pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt
Mõisted 1. trääl- orjuses olev sõjavang v. selle järeltulija 2. adratalupoeg- Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12
skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale teenijatüdruk-tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest sulane- tegi raskemaid ja räprasemaid töid talus raha eest adratalupoeg-nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ;
teha -> Teokohustus, talupoja väärtus mõisniku jaoks kasvas ja juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuulusid maa juurde -> Kujunes sunnismaisus 6. Talupoegade liigid ja koormised Adratalupoeg- omasid oma talu, 0.5-5 ha adramaad, pidid maksma maaisandale makse Üksjalg- omasid väikest talu ääremaal, maksid väiksemaid koormisis kui adratalupojad Vabatalupoeg- oli end osadest või kõigist adratalupoegadest vabaks ostnud Maavaba talupoeg- ülikute järeltulijad, isiklikult vabad Vabadik- maata või väikse maaga, põhiliselt palgatöölised Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale
teravili, lina. 18.maahärra- on feodaalist või vaimulikust maavaldaja ehk senjöör. raad- linnavõimu organ; linnavalitsus tsunft- käsitööliste vennaskond üksjalg- alupoegade sotsiaalne grupp, talupoeg pidi mõisas tegema tööd üksjalg päev maapäev- maahärrade ja feodaalühiskonna vabade esindajate nõupidamine adrakohtunik- maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui madalama astme kohtu ülesandeid adratalupoeg- tavaline talupoeg, kes täitis teotöid maavaba- Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma isandale maksu
Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing
ladina keeles, tekkisid ülikoolid ja linnakoolid. Pärast usupuhastust arenes eesti keelne kirjasõna, korraldati ümber linnakoolid, õpetamine katekismuse järgi. 10. mõned mõisted: adratalupoeg-talupoeg, kes maksis andameid ja tegi teotööd, aga omas oma maad. Üksjalg-väiksemate maksudega talupojad, kes alles alustasid põlluharimisega. Vabatalupoeg-ennast koormistest vabaks ostnud talupoeg. Maavaba- inimesed, kellel polnud talupoja kohustusi. Vabadik-maata või vähese maaga enamasti palgatööst elatuv talupoeg. Sulane, teenija- pikemaks ajaks palgatud inimesed, elasid peremehe talus. Linnaõigus-maaisanda antud õigus, mis andis linnakogukonnale autonoomia. Raad-linna valitseja(kogu) mille suurus sõltus linna suurusest. Gild- kaupmeeste või käsitööliste ühing. Suur gild-kaupmehi ühendanud gild. Mustpeade vennaskond-gild
Talupoegadelt hakati juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju. Raske töötõttu hakkasid talupojad põgenema linnadesse, kus nad said aasta ja ühe päeva viibimisel seal linnakodanikuks. Linnadele oli talupoegade põgenemine linna kasulik, kuna oli vaja rohkem tööjõudu. Talupojad jagunesid kategooriateks: adratalupoeg, kes tegi teotööd; üksjalg, talupoegade nooremad pojad; vabatalupoeg, maksid koormisi, kuid olid teotööst vabad; maavaba talupoeg, nad ei maksnud talupojakoormisi; vabadik, maata talupoeg ning trääl ehk ori. Täites katoliku kiriku kombeid, sidus rahvas neid pikka aega varasemate arusaamadega. Seda enam, et vanadele vaadetele oli küllalt lähedane pühakute ja reliikviate kultus. Pühalikult hakati lootma samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjatelt. Austades salaja edasi pühasid hiisi, puid, allikaid, kive ja jõgesid, tuues neile ohvreid. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu
15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg Tõenöoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Vabadik Külaühistu alumine kihistus, maata või vähese maaga, elasid põhiliselt palgatööst. Trääl Orjad, võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiosstetud surmamõistetud. 17. Keskaegses eestis said 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt akuplemise tegevusega. Eriti soodne oli selles osas olukord Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis
Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides(1- 5adramaad). Üksjalad oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul. Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu (lääni) tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda
keskaja linnad tallinn, rakvere, narva, tartu, viljandi, uus pärnu, paide, vana pärnu, haapsalu, kauplemine väljä peamiselt teravilja, lina, kanepiheie, puit, paekivi ja sises soola, vein, õlu, vürtsid, maarahvas õigused: võis osta ennast raha eest koormistest lahti osta, kohustused: sõjaväe teenistus, maksud, isanda põllul töötamine, palgatöö, koormised, maa harimine, kihid: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba talupoeg, vabadik, trääl, kümnis: ei tähendanud enam 1/10 vaid ulatus kuni 1/4 viljasaagist, katoliku kirik ordud: tsistertslaste ordu, augustiinlaste ordu, kerjusmungaordu: dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu, kloostrid: naisklooster, püha brigitta nunnaklooster pirital, usk maarahva hulgas: eestlased loobusid oma kõrgjumalatest ja hakkasid uskuma kristlaste jumalat, edasi usuti väikesi jumalusi ja haldjaid, esile tõusid kristlikud pühakud, salaja austati
▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. ▪ Adratalupoeg- arvukaim kiht, pidid maksma maaisandatele või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. ▪ Üksjalg- adratalunike pojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. ▪ Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. ▪ Vabatalupojad- need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. ▪ Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad. ▪ Sunnismaisus- Talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge. ▪ Pärisorjus- talupoeg oli mõisniku isiklik omand. ▪ Teoorjus- ehk teorent, kus talupoeg pidi oma vahenditega oma maa eest tasumiseks osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema.
34. Pärisorjus-talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas ja oli kohustatud täitma isanda heaks mitmesuguseid koormisi 35. Sunnismaisus-talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada, st talupojad olid kinnistatud maa külge, mida nad harisid 36. Adratalupoeg-talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi 37. Üksjalg-talupoeg, kes rajas külast väljapoole uue talu ning kelle koormised olid adratalupoegadest väiksemad 38. Maavaba-talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel nin kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid olid kohustatud osalmea kergratsaväe teenistuses 39. Vabatalupoeg-talupoeg, kes oli end osadest või kõigist adratalupoja koormistest raha eest lahti ostnud 40. Vabadik-maata või vähe maaga, põhiliselt palgatöös elatuv talupoeg 41. Trääl-võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik ehk ori 42
Raharendi osa kasvas Kujunesid erinevad talupoegade kategooriad Talupoegade kategooriad adratalupoeg talupoeg, kelle maa suuruseks oli üks adramaa = 1 adraga haritav maa, st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse
- klooster- koht kus elasid mungad ja nunnad - adratlupoeg- talupoeg, kelle nimetus tulenes adramaade järgi - üksjalg- adratalupoja noorem poeg kes ei mahtunud isakoju enam ära ja ta sai maad kuhugi ääremaale, ja rajas sinna oma talu.Nimi tuli sellest et nad pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas, aga ajapikku kui talu suurenes, suurenesid ka koormised. - vabatalupoeg-talupoeg, kes oma koormisi maksis rahas seega oli teotööst vaba. - maavaba talupoeg- tapupoeg kes omas maad läänikirja alusel, ei kandnud koormisi, kuid sõja korral pidi teenima feodaali ratsaväes. - vabadik- (e. Papid e. Saunikud)- väikese maaga talupoeg kes pidi käima mõisa põllul tööl - raad- linna võimuorgan - bürgermeister-rae koosseisu kuulunud 4 inimest kes moodustasid selle juhatuse. - tsunft- käsitööliste ühing - skraa-tsunfti siseelu kirjeldav põhikiri - kabel- väikesed kirikud, mis asusid kihelkonna kaugemates punktides.
adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt, kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades. Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks. üksjalg- enamasti adratalupoegade teine või hilisem järglane, kes pidi isakodust lahkuma. Nad harisid üles uued maad, mis ei olnud väga viljakad. Nende maksukohustused olid väiksemad kui adratalupoegadel. maavaba- Maavabadel talupoegadel polnud tavalisis adratalupoja kohustusi. Nad olid isiklikult vabad ning said oma talu läänikirjaga lääniisandalt. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma lääniisandale maksu. vabatalupoeg- Vabatalupojad polnud küll isiklikult vabad, kuid neil ei olnud otsest isandat, kellele nad töötama pidid. Nad maksid rahamaksu, et end kohustustest vabaks saada. teokohustus- Teokohustus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi oma töövahenditega
endaga üha uusi alasid. 1478. vallutasid novg. Millega seni liivimal valit. Jõudude tasakaal hävis. Damerow- tartu piiskop. Plettenber- Liivimaa meister. Ühiskond oli agraarühisk. Rahvaarv kasvas ja asutsus tihenes. Adratalupoeg- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Üksjalg- adratalunike poijad, kellele ei jätkunud isatalus teenistust. Vabatalupoeg- need kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg- Neile kuulus talu lääniõiguse alusel, mis muutus nad isiklikult vabaks. Vabadik- moodustasid alumise kihistuse, maata või vähese maaga põhii. Palgatööst elavad talupojad. Trääl- orjad. Uus koormiste liik teokohustus.kujunes välja sunnismaisus talupoegade õigusliku seisunid halvenemine. 1507. kujunes liivimaal välja pärisorjus. Keksaegses eestis sai 9 asualat linnaõiguse. Oma
pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt
Jõuti üksmeelele venema sõjakäigu suhtes ja mida teha talupoegadega. Arutati: tülid, kohalikud probleemid, välispoliitika Danzigi lepingu ajalooline taust ja tähtsus. - Saksa ordu kõrgmeister K.V Jungingner 1) piiskop on ordu liige, aga sõjakäikudel ei pea osalema 2)Jungingeni armukiri vasall võis oma lääni pojale pärandada. 1410- Grünwaldi lahing 3 kõige arvukamat talupoegade kihti. - adratalupojad, (~10 ha maad), üksjalg (1 jalamehe päev), vabatalupoeg(maksud rahas), maavaba Kuidas õnnestus osal talupoegadel säilitada vabatalupoegade seisus? - Sest nad olid ülikute järeltulijad, sõlmiti vasallileping, maksid maksud rahas, võisid olla kõrtsi või veskipidajad. 3 olulisemat keskaja rahvastikuprotsesse mõjutanud tegurid. - Sõjad, katk, nälg
Adratalupoeg Talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis koormisi. Nende talude suurus oli väga erinev, nad moodustasid kõige arvukama talupoegade hulga. Vabadik Maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad. Sulane/teenija Inimene, kes sõlmis töölepingu pikaks ajaks ning oli selle aja jooksul peremehe eestkoste all. Maavaba Talupoeg, kes omas maad alama lääniõiguse alusel ning kellel polnud talupoeglikke koormisi, kuid oli kohustatud osalema kergratsaväe teenistuses. Üksjalg Talude peremehed, adratalupoegade pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud. Nende koormised olid adratalupoegade omadest tunduvalt väiksemad. Neil tuli teha teotöö päev nädalas, kusjuures
Välja viidi põhiliselt teravilja, kalu, karusnahku. 18. Seleta mõisted. Maahärra – sõltumatu valitseja, kelle valdus oli väike feodaalriik Üksjalg – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud; pidid käima korra nädalas mõisas tööl Adratalupoeg – talupoeg, kel oli 0,5 kuni 5 adramaad Raad – linnavalitsus Maapäev – Vana-Liivimaa iga aastane koosolek, kus arutati politikat puudutavaid küsimusi. Maavaba - ülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel, neil poolnud koormusi. Tsunft - ühe erialaga käsitööliste grupp Adrakohtunik – tegelesid põgenud talupoegade ülesotsimise ja tagastamisega. 19. Dateeri. Jüriöö ülestõus – 23.aprill 1343-1345 Esimene säilinud Eestikeelne trükis – 1535 Liivi sõda – 22.jaanuar 1558-1583 20. Millega said Tuntuks? I.Schenkenberg -
1270. korraldas Leedu ka retke Saaremaale. 1385. a liitus Leedu Poolaga Krevo uniooniks ja 1410. a võitis nende ühendvägi Grünwaldi lahingu. Seejärel algasid Leedu ja V-L vahel head suhted. 15. saj kujunes pikk võitlusperiood Moskva suurvürstiriigiga. Adratalupoeg maksid andameid ja kandsid teokoormist. Üksjalg pidi käima mõisa tööl kauge maa tagant, üks jalg oli mõisa oma. Vabatalupoeg olid endiselt ülikud ja maksid maa eest renti. Maavaba talupoeg muistsete ülikute järeltulijad. Vabadik maata või vähese maaga talupoeg, palgatööst elatub. Trääl orjad, sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud.
neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa eesti talupoegadest, pidid maksma isandale andamit ja kandma teokoormisi ÜKSJALG- kõige halvemal järjel olevad talupojad, talupojad, kes asusid uusi maid üles harima. VABATALUPOEG- talupoeg, kes oli end osaliselt voi taielikult koormistest end raha eest lahti ostnud MAAVABA- kõige jõukamad talupojad, vallutusperioodi ülikute järeltulijad, vabad kõigist koormistest. KÜMNIS- kümnendik osa saagist, mis tuli talupoegadel mõisale ära maksta. LIIVI SÕDA (1558-1583) 1.MILLISED OLID LIIVI SÕJA PEAMISED PÕHJUSED? Huvi kaubandusteede vastu,Liivimaa riigid olid nõrgad, vene võimu ja maa-alade suurendamine, usulised põhjused. 2.MIKS LÄHTUS PEAMINE OHT LIIVIMAALE JUST IDA POOLT? Moskva võim tugevnes. Kaubandus- Eesti sadmad
Maad arvestati adramaades, millest ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus oli piirkonniti erinev kuid ühes piirkonnas olid adratalud tavaliselt ühesuurused. Adratalupoegade kiht kujunes tõenäoliselt välja juba varem koos külade ja külasarase arenguga. * Adramaa oli algselt (12.–13. sajandil) talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. 13. sajandi teisel poolel hakati adramaa all mõistma pinnamõõtühikut: adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi. * Maavaba- olid isiklikult vabad ja said oma maa (väikelääni) tavaliselt läänikirjaga. Sõjaväekohus kergeratsanikuna ja pidid maksma makse. Teokohust polnud. * Vabatalupoeg – vakuraamatutes eraldi märgitud, maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid kui enamasti ei olnud teokohustust (või see oli väike). Vabatalupoegade kohustused rahamaksuna, lisaks rahale tihti ka naturaalandamid. Suur osa neist olid erinevad
tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati tülisid, määrati makse jne 56. Adramaa - maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga 57. Adratalupoeg talupoegade kiht ,kelle maa suurust arvestati adramaades. 58. Üksjalg talupoegade kiht, kelle kohustuseks oli teha mõisale tegu 1 jalapäev nädalas. Selle kihi moo-dustasid enamalt jaolt adratalunike nooremad pojad, kes asutasid talu kuhugi ääremaale. 59. Maavaba muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. 60. Vabatalupoeg talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. 61. Vabadik Maata, või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 62
Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks. Igas piiskopkonnas oma rüütelkond. 36. adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad. 38. maavaba Talupoeg, kel oli maa lääniõiguse alusel, polnud talupoeglikke koormisi. Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40. vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg. 41. trääl Võlgades talupoeg, sõjavang või karistusest lahti ostetud isik. 42. teotöö - feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma
Talupojad Preestrid Rüütlid Milline oli Vli talurahva sotsiaalne liigendus,milliseid muutusi seal esines ning millest olid tingitud muutused talupoegade õiguslikus seisundis? adratalupoeg- nimetus tuli adramaade järgi 8-12 ha maa suurus. üksjalg- oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale. vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad. maavaba- neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid. Trääl- orjad. Vabadik- maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg. teenijatüdruk- tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest. sulane- tegi raskemaid ja räpasemaid töid talus raha eest. Eestis hakati rajama mõisaid, et vilja kasvatada, mida müüa Lääne-Euroopasse, sp hakati
