tuleb ja ära rääkinud, mis plaanid tal edasiseks on. 4.Küsimused. 1.Kuidas Pallul edaspidi Saksamaal läks? 2.Kuidas sai doktor oma naise maha müüa? 3.Kas Katharina oli uue mehe juures õnnelik? 5. 4 olulist sõna , mis iseloomustavad raamatut. Raha, mats, saksad, võim 6.Loovülesanne Ühenda ! Balthasar Russow Pallu parim sõber. Härra Frolink Voorimees Siioni poeg. onu Jakob Doktor Friesneri naine, hiljem koadjuutori. Katharina kaupmees, kes andis Pallule Saksamaale minekuks raha. Epp Doktor, kes ravitses jõukamaid inimesi. Matthias Friesner Naine, kesPallule meeldis ja kellega and koos metsa tegid. Kimmelpenning Voorimees Siioni vend Märten Koadjuutori abiline Antoniuse-Härra Õpetaja, abiellus Pallu õe Annikaga
c) Heinapuu 15c d) Sellist asutust ei olegi 7. Millal asutati esimesed spordiseltsid? a) 2000.a b) 2010a c) 1990a d) 19 ja 20 sajandi vahetusel 8. Kelle võistkonda kuulus eestlasi aastal1912. Stockholmi olümpiamängudel a) Rootsimaa võistkonda b) Venemaa võistkonda c) Eestimaa võistkonda d) Norra võistkonda 9. Mis rajati 1857.aastal Toomemäele? a) ülikooli võimlemisväljak b) tennisväljak c) korvpalli plats d) staadion 10. Kellele astus vastu voorimees Johann Innok aastal 1838? a) Venelastele b) Tsirkusejõumehele c) ratsaväele d) sellist inimest ei ole kunagi olnud 11. Kes kirjutas "Turnimise raamatu"? a) Leelo Tungal b) Edgar Savisaar c) Gustav Boeserg d) Johann Kurrik 12. Kuna 1880tel tekkis suur huvi purjetamise vastu, siis mis aastal asutati Eestimaa Merejahtklubi? a) 1890 b) 1888 c) 1895 d) 1900 13. Esimest korda Eestis lisas .................. pastor Johann Philippe von Roth Kanepi
Ja päike tõuseb... Ernest Hemingway esikromaan, pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. Inimesed on muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, sisemist valu hoitakse sügaval endas, mured juuakse maha, et mitte mõelda. ,,Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb..." (Koguja Raamat). Ja kõik tegelased on nagu see päike- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama, ärkavad, lähevad sööma, seejärel jälle jooma...Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, nüüd elavad nad kirjanike ja kunstnikena Pariisis, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad oma eluga toime tulla. Eluga, mida muutis sõda. Tegelikult on Hemingway raamat pisut kummaline. Väga paeluv, aga siiski kummaline. Sa nagu loed ja loed, ootad...
Hilisromantism-19.ja 20.saj vahetusel Saksamaal ja Austrias, eeskujuks Wagner-hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus, ebapüsiv harmoonia. Gustav Mahler- Austria.Pärit Böömimaalt, peres 12 last, isa voorimees, oli juut. Trots alanduse vastu= läbilöögivõime. Õppis Viini konservatooriumis, tuntud pigem dirigendi kui heliloojana. Peeti despoodiks, oli nõudlik. Tuntud ütlus: ,,Traditsioon on lohakus!" 1907 oli sunnitud lahkuma usa'sse, kus juhatas Metropolitan Operat ja oli Filharmoonikute muusikajuht. Tagasi Viini enne ema surma. Kirjutas kammermuusikat, sümfooniaid-9, 10s jäi lõpetamata ja orkestrisaatega laulutsükleid. Sümfooniad olid tundide pikkused, programmilised,
tõmmake ümber mo ring. Laske mul olla kurb. Esimene Kiri inglile Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgan kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On ime hää! On imeliselt kerge! Nagu õhku mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad, õitseb visnapuu. Ma temaga nii nagu iga aasta kord õiten seisan. Rentsliten viib saasta nüüd vuliseden jõkke paastukuu. Ja vankriga mind linnan siia-sinna viib voorimees. Ah, voorimees, las minna! Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade. õhk nagu viin mind joovastab. Kui tulen väljult koju, täis päikest juuksed, väsind nagu roju, siis oleks nii, kui oleks sina siin, et käte vanikutel võtta vastu veel enne, kui saan kotta sisse astu. Ah, Ing! Nüüd tuleb kevad jälle ülev, uus. Kas armastan sind, ei ma seda tea, kas armastad, ei selles aru pea -- kõik olen päiksen, õhun, muun. Ja sina minuga. Ja sa kui vesi mind kannad kevadine. Kahekesi! Ah, Ing
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULE...
