on bioloog Th. Lippmaa, arstiteadlastest A. Paldrock, neurokirurg L. Puusepp, keemik Paul Kogermann, astronoom Ernst Öpik.

1921- avalike algkoolide seadus, 1922- avalike keskkoolide seadus.- 6 klassiline koolikohustus, 5 klassiline koolikohustus. Palju kõrgharidusega töötuid.

1931- võeti vastu haridusreform- 4 klassiline algkool , 5 kl progümn.3 kl gümn või 3 kl. Kutsekas .
Muusika:
1930-ndad-agressiooniajastu

RL- autoriteedi nõrgenemine
Versailles’ süsteemi lagunemine
Saksamaa relvastumine ja muutumine totalitaarseks
Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936)
Lääne riikide lepituspoliitika Hitlerliku saksamaa suhtes

SA- rünnakrühmlased, mustsärklased. Parteisisene politseli, koondunud 1000000 meest.E. Röhm

1934- pikkade nugade öö. Tapeti E.Röhm, Hitler kõrvaldab oma konkurendid.
NSDAP-
Sa raames oli loodud ka SS, mis oli kaitsemalev ja Ssist saab kõikvõimas organisatsioon, kes hakkab ellu viima juba sõjapäevil natsipoliitikat.
1933- allutati SS ile Gestapo - salajane riigipolitsei. Loodi ka koonduslaagreid, kuhu saadetakse SS i ja Gestapo poolt väljaselgitatud vastased pannaks.
1935- võetakse vastu Nümbergi seadused. Nümberg- linn saksamaal, kus käisid koos natsipartei kongressid, seal asusid natside juhtorganid. Seadused puudutavad eelkõige juute. Seadustega juudid eemaldatakse õppeasutustest, piiratakse nende õigusi(jäetakse neist ilma), keelustatakse juutide ja sakslastevahelised abielud.
1938- Kristallöö, kus rüüstatakse juutide poode , ettevõtteid ja üldiselt kohustatakse neid kandma rinnas taaveti tähte.
Likvideeriti tööpuudus.
Hitleri ideoloogia sisaldab kahte teemat: sakslane kuulub aariarassi ja peab valitsema maailma, 2) aaria rassile tuleb võita eluruum e siis need territooriumid, kus sakslased elasid (tsehho-slovakkia äärealad- sudeedi sakslased, Austria, Ida-Preisimaa,)
Põhitakistav leping selle teostamisel oli Versailles’ rahuleping
1935 a- Hitler kuulutas, et Versaille lepingu tingimused on ebaausad. Loob armee, seab sisse 2.aastase sõjaväe kohustuse ja paneb aluse Wehrmachtile.
1935- loob Hitler ka mereväe , sõlmides selleks Inglismaaga mereväe kokkuleppe.
1936- Hitler viib oma väed Reini demitaliseeritud tsooni, Prantsusmaa ei reageeri.
1935- liidetakse saksamaaga Saarimaa. Rahvahääletusel.
1938. märts- Austrias esineb majanduskriis, demokraatlik vabariik, 34. autoritaarne, SEE ALLUTATAKSE SAKSAMAA HUVIDELE. Saadetakse Saksamaa poolt Austriale ultimaatum, nõutakse selle saksamaaga ühinemist. Märtsis tulevad Saksa väed sisse ja toimub Anschluss - austria liitmine saksamaaga. Selle piikronna juhiks saab Austria natsipartei juht- Seyss Inguart. Septembris tuleb Munchenis kokku konverents, kus osalesid siis Prantsusmaa esindaja, Inglismaa esindaja- Chamberlein, Itaaliast- Mussolin , Saksamaalt- Hitler. Otsustatakse hitleri kasuks, Tsehho-Slovakkia peab loovutama Hitlerile Sudeedi-sakslaste elamisalad. TIPPSÜNDMUS. Oktoobris viib Hitler oma väed Sudeedimaale sisse ja see liidetakse Saksamaaga.
1939. märts- okupeerib Tsehhi. Samtui okupeerib Danzigi ja Klaipeda.- see kik näitab, et lepituspoliitika kukkus läbi ja hitlerile järeleandmisi teha pole mõttet.
Lääneriigid kinnitavad Poolale, et saksamaa rünnaku korral, poola hätta ei jäeta. Hitler näeb, et Lääneriikidele ta enam loota ei saa. Lääneriigi hakkasid asja ajama Nõukogude liiduga.
1939. a kevadel annab Nõukogude liit lääneriikidele kinnitust, et ta garanteerib poolale julgeoleku, kui Poola lubab NSV väed oma territooriumile sisse. Algasid salajased läbirääkimised saksamaa ja NSV liidu vahel.