harivad. adratalupoeg- moodustasi kige arvukama kihi, pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teokoormisinende talufde majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tulebki nimetus. Üksjalg- rahvaarvu kasvades asutasid adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud, külast väljapoole uusi talusid. Et uute maade väljaharimine oli keeruline, olid ka koormised tunduvalt väiksemad adramaatalupoja omadest. Sellliseid talude peremehi nimetati üksjalgadeks. Maavaba- vallutusperioodi ülikute järeltulijad Vabatalupoeg- need kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud Vabadik- külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud- maata vi vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupjad, olid peremehe eestkoste all. Trääl- orjad, kelleks võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. Pärisorjus-talupoegi hakati pidama mõisniku isiklikuks omandiks
Liit Saksa kuningaga, et murda Saksa ordu võim. Wolter von Plettenberg Liivimaa meister, kes üritas ühendada kõik jõud venelaste vastu. 1502.a. õnnestus vene väed Pihkvas, Smolina järve ääres, lüüa. 3. Maa-aadel ja talurahvas Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale. · Vabatalupoeg teotööst vaba, tasusid oma koormised rahaga. · Maavaba talupoeg enamasti ülik või muinasaja vanema järeltulija, kes sai talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ilma maata talupoeg. · Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas
Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade pojad uusi talusid. · Üksjalg tunduvalt väiksemate koormistega talu peremees, kes oli alustanud uue talu ja põllumaade rajamist (näiteks adratalupoegade pojad). Nende jalategu oli üks jalapäev nädalas. Sealt on tulnud ka nende nimetus. · Vabatalupoeg talupojad, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. · Maavaba talupoeg tõenäoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustuslik oli vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena. · Vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all.
Hinnus kindla suurusega andam Vakused kollektiivne hooajatöö. Kodukariõigus talupoja peksuõigus (kupja elukutse). Adrakohtunik Mõistsid kohut põgenikkude üle. (?) Adratalupoeg Talupoegade kiht, keda oli kõige rohkem, kandisd koormisi aadlikule. Üksjalg adratalunike pojad, kellele isa-kodus elatist ei jätkunud, nad rajasid talu väljaspoole küla, kus olid karmimad tingimusede. Vabatalupoeg Talupojad, kes olid end koormistest raha eest vabaks ostnud. Maavaba ülikute järeltulijatest vabad (talupojad) ja osalesid sõjateenistuses kergratsanikena. Raad linnavalitsus Bürgermeister rae juhatus Sündik juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal. Gild kaupmeeste kutseühing. Tsunft käsitöömeistrite kutseühing. Skraa tsunfti põhikiri Hansa Liit Transiidist Lääne ja Venemaa vahel 13-16 saj Hansa Liit, kuhu kuulusid Tallinn, Tartu, Viljandija Uus-Pärnu.