hiljem ka kolmas, kuhu oli lisatud peatükk Liivi sõja lõpust , mis lõppes1583. Kroonikas kirjutatu ei lähe kokku Nõukogude kontseptsiooniga. 1920 ilmus eestikeelsena. Alamsaksa keeles kirjutatud. Balthasar Russov Balthasar Russov oli pikalt Pühavaimu kiriku õpetaja. Tegemist oli maarahva kogudusega, kuhu kogunes lihtrahvas, kes rääkisid undeutch keelt. Russov oli eesti soost, tema isa oli pärit Harjumaalt, Tallinna voorimees. Kuidas sai ta 16 saj nii hea hariduse et olla kirikuõpetaja? Arvatavasti õppis Tallinna linna koolis (linna kulul), kus andekamatele anti rahalist toetust, et edendada ka luteriusu levikut. Õppis ka saksamaal, kuid ei lõpetanud. 1566 sai Pühavaimu koguduse pastoriks- kuni surmani 1600 oli sel kohal. Jaan Krossile pakkuski ta huvi, kuna oli jõudnud talupoja positsioonilt nii kaugele (linna koorekihti). Suurelt tänu oma 3 naisele (abielu kaudu sai kõrgemale
mu sõbrad surusid mind vahekäiku ja selgus oli hämmastavalt suur üks härra platsilt voorimehe võttis ja sõitis kalmistule kus mu isa haud ta kaevas küüntega ja vihast nuttis kui lõpuks käe all oli kirstulaud mu isa luud ta keeras mantli sisse ja voorimees viis pidumaja ette ma mäletan ta vaarus uksest sisse ja viskas kondid minu jalge ette nad naelutasid siis mu vastu seina ja minu pihta täpsust visati sa tundsid ehtsat ajaleheleina kui igast kõrist surma kisati Armastuslaul kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii
Talupojad said kodanikuks, siis kui nad olid pärast põgenemist 1 aasta ja 1 päev vabad olnud. Eestlasi oli linnas ~40%. Millised olid rae ülesanded linnaelu korraldamisel? - linnaelu korraldamine, kohtupidamine, hoolitsemine vaeste ja tõbiste eest, linna kaitse, kaubandus, Lübecki õigus. - kuidas makse kogutakse, linna õigus, ei olnud rahu ja korda. Oleks tekkinud ainult üks valitseja Põlisrahva ühiskondlik ja majanduslik seisund linnades. - Tegid mustemaid töid, naha parkimine, voorimees, teenijad, ehitajad, eestlased meistriks tavaliselt ei saanud. Lään ja läänimees. Lään on maa-ala talupoegadega. Antakse vasallile. Lääni võib pärandada 1397.aastast Lääni andja ja lääni saaja kohustused ja õigused. - Oma vasalli kaitsta ja toetada. Andis elatusvahendid. Koguma pidi makse talupojalt. Sõjakäikudel pidi osalema. Pidi kaasa võtma oma sõjasalga. Esimese kutse peale. Pidi oma senjööri päästma. Ei tohtinud reeta teda. Õigus oli kasutada maaala talupoegadega
Inglismaa 19. sajandi I poolel Koloniaalvallutused Sõda revolutsioonilise Prantsusmaa vastu kasutasid inglased ära Prantsusmaa asumaade vallutamiseks. Suurbritannia võimu alla langesid Prantsuse asumaad Lääne-Indias. Edasi langesid inglaste koloniaalvallutuste objektiks Hollandi asumaad. 1788. aastal oli Inglismaa kuulutanud nende territooriumiks kogu Austraalia mandri. Tööstuslik areng Inglismaa suureks eeliseks teiste ees oli üleminek vabrikutootmisele. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal muutusid eriti nõutavaks Inglismaal toodetud kangad ja nendest valmistatud tekstiilitooted. Sõda tekitas suure nõudmise raua järgi, mida vajati suurtükkide ja püsside valmistamiseks. Rauatootmine omakorda vajas kivisütt ja nii laienesid söekaevandused. Majanduslikku arengut segas Napoleoni välja kuulutatud kontinentaalblokaad, aga peale sõdade lõppu avanesid taas Inglismaa võimalused. Masinad, mida kasutati, võimaldasid ulatuslikult nais...
TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Viini Veri Kontserdi analüüs 11b klass Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................3 OSATÄITJAD .........................................................................................3 AUTORID JA AJASTU ..............................................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................5 ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU .................................................................6 KOKKUVÕTE ........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD... .......................................................................8 SISSEJUHATUS Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II o...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
köster, kosmonaut, sibul, geenid, ader, teler, aabits, guugeldama. Õpilane lahendab ülesande varasemate teadmistega, mis on tulnud algklassidest ning märgib ära vanad tööriistad või kooliga seotud mõisted, samuti tajub, et soppama on uus väljend ning ostma ehk vanem. Teisalt markeerib guugeldama, külmik, kosmonaut, teler, kuna need tehnoloogiaseadeldised on ilmselt loodud hiljem kui sada aastat tagasi. Seejuures aitab õpilast õpiku juures pilt, kus voorimees sõidab kaariku ja hobusega ning saab pildi põhjal analüüsida saja aasta tagust aega. Ohumärgiks on see, et õpilane pole tutvunud veel ajaloos nõukogude ajaga ning ta ei saa olla aimugi mõistest oktoobrilaps, mida ta võib ainult oletada. Samuti pole käsitletud algklassides niivõrd geenitemaatikat, et õpilane oskaks jagada, kuhu see sõna jaotub. Leian, et õpilasel on vähe infot selle kohta, mis oli sada aastat tagasi
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas
Reinimaa seppade märke. ● Friisi päritolu Koge oli hansalaevastiku tähtsaim laev. Koge kandevõime oli kuni 200 tonni. ● Mündrike amet- Tallinna sadam oli madal seega suurematele laevadele juhatas ankrupaiga mündrik, kes toimetas laadungi maale paatides. Nagu ka Visbys, olid mündrikeks siin paarkümmend rootslast, kes elasid Kalamajas. ● Voorimeeste amet- mündrikud ei tohtinud kasutada sadamasilda. Voorimees sõitis paadile vette vastu ühehobuse kaarikul, millel olid kõrgemad rattad.Voorimehed olid kõige rikkamad linnaeestlased. ● Laokohaõigus andis tööd eestlastest kandjatele. Eriti läks kandjaid vaja soola ja vilja kaalumisel ning laadimisel. Keskaaegse linna aluseks on maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike
jm. Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees)) Eeva 18-19 ? Mart, Anni Miku-16 a. poiss saaremaalt ( mihkel lepp), hiljem sõjaväkke pannakse ja sealt tulles on ta täismees, otsib ehituse peal tööd, aga ei saa Markus- mängis lõõtspilli pidudel Eedu- kõrtsmiku tütar, sebib Jüriga Virtin- köögitädi Männi noorik- varastas liha ja kartuleid keldrist Puraski naine- kakles Eevaga pliidi pärast. Heinrich Reeberg -saksa härra ,kes Eevat nillis Prossi noorik- andis Eevale kübara Selja- voorimees, kes Annit sõidutab, kui Jüri talle raha annab ja hiljem norib Jüri Sepp, sepa naine, kõrtsi rahvas, linnarahvas, külaelanikud Metskülas ja Kallasmaal II vaatus (1899- u. 1909 mainitud.) Jüril ja Eeval on olnud juba 4 last 2 tütart on mõlemad ära surnud. Viimasena sünnib juurde Hermann.(1900) Tegelaseks põhiliselt Mart, kes lõpetab kooli (13) ja ei taha edasi õppida, tahab lukussepaks minna tööle. Lõpuks läheb, joovad Jakobiga bossi viina ära, tuleb pahandus.