Jaapan pärast I Ms.
1927- vallutuspoliitika. Välisminister Tanaka. Pannakse kõik paika programmiga Tanaka memorandum.
1931- Vallutatakse Jaapani poolt Mandžuuria.( kirde-Hiina), on maavarade poolest väga rikas piirkond, vähese rahvastikuga territoorium . Luuakse Mandšuko Marionettriik, mille etteotsa seatakse Hiinas kukutatud Keiser Pu Ji.
1937- Jaapan tungib Hiinasse, algab Jaapani- Hiina sõda, mis kestab II Ms lõpuni.
SELETUSED :
Jaapani ja Usa vaen algas juba Washingtoni konverentsist, ka sellega et USA piiras sisserändajate arvu oma riiki, Jaapani oli aga ülerahvastatud. Kui Jaapan hakkab sõdima Hiinaga, siis USA astub Hiina eest välja ja II Ms lõpuks heidab USA Jaapani peatamiseks tuumapommi.
Agressorite kujunemine:

1936- Berliin -rooma telg sisu: saksamaa tunnustab Itaalia agressiooni Etioopias, Puhkeb ka Hispaania kodusõda, ning It ja Saks lubavad abistada Frankot, Jagatakse Euroopat, doonau maad ja Balkani maad.

1936- Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga
1937- Ühineb sellesama antikomiterni paktiga Itaalia.
1939. Mais teraspakt - itaalia ja saksamaa vahel. Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd.
1940. sept- kolmikpakt - Ungari, Bulgaaria ,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel .

Hispaania Kodusõda
1931- toimusid kohalike omavalitsuse valimised ja võitsid vabariiklased.( hisp oli kuningriik). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks. Tugevaks muutuvad pahempoolsed poliitilised jõud. Üheks juhtkrolli mängijaks on kommunistlik partei.
1936- loodi Hispaania rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taoltevad Hispaani vabastamist rahvarinde võimu alt,s est kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu nõukogude liit.
1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp marokos. Kindral Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda.
Vabariiklasi toetas NSV liit, Franklasi toetasid Itaalia ...,
Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud, ka see, et nõukogude liit sõdis teljeriikide vastu, see tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda.
SAKSAMAA, HISPAANIA, ITAALIA-------NSV LIIT
5 kolonn- vaenlase territooriumil paikneb sisemine jõud, mis aitab saboteerida võimulolijaid.
MRP- Molotovi- Robbentropi pakt- nvl liidu ja saksamaa mittekallaletungi leping(avalik)
Salajane lepingu osa:
23 aug jõuab NSV liit ja saksamaa kokkuleppele ja jaotatakse Euroopa territoorium müjusfäärideks. Ennekõike oli vajalik Saksamaale, sest ta ei oleks suutnud kahel rindel võidelda)
NSVle- Soome ,Eesti, Läti ja ida-poola. Ka besaraabia(rumeenia põhjaosa)
1 sept. Tungib Saksamaa Poolasse ja vallutab suurema osa Poolast.(kui paktiga oli ette nähtud). Poola hakkas vastu, kuid Poola allveelaev põgenes Soome lahte ja Eesti võttis selle kinni ning interneeris selle tallinna sadamasse.
17 Sept.- tungib NSV liit Poolale kallale. Orsell põgeneb Tallinna reidilt. NSV liit süüdistab Eesti valitsust, et see ei suuda neutraliteeti tagada ning sai argumendiks baasideleppe sõlmimisel.
22. Sept- Poola riik likvideeritud.
28. Sept. 1939- Saksamaa ja Venemaa vaheline Sõpruse ja Piirileping.- Kompensatsiooniks Poola okupeerimise eest Saksamaa poolt, antakse Ka leedu NSV liidu mõjusfääri
28 Sept.- alustab NSV liit ka Baltiriikide osas MRP realiseerimist
24. Sept- Eestile ultimaatum, baaside rajamine selle territooriumile. Oktoobris tehakse sama ka Läti ja Leeduga.
28. Sept- baaside leping „Vastastikuse abistamise pakt“.. Eestisse tulevad Baasid rannikupiirkonnas, Saarte, Paldiskis. Kokku pidi saabuma 25000 punaarmee sõdurit . Algab baaside ajastu.
Oktoobris kutsutakse Saksamaa poolt kõik baltisakslased tagasi kodumaale- UMSIELDUNG!!!Eestist lahkub u 13000 baltisakslast. Seda peetakse halvaks märgiks Baltiriikide poolt.
Samasugused ettepanekud tehakse ka Lätile ja Leedule. 25000 punaarmeelast saabuvad oktoobris eestisse.
Soomele tehakse pakkumine vahetada territooriumid. Karjala Venemaale, põhjapoolsem osa Soomele. Soome pole nõus. Mannerhein ehitas kindlustusteliini. Soome baasilepingut vastu ei võta. 29 nov puhkeb Talvesõda. See oli NSV liidu poolt provotseeritud- tulistab ise oma mehi ja süüdistab selles Soomet. Selle agressiooni tagajärjel visatakse rahvasteliidust NSV välja. Talvesõda lõpeb 1940 12.märts. Detsembris siirduvad Euroopast ja usast 11300 vabatahtliku, ka eestlased.
Soome kaotab Karjala.
1940 Juunis okupeeritakse Eesti, Läti, Leedu ja Besaraabia.
MRP-ga algas Eesti jaoks II Ms.