läänikiri. Koormisi, mis talupoegadele oli määratud, neil ei olnud. Samas ei saa neid läänimeesteks nimetada, sest nemad enam maad ei läänistanud. Võisid olla endiste eesti ülikute järeltulijad. Neid oli kõige vähem. · Sulased ja teenijad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eestkoste all.selleks peremeheks võib olla nii adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg kui ka maavaba. Enamasti olid nad vallalised. Sõlmisid enamasti aastaks lepingu. · Vabadikud talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Hiljem kasutatakse nimetust saunik või pops. Kui sulane võttis naise, siis võis temast saada vabadik. Mõnel pool elati rehetubades. Kui läks soojemaks, siis mindi aita või lakka. Mõningad talupojad üritasid pääsed ka linna. Kaks võimalust:
4. Kõrgeim kiht talupoegade seas olid maavabad. Nendel oli antud oma maa valdmaiseks läänikiri . Koormisi polnud neile määratud. Neil endast sõltuvaid talupoegi olnud, seega nad siiski polnud läänimehed. Neid oli kõige vähem. Kõigil polnud talu, olid olemas ka sulased ja teenijad. Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg, vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks. Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne.
Linnade kasv teraviljahindade tõus Euroopa turul Mõisate arvu kasv Eestis Teokohustus Sunnismaisus. PÄRISORJUS Haagi- ehk adrakohtunikud: tegelesid ärakaranud talupoegadega. Adratalupojad: Adramaasid arvestades. 0,5-5 adramaad. Üksjalad: Adratalupoegade nooremad pojad, kes isakoju ei mahtunud ning asutasid kuskile ääremaile oma väikese talu. Vabatalupojad: Tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõrgem kiht vabatalupoegade seas oli maavaba. 17. Jüriöö ülestõusu reformatsioon Eestimaa müüdi Taani poolt Saksa ordule 1346. a, kuna ei suutnud enam riigikauget provintsi enda käes hoida. Järgmisel aastal anti Harju-Viru Liivi ordumeistrile üle. Danzigi kongress: Tartu piiskopkond oli isepäine. Orduväed vallutasid selle, v.a linnus Toomemäel. Sündmused olid rahvusvahelise kaaluga. Korraldati suur nõupidamine Danzigis. Otsustati, et edaspidi pidi Riia peapiiskop olema Ordu liige.
Maapäev kokkusaamine, kus arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased: sakslased, venelased, rootslased Talurahva kihistumine jaguneti jõukuse ja positsiooni järgi kihtidesse Adratalupoeg kõige arvukam, pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise ääremaale, pisike talu, halb maa Vabatalupoeg olid end koormistest raha eest lahti ostnud Maavaba talupoeg ülik, kes sai talu läänikirja alusel, talupoja kohustusi ei täitnud Vabadik maata talupoeg, et ära elada pidi end palkama sulaseks või toatüdrukuks Trääl sõjavang või põgenik 1343. 23.aprill Jüriöö ülestõus. Põletati mõisaid ja kirikuid. Eestlased tundsid, et neid jäeti kõrvale oma maa saatuse otsustamisest, ei oldud kunagi unustatud muistset vabadust, soov see taastada. Algas Padise kloostri vallutamisega. Toimus Harjumaal, Läänemaal ja
14. sajandi algusest peale hakkasid maa uued isandad läänistama maid alama lääniõiguse alusel. Väikelääne jagati eesti ülikate järglastele (sõjalise jõu saamiseks, enamasti seda vajasid piiskopkonnad ja Taani alad). Vabatalupojad ostsid kas kõik või osa adratalupoja kohustusi - teokohustus, loonusandamid, rahamaksu eest välja ostnud. Vabatalupoegadest võis saada adratalupoeg. Vabatalupoegade seas olid möldrid, kõrtsmikud, sepad. Maavaba talupoegade kohustuseks oli: sõja- ja käskjalateenistus, pidama ühte sõjaratsut. Hiljem asendus kõik rahalise maksuga. Üksjalg - Esmakordselt üksjalgu mainitakse 1435. aasta Tallinna Jaani seegi vakuraamatus. 15. sajandil arvukalt mainitakse üksjalgu allikates. 1535. aastal nad hakkavad tasapisi kaduma ja 16. sajandil on üksjalad haruldaseks nähtuseks. Üksjalad on talupojad, kes rajasid oma talu väljaspool küla, enamasti ühenduses metsa või võsamaade, heinamaa juurde
annaabi.ee 