1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestlasena valiti ülikooli vehklemismeistriks Alexander Malström 1838 Esimene teadaolev eestlase avalik maadlusmats - voorimees Johann Innok astus vastu itaalasest tsirkusejõumehele Pierre Pazzianile 1857 Toomele rajati ülikooli võimlemisväljak 1862 Esimese kutselise võimlemisõpetajana Eestis asus Tartu Kubermangugümnaasiumis tööle J. R. Reinhard 1863 Asuti Tartu Võimlemisühing. Reinhardi eestvõttel korraldati Tartus Toomel esimene võimlemispidu Eestis. Tallinnas asutati saksa võimlemisselts "Revaler Turnverein" 1864 Tartus asutati saksa võimlemisselts "Dorpater Turnverein"
- Indrek hakkas ühele puuoksale ronima, jäi oksale rippu, kõikus seal maa ja taeva vahel, talle tuli mõte proovida end oksa riputada, mitte küll tõsiselt, kuid proovida, siis meenus, et tal pole seda millegagi teha, siis lasi oksast lahti - sidus ka teise sääre ära, rebides taskurätiku pooleks - kõndis metsas tükk aega edasi, kuni märkas linna kuma, siis kõndis kuma poole, jõudis kolmnurksele platsile, kus oli vana voorimees oma hobusega, hakkas nutma härdusest - hiljem istus ta voorimehe saani, kui voorimees talle otsa vaatas ja Indrek ta ära tundis, põgenes ta silmapilkselt - kooli jõudes läks ta pikali ja palus Vainukäol kõik riided talle peale laduda, sest kartis ära külmuda - Indrek sai küll külmast võitu, kuid palavik jäi tal pikemaks ajaks, tundis end nõrgana XXXVIII - kui Indrek haige oli, oli parasjagu pühade aeg - kui puhkus oli läbi tuli kooli jälle nii uusi kui vanu õpilasi tagasi
5. Keskmise linnaelaniku toidusedel Keskaja Tallinna keskmise linnaelaniku (kui võtta nn keskmise linnaelaniku esindajaiks vaesed käsitöölised, palgatöölised, teenijad, päevilised jt töölised) toidusedeli väljaselgitamine on keeruline. Kuna puuduvad otsesed allikad, saab ülesande üksnes lahendada kaudseid teid pidi. Üks võimalus on inimeste palkade ja toiduainete hindade võrdlemine ehk toidukorvi väljaselgitamine. Tallinna rae arveraamatu järgi maksis raad 1498. aastal voorimees Laurile katusekivide vedamise eest 10 Riia marka. Tabelis 1 on see summa toiduaineteks ümber arvutatud. (1) Tabel 1. Voorimehe 10- margane töötasu toiduaineteks ümberarvutatuna 1489. aasta andmete põhjal. Toiduaine Kogus (ligikaudne) Nisu 700kg Lambaliha 100kg Loomaliha 278kg Pipar 4kg
kas töötama või pidi neil olema ülalpidaja, sest töölise palgast ei saanud suuri sääste koguda. Lisaks sellele hakati abirahasid maksma töötuse, haiguse ja invaliidsuse korral. Raha selleks tuli suuremal määral tööliste ja vähemal määral ka tööandjate makstud maksudest. 20. sajandi alguses oli Inglismaa maailma pankur. Inglise nael oli kõige usaldusväärsem valuua, Inglismaa pangad olid kõige paremad kohad raha hoidmiseks. Inglismaa oli maailma paadimees või maailma voorimees, sest neil oli suurim laevastik nii kauba- kui sõjalaevastiku osas. Kaubalaevad olid kauba vedamiseks, sõjalaevastik mere kontrollimiseks. Inglismaa oli ka maailma vabrik oli, sest tööstuses esimene koht oli loovutatud Saksamaale, sest tööstuslik pööre oli toimunud kõige varem ja masinad olid selle tõttu vananenud, aga töötavad. See oli ,,vana tehniline baas", tehnika oli vana. Saksamaal oli ,,uus tehniline baas", sest masinad olid uued. Inglismaa vedas kapitali välja, aga