.DOC Laadi alla originaalfail 23 lk · .doc · 22 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

luurus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma

Ajalugu

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 22. Saksamaa j

Ajalugu

docx

1930-ndad – agressiooniajastu

1930-ndad – agressiooniajastu  Majanduskriisi tõttu tekkis demokraatia kriis – diktatuuri levik.  Natside võimuletulek Saksamaal, relvastumine ja muutumine totalitaarseks.  Versailles süsteemi lagunemine.  Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents.  Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936).  1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspo

Ajalugu

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

ebaõnnestumine, positsioonisõja algus Tannenbergi 1914, Idarinne saksa-vene rindel Hindenburg/Luddendorff purustasid ühe vene armee, teine taandus Ida-Preisimaal Ypres’i 1915 aprill, Läänerinne esimene mürkgaasi kasutus, sakslaste keemiarelv Somme’i 1916 sept, Läänerinne esimesed tankid, kokku 1,3mlj hukkunut Jüüti merelahing 1916, Läänerinne Taani rannikul, mere ajaloo suurim rinne 7. Eluolu sõja ajal ● Naiste tähtsuse tõus kuna mehed sõjas ● Suur osa inimesi rindel ehk kehtestati töökohustus ● Varisesid kokku türgi, austria-ungari, venemaa ● Formuleerus kindel peremudel (naine kodus, mees tööl) ● Aja möödudes sõja romantiseerimine vähenes, sest sõda venis pikemaks -> tüdimus pahameel, vigastused ● Sallimatus muulaste vastu ● Riigil suur osa majanduses, saksa majandusblokaad

12. klassi ajalugu

docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

· Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine · Vale majandamine · Euroopa majanduse nõrkus · Vähenenud sündivus arenenud riikides, mis vähendas tarbimist. Rängemini tabas kriis Saksamaad. Saksamaa põhjusteks: · Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone · Uus inflatsiooni laine · USA kapitali väljatõmbamine · Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes · Laene ei saadus SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.) Kriisist väljumise abinõud Keinsianistlik majanduspoliitika:

Ajalugu

doc

Lähiaeg 1914-1945

=>hakati otsima liitlasi: a) 1893.a leping Venemaaga b) 1904. a nn südamlik kokkuleppe (Antant) Inglismaaga >1902-1905 seadused, millega eraldati kirik riigist, lahutati haridussüsteemist >majanduses: a) vanad tööstusharud kiratsesid (nt siidi-, veinitööstus) b) edu uutest tööstusharudest (nt mootorid masinatele) >Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud Inglismaa >kuninganna Victoria (1837-1901) >19. saj II pool viktoriaanlik periood >suurim koloniaanimpeerium >sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim, merede valitseja, maailmakaubanduse kontrollija >ühiskond jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse >polnud huvitatud liitudest teiste riikidega >20.saj algus rahutu: uus mõjuvõimas partei Tööerakond, töliste streigid, naisõiguslased ehk sulfrazetid

Ajalugu

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

1.1 talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada 2. taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) 3. väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel põhjustel jäi väliskapitali osakaal väga väikeseks) 4. rahareform (uus raha tšervoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) c) kollektiviseerimine, hinnang Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse. d) NSV Liidu moodustamine, 4 esimest liiduvabariiki, hinnang 30

Ajalugu

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallas

Ajalugu

Rohkem sarnaseid