rääkinud ja kui Vesiroos oli hakanud rääkima relvadest, siis meenus Indrekule tema sahtlis olev revolver, mille ta pidi Karini pärast kindlasti ära tooma. Kui ta oli Vesiroosi tema majja aidanud, siis kiirustas ta tagasi oma kodu juurde ja lootis selle leida inimtühjana nagu see oli tema lahkudes jäänud. XXXVII Indrek kiirustas kodu poole, ise aga mõtles Vesiroosi sõnadele järele. Kodu poole sõites ta rääkis voorimehega ja küsis kas ta tahab endale revolvrit osta ja voorimees olinõus, kuid tahtisseda ennemnäha. Natuke maad enne kodu ta läks maha ja jooksis kodu poole. Kodu ukse avas ta vaikselt ja talle endalegi tundus nagu ta oleks varas. Maja paistis alguses inimtühi ja ta läks oma kabineti ukse taha. Kuna ta teadis, et uks krigiseb, siis avas ta selle kiiruga. Kuid oma üllatuseks nägi ta seal Karinit koos Reneega, kes istusid diivani peal. Karin ehmatus sellest ja noomis Indrekut, et miks ta hiilib niimoodi ringi.
Relvastuseks oli kommunistidel ainult 10 revolvrit ja 20 vintpüssi. Mäss pidanuks toimuma siis, kui Tallinnast jõuab kohale teade riigipöördest. Oodates mässu puhkemist, jagati omavahel ära Pärnu linna kõrgeid ametikohti. Selle käigus mindi ka tülli, kuid üks juhtidest peatas tüli, öeldes, et Venemaal saabuvad abilised saavad niikuinii paremad kohad endale. Koostati ka mahalaskmisele määratud kodanike nimekiri ja üks voorimees määrati tribunali esimeheks. Surmamõistetute nimekirjas oli umbes 1200 nime, mis oli Pärnu 12 000 elaniku kohta üpriski suur arv. Pärnus otsustati kõigepealt hõivata 6. rügemendi kasarmud ja tuua sõdurid enda poole üle. Rügemendis arvati olevat kommuniste. Politseile märkamatuks jäämiseks otsustati Räämalt linna minekuks silla kasutamise asemel minna üle jõe paatidega. Teisel kaldal olnud paadisadamast saadetigi kaks meest paate tooma. Aga paatide toomiseks kulus kaua aega ja
Suurimad eraettevõtted: Kreenholmi manufaktuur Narvas, Sindi villavabrik, Pärnu linavabrik Viljandi tikutehas Lutheri vineeritehas Tallinnas Krulli masinatehas Tallinnas (põllutöömasinad) Kawe kompvekitehas jalgrattad, telefonid, raadiod Transport Teedele killustikukate 1930.aa esimesed asfaltteed linnades Elektritramm Tallinnas Ülemiste lennujaamast lennud Berliini, Stockholmi, Helsingisse. Hobune, voorimees Raudteeühendus Kultuur I iseseisvusajal Haridus 6-kl tasuta üldharidus Põllumajandus- ja kodunduskoolid, tööstuskoolid, majandus- ja kommertskoolid (tasulised) Progümnaasium v reaalkool Gümnaasium õppemaksuga (poeglaste ja tütarlaste) Eragümnaasiumid (Treffneri Trt, Westholmi Tln; Tln Saksa lütseum, Tln Prantsuse Lütseum, Vene Lütseum) Tartu Ülikool 1919 1. dets eestikeelne autonoomia õppemaks
kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?" Indrek seletas paari sõnaga oma asja. ,,Noh, siis on ju minul õigus," ütles voorimees. ,,Ikka üle jõe, muud midagi, vana Traadi juurde, hea lähedal ja odav ka. Aga seda ma ütlen teile: ,,S... kool on see, üsna s... Minu õepoeg käis ja käis ja oleks vist surma-laupäevani käind, kui poleks kroonu tulnd omaga. Nõnda läkski teine sinna, ei armu ega õigust kedagi, et nii kaua koolis vedelend
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
siin vahekojas ringi. KUNINGANNA: Nii see on. POLONIUS: Ta juurde sellal päästan tütre lõast ja meie kahekesi varjume. Te jälgige: kui pole armund prints ja sellepärast kaotand mõistuse, siis ärgu enam kantsler olgu ma, vaid mats ja voorimees. KUNIGAS: Eks saame näha. Tuleb HAMLET raamatut lugedes. KUNINGANNA: Kuid näe, ta vaeseke sealt tulebki. POLONIUS: Te minge minema. Ma kõnetan nüüdsama teda. Palun lahkuge. KUNINGAS ja KUNINGANNA koos SAATJATEGA lahkuvad. Kuis kalli printsi käsi käib? HAMLET: Hästi, teid Jumal kaitsku. POLONIUS: Kas tunnete mind, prints?
Tõlke kvaliteet sõltus pastorite eesti k oskusest, mis oli halb, mistõttu jäi ka laul kohalikele mõistmatuks. Kirikuõpetajatele tekitas probleeme, et eestlased laulsid regilaule omakeskis, seega oskasid samas spetsiifilises rütmis laulda ka kirikulaule. Mülleri suhtumine oma kirikuõpetaja kogemusse oli pigem üleolev, negatiivne, leige, tõrjuv, ükskõikne. Müller esitab koguduseliikmete ametite kataloogi: meister, põllumees, lambakarjus, teenija, voorimees – sotsiaalne kuuluvus on loetelu kaudu esile toodud. Müller lootis, et kui talupojad kirikus käivad ja töö kõrvale regilaulu laulavad, siis kirikuinimestena võtavad nad kirikulaulu igapäevaseks laulmiseks üle. Mülleri toon on manitsev: peab oma koguduseliikmeid 4 madalateks, sest nad naeravad jumala üle ja teevad pattu. Kogu jutluse plaanis on Mülleril näha, et
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Sawyerile alJtti meelepärane. Sihukeses olukorras polnud tal raske toredust teha. Ta polnud neid poisse, kes aralt sisse tulevad kui tallekesed; ei, ta tuli rahulikult ja tähtsalt nagu vana jäär. Kui ta meie ette jõudis, kergitas ta kübarat nii peenelt ja kenasti, nagu oleks kübar olnud karbikaas ja kärbis liblikad maganud ja ta poleks tahtnud neid segada. Ta ütles: «Härra Archibald Nichols, eks ole?» «Ei, mu poiss,» ütles vanahärra. «Pean kahjuks ütlema, et voorimees pole teid õigesse kohta toonud. Nicholsite talu on veel kolm miili kaugemal. Astuge sisse, astuge sisse.» Tom vaatas korraks üle õla tagasi ja ütles: «Liiga hilja; teda ei näe enam.» «Jah, mu poeg,» ta on läinud, ja te peate sisse tulema ja meiega lõunat sööma. Siis paneme hobuse ette ja viime teid Nicholsite juurde.» «Oh, ma ei või ometi teile nii palju tüli teha; täitsa võimatif. Lähen jala; tee pole mulle pikk.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
